2-21-13337/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedMitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest
Legislator headnote
AI generated2-21-13337/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse kuupäev
22. detsember 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-13337
Tsiviilasi
KOND Konsultatsioonid OÜ hagi osaühingu
SCROLL ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu
vastu. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
KOND Konsultatsioonid OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (määruskaebuse esitaja): KOND
Konsultatsioonid OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige HR
Kostja I: osaühing SCROLL, lepinguline esindaja
vandeadvokaat Yulia Zaitseva
Kostja II: Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega
hageja 13. detsembri 2021 täiendust määruskaebusele.
2. Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest
keeldumise kohta jätta muutmata, aga täiendada seda otsustusega, et maakohtu
menetluskulud (välja arvatud tagastatav riigilõiv) jäävad hageja kanda, ning
täiendada ka määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa
punktidele 10 ja 11.
3. Määruskaebus jätta rahuldamata.
4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga poole enda kanda.
5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei
ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022
riigilõiv).
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-
kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2 (4)
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise
puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. KOND Konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas 25. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi
osaühingu SCROLL (kostja I) ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu (kostja II) vastu. Hageja
palus töövõtulepingust tuleneva nõude ja alusetult rikastumise teel saadu kompenseerimiseks
mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 872 eurot.
2. Maakohus jättis hagiavalduse 11. oktoobri 2021 määusega käiguta ning andis hagejale
tähtaja hagi aluse täiendamises ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus selgitas hagejale, et kõik asja
lahendamiseks olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest. Kohus ega kostja ei pea otsima
hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt
esile asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kohus tegi hagejale ettepaneku tuua esile teostatud töö,
selle vastuvõtmine ja töö eest arve esitamine.
3. Hageja tasus nõutud riigilõivu ja täpsustas hagi 26. oktoobril 2021. Ta palus nüüd mõista
kostjatelt solidaarselt välja 13 440 eurot. Oma nõude põhjenduseks tõi hageja esile järgmist:
-
RIA Stanteks OÜ (edaspidi: esialgne võlausaldaja) loovutas 18. juunil 2021 hagejale
nõude, mis tulenes kostja II aadressil drenaaži ehitustöödest, pumpla montaažist ja
drenaažipumpla kahe pumba võõrandamisest/omandamisest ning sellele tuginevatest
osapoolte kokkulepetest;
-
esialgsel võlausaldajal oli kostjaga I leping kostja II aadressil ehitustööde osas, kuigi
peatöövõtja oli Valsem Ehitus OÜ (pankrotis, edaspidi: peatöövõtja). Kostjad viitasid
suhtluses esialgse võlausaldajaga oma kohustuste täitmatajätmisel asjaoludele, et
pumpla montaaži ja drenaažipumpla ehitustööd olid tellitud peatöövõtjalt, aga see pole
hageja arvates nii;
-
esialgsel võlausaldajal puuduvad peatöövõtja vastu nõuded viidatud tööde osas, sest
need tellis kostja II nimel kostja I. Viidatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ja
pumplad töötavad kohaselt, aga esialgne võlausaldaja ega hageja ei ole saanud tööde
eest kokkulepitud tasu;
-
võlaõigussuhe kostjaga II tekkis alusetust rikastumisest, sest kostja II omandas hageja
rahaliste vahenditega ehitatud drenaaži, pumpla ja drenaažipumpla;
-
kostja I juhatuse liikmed on kostja II liikmed ja juhatuse liikmed.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Maakohus keeldus 2. novembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse
võtmast. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud, aga selgitas, et hagejal on õigus
esitada taotlus makstud riigilõivu tagastamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses
hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).
Maakohus leidis, et ka peale hagiavalduse täpsustamist on hagi aluseks olevad asjaolud ja
hageja nõude kujunemine ebaselge. Hageja ei kõrvaldanud seda puudust TsMS § 340¹ lg-s 1
ette nähtud korras.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS
5. Hageja esitas 17. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse
tühistada. Hageja leiab, et ta on esitanud selge nõude ja esile toonud piisavad asjaolud selle
rahuldamiseks.
3 (4)
6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. novembril 2021. Kostjate seisukohti ei
pidanud maakohus vajalikuks küsida.
7. Kostjad esitasid lepinguliste esindajate vahendusel 8. ja 9. detsembril 2021 omal algatusel
vastused kaebusele. Hageja esitas seepeale 13. detsembril 2021 kaebuse täienduse, milles
leidis, et kostjatelt vastuse küsimisega on kohus hagi sisuliselt menetlusse võtnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni hagi menetlusse võtmisest
keeldumise osas muutmata, aga lisab otsustuse menetluskulude jaotuse kohta ja täiendab
määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb
rahuldamata. Kostjate seisukohti ega hageja kaebuse täiendust ringkonnakohus ei menetle. Iga
pool kannab ise oma menetluskulud kaebemenetluses.
9. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja tõi esile piisava hagi aluse. Selles
osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nimetatud asjaolud ei moodusta kogumit,
mille põhjal õigusnorme rakendades saab teha otsustuse esitatud nõuete rahuldamise kohta.
9.1. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised
asjaolud (hagi alus). Koostoimes TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab
ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (vrd nt
Riigikohtu 24. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem
praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab
hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08,
p 14 neljas lõik).
9.2. Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha
kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata
või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
9.3. Hageja väidab kostja I vastu esitatud nõude osas kokkuvõtvalt, et esialgse võlausaldaja ja
kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille ese oli teatava ehitustöö tegemine. Õiguslikult saab
seega hagejal olla (talle loovutatud) tasunõue töövõtulepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635
lg 1). Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele
tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1). Seega
peab töövõtulepingu alusel tasu nõudev hageja tooma esile, millises tasus kokku lepiti, või kui
selline kokkulepe puudub, siis milline on tavaline või mõistlik tasu. Ühtegi neist asjaoludest
hageja esile ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja I vastu esitatud rahalise nõude
osas on hagi alus ebapiisav.
9.4. Hageja väidab kostja II vastu esitatud nõudes, et kostja II on hageja arvel alusetult
rikastunud. Sellise nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1028 lg 1, § 1037 lg 1 või § 1041. Neist
esimesel juhul peab hageja väitma, et kostja II on midagi saanud olemasoleva või tulevase
kohustuse täitmisena, aga sellist väidet hagiavaldus ega selle täpsustus ei sisalda. Teisena
nimetatud õigusliku aluse rakendamise eeldus on hageja (või esialgse võlausaldaja) omandi,
muu õiguse või valduse rikkumine, aga ka seda hageja ei väida. Kolmas alus käsitleb olukorda,
kus hageja on täitnud teise isiku kohustuse, aga hageja ei toonud esile ühtegi kostja II kohustust,
mille hageja või esialgne võlausaldaja oleks täitnud. Nii on ka kostja II vastu esitatud rahalise
nõude osas hagi alus ebapiisav.
9.5. Kostjate omavahelisest seotusest ei saa tuleneda hagejale nõuet kummagi kostja vastu.
Ühtlasi pole hagi menetlusse võtmisel vaja käsitleda küsimust, kas kostjad võiksid vastutada
solidaarselt, sest eespool esitatud põhjenduste kohaselt pole kummagi kostja puhul esineva
nõudealuse puhul esile toodud piisavalt asjaolusid nõude rahuldamiseks.
4 (4)
10. Maakohtu määrust tuleb täiendada põhjendusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise
aluse kohta. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab mh, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse
võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele
tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul
on tegemist sellise olukorraga. Nimelt järeldub vaidlustatud määruse ja eelmise p 9 alapunktide
põhjendusest, et hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja
nõude rahuldamiseks kummagi kostja vastu.
11. Lisaks tuleb maakohtu määrust täiendada otsustusega ja põhjendusega menetluskulude
jaotuse kohta. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust
menetlusse võtmast ja tagastab selle.
12. Poolte omaalgatuslikud menetlusdokumendid jäävad TsMS § 331 lg 1 ja § 663 lg 3 alusel
menetlemata. Kostjate vastuseid ei küsinud maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus
nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud selleks ka vajadust. Hagi menetlusse
võtmisest keeldumise põhjus on hagi aluse ebapiisav esiletoomine ja kostjate arvamus sellest
ei mõjuta asja menetlemise võimalusi. Nii oli TsMS § 2 eesmärkidega paremini kooskõlas
lahendada määruskaebus ainult hageja osavõtul. Ühtlasi sisaldavad kostjate vastused uusi
väiteid, millega kaebuse lahendamisel arvestamiseks tuleks anda hagejal võimalus neile vastata.
Kuivõrd kostjate vastused jäävad tähelepanuta, pole alust menetleda ka hageja täiendust.
13. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1, § 169 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel
iga poole enda kanda. Hageja peab kandma tema enda kaebekulud, sest kaebus pole edukas.
Kostjad seevastu kannavad oma kulud, sest nad esitasid omal algatusel vastused, mida kohus ei
pidanud vajalikuks ega menetlenud. Kirjeldatud olukorras oleks hageja suhtes äärmiselt
ebaõiglane kohustada teda kandma kostjate ebavajalikke kulusid. Kaebuse rahuldamata jätmise
tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Hagejal on jätkuvalt õigus esitada
maakohtule taotlus hagiavalduselt makstud lõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue
lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse
jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).
14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale
määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse
peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)