2-21-118715/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-118715

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi P. L. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1347 eurot 54 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja: Dmitri

Santašev

Kostja: P. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik

viibimiskoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 1205 euro 25 senti

(põhivõlgnevus 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti, viivised 35 eurot 1 sent,

sissenõudekulud 40 eurot).

3. Jätta hagi rahuldamata viivinõude summas 174 eurot 23 senti osas.

4. Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.

5. Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 174 eurot.

6. Mõista P. L. OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (174 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus

kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 21. juunil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse P. L. (kostjalt) 1287 euro 62 sendi saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, anti asi üle Tartu Maakohtu Võru kohtumajale

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 6. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista

kostjalt enda kasuks välja põhivõlgnevuse 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti,

viivised 209 eurot 24 senti, sissenõudekulud 40 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10. märtsil 2020 IPF Digital Estonia OÜ-ga laenulepingu

nr 4791252, mille alusel on kostja kasutanud laenulimiiti. Intressimäärana lepiti kokku

47,88% aastas ning samas määras nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. Kostja

tagasimaksekohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu ütles esialgne võlausaldaja lepingu

26. aprillil 2021 üles ning loovutas nõude hagejale.

3. Kohus toimetas hagi kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

loeb hagi kättetoimetatuks 28. novembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks

(13. detsembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et

ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja

intressinõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.

6. Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja arvestab viivist summas 209 eurot 24 senti, viivisemääraks on 47,88% aastas. Hageja

on arvestanud viivist põhinõude tagastamata osalt 979 eurolt 93 sendilt alates laenulepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 27. aprillist 2021 kuni hagiavalduse esitamiseni

6. oktoobril 2021.

7. Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh

vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul

kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust.

TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist

õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt

ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436

lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas

pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

8. Laenulepingust nr 4791252 (dtl 39-43) nähtub, et lepingu eritingimustest tulenevalt on

poolte kokkuleppel laenu intressimäär olnud 47,88% aastas. Tuginedes lepingu punktile 9.3

ja VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, on hageja viivisemäära arvestanud võrdselt

intressimääraga samuti 47,88% aastas.

Kohus on seisukohal, et kostja ja IPF Digital Estonia OÜ vaheline leping nr 4791252

laenulimiidi kasutamiseks on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõistes. IPF Digital

Estonia OÜ tegutseb nime all credit24.ee professionaalse laenuandjana, mis viitab lepingute

tüüptingimustel sõlmimisele. Laenulepingule on lisatud „Krediidikonto üldtingimused.

Oktoober 2018“ (dtl 40). Seega tingimused, sh viivisekokkulepe, ei olnud poolte vahel

eelnevalt eraldi läbi räägitud, leping sõlmiti tüüptingimustel, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või

kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS

§ 1 lg 5 tähenduses.

9. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

118-16, p 17).

VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit.

Eesti Panga teatel oli intressimäär 0,00% alates 1. juulist 2019 kuni 1. juulini 2020. Seega oli

seadusjärgne viivise määr sellel perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 47,88%

aastas ületab seadusjärgset peaaegu 6-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul

tühine.

10. Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist.

Riigikohus on leidnud, et laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas

ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1

esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas

tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset

viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega

viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid,

st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari

2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt

nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette

nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17)

toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus

intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.

11. Ebaproportsionaalselt suure viivise või

leppetrahvi

nõude kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p

24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja viivist 27. aprillist 2021 kuni 6. oktoobrini 2021. Viivis

seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 35 eurot 1 sent (siinkohal kasutas kohus

viivisekalkulaatorit).

12. Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 979 eurot 93 senti, intressid 150 eurot 31 senti, viivised 35 eurot 1 senti,

sissenõudekulud 40 eurot (kokku 1205 eurot 25 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja

viivise nõude summas 174 eurot 23 senti (209,24 – 35,01).

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

14. Menetluskulud jagab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

Hageja taotles kostjalt 1379 euro 48 sendi välja mõistmist. Kohus rahuldas hagi 1205 euro

25 sendi osas ehk ligikaudu 87% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 87% ulatuses kostja

kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 200

eurot. Kostjalt tuleb hageja menetluskulude katteks välja mõista 174 eurot (200 x 0,87).

Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (174 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik