2-20-15171/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.detsembril 2021

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-20-15171

Kohtuasi

S. S. hagi Jamare OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

14 356,06 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)

Kostja: Jamare OÜ (registrikood 12668915, asukoht Õismäe

tee 16-65, 13511 Tallinn) seaduslik esindaja M. G.

Kohtuistungi aeg

01.detsember 2021

Resolutsioon

S. S.i hagi Jamare OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja

puhkusehüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ja

välja mõista Jamare OÜ-lt 12 080,45 eurot (kaksteist tuhat

kaheksakümmend eurot ja 45 senti brutosummas) S. S.i

kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta 84% ulatuses Jamare OÜ ja 16%

ulatuses S. S.i kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. S. S. (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 16.07.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka

TVK) Jamare OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses välja mõista

töötasu perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku brutosummas 12 756,06 eurot,

puhkusehüvitise perioodil 03.06.2019 kuni 30.06.2020 30,22 eurot kasutamata kalendripäeva

eest brutosummas 1600 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 4536 eurot.

2. TVK rahuldas avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku

01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku brutosummas 12 756,06 eurot ning puhkusehüvitise

brutosummas 1600 eurot. TVK jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks.

3. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 16.10.2020 kohtule hagiavalduse vaidluse uueks

läbivaatamiseks osas, millega hageja avaldus tema vastu rahuldati. Hageja ei vaidlustanud

TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust osas, mis lahendati tema kahjuks, mistõttu

see jõustus osaliselt.

Hageja nõue

4. Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks ning

esitas kohtule hagiavalduse töötasu ajavahemiku 01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku

brutosummas 12 756,06 euro ning puhkusehüvitise brutosummas 1600 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

5. Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 03.06.2019 ning töötas kuni

30.06.2020 torulukksepana ning torulukkseppade rühma juhina erinevatel objektidel. Pooled

sõlmisid kirjaliku töölepingu ning kostja tegi hagejale lühiajalise Eestis töötamise

registreeringu. Kokkuleppe kohaselt oli hageja töötasu 9 eurot tunnis (neto). Kostja jättis

hagejale töötasu maksmata alates 01.10.2019 kuni 31.12.2019, alates 01.02.2020 kuni

31.03.2020 ning alates 01.05.2020 kuni 30.06.2020, kokku jäi saamata töötasu brutosummas

12 756,06 eurot. Kogu töötamise aja jooksul tasus kostja hagejale töötasu kuus korda, kokku

9213,83 eurot. 30.06.2020 palus kostja hagejal allkirjastada poolte kokkuleppel töölepingu

lõpetamine ning lubas pärast seda tasuda saamata jäänud töötasu, mida ta aga ei teinud.

Seepeale ütles hageja 15.07.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel,

põhjuseks töötasu maksmata jätmine.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

6. Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagi

aluseks olevaid asjaolusid, mh kui palju ta on töötanud ja millistel kuupäevadel. Samuti ei ole

selge, kuidas hageja on arvutanud välja tasumisele kuuluva töötasu summa. Dokumenti

pealkirjaga „Töötasu arvutuskäik“ ei saa käsitada tõendina. Ka muud hagiavalduse juurde

lisatud dokumendid ei ole nummerdatud ega pealkirjastatud ja neile on raske vastu vaielda,

kuna pole selge, mis dokumendiga on tegemist, mis on dokumendi allikas. Kostja väitel töötas

hageja kostja juures alates 17.10.20191 kuni 30.06.2020 ja lahkus poolte kokkuleppel

30.06.2020. Töölepingus ei ole näidatud ning hageja ei teatanud kirjalikult oma arvelduskonto

numbrit, kuna Eesti pangad ei soovinud avada hageja nimele arvelduskontot ja hageja pöördus

kostja poole palvega maksta töötasu sularahas. Kostja tuli hageja palvele vastu ning korraldas

töötasu maksmise sularahas, deklareerides kogu väljamastava töötasu kohta käivad maksud,

vormistades vajalikud orderid ja kajastades vajalikud andmed raamatupidamises.

7. Kostja on tasunud hagejale 12.2019 – 2240,85 eurot, 01.2020 – 2103,66 eurot, 02.2020 –

1500,66 eurot, 03.2020 – 2197,98 eurot, 04.2020 – 2140,70 eurot, 05.2020 – 1289,38 eurot,

06.2020 – 2679,53 eurot, 07.2020 – 2540,65 eurot. Kostja võiks arutada hagejaga üksnes töötasu

ja puhkusehüvitise nõuet brutosummas 4297,61 eurot, mille arvestus on tuletatav eespool toodud

dokumentaalsetest tõenditest.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TLS §-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peavad töötaja ja tööandja vahel töölepingu

sõlmimisel kokku lepitud töölepingu tingimused ja töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus

dokumendis, need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud ning tööandja

peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 84 lg 1

sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks.

9. Hageja esitatud töölepingust I ja töölepingust II nähtub, et hageja töötasu töölepingu I järgi

alates 03.06.2019 oli netosummas 8,40 eurot tunnis ning töölepingu II kohaselt oli töötasu

alates 17.10.2019 netosummas 9 eurot tunnis, mille pidi tööandja tasuma töötaja

pangakontole. Töölepingutes oli töötaja töökoormus reguleerimata, kuid pooled olid kokku

leppinud, et töötaja töötab vastavalt tööajagraafikule (töölepingute punktid 3). Väljavõttest

tööandja tööaja arvestuse programmist, tööaja arvestuse ekraani kuvatõmmistest ja hageja

03.07.2020 kirjast kostjale nähtub hageja arvestatud tööaja maht ning, et hageja esitas

tööandjale töötasu nõuded 2019 oktoobri eest 1998 eurot, 2019 novembri eest 1764 eurot,

2019 detsembri eest 1656 eurot, 2020 jaanuari eest 117 eurot, 2020 veebruari eest 1741,14

eurot, 2020 märtsi eest 1685,16 eurot, 2020 mai eest 2003,40 eurot ning 2020 juuni eest

1791,36 eurot, kokku 12 756,06 eurot(brutosummas).

10. Kostja vastuväidete kohaselt töötas hageja kostja juures alates 17.10.20191 kuni 30.06.2020, mil

ta lahkus firmast poolte kokkuleppel. Kostja ei ole tõendanud oma TVK-s esitatud vastuväiteid,

et tööleping ajavahemiku 03.06.2019- 17.10.2019 oleks tühistatud. Seega loeb kohus hageja

esitatud töölepingute alusel tõendatuks, et hageja töötas kostja juures kahe töölepingu alusel.

11. Kostja möönab tema poolt esitatud töötasude arvestuste ja väljamaksete alusel, et hagejal võib

olla töötasu ja puhkusehüvitise nõue 4297,61 eurot (brutosummas) jättes täpsustamata, milliste

kuude töötasust või millises suuruses puhkusehüvitisest see koosneb.

12. TSD deklaratsioonidest nähtub iga kuu hageja kohta esitatud palga väljamakse summa ja

väljamakse saaja. Esitatud deklaratsioonidest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 12.2019 –

2240,85 eurot, 01.2020 – 2103,66 eurot, 02.2020 – 1500,66 eurot, 03.2020 – 2197,98 eurot,

04.2020 – 2140,70 eurot, 05.2020 – 1289,38 eurot, 06.2020 – 2679,53 eurot, 07.2020 – 2540,65

eurot. Kostja ei ole esitanud TSD deklaratsioone ajavahemiku 01.10.2019 – 01.12.2019

kohta, mille osas on hagejal nõue kokku 3762 eurot. Kostja töötasu arvestuste kohaselt on

hagejale arvestatud ja tehtud väljamakseid 2019 IV kvartalis perioodil oktoober-detsember 2019

kokku 5229,16 eurot ja 2020 kokku 12 626,00 eurot.

13. TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku

jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline

tööaeg). Kuna pooled ei ole esile toonud ning töölepingutest ei nähtu, et hageja oleks tööle

võetud osalise tööajaga, siis asub kohus seisukohale, et hageja töötas kostja juures ning

kostjal oli kohustus kindlustada ta tööga täistööajaga töölepingutes kokkulepitud tunnitasuga

perioodil 01.10.2019 – 16.10.2019 8,40 (neto) eurot ja alates 17.10.2019 9 eurot (neto).

Seega pidi kostja 2019 ja 2020 kalendaarset tööajafondi arvestades hagejale tasuma töötasu

kokku netosummas 10 274,40 eurot /brutosummas 13 051,83 eurot.

14. Pangakonto väljavõtteid ei ole kohtule esitatud ja kostja vastuväidetest nähtuvalt maksti

töötajale töötasu välja sularahas. Kostja esitatud tõenditest – palgalehtedest ega kassa

väljamineku orderitest ei nähtu, et hagejale oleks deklaratsioonides ja palgaarvestustes

arvestatud ja väljamaksmisele kuuluvad töötasud tegelikult sularahas välja makstud, sest

kassa väljamineku orderitel puuduvad valdavalt hageja allkirjad. Ainus väljamakse kassa

väljamineku orderi järgi, millel on hageja allkiri, on tehtud 30.juunil 2020 töötasu 2109,33

euro väljamaksmise kohta. Väljamakse ei vasta hageja arvestusele aga vastab kostja 1.-

30.06.2020 töötasu arvestusele 2275,61 eurot (brutos) ja väljamaksmisele kuuluvale

summale 2109,33 eurot (netos). Järelikult ei ole kostja tõendanud hagejale hagiavalduses

nõutud töötasu väljamaksmist perioodide 01.10.2019 – 31.12.2019 ja 01.02.2020 –

31.03.2020 ning 01.05.2020 eest.

15. Kuivõrd poolte esitatud tõendid tööaja arvestuse ja väljamaksete kohta on omavahel

vastuolulised, siis lähtub kohus TLS § 43 lg-st 1, mille kohaselt pidi tööandja kindlustama

hagejale vaidlusalusel perioodil täistööajaga koormuse ja vastavalt sellele maksma töötasu

arvestuslikult 13 051,83 eurot (brutosummas). Kuna hageja esitas töötasu nõude 12 756,06

eurot (brutosummas) ja kostja on tõendanud töötasu sularahas väljamakse 2275,61 eurot, siis

kuulub hageja töötasu nõue rahuldamisele osaliselt (12 756,06 -2275,61) 10 480,45 eurot

(brutosummas).

16. Hageja puhkusehüvitise nõue puudutab perioodi 03.06.2019 kuni 30.06.2020 eest 1600 eurot

(brutosummas). Vastaspool tunnistab puhkusehüvitise nõuet brutosummas 1032,83 eurot.

TLS § 84 lg 1 sätestab töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise ajaks

töölepingu lõppemise kuupäeva. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu

lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega on

puhkusehüvitise väljamõistmise eelduseks töölepingu lõppemine. Maksu- ja Tolliameti

töötamise registrisse tööandja poolt tehtud kandest nähtub, et hageja on registreeritud kostja

juures töölepingu alusel tööle alates 17.10.2019 kuni 30.06.2020. Töösuhte lõppemise osas

TLS § 79 alusel 30.06.2020 kohtus vaidlus puudub, mistõttu on hageja puhkusehüvitise nõue

muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas puhkusehüvitise nõude 30,22 kalendripäeva eest

1600 eurot (brutosummas). Kostja ei ole tõendanud hagejale lõpparve ja puhkusehüvitise

maksmist, järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 30,22

kalendripäeva ulatuses 1600 eurot (brutosummas).

17. Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse

rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista töötasu 10 480,45 eurot ja puhkusehüvitis 1600 eurot, kokku

12 080,45 eurot (brutosummas).

Menetluskulude jaotus

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et

hagihinda arvestades tuleb jätta hagimenetluse kulud 84% ulatuses kostja ja 16% ulatuses

hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei

määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1

punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse

kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik