2-21-4987/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4987

Kohtuasi

X (X) kaebus kohtutäitur Kersti Seisleri 22.03.2021

otsusele täiteasjas nr 011/2021/137

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Alar Liivamägi

Puudutatud isik I (kohtutäitur) Tallinna kohtutäitur Kersti

Seisler

Puudutatud isik II (sissenõudja) Kodumaa Laenud OÜ

(registrikood 14259285), lepinguline esindaja Carmen

Tars

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele ja kohtutäituri 14.05.2021 vastusele

lisatud täiendavad tõendid.

2. Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus jätta muutmata.

3. X määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-4987

2

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 30.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 22.03.2021 otsusele

täiteasjas nr 011/2021/137, paludes otsuse tühistada ja kohustada kohtutäiturit lõpetama

täitemenetlus ning kustutama kinnistusraamatusse kantud keelumärked (registriosades

26345201 ja 26345801), tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu

väljamõistmise otsus.

2. Kaebuse kohaselt toimetas kohtutäitur 17.02.2021 avaldajale kätte täitmisteate täiteasjas

011/2021/137, mille kohaselt esitas sissenõudja 03.02.2021 täitmisavalduse ja täitedokumendi

täitemenetluse läbiviimiseks avaldaja vastu, ning samas täiteasjas avaldajalt kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsuse. Avaldaja on täitmisele esitatud nõude

suhtes lepingute kohaselt kolmandast isikust pantija, kelle Tallinnas Koidu tn 1/Paldiski mnt 9

asuvatele korteriomanditele (eluruum nr 2 ja mitteeluruum nr 11), seatud ühishüpoteegiga on

tagatiskokkuleppe kohaselt tagatud laenulepingust nr 25_092017 tulenevad nõuded.

3. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks 29.04.2019 notariaalne dokument nr 1599 ja

nõude sisuks võlanõue suurusega 245 938.15 eurot, mis tuleneb hüpoteegipidajast sissenõudja

ja OÜ R.L.L. Aktivad vahel 25.09.2017 sõlmitud laenulepingust nr 25_092017 ja selle lisadest.

Sissenõudja on täitmisavalduses nõude sisu selgitanud järgmiselt: „25.09.2017.a. sõlmitud

laenulepingust nr 25_092017 (mille tähtaeg saabus 25.09.2019) ning sh 03.10.2019 sõlmitud

laenuleping 03_102019, mis on 25.09.2017 sõlmitud lepingu pikendusena X-ga käendusleping

ja laenulepingu tagatiseks hüpoteek kinnistule reg.osa nr 26345801“.

4. Avaldaja täitemenetluse alustamisega ei nõustunud ja esitas 25.02.2021 kaebuse kohtutäituri

tegevuse peale, milles vaidlustas täitemenetluse alustamise õiguspärasuse, palus täitemenetluse

lõpetada, tühistada kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused, kustutada avaldaja

kinnistutele seatud keelumärked, võtta tagasi veel kinnistamata kinnistamisavaldused ning

selgitada kinnistusraamatust nähtuvate kohtutäituri avaldustele viitavate plommide sisu.

Kohtutäitur jättis 22.03.2021 otsusega kaebuse rahuldamata.

5. Täitemenetlust on alustatud sissenõudja avalduse alusel 25.09.2017 laenulepingust nr

25_092017 tuleneva nõude sissenõudmiseks. Avaldaja on seisukohal, et sellest laenulepingust

sissenõudjal täitmisavalduse esitamise ajal nõuet ei tulenenud. Võla restruktureerimiseks

sõlmisid

pooled

03.10.2019

laenulepingu

nr

03-102019

ehk

uue

laenulepingu.

Täitmisavalduses esitatud põhistuse kohaselt on 03.10.2019 laenuleping 25.09.2017

laenulepingu pikendus. Sellest tulenevalt on selge, et täitmisavalduse esitamise seisuga tulenes

sissenõudja nõue laenulepingust nr 03-102019, mitte varasemast laenulepingust nr 25_092017.

Seega ei ole sissenõudjal laenulepingust nr 25_092017 tulenevat nõuet, vaid võib olla

laenulepingust nr 03-102019 tulenev nõue. See oleks pidanud kohtutäiturile selge olema

formaalse otsustamiskriteeriumi põhjal.

6. OÜ R.L.L. Aktivad (varasem ärinimi RM Koidu OÜ; edaspidi Aktiva), mida avaldaja

esindas juhatuse liikmena, ja sissenõudja vahel on: 1) 25.09.2017 laenuleping nr 25_092017.

Digitaalselt allkirjastatud dokumentide konteineris on ka käendusleping, mille kohaselt

2-21-4987

3

avaldaja käendas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist; 2) 25.09.2018 vormistati

laenusuhte pikendamiseks uus sama numbriga (25_092017) leping ja ka uus käendusleping;

3) 03.10.2019 vormistati laenusuhte pikendamiseks ja ka muude lepingutingimuste muutmiseks

laenuleping nr 03_102019 ja uus käendusleping nr 03-102019. Leping allkirjastati 10. ja

11.10.2019. Kuivõrd pooled 2018. a, soovides laenulepingut pikendada, vormistasidki

laenulepingu pikenduse sama numbriga lepinguna, siis 2019. a restruktureerisid pooled

võlasuhte uueks uue numbriga lepinguks.

7. Laenuleping nr 03-102019 ei ole formaalselt samastatav laenulepinguga nr 25_092017.

Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei ole täitur pädev otsustama, kas uus

sõlmitud laenuleping on algse laenulepingu muutmise kokkulepe või lisa või mitte, samuti, kas

või millises ulatuses on uuest laenulepingust tulenev nõue ühtlasi varasemast laenulepingust

tulenev nõue. Laenuleping nr 03-102019 on iseseisev leping, mis täitedokumendi, s.o notar

Heleriin Kulla 29.04.2019 notariaalse lepingu, punkti 5 alapunktides, eelkõige punktis 5.1.1.,

sisalduva tagatiskokkuleppe kohaselt ei ole hüpoteegiga tagatud. Tagatiskokkuleppe

asjassepuutuva osa kohaselt tagab ühishüpoteek vaid laenulepingust nr 25_092017 ja selle

lisadest tulenevaid nõudeid. Seega on formaalse otsustamiskriteeriumi järgi hinnates

sissenõudja andnud täitmisele hüpoteegiga tagamata laenulepingust nr 03-102019 tuleneva

nõude, mistõttu on täitemenetlust alustatud nõuetekohase formaalse aluseta.

8. Lisaks on laenulepingus nr 03_102019 laenusummaks märgitud 200 000 eurot, kuid

täiteavalduses nõutakse põhiosa võlana 215 049.32 eurot, mille osas pidi täiturile ka asja

sisuliselt läbi vaatamata olema selge, et võlanõue ei ole õige ja selle täitmine ei ole lubatav.

Kuivõrd kõrvalnõudeid, st intressi ja viivist arvestatakse põhivõlalt, ei saanud järelikult ka need

summad olla õiged.

9. Põhjendamatult alustatud täiteasjas kandis kohtutäitur kinnistusraamatusse keelumärked

avaldajale kuuluvatele kinnisasjadele. Kaebuses kohtutäituri tegevusele palus avaldaja need

viivitamatult kustutada ja võtta tagasi veel kinnistamata avaldused. Kohtutäitur oleks pidanud

ka selles osas kaebuse nõuded rahuldama.

10. Täitemenetluse lubatavuse materiaalõiguslikul alusel on ta vaidlustanud sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagiga tsiviilasjas nr 2-21-3519. Praeguses asjas esitatud seisukohad

ei kujuta endast kõiki avaldaja vastuväiteid täitemenetlusele, vaid puudutavad ainult

täitemenetluse alustamise formaalsete nõuete rikkumist kohtutäituri poolt.

Puudutatud isikute seisukohad

11. Sissenõudja leidis, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohtu

menetluses on avaldaja 05.03.2021 esitatud hagi sissenõudja vastu sundtäitmine lubamatuks

tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-21-3519). Nimetatud tsiviilasjas lahendatakse küsimus, kas ning

millises suuruses on sissenõudjal nõue avaldaja ja OÜ R.L.L. Aktivad vastu ning kas

täitemenetluse aluseks olev dokument on õiguspärane või mitte. Käesoleva asja menetlus tuleks

peatada.

12. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Täitmisteade on võlgnikule allkirja vastu kätte

toimetatud 17.02.2021. Täitemenetlus on peatatud 15.03.2021 Harju Maakohtu 10.03.2021

määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-3519. Võlgniku kaebus ei anna alust kohtutäituri 22.03.2021

otsuse tühistamiseks ega muude kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb

22.03.2021 otsuse seisukohtade juurde. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile ka lisa nr 6

laenulepingule 25-092017, mis on sõlmitud 25.09.2018 (koostatud 31.05.2019), mille

2-21-4987

4

sissenõudja on allkirjastanud 31.05.2019 ja võlgnik on allkirjastanud 03.06.2019 ning milles

fikseeritu kohaselt on laenusumma jääk 24.06.2019 seisuga 223 000 eurot. Alates 24.06.2019

kuulusid tasumisele intressid kuni 25.09.2019 8920 eurot. Intressid kuulusid igakuiselt

tasumisele kuu 25-ndaks kuupäevaks summades: 25.07.2019 2974 eurot, 25.08.2019 2974

eurot, 25.09.2019 2972 eurot ning 25.09.2019 tagastamisele kuuluv põhisumma 223 000 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

13. Harju Maakohus jättis 09.04.2021 määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 22.03.2021

otsuse peale täiteasjas nr 011/2021/137 rahuldamata. Kohus jättis rahuldamata ka avaldaja

taotlused kohustada kohtutäiturit lõpetama täitemenetlus täiteasjas nr 011/2021/137, kohustada

kohtutäiturit kustutama kinnistusraamatusse kantud keelumärked ning taotluse kohtutäituri tasu

väljamõistmise otsuse ja täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamiseks. Kohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et määrab kulude suuruse kindlaks pärast lahendi

jõustumist.

14. Määruse põhjendustes tugines kohus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lõike 1 punktile

4, § 218 lõigetele 1 ja 2, § 217 lõikele 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475

lõike 1 punktile 15 ja § 477 lõikele 1.

15. Menetlusosaliste esitatud tõenditega on kinnitust leidnud, et avaldaja suhtes on algatatud

täitemenetlus nr 011/2021/137. Täitemenetluse algatamise aluseks on Tallinna notari Heleriin

Kulla 29.04.2019 notariaalne dokument nr 1599 ja sissenõudja (hüpoteegipidaja) avaldus.

16. 25.02.2021 esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse, kohtutäitur vaatas kaebuse läbi ja tegi

22.03.2021 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja

kohtule esitatud kaebus hõlmab samu väiteid, mis täiturile esitatud kaebus.

17. Sissenõudja esitatud Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-3519 on tõendatud, et

avaldaja esitas maakohtule hagi sissenõudja vastu sundtäitmine lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 011/2021/137 ja kohus peatas 10.03.2021 hagi tagamise korras täitemenetluse.

Seega on tõendatud, et avaldaja on vaidlustanud täitemenetluse seetõttu, et ta ei nõustu

sissenõudja nõudega.

18. Kohus tugines TMS § 3 lõikele 1 ja § 23 lõikele 41. Täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja

palub pöörata täitmisele nõude TMS § 2 lõike 1 punkti 19 alusel. Avalduses on märgitud

järgmine: „Nõude sisu: 25.09.2017.a. sõlmitud laenulepingust nr 25_092017 (mille tähtaeg

saabus 25.09.2019) ning sh 03.10.2019 sõlmitud laenuleping 03_102019, mis on 25.09.2017

sõlmitud lepingu pikendusena

X Käendusleping

Laenulepingu tagatiseks hüpoteek kinnistule reg.osa nr 26345801

Nõude suurus 03.02.2021

Võlgnevus kokku Põhiosa võlg Intressivõlg Viivisevõlg

245 938,15 215 049,32 6 577,13 24 311,70“

Avaldusest nähtuvalt soovib sissenõudja pöörata sissenõuet võlgniku kinnisvarale, mille

registriosa number on 26345801.

19. Avaldaja on ise esitanud kohtule notari Heleriin Kulla tõestatud (reg. nr 1599) lepingu

„ÜHISHÜPOTEEGI

OSALISE

LÕPETAMISE

KOKKULEPE

KORTERIOMANDI

MÜÜGILEPING, HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUETE MUUTMISE KOKKULEPE JA

2-21-4987

5

ASJAÕIGUSLEPING (tagatiskokkuleppe) kinnisasja omaniku kohustus alluda kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks“. Samuti on esitatud avaldajaga

sõlmitud käendusleping 25.09.2017, 25.09.2017 laenuleping põhivõlgnikuga, laenulepingu 25-

092017 pikendamise leping 25.09.2018 ja avaldajaga sõlmitud käendusleping 25.09.2018, mis

tagab laenulepingust nr 25_092017 tulenevaid nõudeid, ja laenuleping nr 03-102019 03.10.19.

Täitmisavalduses on näidatud, millised on kõrvalnõuded, põhinõuded ning millistest

võlaõiguslikest suhetest täitmisnõue tuleneb ja millised dokumendid selle kohta käivad. Täitur

esitas kohtule sissenõudja esitatud laenulepingu nr 25-092017 25.09.2018 (koostatud

31.05.2019) lisa nr 6, mille sissenõudja on allkirjastanud 31.05.2019 ja avaldaja on

allkirjastanud 03.06.2019 ning milles fikseeritu kohaselt on laenusumma jääk: 24.06.2019

seisuga 223 000 eurot ja mille kohaselt kuulusid alates 24.06.2019 tasumisele intressid kuni

25.09.2019 8920 eurot. Intressid kuulusid igakuiselt tasumisele kuu 25-ndaks kuupäevaks

summades: 25.07.2019 2974 eurot, 25.08.2019 2974 eurot, 25.09.2019 2972 eurot, ning

25.09.2019 tagastamisele kuuluv põhisumma 223 000 eurot. Seega on tõendatud, et sissenõudja

on esitanud täiturile põhi- ja kõrvalnõuete arvestuse, pandilepingu, tagatiskokkuleppe, nõude

aluseks olevad võlaõiguslepingud ja käenduslepingud ning seega vastab täitmisavaldus TMS

§ 23 lõikes 41, § 2 lõike 1 punktides 19 ja 191 sätestatud tingimustele.

20. Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei ole kohtutäituril õigust

kontrollida dokumendi täitmisele saatmise õigustatust, antud juhul seda, kas vaidlusalune uus

sõlmitud laenuleping on algse laenulepingu muutmise kokkulepe või lisa või mitte, samuti seda,

kas või millises ulatuses on uuest laenulepingust tulenev nõue varasemast laenulepingust

tulenev nõue. Seega eksib avaldaja, kui leiab, et täitur pidi seda tegema ja kontrollima. Sellised

asjaolud on vaieldavad lepingu poolte vahel ning käendaja või hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku esitatavate vastuväidete raames vaidluses võlausaldajaga. Neid asjaolusid

on võimalik kontrollida sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidluse raames, kui sellekohane

hagi on esitatud. Juba ainuüksi avaldaja avalduses eeltoodud väited (kas ja millises ulatuses on

nõue õige, kas nõue tuleb ühest või muust lepingust, kas neid on pikendatud või ei jms) viitavad

sellele, et ta ei nõustu lepingutest tulenevate nõuetega ning sellega, milliseid nõudeid tema

arvates tema käendus või hüpoteek tagab ja mida sissenõudja saab üldse nõuda. Ka see on

võimalik lahendada hagimenetluses, kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitatakse.

21. Avaldaja väitis, et laenulepingus nr 03_102019 on laenusummaks märgitud 200 000 eurot,

kuid täiteavalduses nõuti põhiosa võlana 215 049.32 eurot, mille tõttu avaldaja arvates

formaalse otsustamiskriteeriumi kohaselt pidi olema ilmselge, et võlanõue ei ole õige ja selle

täitmine ei ole lubatav. Ka selle väitega kohus ei nõustu, sest sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi raames on võimalik lahendada küsimust, kas nõue ja selle suurus, mis esitati

täitmiseks, on põhjendatud või ei. Peale selle oli sissenõudja esitanud täiturile laenulepingu nr

25-092017 lisa nr 6, mille olid allkirjastanud sissenõudja ja avaldaja vastavalt 31.05.2019 ja

03.06.2019 ning milles fikseeritu kohaselt on laenusumma jääk 24.06.2019 seisuga 223 000

eurot. Seega ei saanud täitemenetlust alustades täitur otsustada selle üle, kas põhiosa võlana

nõutav 215 049.32 eurot on õige põhjusel, et kaebaja arvates oli laenulepingus nr 03_102019

laenusummaks märgitud vaid 200 000 eurot.

22. Eeltoodu alusel oli formaliseerituse printsiibist tulenevalt täituril õigus täitemenetlust

alustada ja teha vastavaid toiminguid, sh seada keelumärge kinnisasjale TMS § 64 lõike 1 järgi.

Lisaks sai ta nõuda TMS § 37 lõike 1 järgi tasu, kuivõrd täitekulud, milleks on ka täituri tasu,

kannab võlgnik.

23. Eeltoodud põhjendustel leidis kohus, et avaldaja kaebus tuleb terviklikult jätta rahuldamata.

2-21-4987

6

24. Mis puudutab sissenõudja taotlust peatada käesolevas asjas menetlus, siis puudub selleks

vajadus, kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata.

25. Kooskõlas TsMS § 172 lõigetega 1 ja 10 jäid menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab

kulude suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Määruskaebus

26. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega tema kaebus ja taotlused rahuldada ning jätta menetluskulud solidaarselt

puudutatud isikute kanda.

27. Avaldaja jäi kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist.

Asjaolu, et laenuleping nr 03-102019 ei ole varasemate lepingute muudatus, vaid eraldiseisev

uus leping, kinnitab ka sissenõudja juhatuse liikme Y poolt enne lepingu allkirjastamist

avaldajale 07.10.2019 saadetud e-kiri, milles sissenõudja on selgelt väljendanud, et kui avaldaja

uut laenulepingut ei soovi, tuleb vana lepingu järgi võlgnetav tagasi maksta, ja ka seda, et

sõlmitava lepingu pikenduseks kutsumine ei tähenda seda, et pooled ei sõlmi täiesti uut

lepingut. Kuigi pooled käsitlevad laenulepingut nr 03-102019 03.10.2019 sõlmitud lepinguna

ja see kuupäev on kirjas ka lepingu tekstis, allkirjastasid pooled lepingu siiski alles 10.10.2019

sissenõudja ja 11.10.2019 avaldaja poolt, mistõttu 07.10.2019 e-kiri puudutas just seda

lepingut. Avaldaja ei saanud kõnealust e-kirja varem esitada, kuna tema esindaja ei olnud selle

olemasolust teadlik, avaldaja ise ei osanud selle tähendust hinnata.

28. Sissenõudja on põhivõla suurenemist õigustanud oma seisukohale lisatud 03.09.2020

kokkuleppega, mis ei sisalda põhivõlga suurendavat kokkulepet, vaid kehtestab maksegraafiku

kokkuleppe sõlmimise seisuga avaldaja poolt võlgu jäädud intressi- ja viivisemaksete

tasumiseks (kokkuleppe punktid 1 ja 2). Märkimisväärne on, et kuna laenulepingu nr 03-102019

kohaselt kuulus igakuiselt tasumisele vaid intress, siis mille arvelt sai sissenõudja lepingu

kehtivuse ajal viivist arvestada. Lisaks on täiendav viivisekokkulepe sõlmitud ka kokkuleppe

punktis 4.1, ehkki kokkuleppega reguleeriti vaid väidetud viivituses olevate intressi- ja

viivisesummade tasumist, millelt viivise arvestamine ei ole lubatud.

29. Lisaks ei vasta täitmisavaldus TMS § 23 lõike 4 nõuetele. Täiturile esitatud dokumentidest

ei nähtu nõude detailset arvestust, mis eeldab aritmeetilist arvestuskäiku, mida selgitavad

sissenõudja viited oma nõude alusele ja arvestuse ajavahemikele. Täitmisavalduses nimetatud

põhi- ja kõrvalnõuete summad ei täida detailse arvestuse esitamise nõuet.

Menetlusosaliste seisukohad

30. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 09.04.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

2-21-4987

7

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse

kulud.

33. TsMS § 477 lõike 7, § 442 lõike 5, § 659 ja § 662 lõike 3 alusel võtab ringkonnakohus

täiendavate tõenditena vastu määruskaebusele lisatud kirjavahetuse ja kohtutäituri 14.05.2021

vastusele lisatud nõude arvestuse.

34. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Praegusel juhul esitas

sissenõudja kohtutäiturile täitedokumendina Tallinna notari Heleriin Kulla 29.04.2019

tõestatud dokumendi nr 1599, mille punkti 5.1.1 järgi on hüpoteegiga tagatud kõik sissenõudja

nõuded OÜ R.L.L. Aktivad vastu, mis tulenevad sissenõudja ja osaühingu vahel 25.09.2017

sõlmitud laenulepingust nr 25_092017 ning selle kõikidest lisadest; tagatud on mh lepingu

nendest lisadest tulenevad nõuded, millega võlgniku rahalised kohustused suurenevad või

täitmise tähtaeg muutub. Täitmisavaldusele on lisatud laenulepingud: 1) nr 25_092017, 2) selle

lisa nr 6 ja 3) nr 03-102019, samuti käenduslepingud.

35. Määruskaebuses esitab avaldaja esmakordselt väite, et täiturile esitatud dokumentidest ei

nähtu nõude detailset arvestust, seega ei vasta täitmisavaldus TMS § 23 lõikes 41 sätestatud

nõuetele. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäitur on vastuses määruskaebusele (punkti 2.1

teises lõigus) kinnitanud, et sissenõudja esitas kohtutäiturile detailse põhi- ja kõrvalnõuete

arvestuse koos täitmisavaldusega põhjaliku exceli tabelina, mille on kohtutäitur ka kohtule

esitanud (t lk 137–138). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et täitmisavaldus vastas

TMS § 23 lõikes 41 ja § 2 lõike 1 punktis 19 sätestatud tingimustele ning täitemenetluses

kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt pidi kohtutäitur täitemenetluse algatama.

36. Avaldaja leiab, et sissenõudjal ei ole laenulepingust nr 25_092017 tulenevat nõuet, vaid

võib olla laenulepingust nr 03-102019 nõue, kuid nimetatud leping ei ole laenulepingu nr

25_092017 lisa ega ole seetõttu hüpoteekidega tagatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

formaliseerituse põhimõte ei võimalda kohtutäituril teha avaldaja soovitud ulatuses kontrolli,

st tuvastada, kas vaidlusalune uus sõlmitud laenuleping on algse laenulepingu muutmise

kokkulepe või lisa või mitte, samuti kas ja millises ulatuses on uuest laenulepingust tulenev

nõue varasemast laenulepingust tulenev nõue. Maakohus leidis õigesti, et juhul, kui avaldaja

hinnangul on hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetlus lubamatu, sest poolte vahel on

vaidlus laenulepingute sisu üle (sh nõude sissenõutavuse ning suuruse üle), siis on kohaseks

õiguskaitsevahenduks võlgniku jaoks TMS §-s 221 nimetatud sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab

täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (nt lahendid nr 2-19-6362/57, punkt 11.2; 3-2-1-42-

08, punkt 16). Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale (TMS § 217) puudutab eelkõige

kohtutäituri tegevust täitetoimingute tegemisel, mh olukorda, kui vaieldakse selle üle, et

puudub täitemenetluse alustamise üks eeldus, täitedokument (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-

08, punkt 16). Praegusel juhul ei vaielda täitedokumendi puudumise üle, vaid hüpoteegiga

tagatavate laenulepingute sisu ja kehtivuse üle, mh selles, millistele laenulepingutele kõnealune

tagatiskokkulepe laieneb. Seega on tegemist avaldaja ja sissenõudja vahelise materiaalõigusliku

vaidlusega.

37. Praegusel juhul on avaldaja ise esile toonud, et on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise

hagi ka esitanud ja seetõttu on kõnealune täitemenetlus peatatud. Eeltoodust tulenevalt

2-21-4987

8

kuuluvad avaldaja sisulised vastuväited laenulepingute kehtivuse, pikendamise jms kohta

hindamisele vastavas hagimenetluses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.

39. TsMS § 174 lõike 4 ja § 177 lõike 2 alusel määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks asja

lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul peale käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)