1-09-2817/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2010.a Tartu Kohtumaja Asja number 1-09-2817 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Katrin Lindpere Kriminaalasja täitemenetlus

süüdimõistetu A.Z` vangistusest tingimisi ennetähtaegne elektroonilise valve alla vabastamise arutamine Süüdimõistetu

Kaitsja

A.Z ( ik: xxx; kriminaalkorras karistatud 11 korral,kannab viiendat korda vangistust;karistuse kestus 27.02.2009-26.01.2012; elektrioonilise valve alla vabanemsie võimaluse avanemine 26.07.2010 )

Advokaat Andres Veski (Advokaadibüroost Sirje Must riigi õigusabi korras) Juhindudes KarS § 76 lg. 3 , KrMS §-le 426 lg 1, kohus

Määras :

Jätta A.Z ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve alla vabastamata temale mõistetud vangistusest.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja A.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 600(kuussada)krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB

Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal),

märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates 18.09.2010. PÕHJENDID

Prokurör Katrin Lindpere ei toeta A.Z-i vabastamist , sest riskifaktorid uue kuriteo toimepanemiseks on suured. Kaitsja Andres Veski oli seisukohal , et A.Z-ile tuleks anda võimalus ; karistus on tema osas oma eesmärgi täitnud; vabanemisel A.Z asuks tööle.

2 KarS § 76 lg. 3 näeb ette, et ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kõigepealt arvestada

kuriteo toimepanemise asjaolusid ning seejärel süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku,

käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja tagajärgi, mida võib kaasa tuua isiku ennetähtaegne vanglast vabastamine. Tartu Ringkonnakohus on rõhutanud 10.09.2010 määruses kriminaalasjas 1-09-16548, et isik, kes

pani toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikule õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud.

A.Z on kriminaalkorras 11 korda karistatud; kannab viiendat vangistust. Tartu Vangla ei pea põhjendatuks A.Z ´i vanglast vabastamist. Vangla iseloomustusest

nähtub, et A.Z on vangistuse kestel 4 korral distsiplinaarkorras karistatud, viimane

karistus 27.03.2010 -10 päeva kartserit. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52%, muu kuriteo tõenäosus 69%. Korduvalt viibinud kriminaalhooldusel , pannud katseajal toime kuriteod. Kriminaalhooldusosakonna ettekandest nähtub, et A.Z ei ole suutnud läbida varasemaid kriminaalhooldusi, on rikkunud kriminaalhooldusnõudeid ning pannud toime uued kuriteod. Vabanedes saaks A.Z asuda ema L. T. juurde xxx , kuid emal ei ole võimalik A.Z-i

materiaalselt toetada. A.Z peaks elatuma vaid töötuabirahast ning on risk, et ta paneb toime uued kuriteod. Iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo riskifaktoriteks A.Z-i riskiv

ja hoolimatu elustiil, tööharjumuse puudumine, alkoholisõltuvus, madal probleemide

lahendamise oskus, kuritegelik mõtteviis. Kriminaalhooldusosakond ei ole pidanud võimalikuks A.Z-i ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada ega loetlenud ka pandavaid kohustusi riskide maandamiseks.

Eeltoodust A.Z kohta esitatud iseloomustavast materjalist nähtuvalt ei ole kujunenud kohtul veendumust , et maandatud on riskid ning A.Z suudab kriminaalhoolduse läbida ega pane toime uut kuritegu. Maakohus jätab A.Z-i ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vanglast vabastamata.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja A.Z-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 600(kuussada)krooni.

Kohtunik :