2-20-9567/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-9567

Kohtuasi

Eurocar

OÜ

hagi

X

vastu

võla

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.02.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Tsiviilasja hind maakohtus

1278,03 eurot

1278,03 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Eurocar OÜ (registrikood 12724594),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Kostja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt Pärnu Maakohtu 19.02.2021 otsus osas, milles maakohus mõistis

X-lt Eurocar OÜ kasuks välja üle 850,23 euro, viivise summalt, mis ületas 850,23

eurot, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulude suuruse ja mõistis

menetluskulud X-lt välja. Parandada ebaõige tsiviilasja hind. Ringkonnakohtu

otsusega rahuldada hagi osaliselt, jaotada menetluskulud ja parandada tsiviilasja

hind vastavalt resolutsiooni terviktekstile.

2. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Välja mõista X-lt Eurocar OÜ kasuks 850,23 eurot ja viivis 100,35 eurot ning

alates 23.12.2021 põhivõlalt 850,23 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3.3. Maakohtu menetluskuludest 30% jätta Eurocar OÜ kanda ja 70% X kanda.

3.4. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eurocar OÜ kanda.

2-20-9567

3.5. Lugeda tsiviilasja hinnaks maakohtus 1278,03 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Eurocar OÜ (hageja) esitas 02.07.2020 Pärnu Maakohtule hagi X (kostja) vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Pärnu linnas XXX asuva korteriomandi

(registriosa nr XXXXXX) ühisomanikud. Pärnu linn, XXX korteriühistu (korteriühistu) esitas

korteriga seoses hagejale ja kostjale perioodil 01.01.2019–29.02.2020 arveid 1429,90 euro

ulatuses (1161,83 eurot põhinõue ja 268,08 eurot viivis). Hageja ja kostja arveid ei tasunud.

Seejärel pöördus korteriühistu kohtusse ja 01.04.2020 tegi Pärnu Maakohus hagejale ja kostjale

makseettepaneku. 25.05.2020 esitas Pärnu Maakohus hagejale maksekäsu, kohustades hagejat

tasuma korteriühistu põhinõude 1118,40 eurot ja kõrvalnõuded 268,08 eurot ning hüvitama

riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. 26.05.2020 tasus hageja nõude koos

menetluskuludega (1451,48 eurot). Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue.

Sisesuhtes on nii hageja kui kostja vastutus pool võlausaldaja nõudest, s.t 725,74 eurot. Hageja

palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 725,74 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses alates hagi esitamisele järgnevast päevast

kuni kohtuotsuse tegemiseni.

3. 25.09.2020 menetlusdokumendis täiendas hageja hagi õiguslikku alust ja suurendas nõuet.

Hageja leiab, et kuna tema sai täitemenetluses toimunud enampakkumisel korteriomandi

omanikuks alles 24.06.2019, ei ole eelmise korteriomaniku kohustused talle korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2 alusel üle läinud. Kuna hageja on kohustused siiski

täitnud, siis vastava perioodi eest (01.01.2019–24.06.2019 eest tasus hageja 915,23 eurot) on

hagejal kostja vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1018 lg 2, § 1042). Pärast

24.06.2019 tekkinud nõude (536,25 eurot) eest vastutab kostja solidaarselt KrtS § 15 lg 2,

asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 71 lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 alusel ja nõude suurus on 268,12

eurot (536,25/2). Kokku on hagejal kostja vastu nõue 1183,36 eurot (1451,48–268,12), millele

lisandub viivis.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

2-20-9567

5. Korteriühistu nõue on osaliselt aegunud. Korteriühistu nõuded on aegunud veebruar–

november 2016 arvete osas kokku 209,44 euro ulatuses, kuna korteriühistu esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 19.03.2020. Korteriühistu esitas maksekäsu kiirmenetluses võla

perioodi kohta ebaõigeid andmeid. Korteriühistu avalduse kohaselt oli ühisomanikel võlg

perioodi 01.01.2019–29.02.2020 eest kokku 1118,40 eurot. Hageja esitas kohtule tabeli, mille

kohaselt on võlgnevus tekkinud perioodil veebruar 2016 kuni juuni 2018 (kui korterit kasutas

isikliku kasutusõiguse alusel C perega) ja juuli 2019 kuni veebruar 2020 (kui ühisomanikeks

olid hageja ja kostja).

6. Kostja hinnangul muutis hageja 25.09.2020 menetlusdokumendis hagi, milleks kostja ei ole

nõusolekut andnud. Hageja nõue on endiselt ebaselge.

7. Pärast hageja 25.09.2020 menetlusdokumendis esitatud seisukohta, et hageja vastutab nõuete

eest alates 24.06.2019, võttis kostja enda 30.08.2020 esitatud tasaarvestusavalduse tagasi ja

esitas 08.01.2021 menetlusdokumendis uue tasaarvestusavalduse perioodi osas, mil hageja ei

olnud korteriomanikuks. Arvestades, et hageja on täitnud solidaarkohustuse 1118,40 eurot,

millest kostja kanda oleks 559,20 eurot, kuid kostja on ainuisikuliselt tasunud arved maist 2018

kuni juuni 2019, on kostja tagasinõue 604,81 eurot. Seega puudub kostjal tasaarvestuse

tulemusel võlg hageja ees.

8. Kostja ei nõustu viivisenõudega ja leiab, et see on tõendamata ja esitatud arvestus ei ole

kontrollitav. Hagiavalduses ei ole põhjendusi, mis ulatuses ja millisel õiguslikul alusel viivist

on arvestatud. Korteriühistu esitatud arvetes ei ole viivist küsitud. Seega kostja ei olnud teadlik,

et korteriühistu nõuab viivist. Korteriühistu käitumine ei olnud hea usu põhimõttega kooskõlas,

seega kaotas korteriühistu viivise osas nõudeõiguse ja sellest tulenevalt ei saa ka hageja kostjalt

nõuda korteriühistule tasutud viivise hüvitamist. Hageja oleks pidanud maksekäsu

kiirmenetluses viivisele vastu vaidlema. Arvestades asjaoluga, et kostja on oma ühisomandi

ulatuses arveid tasunud, puudub alus temalt viivise väljamõistmiseks üldse.

9. Kostja ei nõustu ka hagejalt välja mõistetud menetluskulude nõudega. Hageja nõue kostja

vastu ei tulene maksekäsust.

Maakohtu otsus

10. Maakohus rahuldas 19.02.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

1183,36 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 1984,60 eurot.

11. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja on esitanud regressinõude

solidaarvõlgnikule pärast tsiviilasjas nr 2-20-111329 kogu solidaarselt võlgnetava summa

tasumist. Maksekäsk tehti 25.05.2020 ning maksekäsu kohaselt esitati võlanõue perioodi eest

alates 01.01.2019. Kostja vastuse kohaselt tekkis võlg varasemast perioodist, s.o 2016. aastast,

mille

tõenduseks

esitas

kostja

perioodi

15.07.2018–22.06.2019

kohta

tabeli

ja

maksekorraldused selgitusega „korter 34“. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei tõendanud,

et ta oleks arvete tasumisel määranud VÕS § 88 lg 1 kohaselt, millise kohustuse täitmiseks on

ta raha üle kandnud. Tulenevalt VÕS § 88 lg 6 p-st 1 loetakse esimeses järjekorras täidetuks

esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. Kostja väide muu kokkulepe olemasolust ei ole

tõendatud, mida kinnitab muuhulgas asjaolu, et hageja regressinõude aluseks olevas

maksekäsus on korteriühistu esitanud nõude perioodi 01.01.2019–29.02.2020 kohta. Kostja

väited nõude esitamise kohta muu perioodi kohta ei ole tõendatud. Kohus leidis, et kostja väide,

mille kohaselt aegumist tõendab hageja esitatud arvete lisamine hagile varasemast perioodist,

2-20-9567

kui seda käsitleb maksekäsk, ei ole asjakohane. Käesolevas hagimenetluses ei esitanud hageja

täiendavaid nõudeid varasema perioodi eest, kui need on maksekäsuga hagejalt välja mõistetud.

12. Hagejal on kostja vastu solidaarvõlgniku regressinõue. Maakohus tuvastas korteriühistu

arvete ja Pärnu Maakohtu maksekäsu põhjal, et eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisel on

hagejal ja kostjal kui korteriomanikel tekkinud võlgnevus põhinõude osas 1118,40 eurot,

millele lisandub viivis 268,08 eurot. Nõude kujunemine hagetava perioodi eest on selge ja

arvetelt jälgitav. Hageja nõuab regressi korras kostjalt võrdset osa kuludest, s.o 725,74 eurot

VÕS § 69 lg 2 alusel, kuna ta rahuldas ainuisikuliselt kogu solidaarkohustusest tekkinud nõude.

VÕS § 69 lg-st 2 tulenevalt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue

teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Kuigi kostja on esitanud andmed, et ta on teinud makseid ka vaidlusalusel perioodil, on

võlausaldaja arvestanud need maksed varasema võla katteks. Perioodi 01.01.2019–29.02.2020

eest tasus hageja 26.05.2020 1451,48 eurot. Kuna hageja sai omanikuks alles 24.06.2019 ning

varasema korteriomaniku kohustused talle KrtS § 43 lg 2 alusel üle ei ole läinud, kuid hageja

on need siiski täitnud, siis tuleb vastava perioodi eest (01.01.2019–24.06.2019) rahuldada ka

hageja alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu VÕS § 1018 lg 2 ja § 1042 alusel.

Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 915,23 eurot. Pärast

24.06.2019 tekkinud nõude eest vastutab kostja solidaarselt KrtS § 15 lg 2, AÕS § 70 lg 6, § 71

lg 1 ja VÕS § 69 lg 2 alusel. Kokku rahuldas maakohus hageja põhinõude 1183,36 eurot (915,23

+ 268,12).

13. Kostja tasaarvestusavalduse osas leidis maakohus, et kostja viidatud KrtS § 43 lg 2 puhul

omab tähtsust asjaolu, et korteriomandi võõrandamine on toimunud läbi täitemenetluse,

mistõttu KrtS § 43 lg 2 eeltingimus on täidetud. Kohus asus seisukohale, et isegi juhul kui kostja

väide selle kohta, et korteriomandi osa on kuulunud hageja poolt täitemenetluse läbi omandatud

pärandvara osa hulka, kuulub kohaldamisele KrtS § 43 lg 2. Omandaja vastutus on piiratud

korteriomandi väärtusega, ning omandaja ei vastuta täitemenetluses omandatud korteriga

seotud varasemate kohustuste eest. Seega puudub kostjal alus tasaarvestuse tegemiseks

varasema omaniku võlgnevuste eest. Sellest tulenevalt jättis kohus kostja tasaarveldusavalduse

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

14. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

15. Hageja tugines hagiavalduses asjaolule, et hagetav võlg on tekkinud perioodil 01.01.2019–

29.02.2020. Samas hagile lisatud korteriühistu arvete koond oli koostatud võlgnevuse 1118,40

euro kohta perioodil veebruar 2016–29.02.2020. Kostja viitas sellele asjaolule, kuid kohus

tuvastas siiski ebaõigesti asjaolu, et võlgnevus korteriühistu ees on tekkinud alates 01.01.2019.

Kohus jättis tõendi sisu tähelepanuta, tuginedes vaid maksekäsus ekslikult (või eesmärgiga

vältida nõude aegumist 2016–2017 aasta eest) kirjeldatule. Kohus ei ole otsuses põhjendanud,

miks ta ei nõustu kostja vastuväitega. Kuna tegemist oli perioodilise maksega, tuli hagis näidata,

kuidas võlgnevuse summa on kujunenud. Korteriühistu tõendist nähtus vaid lõplik võlgnevuse

summa 29.02.2020 seisuga.

16. Kohus ei võtnud menetluses seisukohta kostja vastuväidete osas seoses nõude

suurendamisega. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et nõude suurendamise avalduse näol on

tegemist esialgse hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes ja hagi muutmiseks kostja oma

2-20-9567

nõusolekut ei andnud. Hageja nõudes muutus nii hagi ese kui alus. Seega ei pidanud kohus uut

nõuet menetlema.

17. Maakohtu järeldus nõude aegumise hindamisel on raskesti jälgitav ja arusaamatu.

Maakohus ei tuvastanud igakuiseid võlasummasid, nende sissenõutavaks muutumise aega ega

aegumistähtaega.

18. Kohtuotsusest ei nähtu, millist nõuet kohus menetles ja mille kohta otsuse tegi. Kui kohus

tuvastas, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu nii summas 725,74 eurot kui summas

1183,36 eurot, jääb arusaamatuks, miks otsuse resolutsioonis on märgitud nendest suurem

summa.

19. Kostja on algusest peale vaielnud solidaarkohustusest tuleneva nõudesumma üle, mis

sisaldas lisaks põhivõlale ja viivisele ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ja

menetluskulu. Hageja ei ole üheski menetlusdokumendis põhjendanud, miks ta nõuab kostjalt

ka riigilõivu ½ osa ja menetluskulu ½ osa hüvitamist. Vaatamata sellele ei selgitanud kohus

otsuses, miks kostja peab kandma maksekäsu kiirmenetluse kulud olukorras, kus kostja on

makseettepanekule vastu vaielnud ja hageja oli otsustanud mitte vaielda. VÕS § 69 lg 5 viimase

lause kohaselt kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle

solidaarvõlgniku isikuga. Märkimisväärne on asjaolu, et hageja ei ole alates korteriomandi

ühisomanikuks saamisest korteriühistu arveid tasunud ja need võlgnevused sisalduvad

korteriühistu võlasummas.

20. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas ei ole kohus nõude õigsust kontrollinud.

Hageja 25.09.2020 menetlusdokumendi p 3.6 kohaselt on nõudesummaks 1183,36 eurot

(1451,48-268,12). Otsusest ei nähtu, kuidas kohus sai 915,23 eurot ja miks kohus sellele

summale lisas 268,12 eurot, mida hageja vastupidi maha arvestas. Pärast 24.06.2019 ei

vastutanud kostja summas 268,12 eurot, vaid see oli kostja poolt igakuiselt sel perioodil

makstud (50% arvetest). Otsuse resolutsioonis märgitud 1183,36 eurot on leitud valesti, kuna

hageja makstud summa 268,12 eurot on arvestatud maha ebaõigest summast.

21. Kohus ei põhjendanud piisavalt oma järeldust, et varasemad võlgnevused ei ole hagejale

KrtS § 43 lg 2 alusel üle läinud. Kuivõrd hageja omandas vallasvara, siis ei kohaldu KrtS § 43

lg 2, vaid eelkõige KrtS § 43 lg 1. Seega ei ole kostja hageja tasutud summa võrra alusetult

rikastunud ning nõue summas 1183,36 eurot tuli jätta sel alusel rahuldamata.

22. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et 2016–2017 tekkinud kohustused ei ole lõppenud

seoses täitmisega VÕS § 88 lg 1 ja lg 6 p 1 alusel. Hageja ei esile toonud ega tõendanud, milliste

kuude eest ja millistest laekumistest on võlgnevused tegelikult kaetud. Hageja ei ole samuti

tõendanud, et korteriühistu toimetas vastavalt VÕS § 88 lg 6 p-le 1. Korteriühistu arvete

koondist nähtub, et korteriühistu jättis oma nõudest maksekäsu kiirmenetluses välja perioodi

juuli 2018 kuni juuni 2019, kuna sellel perioodil on arveid tasunud 100% ulatuses kostja

(maksekorraldused esitatud) ning korteriühistu ei lugenud laekunud summasid varasema võla

katteks, vaid täpselt selle arve katteks, mis oli sel kuul esitatud. Selline oli majas korteriühistu

tava ja kokkulepe liikmetega.

23. Otsus on viivise osas ebaseaduslik, kuna viiviselt viivise väljamõistmine ei ole seaduse ja

kohtupraktikaga kooskõlas. Kohus oleks pidanud eristama põhivõla ja viivise summad. Lisaks

puudub põhjendus, miks viivisenõude rahuldamisel tuleb kohaldada VÕS § 69 lg 5, mis käsitleb

solidaarvõlgniku kulutuste hüvitamist. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et viivise

nõue ja viivise arvestus on ebaselge.

2-20-9567

24. Kohus jättis kostja tasaarvestusavalduse ebaõigesti rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtu

käsitlusega.

25. Kohus määras ebaõigesti tsiviilasja hinna.

26. Kostja vaidlustab ka menetluskulude suuruse. Maakohus mõistis ebaõigesti menetluskulud

välja koos käibemaksuga olukorras, kus hageja on käibemaksukohuslane ja kostja esitas ka

vastuväite käibemaksu osale. Lisaks on õigusabikulud 11 tundi lihtmenetluse asjas ilmselgelt

ebamõistlikult suured. Menetluskulud ületavad tsiviilasja hinda ligikaudu kaks korda.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas,

milles maakohus rahuldas hagi 850,23 eurot ületavas osas, mõistis välja viivise 850,23 eurot

ületavalt osalt, jaotas menetluskulud, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja

mõistis menetluskulud välja kostjalt. Uue otsusega rahuldab ringkonnakohus hagi osaliselt ja

mõistab välja kostjalt hageja kasuks 850,23 eurot ja viivise ning jaotab menetluskulud.

29. Kohtuotsus on vastuoluline ja maakohtu põhjendustest ei ole arusaadav, millise õigusnormi

järgi on vaidlus lahendatud. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-st 8

tulenevat põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus rõhutab, et ka TsMS § 405 järgi

menetletavas lihtmenetluse asjas tuleb kohtul määratleda vaidlusalune õigussuhe ja jälgitavalt

põhjendada oma järeldusi.

30. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on vaidlustatud otsuses määranud

tsiviilasja hinna ebaõigesti. Rahalise nõude puhul on TsMS § 124 lg 1 järgi hagi hind nõutav

rahasumma. Pärast 25.09.2020 menetlusdokumendis nõude suurendamist oli hageja põhinõue

1183,36 eurot. Viivise nõude esitas hageja alates hagi esitamisest. TsMS § 133 lg 2 järgi on

TsMS §-s 367 esitatud kõrvalnõude hinnaks ühe aasta viivise summa, s.o 94,67 eurot. Seega on

tsiviilasja hinnaks 1278,03 eurot. Ringkonnakohus märgib otsuses õige tsiviilasja hinna.

31. Vaidluse lahendamisel on olulised järgmised asjaolud, mille osas ei ole pooltel vaidlust:

• kostja on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi nr 34 asukohaga XXX Pärnus

(registriosa XXXXXXXX) ühisomanikuna alates 12.10.2017. Korteriomandi osa

omandas ta pärimisega;

• hageja on alates 24.06.2019 korteriomandi ühisomanik. Korteriomandi osa omandas ta

täitemenetluses toimunud enampakkumisel pärandvara ühisuse mõttelise osa

koosseisus;

• korteriühistu esitas maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 2-20-111329) poolte vastu

avalduse majandamiskulude põhivõla 1118,40 eurot ja viivise 268,08 eurot saamiseks.

Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. 25.02.2020 maksekäsuga mõisteti hagejalt

korteriühistu kasuks perioodi 01.01.2019–29.02.2020 eest välja põhivõlg 1118,40 eurot

ja viivis 268,08 eurot ning menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 45 eurot (tl 45-46).

2-20-9567

• hageja tasus korteriühistule maksekäsu kiirmenetluses väljamõistetud põhivõla, viivise

ja menetluskulud 26.05.2020 (tl 47).

32. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 725,74 eurot ja alates hagi esitamisest

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna hageja on täitnud kostja kui

solidaarvõlgniku kohustuse, mille tõttu on hagejal VÕS § 69 lg 2 järgi õigus nõuda kostjalt

poole võla tasumist. 25.09.2020 menetlusdokumendis suurendas hageja oma nõuet ja palus

välja mõista 1183,36 eurot ja viivise alates nõude esitamisest. Hageja tõi esile, et ta ei olnud

kuni 24.06.2019 korteri majandamiskulude eest kohustatud tasuma, sest varasema

korteriomaniku kohustused talle KrtS § 43 lg 2 järgi üle ei läinud. Kuna hageja tasus

korteriühistule ekslikult võla perioodi 01.01.2019–24.06.2019 eest, siis on kostja, kes pidi sellel

perioodil majandamiskulude eest tasuma, hageja arvel rikastunud. Hageja arvestuse järgi tasus

ta perioodi 01.01.2019–24.06.2019 eest 915,24 eurot. Alates 24.06.2019 on pooled

ühisomanikud ja hageja nõuab kostjalt poole hageja poolt korteriühistule tasutud

kommunaalteenuste võla tasumist summas 268,12 eurot (VÕS § 69 lg 2).

33. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduses esitas

korteriühistu võla kohta ebaõigeid andmeid. Hageja esitatud võlgnevuse tabeli järgi on võlg

tekkinud ajavahemikul veebruar 2016–juuni 2018 ja juuli 2019–veebruar 2020. Eeltoodu tõttu

oli muist korteriühistu nõudest aegunud. Korteriühistu viivisenõue ei ole selge ega kontrollitav.

Korteriühistu ei ole viivist enne 10.01.2020 nõudnud. Kostja on täitnud korteriühistu nõude

osaliselt hageja eest, mistõttu tegi kostja tasaarvestuse avalduse summas 604,81 eurot, mida tal

on õigus hagejalt tagasi nõuda VÕS § 69 lg 2 järgi.

34. Ringkonnakohus nõustub kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole võtnud

menetluses selget seisukohta hagi muutmise kohta. 25.09.2020 menetlusdokumendis suurendas

hageja nõuet ja tõi esile, et perioodi eest 01.01.2019–24.06.2019 on nõude õiguslikuks aluseks

VÕS § 1042 lg 1. Kostja esitas hagi muutmisele vastuväite. Maakohus asus vaikivalt nõuet

menetlema. TsMS § 376 lg 1 esimese lause kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale

kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul ja lg

4 p-de 1 ja 2 järgi ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist

või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ning hageja

põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei muutnud 25.09.2020 menetlusdokumendis oluliselt hagi

aluseks olevaid asjaolusid. Õiguslike väidete muutmist ja täiendamist ei loeta hagi muutmiseks.

Ringkonnakohus märgib, et õigusliku hinnangu nõudele annab kohus ja hinnangu andmisel ei

ole kohus seotud poole antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Rahalise nõude suurendamine ei ole

TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi eseme muutmine.

35. Nõude lahendamisel on esmalt vajalik tuvastada, millise perioodi eest on hageja kohustatud

tasuma kommunaalkulusid korteriühistule ja millise perioodi eest kostja. Kui hageja täitis

korteriühistule kostja kohustuse, võib tal olla kostja vastu nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks.

Kui pooled olid korteriühistu ees solidaarvõlgnikud ja hageja täitis nõude, siis võib hagejal olla

kostja vastu VÕS § 69 lg-st 2 tulenev solidaarvõlgniku tagasinõue.

36. Omaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest oli sätestatud kuni 31.12.2017 kehtinud

KOS § 13 lg-s 1 ja KÜS § 151 lg-s 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva KrtS §-s 40. KrtS § 43 lg

2 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab

selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate

sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate

kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Enne

2-20-9567

01.01.2018 kehtinud regulatsiooni järgi vastutavad korteriühistu majandamiskulude nõude osas

ühisomanikud samuti solidaarselt. Riigikohus on selgitanud, et majandamiskulude tasumise

kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1

sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud

kinnisasja korteriomanikud, s.t kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on

kaasomandis (vt Riigikohtu 15.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 19). Seega ühe

korteri kaas- või ühisomanikke tuli enne 01.01.2018 käsitada selle korteri majandamiskulude

tasumise kohustuse osas solidaarvõlgnikena VÕS § 65 järgi, sest tegemist on ühe tervikliku

kohustusega, mille suurus lähtub korteriomandi üldpinnast (ja/või seal elavate isikute arvust).

Omavahelises suhtes võivad solidaarvõlgnikud kohustuda kohustuse täitma vastavalt oma

omandiosa suurusele (VÕS § 69 lg 2 ja AÕS § 75 lg 1).

37. Kuna hageja omandas korteriomandi osa täitemenetluses, siis hageja ei vastuta

majandamiskulude võla eest, mis tekkis enne 24.06.2019 (KrtS § 43 lg 2). Asjaolu, et hageja

omandas täitemenetluses pool mõttelist osa pärandvara ühisusest, mille hulka kuulus ka

korteriomandi osa, ei anna alust jätta KrtS § 43 lg 2 kohaldamata. Ebaõige on kostja käsitlus,

et hageja ostis täiturilt vallasvara. Kui pärandvara hulka kuulub kinnisasi ja jagamata

pärandvara müüakse täitemenetluses, siis pärandvara hulka kuuluva korteriomandi

võõrandamisel täitemenetluses kohaldub KrtS § 43 lg 2.

38. Kostja on korteriomandi ühisomanikuna kantud kinnistusraamatusse 12.10.2017 kui

eelmise omaniku pärija. PärS § 4 lg 1 järgi on kostja omandanud pärandi, mille hulka kuulusid

lisaks korteriomandile ka sissenõutavaks muutunud nõuded pärandaja vastu. Kuni 24.06.2019

oli teiseks ühisomanikuks C. Seega olid kuni 24.06.2019 kohustatud tasuma korteriühistule

majandamiskulude ja vahendatud ning osutatud teenuste eest solidaarvõlgnikena kostja ja C

ning alates 24.06.2019 pooled. VÕS § 65 lg-te 1 ja 2 ning KrtS § 15 lg 2 järgi võis korteriühistu

nõuda kohustuse täitmist kas korteriomandi ühisomanikelt ühiselt või igaühelt eraldi.

39. Kuna enne 24.06.2019 ei olnud hageja korteriomandi omanik ja ta ei vastutanud KrtS § 43

lg 2 järgi eelmise omaniku võlgade eest, siis oli korteriühistul õigus nõuda majandamiskulude

ja osutatud ning vahendatud teenuste eest tasu hagejalt ja kostjalt solidaarselt perioodi eest

24.06.2019–31.12.2019. Perioodi eest enne 24.06.2019 oli korteriühistul majandamiskulude ja

osutatud ning vahendatud teenuste eest nõue kostja ja C kui solidaarvõlgnike vastu.

40. Hageja tasus korteriühistule kostja võla perioodi eest 01.01.2019–24.06.2019 ja esitatud

hagis soovib ta ekslikult tasutu tagastamist. Hageja on nõude esitanud VÕS § 1042 alusel. VÕS

§ 1026 lg 1 kohaselt VÕS §-des 1018–1024 sätestatut ei kohaldata, kui keegi ajab võõraid asju,

arvates, et tegemist on tema oma asjadega. Seega käsundita asjaajamise üheks eelduseks on see,

et asjaajajal peab olema olnud tahe, s.o teadmine, et asi kuulub võõrasse huvisfääri, ja tahtmine

kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku kasuks (VÕS § 1018 lg 2). Juhul kui isikul tahe soodustatu

kasuks tegutseda puudub, kohaldatakse vastavalt alusetu rikastumise õigust. Praegusel juhul

tasus hageja korteriühistule võla perioodi eest 01.01.2019–24.06.2019 kui enda võla, arvates,

et pooled on korteriühistu ees solidaarvõlgnikud. Hageja arusaamisele, et ta täitis korteriühistu

ees oma kohustuse, viitab mh ka see, et esialgses hagiavalduses tõi hageja esile, et tal on kostja

vastu kohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõue VÕS § 69 lg-le 2 tuginedes.

41. Ringkonnakohus ei nõustu, et hageja nõude õiguslikuks aluseks nõude osas, mis puudutab

tema poolt korteriühistule perioodi eest kuni 24.06.2019 tasutu kostjalt tagasinõudmist, on VÕS

§ 1042. Ebatäpne on hageja käsitlus viitega Riigikohtu praktikale ja õiguskirjandusele, et tema

nõudele kohaldub VÕS § 1042. VÕS § 1042 järgi on nõudeõigus kulutuste hüvitamiseks isikul,

kes on teise isiku esemele teinud õigusliku aluseta kulutusi, kuid käesoleva vaidluse aluseks

2-20-9567

olevate asjaolude kohaselt on hageja täitnud ekslikult kostja kohustuse, olemata selleks

õigustatud ega kohustatud. Hageja viidatud Riigikohtu lahendites oli lahendatud nõudeid

kulutuste osas, mis olid tehtud teise isiku esemele. Korteriühistule majandamiskulude tasumine

ei ole kulutuste tegemine kostja esemele. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõudele tuleb

kohaldada VÕS § 1041. VÕS § 1041 lg 1 sätestab, et isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse,

olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda

täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu

rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada

saama pidi.

42. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja on hageja poolt korteriühistule perioodi 01.01.2019–

24.06.2019 eest tasutu arvel rikastunud ehk kas kostja on vabanenud kohustusest tasuda

korteriühistule selle tõttu, et hageja tema kohustuse täitis.

43. Hageja väitel on ta perioodi 01.01.2019–24.06.2019 eest tasunud 915,23 eurot (1451,48–

536,25). Arvestades hageja poolt 25.09.2020 menetlusdokumendis esiletoodut oli põhivõlg

647,15 eurot ja viivis 268,08 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja on kostja võla

arvestanud ebaõigesti, kuna ta on võlgnevuse hulka lugenud ka maksekäsu kiirmenetluses

tasutud riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot, mistõttu saab lugeda hageja enda väidete

põhjal tema poolt perioodi eest kuni 24.06.2019 korteriühistule tasutust kostja

kommunaalteenuste eest tasutuks 850,23 eurot.

44. Kostja vaidles nõudele vastu, mh väites, et korteriühistu nõue oli osaliselt summas 209,44

eurot aegunud, kuna korteriühistu poolt maksekäsu kiirmenetluses tõenditena esitatud arvete

järgi, millised on esitanud käesolevas menetluses tõendina hageja, oli võlg tekkinud 2016.

aastal ja see oli maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud. Aegunud nõudele

sai kostja esitada vastuväite. Eeltoodu tõttu ei ole kostja aegunud nõude täitmise tõttu

rikastunud, kuna ta ei olnud kohustatud nõuet täitma. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses,

et korteriühistu nõue ei olnud aegunud. Maakohus on nõude aegumist käsitledes kohaldanud

ebaõigesti VÕS § 70 lg 1, mis on kohane hageja nõude osas, mis on esitatud perioodi

24.06.2019–29.02.2020 osas, s.o solidaarvõlgniku tagasinõude osas. Alusetu rikastumise nõue

aegub TsÜS § 151 lg 1 järgi kolme aasta möödumisel ajast, mil õigustatud isik teada sai või

pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue, kuid vaidluse lahendamisel ei

ole niivõrd oluline alusetu rikastumise nõude aegumine, vaid see, kas hageja täitis korteriühistu

aegunud nõude kostja vastu, millele kostjal oli võimalus esitada aegumise vastuväide. Ekslik

on maakohtu käsitlus, et kuna korteriühistu nõue oli esitatud perioodi eest alates 01.01.2019,

siis see, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusele olid lisatud arved perioodi eest alates 2016.

aastast, ei tähenda seda, et nõue oleks aegunud. Selleks, et tuvastada, milline oli kostja võlg,

tuleb tuvastada, kuidas on kostja võlgnevus kujunenud ja kas osa sellest võis olla maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks aegunud.

45. Enne 01.04.2021 kehtinud TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste, välja arvatud lapse

ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude

õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle

kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Riigikohus on

selgitanud, et juhul kui korteriühistu majandamiskulusid tuleb tasuda igakuiselt, siis on tegemist

korduvate/perioodiliste kohustustega ja aegumise osas tuleb kohaldada TsÜS § 154 (vt

Riigikohtu 14.02.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-11, p 11). Kuna kostja pidi korteriühistule

tasuma igakuiselt arvete alusel, siis jooksval aastal esitatud arvete alusel tekkinud nõude

aegumistähtaeg algas järgmise aasta 1. jaanuarist.

2-20-9567

46. Korteriühistu 2016. aasta eest esitatud nõuete aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2017.

Hageja on 25.09.2020 menetlusdokumendis esile toonud, et 2016. aastal pidi kostja tasuma

1088,90 eurot, tasus 750 eurot ja võlg oli 338,90 eurot. Kostja väitel oli sellest aegunud 209,44

eurot, kuna arve 2016 detsembrikuu eest summas 129,47 eurot muutus sissenõutavaks jaanuaris

2017 (tl 65). Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas kostja või kolmandate isikute poolt

korteriühistule tasumisel oli võlgnik määranud, millise kohustuse täitmiseks on raha üle antud

(VÕS § 88 lg 1). 2016. aastal tehtud maksete osas ei ole kostja väitnud, et ta oleks määranud,

millise kohustuse katteks on maksed tehtud. Samuti ei ole korteriühistu määranud, millise

kohustuse katteks on makse tehtud. Seega tuleb 2016. a maksete osas lugeda VÕS § 88 lg 6 p

1 järgi täidetuks esimeses järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustus. Pooled ei vaidle, et

2016. aastal sissenõutavaks muutunud kohustusest jäi tasumata 209,44 eurot.

47. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, milliste kohustuste katteks tuleb lugeda kostja või

kolmandate isikute poolt 2017. aastal korteriühistule makstud raha. Kostja arvestuse kohaselt

muutus 2017. aastal sissenõutavaks 1300,14 eurot. Hageja 25.09.2020 menetlusdokumendi

järgi oli see summa 1170,67. Poolte arvestuse erinevus on tingitud sellest, et detsembri 2016

arve summas 129,47 eurot on hageja arvestanud 2016. aastal sissenõutavaks muutunud nõude

hulka, kuid kostja väitel muutus detsembri 2016 arve sissenõutavaks 2017. aastal. Pooled ei

vaidle, et 2017. aastal tasuti kostja ja kolmandate isikute poolt 649 eurot. Ringkonnakohus

leiab, et 2017. aastal tehtud maksete osas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks määranud, millise

kohustuse katteks on maksed tehtud. Samuti ei ole tõendatud, et korteriühistu oleks määranud,

milliste kohustuste katteks on makstu arvestatud. Seega tuleb kostja või kolmandate isikute

poolt korteriühistule 2017. aastal tasutud raha lugeda VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi esimeses

järjekorras sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks ehk täidetuks loetakse 2016. aastal

sissenõutavaks muutunud kohustused 209,44 euro ulatuses ja ülejäänud maksetest loetakse

täidetuks 2017. aastal sissenõutavaks muutunud maksed. 2017. aasta kohustustest jäi kostjal

korteriühistule täitmata 860,58 eurot (209,44+1300,14–649).

48. Seega olid 2016. aastal sissenõutavaks muutunud kohustused lõppenud täitmisega (VÕS §

186 p 1). Arvestades eeltoodut, ei olnud korteriühistu nõue kostja vastu 2016. aastal

sissenõutavaks muutunud maksete osas aegunud.

49. 2018. aastal tuli esitatud tõendite ja poolte arvestuse järgi tasuda 584,19 eurot, kusjuures

võla arvestus on esitatud alates jaanuarist kuni juunini. Riigikohus on selgitanud, et võlgnik

saab määrata, millise kohustuse ta täidab, nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68

lg-te 2 ja 3 mõttes. Kohus saab tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks

ta võlausaldajale raha maksis, kui poolte käitumist ja kõiki asjaolusid arvesse võttes võis makse

saaja aru saada, et raha maksti just konkreetse kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu 31.01.2014

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13, p 14). Korteriühistu esitatud arvete kohaselt oli kostjal

kohustus tasuda ka 2018. aasta ülejäänud kuue kuu eest, kuid need arved on kostja tasunud

täpselt korteriühistu arvel märgitud summas. Korteriühistu käitumisest saab järeldada, et ta

luges täpses summas tasumise korral, et kostja määras, et ta tasub just selle arve (VÕS § 88 lg

1). Esitatud arvestustes on pooled kostja või kolmandate isikute poolt kostja eest tasumist

käsitanud samal viisil. 2018 kuue esimese kuu eest on tasutud kokku 594,42 eurot, kusjuures

kostja on tasunud maikuu eest 58,42 eurot (arve oli samas summas) ja juuni eest 36 eurot (arve

oli summas 35,99 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt korteriühistule mai- ja juunikuu

2018 eest tasutu osas on kostja avaldanud täpses summas makse tasumisega tahet, et täita

korteriühistu nõuded mai- ja juunikuu 2018 eest. Ülejäänud tasutud 500 eurot, mille puhul

kostja ega korteriühistu ei määratlenud, millise kohustuse katteks on maksed tehtud, tuleb

arvestada 2017. aasta võla katteks ja 2017. aasta võla summaks jääb 360,58 eurot. Sellele

lisandub võlg 2018. aasta eest summas 489,77 eurot. Kokku on 31.12.2018 seisuga kostja võlg

2-20-9567

korteriühistule 850,35 eurot. Kuna hageja arvestuse järgi oli selleks summaks 850,23 eurot, siis

ringkonnakohus lähtub otsuse tegemisel hageja nõudest.

50. Korteriühistu ei esitanud maksekäsu kiirmenetluses nõuet perioodi jaanuar kuni juuni 2019

eest. Kostja on esitanud sellel perioodil tasumise kohta maksekorraldused (tl 74–79) ja

korteriühistu sama perioodi kohta arved (tl 197–199), millest nähtub, et kostja on tasunud

täpselt selle summa, mida on korteriühistu nõudnud. Seega saab järeldada, et kostja on

määranud, millise kohustuse ta soovis täita, ja korteriühistu on sellest ka nii aru saanud (VÕS

§ 88 lg 1).

51. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et kuna hageja tasus kostja eest 850,23 eurot,

olemata selleks kohustatud, siis on kostja kohustuse täitmisest vabanenud, kuna korteriühistu

nõue kostja vastu lõppes hageja poolt täitmisega. Kostja on VÕS § 1041 mõttes hageja poolt

tehtud kulutuse võrra rikastunud. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste 850,23

eurot hüvitamist.

52. Alates juulist 2019 kuni veebruarini 2020 on kostja tasunud korteriühistule pool esitatud

arvest. Sellel ajal olid korteriomandi ühisomanikud pooled. Poolte arvestuste kohaselt olid

pooled kohustatud tasuma 2019 kuue kuu eest 359,10 eurot ja 2020. aasta kahe esimese kuu

eest tuli tasuda 177,15 eurot, kokku 536,25 eurot, millest poole on kostja korteriühistule

tasunud, tasudes iga esitatud arve täpselt pooles ulatuses. Ringkonnakohus järeldab kostja ja

korteriühistu eelnevast praktikast makstu lugemisel erinevate kohustuste katteks, et kostja

avaldas korteriühistule kaudselt tahet tasuda enda osa arvest ja korteriühistu on sellest ka nii

aru saanud. Kuna kostja oli juulist 2019 alates määranud, millise kohustuse katteks ta makse

tegi, siis tema poolt sellel perioodil tasutut ei saa arvestada VÕS § 88 lg 6 p 1 järgi varasemalt

sissenõutavaks muutunud võla katteks. KrtS § 15 lg 2 järgi oli tegemist ühisomandike

solidaarkohustusega ja VÕS § 65 lg 1 järgi võis korteriühistu nõuda kogu võlga mõlemalt või

ükskõik kummalt korteriomandi omanikult, kuid arvestades korteriühistu ja kostja eelnevat

käitumist tasutu arvestamisel erinevate kohustuste katteks, on korteriühistu maksekäsu

kiirmenetluses alusetult esitanud nõude 536,25 eurot perioodi eest alates juuli 2019 kuni

veebruar 2020, kuna kostja oli nõudest poole tasunud. Seega hageja ei täitnud maksekäsu

kiirmenetluses perioodi juuli 2019–veebruar 2020 võlga tasudes mh ka kostja kohustust, vaid

maksis korteriühistule oma võla 268,12 eurot, mistõttu ei ole selle summa osas hagejal kostja

vastu VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarvõlgniku tagasinõuet.

53. Kostja esitas hageja nõudele tasaarvestuse avalduse. Kostja tõi nõude alusena esile, et ta on

tasunud hageja eest korteriühistule kommunaalkulude eest alates mai 2018 kuni juuni 2019

kokku summas 604,81 eurot, mistõttu on tal kostja vastu VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarvõlgniku

tagasinõue. Maakohus on õigesti jätnud hageja nõude kostja nõudega tasaarvestamata, kuna

kostjal puudub hageja vastu nõue. Ringkonnakohus on nõustunud eelnevalt maakohtuga, et

KrtS § 43 lg 2 järgi ei vastuta hageja eelmise korteriomandi omaniku võlgade eest, mistõttu ei

ole kostja tasunud perioodil kuni 24.06.2019 korteriühistule hageja kui solidaarvõlgniku eest ja

tal ei ole VÕS § 69 lg 2 järgi hageja vastu solidaarvõlgniku tagasinõuet.

54. Hageja on esitanud kostja vastu lisaks põhivõlale ka nõude tema poolt korteriühistule

maksekäsu kiirmenetluses tasutud viivise 268,08 eurot hüvitamiseks, väites, et viivist oli

kohustatud tasuma kostja ja hageja täitis ekslikult kostja kohustuse (VÕS § 1041). VÕS § 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

2-20-9567

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna hageja esitas kostja vastu

nõude, paludes kostjalt välja mõista tema poolt korteriühistule tasutud viivis, siis pidi hageja

tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda korteriühistule viivist. Kostja vaidles nõudele vastu,

väites mh, et hageja ei ole esitanud viivise arvestust, millest nähtuks, millise kohustuse

täitmisega ja kui pikka aega on kostja viivitanud. Hageja esitas oma viivise nõude tõendamiseks

korteriühistu excel tabeli (tl 7–44). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et esitatud dokumendist

pole võimalik aru saada, millise arve tasumisega ja mitu päeva on kostja viivitanud. Seega pole

kohtul võimalik hageja viivise arvestuse järgi tuvastada, kas kostjal oli kohustus tasuda

korteriühistule viivist. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjal oli kohustus tasuda

korteriühistule viivist, siis ei ole tõendatud hageja poolt kostja viivise maksmise kohustuse

täitmine. Kuna tõendamata on, et hageja poolt korteriühistule viivise tasumisega oleks kostja

rikastunud, siis tuleb hageja nõue 268,08 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

55. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 45

eurot ja menetluskulud 20 eurot. Maakohus on nõude rahuldanud, kuid vaidlustatud otsuses

puuduvad selles osas igasugused põhjendused. Hageja väitis, et kostja oli kohustatud

korteriühistule tasuma maksekäsu kiirmenetluse kulud KrtS § 42 lg 2 järgi, mille kohaselt, kui

korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist võlaõigusseaduses sätestatud suuruses ja tingimustel. Ringkonnakohus leiab, et

hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud ei ole käsitletavad KrtS § 42 lg-s 2

sätestatud kuludena. KrtS § 42 lg 2 mõtteks on, et vastavate eelduste olemasolul on

korteriühistul võimalik nõuda korteriomanikult kohtuväliste võla sissenõudmiskulude

hüvitamist. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on aga menetluskulud, mille hüvitamine toimub

TsMS kohaselt.

56. Maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele VÕS §

1041 järgi, kuna kostjal ei olnud kohustust neid kulusid korteriühistule tasuda, mistõttu ei

saanud hageja täita kostja kohustust. Kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite

korteriühistu nõudele ja asja materjalidest ei nähtu, et kostjalt oleks maksekäsu kiirmenetluse

kulusid välja mõistetud. Seega ei tekkinud kostjale maksekäsu kiirmenetlusest menetluskulude

hüvitamise kohustust.

57. VÕS § 69 lg 5 järgi solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt

kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele.

Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku

isikuga. Perioodi eest, millal pooled olid solidaarvõlgnikud, s.o alates 24.06.2019, oli

korteriühistu maksekäsu kiirmenetluse avaldus põhjendatud ainult osas, mis langes poolte

sisesuhtes hagejale, mistõttu ei saa hageja nõuda kostjalt VÕS § 69 lg 5 alusel selle kohustuse

täitmisega seonduvate kulutuste hüvitamist.

58. Ringkonnakohus leiab, et kostja võib hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse kulude

põhjustamise eest osas, milles need tekkisid nõuetest kostja vastu, vastutada VÕS § 1043 järgi.

Vaidlust ei ole, et hagejale tekkis maksekäsu alusel kohustus kulusid kanda ja ta on need

kandnud, mistõttu on tema omandit kahjustatud (VÕS § 1045 lg 1 p 5) ja talle on tekkinud

varalist kahju. Hageja pidi kulusid kandma selle tõttu, et mh ka kostja oli jätnud oma kohustuse

täitmata (VÕS § 127 lg 4) ja hagejale tekkinud otsese varalise kahju hüvitamine vastab VÕS §

127 lg-le 2. Seega oli kostja kohustatud hagejale tekkinud kahju hüvitama.

59. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Ringkonnakohus leiab, et

2-20-9567

kahju hüvitise määramisel tuleb arvestada, et kulude kandmine maksekäsu kiirmenetluses oli

põhjustatud hagejast endast. Nimelt oli osaliselt korteriühistu nõue hageja vastu summas 268,12

eurot põhjendatud. Samuti oleks hageja saanud vabaneda kostja kohustuse täitmisest juhul, kui

ta oleks esitanud maksekäsu kiirmenetluses korteriühistu nõudele, mis oli põhjendatud

rahuldada kostja vastu ja mille eest hageja ei vastutanud, ja viivise nõudele vastuväite. Eeltoodu

tõttu vähendab ringkonnakohus kahju hüvitist nullini ja jätab selles osas nõude rahuldamata.

60. Hageja viivise nõue tuleb rahuldada ja välja mõista VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi kostjalt

viivis alates 02.07.2020 kuni 21.12.2021 summas 100,35 eurot. Viivise suurus on arvutatud

viivisekalkulaator.ee abil. Alates 23.12.2021 kuulub viivis väljamõistmisele VÕS § 367 alusel

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

61. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas ja TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb 30% maakohtu menetluskuludest

jätta hageja kanda ja 70% kostja kanda.

62. Arvestades, et kostja tegi ringkonnakohtu menetluses kompromissettepaneku, et ta tasub

hagejale 900 eurot, millega hageja ei nõustunud, siis ringkonnakohtu menetluskulud tuleb

TsMS § 163 lg 2 järgi jätta hageja kanda.

63. Kuna kostja menetluskulude suurust ei ole maakohus kindlaks määranud, siis tuleb TsMS

§ 177 lg 1 p 2 järgi määrata poolte mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud kindlaks

maakohtul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)