Legislator Case Law & Legislation
1-09-4452/9 AI generated

1-09-4452/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 1-09-4452/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-09-4452 K O H T U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. septembri 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4452 (09233000105) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Asi KarS § 424 järgi, Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg erakorraline ettekanne nr 24343 A.T suhtes Hooldusalune A.T Elukoht ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-09-4452

K O H T U MÄ Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. septembri 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-4452 (09233000105) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Asi KarS § 424 järgi,

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Narva talituse kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg erakorraline ettekanne nr 24343 A.T suhtes Hooldusalune A.T

Elukoht XXX, isikukood

xxx, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta. Varasem karistatus:

- 01.04.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi üldkasulikku tööga 480 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 2 aastat. Istungil osalenud isikud Prokurör Deniss Minzatov Kriminaalhooldusametnik Anneli Kruberg Kriminaalhooldusalune A.T

Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Roigulski Kohtuistungi toimumise aeg 17.09.2010.a. RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata A.T-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja

01.04.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-4452 mõistetud karistus, 8 (kaheksa) kuud vangistust (ehk 480 tundi ÜKT-d), täitmisele.

Lugeda antud karistusest kantuks süüdimõistetu A.T poolt tehtud

üldkasulik töö 79 tunni ulatuses, ärakandmisele kuulub 6 (kuus) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

Valida A.T-le tõkend – vahistamine ning võtta ta vahi alla kohtusaalis.

Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 17.09.2010.a.

2 2

Mõista A.T-lt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtuistungil õigusabi osutamise eest summas 600 (kuussada) krooni.

Kohtukulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pank,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kümne päeva jooksul arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.04.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-4452 tunnistati A.T süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg 2, KarS

§ 65 lg 2 alusel vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendati A.T-le

määratud karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümme) tunni ulatuses täitmisega kuni 17.04.2011.a. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati A.T üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises

elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.04.2009.a kohtuotsus on jõustunud 17.04.2009.a.

05.08.2010.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja läbivaatamiseks erakorraline ettekanne nr 24343 A.T suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Errakorralisest ettekandest nähtub, et A.T ei ilmunud kindlaksmääratud registreerimistele: 1) 10.08.2009.a, ilmus 17.08.2009.a kirjaliku kutse peale. 2) 21.09.2009.a, ilmus 23.10.2009.a 3) 16.12.2009.a, ilmus 28.12.2009.a 4) 03.03.2010.a, ilmus 04.03.2010.a

ning kutsete alusel 10.09.2009.a (telefoni teel edastatud kutse), 05.10.2009.a (allkirja vastu

kätteantud kutse), 19.10.2009.a ja 21.10.2009.a (kodukülastuse ajal emale Nikolaile

edasiandmiseks üleantud kutse ja ema kaudu telefoni teel teatatud registreerimiskuupäev),

24.05.2010.a, 02.06.2010.a ja 22.07.2010.a. A.T ei täitnud üldkasulikku tööd vastavalt talle koostatud ajakavadele: 1) 28.04.2009.a ajakavaga oli kindlates määratud üldkasuliku töö tegemine 84 tunni ulatuses ajavahemikul 11.05. - 31.05.2009.a KÜ-s Partisani 9. Tegi 12 tundi: 11.05. ja 31.05.2009.a.

Esitatud arstitõendist nähtub, et haige oli 18.05. - 22.05.2009.a. Ülejäänud päevadel üldkasulikule tööle ilmumatajätmise põhjust ei ole millegagi tõendanud. 2) 02.06.2009.a ajakavaga oli kindlaks määratud üldkasuliku töö tegemine 48 tunni ulatuses ajavahemikul 14.06. - 26.07.2009.a KÜ-s Partisani 9. Tunnid täitmata. 3) 17.08.2009.a ajakavaga oli kindlaks määratud üldkasuliku töö tegemine 32 tunni ulatuses ajavahemikul 30.08. - 20.09.2009.a KÜ-s Daumani 7. Tunnid täitmata.

3 3 4) 22.03.2010.a ajakavaga oli kindlaks määratud üldkasuliku töö tegemine 24 tunni ulatuses KÜ-s Uusküla 7 ajavahemikul 01.04.- 09.04.2010.a. Tegi 20 tundi.

5) 12.04.2010 ajakavaga oli kindlaks määratud üldkasuliku töö tegemine 60 tunni ulatuses KÜ-s Tümani 15 ajavahemikul 19.04.- 07.05.2010.a. Tegi 4 tundi.

04.08.2010.a selgus telefonivestlusest A.T-ni emaga, et Nikolai on sõitnud Rakveresse mitteametlikule tööle. Kriminaalhooldajalt ei ole A.T küsinud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva.

21.05.2009.a oma seletuses kirjutab A.T, et ei saanud üldkasulikku tööd teha seetõttu, et jäi põhitöökohal tööle veel peale tööpäeva lõppu. 18.05.-21.05.2009.a oli haige. 17.08.2009.a seletas A.T, et 10.08.2009.a unustas registreerimisele tulla, oli palju tööd. KÜ-s Partisani 9 tegi üldkasulikku tööd kaks päeva, kuid üldkasuliku töö tundide arvestuse kaotas ära. 23.10.2009.a seletas, et 21.09.2009.a ja ka järgmisele registreerimisele ei tulnud seetõttu, et põhitööl oli palju tööd ja ülemus ei lasknud ära. 30.08.2009.a ei saanud

üldkasulikku tööd täitma asuda seetõttu, et puhkepäevadeks pakuti lisatööd. 04.03.2009.a seletas, et 03.03.2010.a ei lasknud ülemus A L teda jälle töölt ära ja sellepärast ta ei tulnud

registreerimisele. 12.04.2010.a seletas, et oli haige ja sellepärast ei väljunud ühel päeval üldkasulikule tööle. Lubas esitada arstitõendi. 12.05.2010.a teatas, et üldkasuliku töö arvestus

ja arstitõend on tal kodus. Oli saadetud neid ära tooma ja peale seda ei ole rohkem

kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmunud. 04.08.2010.a telefonivestlusest A.T-ni ja tema emaga selgus, et Nikolai on sõitnud Rakveresse mitteametlikule tööle ja sellepärast ei ole registreerimistele ilmunud.

Kokkuvõtlikult võib hinnata A.T poolt üldkasuliku töö kohustuse ja kontrollnõuete täitmist probleemseks. Tema käitumisest on näha vastutustundetu suhtumine kohtuotsuse täitmisesse.

A.T on jätnud korduvalt ilmumata registreerimistele ja alates

12.05.2010.a ei ole üldse registreerimistele ilmunud. Ta on korduvalt rikkunud üldkasuliku

töö ajakavasid ja alates 12.05.2010.a hoiab üldkasuliku töö kohustuse ja kontrollnõuete täitmisest kõrvale.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil palus kriminaalhooldusametnik pöörata A.T-ni karistus täitmisele, kuna

A.T ei täida temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde. Samuti ei ilmunud ta

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ja ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva.

Kriminaalhooldusalune A.T ei ole nõus sellega, et pöörata karistus täitmisele. Ta seletas, et temal olid asjaolusid, nimelt ta ei jõudnud registreerimisele, kuna ta töötas Õnneratas ja tööl

olid probleemid ülemusega. Tema perekonnal mitte keegi ei tööta ja ta palub jätta teda vabadusse ning sooritada ÜKT-d.

Kaitsja palub pikendada katseaega 1 aasta võrra. Seletas, et A.T hoidis ÜKT

sooritamisest kõrvale mitte tahtlikult, vaid see oli tingitud perekonna raske materiaalseisundiga.

Prokurör arvab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne A.T suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. On alused kohtuotsuse täitmisele pööramiseks. A.T

rikkus nõudeid, mis olid talle KarS § 75 alusel määratud. Ta ei ilmunud kolduvalt

registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ning ei küsinud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva. Samuti ei töötanud A.T ära ÜKT tunde täies ulatuses. Seega tuleb

kriminaalhooldusametniku poolt esitatud erakorralise ettekande A.T suhtes rahuldada ning pöörata karistus täitmisele.

4 4 Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek pöörata mõistetud karistus täitmisele A.T suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele

pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune A.T rikkus kohtu poolt määratud

kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ning ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks

kauemaks kui 15 päeva. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimistele ilma

mõjuva põhjuseta 10.08.2009.a,

21.09.2009.a, 03.03.2010.a, 16.12.2009.a, ja ta on sõitnud

Rakveresse mitteametlikule tööle kriminaalhooldajalt ei ole ta küsinud luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p 2, 4. Samuti A.T

ei täitnud temale kohtu poolt määratud ÜKT tunde täies ulatuses, temal on jäänud

täitmata 401 ÜKT tundi. Kuna A.T pole rahalisi vahendeid tasumaks rahalist karistus, seega on olemas alused vangistuse täitmise pööramiseks.

Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut, A.T seletusi rikkumiste kohta, on kohus veendunud, et A.T ei soovi oma eluviisi muuta ning hoidus kõrvale käitumiskontrolli

teostamisest ega üldkasuliku töö täitmist. Kohus hindab hooldusaluse käitumist tahtliku kõrvalehoidumisena kohtuotsuste täitmisest ja ei näe võimalust pikendada A.T-le katseaega, kuna ta on vastutustundetult suhtunud tööde täitmisesse ja pole täitnud kontrollnõudeid. Seega

tuleb pöörata Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.04.2009.a kohtuotsusega nr 1-09-4452 mõistetud karistus – 8 (kaheksa) kuud vangistust, täitmisele. Kui A.T on jäänud täitmata 401 ÜKT tunde ning kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega, siis ärakandmisele kuulub 200 päeva (6 kuu 20 päeva) vangistust.

A.T-lt tuleb välja mõista määratud kaitsjale makstud tasu 600 krooni, mis on

vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3.

Innokenti Menšikov Kohtunik