Legislator Case Law & Legislation
2-21-13337/7 AI generated

2-21-13337/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-13337/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest

Legislator headnote

AI generated

2-21-13337/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest

Keywords

AI generated
cost estimate renovation costs development costs construction costs architect fees planning costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

22. detsember 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-13337

Tsiviilasi

KOND Konsultatsioonid OÜ hagi osaühingu

SCROLL ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu

vastu. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

KOND Konsultatsioonid OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (määruskaebuse esitaja): KOND

Konsultatsioonid OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige HR

Kostja I: osaühing SCROLL, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Kostja II: Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda kostjate 8. ja 9. detsembri 2021 vastuseid määruskaebusele ega

hageja 13. detsembri 2021 täiendust määruskaebusele.

2. Harju Maakohtu 2. novembri 2021 määruse resolutsioon hagi menetlusse võtmistest

keeldumise kohta jätta muutmata, aga täiendada seda otsustusega, et maakohtu

menetluskulud (välja arvatud tagastatav riigilõiv) jäävad hageja kanda, ning

täiendada ka määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa

punktidele 10 ja 11.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga poole enda kanda.

5. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon (alates 1. jaanuarist 2022

riigilõiv).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (4)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, kautsjoni (lõivu) tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. KOND Konsultatsioonid OÜ (hageja) esitas 25. augustil 2021 Harju Maakohtule hagi

osaühingu SCROLL (kostja I) ja Tallinn, Narva mnt 86 korteriühistu (kostja II) vastu. Hageja

palus töövõtulepingust tuleneva nõude ja alusetult rikastumise teel saadu kompenseerimiseks

mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 872 eurot.

2. Maakohus jättis hagiavalduse 11. oktoobri 2021 määusega käiguta ning andis hagejale

tähtaja hagi aluse täiendamises ja riigilõivu tasumiseks. Maakohus selgitas hagejale, et kõik asja

lahendamiseks olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest. Kohus ega kostja ei pea otsima

hagi alust hagiavalduse lisadest ega muudest dokumentidest, vaid hageja peab ise tooma selgelt

esile asjaolud, millele ta oma nõude rajab. Kohus tegi hagejale ettepaneku tuua esile teostatud töö,

selle vastuvõtmine ja töö eest arve esitamine.

3. Hageja tasus nõutud riigilõivu ja täpsustas hagi 26. oktoobril 2021. Ta palus nüüd mõista

kostjatelt solidaarselt välja 13 440 eurot. Oma nõude põhjenduseks tõi hageja esile järgmist:

-

RIA Stanteks OÜ (edaspidi: esialgne võlausaldaja) loovutas 18. juunil 2021 hagejale

nõude, mis tulenes kostja II aadressil drenaaži ehitustöödest, pumpla montaažist ja

drenaažipumpla kahe pumba võõrandamisest/omandamisest ning sellele tuginevatest

osapoolte kokkulepetest;

-

esialgsel võlausaldajal oli kostjaga I leping kostja II aadressil ehitustööde osas, kuigi

peatöövõtja oli Valsem Ehitus OÜ (pankrotis, edaspidi: peatöövõtja). Kostjad viitasid

suhtluses esialgse võlausaldajaga oma kohustuste täitmatajätmisel asjaoludele, et

pumpla montaaži ja drenaažipumpla ehitustööd olid tellitud peatöövõtjalt, aga see pole

hageja arvates nii;

-

esialgsel võlausaldajal puuduvad peatöövõtja vastu nõuded viidatud tööde osas, sest

need tellis kostja II nimel kostja I. Viidatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ja

pumplad töötavad kohaselt, aga esialgne võlausaldaja ega hageja ei ole saanud tööde

eest kokkulepitud tasu;

-

võlaõigussuhe kostjaga II tekkis alusetust rikastumisest, sest kostja II omandas hageja

rahaliste vahenditega ehitatud drenaaži, pumpla ja drenaažipumpla;

-

kostja I juhatuse liikmed on kostja II liikmed ja juhatuse liikmed.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 2. novembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud, aga selgitas, et hagejal on õigus

esitada taotlus makstud riigilõivu tagastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses

hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus).

Maakohus leidis, et ka peale hagiavalduse täpsustamist on hagi aluseks olevad asjaolud ja

hageja nõude kujunemine ebaselge. Hageja ei kõrvaldanud seda puudust TsMS § 340¹ lg-s 1

ette nähtud korras.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS

5. Hageja esitas 17. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada. Hageja leiab, et ta on esitanud selge nõude ja esile toonud piisavad asjaolud selle

rahuldamiseks.

3 (4)

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 24. novembril 2021. Kostjate seisukohti ei

pidanud maakohus vajalikuks küsida.

7. Kostjad esitasid lepinguliste esindajate vahendusel 8. ja 9. detsembril 2021 omal algatusel

vastused kaebusele. Hageja esitas seepeale 13. detsembril 2021 kaebuse täienduse, milles

leidis, et kostjatelt vastuse küsimisega on kohus hagi sisuliselt menetlusse võtnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni hagi menetlusse võtmisest

keeldumise osas muutmata, aga lisab otsustuse menetluskulude jaotuse kohta ja täiendab

määruse põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb

rahuldamata. Kostjate seisukohti ega hageja kaebuse täiendust ringkonnakohus ei menetle. Iga

pool kannab ise oma menetluskulud kaebemenetluses.

9. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb hinnata, kas hageja tõi esile piisava hagi aluse. Selles

osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nimetatud asjaolud ei moodusta kogumit,

mille põhjal õigusnorme rakendades saab teha otsustuse esitatud nõuete rahuldamise kohta.

9.1. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgitakse hagiavalduses mh hagi aluseks olevad faktilised

asjaolud (hagi alus). Koostoimes TsMS § 4 lg-ga 2 ja § 5 lg-ga 1 tähendab see, et hageja määrab

ise, millistest asjaoludest lähtudes peab kohus otsustama hagi menetlusse võtmise (vrd nt

Riigikohtu 24. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-18277, p 18 ja seal viidatud varasem

praktika). Ühtlasi oleneb hageja esile toodud asjaoludest see, milliseid vastuväiteid kostja peab

hagile vastamisel esitama (Riigikohtu 17. detsembri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08,

p 14 neljas lõik).

9.2. Hagi alus on esitatud piisavalt, kui see sisaldab asjaolusid, mille põhjal saab kohus teha

kindlaks hageja nõudele kohaldatava õigusnormi, ning kui need asjaolud on kas vaidlustamata

või tõendatud, siis ka kontrollida, kas nõude rahuldamise eeldused on täidetud.

9.3. Hageja väidab kostja I vastu esitatud nõude osas kokkuvõtvalt, et esialgse võlausaldaja ja

kostja I vahel oli lepinguline suhe, mille ese oli teatava ehitustöö tegemine. Õiguslikult saab

seega hagejal olla (talle loovutatud) tasunõue töövõtulepingust (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635

lg 1). Kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele

tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 637 lg 1). Seega

peab töövõtulepingu alusel tasu nõudev hageja tooma esile, millises tasus kokku lepiti, või kui

selline kokkulepe puudub, siis milline on tavaline või mõistlik tasu. Ühtegi neist asjaoludest

hageja esile ei toonud. Seega on õige maakohtu järeldus, et kostja I vastu esitatud rahalise nõude

osas on hagi alus ebapiisav.

9.4. Hageja väidab kostja II vastu esitatud nõudes, et kostja II on hageja arvel alusetult

rikastunud. Sellise nõude õiguslik alus võib olla VÕS § 1028 lg 1, § 1037 lg 1 või § 1041. Neist

esimesel juhul peab hageja väitma, et kostja II on midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, aga sellist väidet hagiavaldus ega selle täpsustus ei sisalda. Teisena

nimetatud õigusliku aluse rakendamise eeldus on hageja (või esialgse võlausaldaja) omandi,

muu õiguse või valduse rikkumine, aga ka seda hageja ei väida. Kolmas alus käsitleb olukorda,

kus hageja on täitnud teise isiku kohustuse, aga hageja ei toonud esile ühtegi kostja II kohustust,

mille hageja või esialgne võlausaldaja oleks täitnud. Nii on ka kostja II vastu esitatud rahalise

nõude osas hagi alus ebapiisav.

9.5. Kostjate omavahelisest seotusest ei saa tuleneda hagejale nõuet kummagi kostja vastu.

Ühtlasi pole hagi menetlusse võtmisel vaja käsitleda küsimust, kas kostjad võiksid vastutada

solidaarselt, sest eespool esitatud põhjenduste kohaselt pole kummagi kostja puhul esineva

nõudealuse puhul esile toodud piisavalt asjaolusid nõude rahuldamiseks.

4 (4)

10. Maakohtu määrust tuleb täiendada põhjendusega hagi menetlusse võtmisest keeldumise

aluse kohta. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab mh, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse

võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele

tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesoleval juhul

on tegemist sellise olukorraga. Nimelt järeldub vaidlustatud määruse ja eelmise p 9 alapunktide

põhjendusest, et hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud asjaolud ei ole piisavad hageja

nõude rahuldamiseks kummagi kostja vastu.

11. Lisaks tuleb maakohtu määrust täiendada otsustusega ja põhjendusega menetluskulude

jaotuse kohta. TsMS § 168 lg 1 järgi kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle.

12. Poolte omaalgatuslikud menetlusdokumendid jäävad TsMS § 331 lg 1 ja § 663 lg 3 alusel

menetlemata. Kostjate vastuseid ei küsinud maakohus ega ringkonnakohus. Ringkonnakohus

nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud selleks ka vajadust. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumise põhjus on hagi aluse ebapiisav esiletoomine ja kostjate arvamus sellest

ei mõjuta asja menetlemise võimalusi. Nii oli TsMS § 2 eesmärkidega paremini kooskõlas

lahendada määruskaebus ainult hageja osavõtul. Ühtlasi sisaldavad kostjate vastused uusi

väiteid, millega kaebuse lahendamisel arvestamiseks tuleks anda hagejal võimalus neile vastata.

Kuivõrd kostjate vastused jäävad tähelepanuta, pole alust menetleda ka hageja täiendust.

13. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1, § 169 lg 3 ja § 162 lg 4 alusel

iga poole enda kanda. Hageja peab kandma tema enda kaebekulud, sest kaebus pole edukas.

Kostjad seevastu kannavad oma kulud, sest nad esitasid omal algatusel vastused, mida kohus ei

pidanud vajalikuks ega menetlenud. Kirjeldatud olukorras oleks hageja suhtes äärmiselt

ebaõiglane kohustada teda kandma kostjate ebavajalikke kulusid. Kaebuse rahuldamata jätmise

tõttu puudub alus tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu. Hagejal on jätkuvalt õigus esitada

maakohtule taotlus hagiavalduselt makstud lõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue

lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse

jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

14. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)