1-10-8037/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. septembril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-8037 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

G.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Prokurör Silva Rood Süüdistatav G.K

Elukoht: Tartu, XXXXXXXX XX-X; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korda, viimati Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 7 kuu vangistusega tingimisi kaheaastase katseajaga Tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.K KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada G.K-le mõistetud ühe aasta pikkust vangistust Tartu Maakohtu 19.02.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitse) kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista G.K-le 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.K-le mõistetud 1 (ühe) aasta 7 ( seitse) kuu pikkune vangistus 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) tunni üldkasuliku tööga. G.K üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on G.K kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata KarS § 75 lg 2 p 1 alusel G.K-le kohustus hüvitada P.M. tekitatud kahju

400 krooni ja MAXIMA Eesti OÜ-le tekitatud kahju 3114.30 krooni hiljemalt 04. juuniks 2011. a.

Asitõendid – 2 CD plaati turvakaamera salvestustega – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista G.K-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel

3114 (nelisada) krooni P.M. kasuks ja (kolm tuhat ükssada neliteist) krooni senti MAXIMA Eesti OÜ kasuks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista G.K-lt riigituludesse menetluskuludena osa sundrahast, s.o (kaks tuhat) krooni. Kaitsjale makstud tasu (üks tuhat ükssada 2000 1140 nelikümmend) krooni jätta riigi kanda.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

G.K süüdistatakse selles, et tema

- 25.11.2008 kella 06.06 ajal võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Tartus

Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA ühe pudeli Whyski RedLabel maksumusega 325 krooni, ühe pudeli Rom Bacardi maksumusega

409 krooni, ühe pudeli Rom Bacardi black maksumusega 402 krooni ja kaks paari meeste sokke kogumaksumusega 53.80 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 1189.80 krooni.

- 26.11.2008 kella 06.15-06.20 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA ühe pudeli Whyski RedLabel maksumusega 141 krooni, ühe pudeli Whyski Scotish

Leader maksumusega 149 krooni, kolm pudelit konjakit Aramis kogumaksumusega

230.70 krooni, ühe pudeli viina maksumusega 105 krooni ja ühe pudeli konjakit

Ballantines maksumusega 325 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 950.70 krooni.

- 28.11.2008 kella 06.22-06.29 vahel võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA kolm pudelit viina kogumaksumusega 585 krooni, kaks pudelit Liivimaa balsam kogumaksumusega 199.80 krooni ja ühe pudeli Whyski Clen Talloch maksumusega

189 krooni. Vargusega tekitas MAXIMA Eesti OÜ-le materiaalset kahju 973.80 krooni.

- 29.11.2008 kella 06.29 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta

Tartus Turu 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ-le kuuluvast kauplusest MAXIMA 3 plokki sigarette L&M kogumaksumusega 960 krooni, 2 plokki sigarette Winston

Silver kogumaksumusega 610 krooni, 1 ploki sigarette Marlboro maksumusega 400 krooni, 2 pakki Maxima küüslauguleibu kogumaksumusega 81.80 krooni, 2 pakki

Durex kondoome kogumaksumusega 57.80 krooni, 2 topsi närimiskumme Orbit kogumaksumusega 67.80 krooni, 18 helkurit kogumaksumusega 178.20 krooni. Kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu.

- 21.06.2009 kell 02.57 viibides Tartus, Puusepa 8 asuvas Tartu Ülikooli Kliinikumi keldris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P.M.`ule kuuluva jalgratta väärtusega 6000 krooni koos rattalukuga väärtusega 400 krooni. Vargusega tekitas P.M. kahju kokku 6400 krooni.

Sellega G.K pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada G.K-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu

19.02.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja 69 alusel asendada G.K-le mõistetud 1 aasta 7 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1150 tundi (575 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 g 2 p 1 alusel kohustub G.K hüvitama tsiviilhagi P.M. 400 krooni ja MAXIMA Eesti OÜ-le 3114.30 krooni hiljemalt 04. juuniks 2011. a.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. G.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Materiaalset kahju on tekitatud P.M. kokku 6400 krooni, kes on esitanud tsiviilhagi 400 krooni ja MAXIMA Eesti OÜ-le kokku 3114.30 krooni, kes on nimetatud summas esitanud tsiviilhagi.

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni) ja määratud kaitsjale makstud tasu: kokkuleppe sõlmimisel prokuratuuris 840 krooni ja kohtumenetluses 300 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu.

G.K on töötu, kellel puuduvad igasugused sissetulekud. Lisaks sellele tuleb tal hüvitada käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagid, samuti varasemate kohtuotsustega rahuldatud rahalised nõuded. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine G.K-le ilmselgelt üle jõu. Liiga suured võlgnevused võivad ohustada ka tema resotsialiseerumist, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 2000 krooni.

Ingeri Tamm Kohtunik