2-21-108225/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2021, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-108225

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants nõue M. T. vastu

võlgnevuse, sissenõudmiskulude ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

77,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Anni Kennedy (Julianus

Inkasso OÜ, e-post: jurist@julianus.ee )

Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-

post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Osaühing Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlgnevus 44,69 eurot ja viivis (perioodi

18.08.2018-22.12.2020 eest) 8,17 eurot, kokku 52,86 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõudmiskulude summas 20 eurot ning viivise

alates 23.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-21-108225

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja

tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 23.03.2021 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. T. (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas kostjale makseettepaneku.

Kostja esitas 21.04.2021 makseettepanekule vastuväite. Maksekäsuosakond lõpetas 28.04.2021

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks.

2. Hageja esitas 13.05.2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 44,69 eurot ja

kõrvalnõuete nõudes. Kohus jättis 14.05.2021 määrusega hageja hagi käiguta ning andis

hagejale tähtaja kohtumääruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. 21.05.2021 esitas hageja

kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse.

3. 21.05.2021 määrusega võttis kohus hageja hagi menetlusse, määras menetleda hagi

lihtsustatud korras ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 14 päeva jooksul alates

kohtumääruse ja hagi kättesaamisest.

4. Kostja esitas 07.06.2021 esialgse vastuse hagiavaldusele, milles vaidles hageja nõudele

vastu. 06.07.2021 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. 28.07.2021 andis kohus pooltele

tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks. 12.08.2021 esitas kostja ning 01.09.2021 hageja

kohtule täiendavad seisukohad.

5. 13.10.2021 määrusega määras kohus menetleda tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus

menetluses, andis pooltele soovi korral täiendavate selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks

ning vastaspoole esitatule vastamiseks tähtaja. Samuti määras kohus pooltele tähtaja lõplike

seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks.

11.11.2021 esitas kostja täiendavad seisukoha hagile.

6. 06.12.2021 määrusega teatas kohus menetlusosalistele, et teeb käesolevas tsiviilasjas

kohtulahendi avalikult teatavaks hiljemalt 21.12.2021 avalikus e-toimikus.

Hageja nõue ja asjaolud

7. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 44,69 eurot, võla sissenõudmisekulud 20

eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 9,56 eurot ja viivised

alates 14.05.2021 kuni põhinõude 44,69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Kostja ja Telia Eesti AS vahel olid sõlmitud lepingud kliendinumbriga 177954874 -

23.12.2016

liitumisleping

mobiilinumbrile

xxxxxxxx

ja

13.05.2015

liitumisleping

mobiilinumbrile xxxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti

telekommunikatsiooniteenuse „Diil 12.99“ osutamise kokkulepe ning telefoninumbriga

xxxxxxxx telekommunikatsiooniteenuse „MaksiDiil 9.9“ osutamise kokkulepe. Lepingu lisa

järgi esimesel ja viimasel mittetäielikul arveldusperioodil kehtib kuutasu proportsionaalses

summas vastavalt võrgus aktiivselt oldud päevade arvule. Lepingute sõlmimisega kinnitas

2-21-108225

kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise

üldtingimusi. Ajavahemikul 31.07.2018-30.09.2018 esitas Telia Eesti AS kostjale arveid,

milliseid kostja ei ole tasunud. Telia Eesti AS ütles lepingud kostjaga üles 30.09.2018. Telia

Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved teenuste eest summas 44,69

eurot: 1) 31.07.2018 arve nr B18075267692 summas 18,05 eurot maksetähtpäev 17.08.2018,

2) 31.08.2018 arve nr B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtpäev 17.09.2018, 3)

30.09.2018 arve nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtpäev 17.10.2018. Kostja

esitatud arveid ei tasunud, mistõttu on kostjal võlgnevus põhisummas 44,69 eurot.

09.12.2020 loovutas Telia Eesti AS nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid. Koos põhinõudega nõuab hageja kostjal viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue kostja vastu summas 9,56 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võla

sissenõudmiskulud 20 eurot 13.08.2019 ja 23.12.2020 saadetud meeldetuletuste eest.

9. Hageja esitas 06.07.2021 kohtule seisukoha kostja vastusele, milles leidis, et oma vastuses

on kostja hageja nõudele vastu vaielnud mitmete formaalsete põhjustega, kuid sisuliselt oma

seisukohta hageja nõudele esitanud ei ole. Samas on kostja esitanud oma vastusega koos nõude

tunnustamisena korduvalt tema poolt võla tasumiseks tehtud ülekannete koopiad. Hageja on

seisukohal, et kostja on nõude põhiosa summas 44,69 eurot omaks võtnud. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid hagiavalduses toodud viivistele summas 9,56 eurot.

10. Hageja oma 01.09.2021 kohtule esitatud seisukohas leiab, et kostja on hageja suhtes

käitunud hoolimatult ja ükskõikselt. Sellega on kostja ise tinginud enda vastu hagi esitamise,

millega kaasnesid menetluskulud. 23.12.2020 saatis uus võlausaldaja kostjale teate võla

loovutamise kohta, mida kostja väidetavalt kätte ei saanud. Kostja sai enda selgituste kohaselt

loovutamisest teada 07.01.2021 kui Telia Eesti AS tagastas kostjale raha selgitusega “müüdud

võlg, summa kanda inkassole”. Samuti kuna raha kanti Telia Eesti AS poolt kostjale tagasi, siis

ei ole kostja võlga tasunud. Sissenõudekulud tasuliste maksemeeldetuletuste näol on tõendatud

ja nõudeõigus tuleneb seadusest (VÕS § 1132).

Kostja vastuväited

11. Kostja oma 07.06.2021 kohtule esitatud vastuses vaidles hagile vastu. Kostja vastuse

kohaselt olid kostjale faktilised asjaolud segased – kes on uus nõude omanik, kas hageja või

hageja esindaja ettevõte Julianus Inkasso OÜ. Seega kandis kostja võlausaldajale Telia Eesti

ASarvelduskontole 22.12.2020 võlgnevuse summas 49,69 eurot. Võlausaldaja kandis raha

tagasi 30.12.2020 selgitusega „makse tagasimaks“. Kostja kandis 04.01.2021 uuesti

võlausaldajale 49,69 eurot, mille võlausaldaja kandis uuesti tagasi 07.01.2021 selgitusega

„müüdud võlg, summa kanda inkassole“. Kostja oma vastuses märgib, et tunnistab nõuet

summas 49,69 eurot, mis jäi tasumata seoses välisriigis viibimisega ning oli nõus tasuma nõude

naasmisel, mida kostja ka tegi kahel korral. Hageja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse summas 164,38 eurot, millele kostja esitas vastuväite. Vastuväitele järgnes

hagiavaldus 77,83 eurot. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses nõutav summa erineb kõikidest

eelnevatest summadest ja viivis vastab seadusele, mis näitab, et hageja on tahtlikult esitanud

kostjale suuremaid nõudeid kui seadus lubab ja on teinud seda kõike liigkasu eesmärgil. Kostja

palub jätta hagi rahuldamata.

12. 12.08.2021 kohtule esitatud seisukohas kostja hageja nõuet ei tunnista. Kostja on

seisukohal, et nõude loovutamise asjaolud on ebaselged. Kostja maksis Telia Eesti AS-ile võla

ära 22.12.2020 ning Julianus Inkasso ei olnud veel nõude loovutamisest teatanud, seega oli

Telia Eesti AS kohustatud täitmise vastu võtma. Julianus Inkasso OÜ on kostjale nõude

loovutamisest teatanud 23.12.2020, kuid ei ole lisanud volikirja, et tõendada esindusõigust.

Hagi lisas 4 esitatud Telia Eesti AS 09.12.2020 teade nõude loovutamisest ei ole kostjani

2-21-108225

jõudnud ja hageja ei ole selle kättesaamist kostja poolt tõendanud. Kostja leiab, et kui menetluse

käigus hakata kontrollima nõude aluseks olevaid algdokumente, siis võib juhtuda, et arved juba

sisaldasid viiviseid, mille pealt viivist arvestada ei saa. Kostja leiab, et kunagi varem ei ole

hageja ega Telia Eesti AS küsinud kostjalt viivist, seega võib hageja kostja hinnangul kaotada

õiguse küsida seda kohtumenetluses, kuna viivise küsimine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega on hageja maksekäsu

kiirmenetluses esitanud oluliselt suurema viivise kui hiljem hagiavalduses. Igal juhul ei saanud

hageja küsida viiviseid suuremas ulatuses kui seaduses. Kostja leiab, et alusetu on hageja

sissenõudmiskulu, kuna hageja ei ole tasulisi kirju saatnud.

13. Kostja on seisukohal, et tõendamata on, mis alusel esitas AS Telia Eesti kostjale arveid

pärast teenuselepingu lõppemist. Kostja leiab, et kui põhivõla olemasolu on kohtu arvates

tõendatud, siis viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjal oli alus võla tasumise

kohustusest keeldumiseks olukorras, kus oli tõendamata nõude loovutamine, mille tõttu puudub

samuti alus viivise nõudmiseks. Samuti leiab kostja, et sissenõudmiskulu 20 eurot kandmine on

tõendamata. VÕS § 1132 lg 2-st ei tulene, et tegemist oleks lihtsalt seadustatud hinnakirjaga,

tähitud kirjadele tehtud kulu peab olema reaalselt kantud.

14. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 360 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, on

seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

16. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava

osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS

§ 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et

TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise

ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses

sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2- 1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

17. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

18. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-21-108225

19. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 23.12.2016 liitumislepingu

nr xxxxxxxx ning 13.05.2015 liitumislepingu nr xxxxxxxx. Nimetatud lepingute sõlmimine

nähtub ka hageja esitatud dokumentaalsetest tõenditest (dtl 34-43). Kostja ei vaidle vastu

asjaolule, et nimetatud liitumislepingute alusel esitati kostjale tasumiseks 31.07.2018 arve nr

B18075267692 summas 18.05 maksetähtajaga 17.08.2018 (dtl 46), 31.08.2018 arve nr

B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtajaga 17.09.2018 (dtl 45) ning 30.09.2018 arve

nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtajaga 17.10.2018 (dtl 44).

20. Kostja on oma vastuväites leidnud, et nõude loovutamise asjaolud on ebaselged. Hagi lisas

4 esitatud Telia 09.12.2020 teade nõude loovutamisest ei ole kostjani jõudnud ja hageja ei ole

selle kättesaamist kostja poolt tõendanud. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja

lepinguline esindaja on kostjale nõude loovutamisest teatanud 23.12.2020, kuid ei ole lisanud

volikirja, et tõendada oma esindusõigust, raha palus üle kanda aga oma arvele. Hagiavalduse

kohaselt loovutas Telia Eesti AS 09.12.2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

21. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamine on

käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 tähenduses, sest sellega muudetakse olemasoleva nõudeõiguse

kuuluvust. Nõude loovutamise põhiliseks õiguslikuks tagajärjeks on uue võlausaldaja astumine

võlasuhtesse eelmise asemele (vt Riigikohtu 23. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-15, p

18). Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet

nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse eeldusena seaduses sätestatud ei ole (vt Riigikohtu

15. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-13, p 27; Riigikohtu 6. juuni 2007 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-62-07, p 12).

22. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on Telia Eesti AS 09.12.2020 kirjaga kostjat teavitanud

nõude loovutamisest ning, et uueks võlausaldajaks on hageja (dtl 63). Samuti on Julianus

Inkasso hageja lepingulise esindajana teavitanud 23.12.2020 kirjaga kostjat, et vastavalt Telia

Eesti AS ja hageja vahel sõlmitud lepingule nr NL-616 27.11.2020, loovutas Telia Eesti AS

VÕS § 164 ja § 167 alusel kostja ja Telia Eesti AS vahelistest tehingutest tuleneva varalise

nõude koos kõrvalnõuetega hagejale (dtl 68). Lisaks on Telia Eesti AS 07.01.2021

maksekorralduse selgitusse, millega Telia Eesti AS tagastas kostja poolt tasutud 49,69 eurot,

märkinud, et „müüdud võlg , summa kanda inkassole“ (dtl 135). Kohtu hinnangul on

eelnimetatud tõenditest nähtuvalt tõendatud, et nõue on loovutatud ja hagejal oli õigus hagi

esitada. Kohus märgib, et nõude loovutamisele ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet.

23. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes (dtl

90). Kohus on seisukohal, et hageja on oma nõude olemasolu tõendanud ja kostja vastuväited

ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud võlgnevuse

olemasolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus ning, et ta soovis kahel

korral võlgnevust Telia Eesti AS-ile tasuda. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks

järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel

põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja

õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule

esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb

kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või

seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on

õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi

nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega

2-21-108225

tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda

kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista põhivõlgnevus summas 44,69 eurot.

24. Lisaks põhivõlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 2 teises

lauses sätestatud määras. Tulenevalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 6 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

25. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele leidnud, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu

põhimõttega.

26. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Telia Eesti AS on kostjale esitanud 31.07.2018

tasumiseks arve nr B18075267692 summas 18,05 maksetähtajaga 17.08.2018 (dtl 46),

31.08.2018 arve nr B18085853133 summas 19,98 eurot maksetähtajaga 17.09.2018 (dtl 45)

ning 30.09.2018 arve nr B18096216078 summas 6,66 eurot maksetähtajaga 17.10.2018 (dtl

44), millised on kostja poolt tasumata. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et

soovis 22.12.2020 tasuda Telia Eesti AS-ile võlgnevust summas 49,69 eurot (maksekorraldus

dtl 98) ja uuesti 04.01.2021 (dtl 99). Telia Eesti AS tagastas mõlemad maksed kostjale (dtl 96-

97). Peale maksete tagastamise on kostja korduvalt pöördunud hageja ja hageja lepingulise

esindaja poole saamaks informatsiooni võlgnevuse suuruse kohta, kuid hageja ja hageja

lepinguline esindaja kostjale nõude alusdokumente ega nõude arvutuskäiku ei esitanud (dtl 100-

104). Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hageja viivisenõue kuni 22.12.2020 ehk

ajani, mil kostja tegi esimese ülekande võlgnevuse tasumiseks Telia Eesti AS-ile. Hageja

viivisenõue alates 23.12.2020 tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd see oleks kohtu hinnangul

vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et kostja on

korduvalt pöördunud hageja poole saamaks selgust nõude suuruse osa, samuti on kostja,

teadmata nõude loovutamisest, soovinud oma võlgnevust tasuda, kuid Telia Eesti AS on

maksed tagastanud. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest nähtuvalt on alates 23.12.2020

viivisevõlgnevus tekkinud eelkõige hageja ja Telia Eesti AS käitumise tõttu.

27. Kohtule esitatud arvetest nähtuvalt muutus kostjale:

-

Arvest nr B18075267692 tulenev võlgnevus summas 18,05 eurot sissenõutavaks

18.08.2018 (dtl 46), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja

hagejale perioodi 18.08.2018-22.12.2020 eest 3,39 eurot (18,05 x 8% /365 x 858 päeva).

-

Arvest nr B18085853133 tulenev võlgnevus summas 19,98 eurot sissenõutavaks

18.09.2018 (dtl 45), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja

hagejale perioodi 18.09.2018-22.12.2020 eest 3,62 eurot (19,98 x 8% /365 x 827 päeva).

-

Arvest nr B18096216078 tulenev võlgnevus summas 6,66 eurot sissenõutavaks

18.10.2018 (dtl 44), mistõttu nimetatud arve tasumisega viivitamisel võlgneb kostja

hagejale perioodi 19.10.2018-22.12.2020 eest 1,16 eurot (6,66 x 8% 7365 x 797 päeva).

28. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt kokku välja mõista hageja kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 18.08.2018-22.12.2020 eest 8,17 eurot.

2-21-108225

29. Lisaks põhivõlgnevusele ja viivisele on hageja palunud kostjalt välja mõista

sissenõudmiskulud summas 20 eurot. Hageja taotleb nimetatud kulude hüvitamist tulenevalt

VÕS § 1132 lg 2 p-st 1. Hageja väitel on kostjale edastatud kaks meeldetuletuskirja. Kohus

selgitas hagejale 13.10.2021 määruses, et õiguskirjanduse kohaselt ei anna VÕS § 1132 lg 2

iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid

seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab

sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka

kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga

(Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne. Varul. P jt, Tallinn 2016, lk 581). VÕS § 1132

lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust

sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks

eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama

(Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Varul. P jt, Tallinn 2016, lk 580). Kohus

selgitas, et eeltoodust tulenevalt on hageja kohustuseks tõendanud sissenõudmiskulude 20 eurot

kandmist. Hageja vaatamata kohtu selgitustele sissenõudmiskulude nõuet summas 20 eurot

tõendanud ei ole, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja nimetatud nõue tuleb jätta

rahuldamata.

30. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu osaliselt ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 44,69 eurot ja viivise perioodi 18.08.2018-

22.12.2020 eest summas 8,17 eurot. Kohus jätab hageja viivisenõude alates 23.12.2020 kuni

põhinõude tasumiseni ning sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot väljamõistmiseks

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

32. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, siis on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud

tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tingib menetluskulude sellise jaotuse ka asjaolu,

et kostja on korduvalt enne hagiavalduse esitamist soovinud hageja nõuet rahuldada, kuid ei ole

vaatamata järelpärimistele vajalikku informatsiooni saanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik