2-20-16371/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-16371

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

X hagi Y vastu omandiõiguse ülekandmiseks ja

kinnistusraamatu kannete tegemiseks

Tsiviilasja hind

55 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Gennadi Kull

Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja

Marina Simhes-Kazakova

Kohtuistungi toimumise aeg 17. november 2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 07.11.2020 Harju Maakohtule hagi Y vastu kinnistusraamatu kande

muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja 18.01.2017 temale kuulunud XXX, Tallinn asuva

korteri kostjale. Kostja on hageja poeg. Sama lepinguga seati korteriomandile hageja kasuks

isiklik tähtjatu kasutusõigus. Hageja kinkis korteri kostjale, kuna kostja lubas hakata tema eest

hoolitsema. Kinkelepingu p 5.3 kohaselt pandi kingisaajale kohustus kinkijat tema eluajal

hooldada ja ülal pidada.

3. Hageja vajab enda liikumispuude tõttu igapäevast abi ja hoolitsemist, sh

igapäevatoimingutes. Hagejal oli juba 2002.a operatsioon, mille käigus paigaldati kunstlik

põlveliiges. Pärast seda määrati hagejale invaliidsus. Eksperdi kinnitusel on hageja abivajadus

raske liikumispuude tõttu igapäevane. 05.09.2018 hageja kukkus ja murdis puusaluu, muutudes

sellega praktiliselt liikumisvõimetuks. Juba selleks ajaks muutus kostja hoolitsus hageja eest

väga napiks. Tihti ei vastanud kostja hageja kõnedele ega helistanud tagasi ja otsis ettekäändeid,

et hagejat mitte külastada. Kostja selline käitumine tekitas hagejale palju hingevalu.

4. Kostja käis hagejat hooldamas kuni 2019.a aprillikuuni, kuigi haruharva, ja kandis

hageja arvele 200 eurot, et hageja saaks palgata endale abistaja. Alates aprillist 2019 kostja

hagejale raha üle ei kanna. Vahel harva, umbes kaks korda kuus, käis kostja hagejat vaatamas

ja tõi toiduaineid ja ravimeid. Seda ei olnud piisavalt, et lugeda, et kostja hoolitseb hageja eest

ja peab teda üleval. Alates 03.01.2020 ei ole kostja hageja eest enam hoolitsenud ega teda ülal

pidanud. Hagejat abistab tema tütar, C.

5. Hageja oli 02.02.2020 kuni 04.03.2020 mikroinsuldi tõttu haiglaravil ja vajas sellel ajal

eriliselt palju hooldamist. Kostja ei külastanud hagejat haiglas, ei tundnud huvi ega muret

hageja tervise üle. Hagejal on lisaks kaheksa kaasuvat haigust ja ta oli pärast haiglast

väljakirjutamist nõrk ega saanud enda eest hoolitseda. Hageja vajas sisuliselt ööpäevaringset

abi. Hageja tervist kahjustab insuldi järgselt pingutamine, liigne koormus ja muretsemine.

Hagejal on kostja käitumise tõttu hingelised üleelamised.

6. Hageja tervislik seisund oli kinkelepingu sõlmimisel hagejale teada. Hageja sõlmis

kinkelepingu teadmisel, et kostja võtab endale kohustuse hagejat igakülgselt abistada, tema eest

hoolt kanda, vajadusel abistada majapidamistöödes, toidu valmistamises jms. See on see, mida

mõistlik isik hooldamise all silmas peab. Hageja ülalpidamisvõimega kinkeleping aga seotud

ei olnud.

7. Kostja käitumine hageja suhtes on äärmiselt tänamatu ja lugupidamatu. Kostja jättis

hageja hooletusse ega täitnud lepinguga võetud kohustusi. Asjaolu, et kostja on hageja poeg,

näitab eriti ilmekalt tema ükskõiksust ja hoolimatust. Hageja tegi 28.09.2020 kinkelepingust

taganemise avalduse põhjusel, et kingisaaja on kinkija vastu üles näidanud jämedat tänamatust.

Kostja sai avalduse kätte, kuid ei ilmunud kokku lepitud ajal notarisse korteri üleandmise

käsutustehingu sõlmimisele.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

9. Kinkelepingust taganemine on tühine ja kostja ei pea hagejale korterit üle andma. Hagis

esitatud faktiväited on välja mõeldud ja ei vasta tegelikkusele.

10. Tõele ei vasta väide, et hageja kinkis kostjale korteri, kuna kostja lubas hageja eest

hoolitsema hakata. Tegelikult katkestas hageja kostja ja tema perega suhtlemise, kuna ta ei

kiitnud heaks kostja abielu ukrainlannaga. 2010 – 2011 kinkis hageja oma tütrele Cle oma

teise korteri, et saada korteri üürile andmisest tulu. Üüriraha ta kordagi ei saanud. Tütar müüs

aga korteri emaga kooskõlastamata maha ega andnud hagejale kasvõi osagi saadud rahast.

Kuna hageja jäi soovitud üüritulust ilma, pöördus ta kostja poole, kaebusega tütre peale ja

selgitas, et pensionist ei piisa normaalseks eluks. Kostja hakkas aktiivselt osalema ema elus

nii materiaalselt kui ka muud vajalikku abi osutades, nt sõidutas teda poodi või haiglasse.

Kostja tasus hageja korteri arveid, Eesti Energia arveid ja STV arveid, soetas talle vajalikud

asjad ja toidu. Mais 2016 avati kostja nimele eraldi pangakonto, kuhu hageja kandis 2000

eurot ja kostja pani sularahas 5000 eurot ning kandis sellest ajast kontole ema

kindlustamiseks iga kuu 200 eurot, juhuks kui kostjaga midagi toimub. Hageja sai kontol

olevat raha kasutada üksnes kostjaga eelneval kooskõlastamisel ja vaid juhul, kui selleks

tekib hädavajadus. Hageja sai selleks ka kontoga seotud pangakaardi. Tõele ei vasta väide,

et kostja kandis raha hageja kontole.

11. Kuna hageja tütar jätkas kaebamist raha ebapiisavuse üle ja palus pealetükkivalt hagejalt

rahalist abi, pakkus hageja kostjale, et ta vormistab korteri poja nimele, kuna ta kardab et

tütar mangub temalt välja ka selle korteri, kuid ta ei soovi jätta poega pärandist ilma. Selliselt

seletas hageja kinkelepingu sõlmimise eesmärki ka notarile. Korteri kinkimise tegelikule

eesmärgile viitavad ka hageja 2016.a avaldatud kahetsused, et tal on tema süül kostja

abikaasaga halvad suhted. Kostja külastas hagejat haiglas 2016.a iga päev.

12. Kinkeleping sõlmiti seega mitte kostja nõudel hageja abistamise tingimusena, vaid

hageja enda algatusel pojale tänutäheks tema hoolduse eest selleks, et ka kostja, mitte vaid

tema õde, saaks osa hageja varast ning kartusest jääda tänavale, kui tütrel õnnestub saada

korter endale. Kui hageja väidetud kinkimise eesmärk vastaks tõele, oleks see kajastatud ka

kinkelepingus ülalpidamise ning hooldamise kohustuse sisu konkretiseerimisega. Seda ei

tehtud just põhjusel, et kostja täitis neid kohustusi ka enne lepingu sõlmimist ja pooled

mõistis kohustuse sisu ühtemoodi. Hagejat rahuldas nende kohustuste täitmisel poolte vahel

kujunenud praktika.

13. Hagejale oli lepingu sõlmimisel teada, et kostja viibib tihti töölähetustes. Sellel ajal oli

hageja eest hooldamine korraldatud. Hagejat abistas hageja tütrepoeg ja ka kostja abikaasa

oli alati valmis aitama. Tasulise hooldaja abi hageja kasutada ei soovinud, kartes võõraid

inimesi oma korterisse lubada. Hageja eelistas teha koduseid töid maksimaalselt ise, mõistes

liikumise kasulikkust. Kostja jälgis hageja seisundit ka lähetuses olles ja vestles emaga SMS

ja

Messengeri vahendusel. Vajadusel korraldas kostja asjade ja toiduainete toimetamise emale.

Kosja jätkas abi osutamist samamoodi ka pärast kinkelepingu sõlmimist.

14. Tõele ei vasta etteheide, et kostja oli hageja vastu alates septembrist 2018 ükskõikne.

Kostja helistas hagejale ka novembris ja detsembris 2019 regulaarselt. Suhtlus toimus ka

SMS ja Messengeri teel, eriti kostja välismaal viibimise ajal. Poolte positiivne suhe kestis

kuni 2019 sügiseni.

15. Kostja avastas aprillis 2019, et kostja jaoks tehtud kontolt oli tehtud ülekanne hageja

kontole summas 9000 eurot. Perioodil 23.07.2017 kuni aprillini 2019 võeti kontolt sularahas

kõik kostja poolt kontole üle kantud summad. Viimased 347 eurot jõudis kostja kanda

29.04.2019 üle oma teisele kontole. Hageja väitis esmalt, et võttis raha välja

pangaautomaadist ja raha asub korteris, kuid tunnistas hiljem, et andis kogu raha tütrele.

Hageja käitus sellega pahauskselt, kasutades raha mittesihipäraselt ja vastuolus poolt

kokkuleppega. Hageja näitas sellega ka, et tal ei olnud vaja rahalist abi. Seetõttu lõpetas

kostja raha kandmise kontole. Kostja osutab hagejale endiselt muud abi. Kostja pakkus

regulaarselt, et hageja saadaks talle nimekirja vajalikest asjadest, kuid hageja loobus pakutud

abist ja nõudis üksnes raha andmist. Kostja pakkus hagejale abi ka 25.09.2020, kuid hageja

pöördus nõudega kohtusse. Kostja siiski muretseb ema pärast, küsib pidevalt tema seisundi

kohta ja elab tüli raskesti üle.

16. Tegelikkusele ei vasta väited kostja ükskõiksusest hageja haigestumisse 2020.a

veebruaris ja märtsis. Kostja viibis sellel ajal välismaal ja helistas mitu korda haiglasse,

samuti oli ühenduses oma õepojaga.

17. Hageja esitatud tõendid ei kinnita tema väiteid. Liikumispuude tõendamiseks on esitatud

2005.a ekspertiisi otsus. 2018.a kõndis hageja kodus ise, ilma abivahenditega. Rindkere

valuga pöördus hageja haiglasse ise veebruaris 2020. Tõendamata on väide mikroinsuldi

kohta.

18. Kostja ei vaidlusta, et hagejal on terviseprobleemid, kuid tegemist ei ole täiesti abitu

inimesega, kelle kostja oleks jätnud hooletusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

19. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

20. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte

kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja

lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(Riigikohtu 24.09.2008 otsus nr 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS §

436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

21. Poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et

hageja kinkis 18.01.2017 kinkelepinguga Tallinnas, XXX asuva korteri kostjale, kes on hageja

poeg. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on korteriomanik alates 20.01.2017 kostja ja

korterit koormab tasuta isiklik kasutusõigus hageja kasuks (tl 12). Samuti ei ole vaidlust selle

üle, et hageja tegi kinkelepingust taganemise avalduse 28.09.2020 (tl 9 – 11) ja kostja sai selle

kätte 13.10.2020 (tl 13 ja 17.11.2021 kohtuistungi protokoll, tl 139 pöördel). Hageja pöördus

nõudega kohtusse põhjusel, et kostja keeldub talle korteri tagastamisest.

22. Hageja esitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõude, milles

palub kohustada kostjat andma tahteavaldused XXX Tallinn korteriomandi suhtes

kinnistusraamatus kande tegemiseks, millega korteri omand kantakse tagasi hagejale. Nõude

rahuldamine eeldab, et hagejal on kostja vastu tulenevalt lepingust taganemise võlasuhtest

tekkinud korteriomandi väljanõudmise õigus. Kinkelepingust kehtiva taganemise korral tuleb

tagastada lepingu järgi üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS § 1028 – 1036 sätestatut.

Kuna kinge on tasuta leping, siis on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja

kohustus lepingu järgi saadu välja anda. Praegusel juhul sai kostja hagejalt kinkelepinguga

XXX asuva korteri omandi. Seega on hagejal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib,

võlaõiguslik nõue kostja vastu, et viimane kannaks hagejale tagasi korteri omandi (Riigikohtu

01.12.2005 otsus nr 3-2-1-129-05, p 17). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli

kinkelepingust taganemiseks alust. Kinkelepingust taganemine on kehtiv juhul, kui on täidetud

lisaks formaalsele eeldusele, s.o taganemisavalduse esitamisele, ka taganemise materiaalsed

eeldused, st kinkijal peab olema alus lepingust taganemiseks.

23. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 kohaselt võib kinkija kinkelepingust pärast selle

täitmist taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda

VÕS § 267 p 1 – 3 ettenähtud juhtudel, s.t kinkija võib lepingust taganeda siis, kui (1) kingisaaja

on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust;

(2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat

ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on

ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab

ülalpidamiseks vajaliku raha või kui (3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud

koormise või tingimuse.

24. Hageja tugineb kinkelepingust taganemisel VÕS § 267 punktile 1, leides, et kostja on

näidanud hageja suhtes üles jämedat tänamatust (tl 9 – 11). Hagiavalduse kohaselt seisneb jäme

tänamatus selles, et kostja ei täitnud kinkelepingu p 5.3 tulenevat kohustust hagejat tema eluajal

hooldada ja ülal pidada (tl 5 – 8). Seega viitab hageja taganemise alusena ka VÕS § 267 punktile

3, st asjaolule, et kingisaaja jättis õigustamatult täitmata kinkega soetud tingimuse.

Hagiavalduse ja selle 21.11.2020 täpsustuse kohaselt heidab hageja kostja ette, et kostja

hoolitsus oli 05.09.2018, kui hageja kukkus ja murdis puusaluu, muutunud väga napiks, kostja

tihti ei vastanud hageja kõnedele ega helistanud tagasi ja otsis ettekäändeid, et hagejat mitte

külastada. Samuti heidab hageja ette, et alates aprillist 2019 ei kanna kostja hagejale enam üle

200 eurot, mida ta varem tegi, käis ainult umbes kaks korda kuus hagejat vaatamas ja tõi

toiduaineid ja ravimeid, kuid alates 03.01.2020 kostja hageja eest enam ei hoolitse. Viimaks

heidab hageja ette, et kostja ei külastanud hagejat haiglas ja ei tundnud huvi ega muret hageja

tervise pärast, kui hageja viibis 02.02.2020 – 04.03.2020 haiglaravil.

25. Esmalt märgib kohus, et VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija

kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma

taganemise õiguse tekkimisest. Kuna hageja avaldas kinkelepingust taganemiseks tahet

28.09.2020, tuli hagejal lepingust taganemiseks tõendada kostja selline käitumine, millest

nähtub jäme tänamatus hageja vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama alates

28.09.2019. Hageja saab seega tugineda taganemise materiaalõigusliku alusena sellele, et kostja

ei hoolitse enam hageja eest alates 03.01.2020, sh ei täida kinkelepingust tulenevat kohustust

hagejat hooldada ja ülal pidada ja ei tundnud huvi ega muretsenud hageja tervise pärast, kui ta

oli haiglas. Kinkelepingust taganemise tähtajast oli hageja teadlik, kuna seda on talle ka notari

juures kinkelepingu sõlmimisel selgitatud (kinkelepingu p 7.8). Tulenevalt VÕS § 270 lg 1

sätestatud tähtajast ei saa hageja aga tugineda kinkelepingust taganemisel asjaoludele ja

sündmustele, mis leidsid aset enne 28.09.2019 ja kohus seega neile hinnangut ei anna.

26. Riigikohtu senises praktikas on VÕS § 267 ja 270 sisustatud kui kinkijale teatava

järelemõtlemisaja andmist, mis võimaldab hinnata lepinguga soovitud eesmärkide täitumist ja

millele vastab kingisaaja nn prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on „kingi vääriline”. Ka sel

juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel

soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja

iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav

jämeda tänamatusena. „Jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi

avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt viidatud nr 3-2-1-129-05,

p 26 – 27). Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohus lähtub

sellise käitumise hindamisel kinkelepingu eesmärgist ja arvestab kõiki konkreetse juhtumi

asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt

Riigikohtu 22.02.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12, samuti 04.04.2011 otsus nr 3-

21-8-11, p 15). Lähtudes neist kriteeriumitest hindab kohus, kas ja millised hageja märgitud ja

tõendamist leidnud kostja teod kujutavad endast jämedat tänamatust hageja vastu.

27. Kohus leiab, et kostja väited kinkelepingu eesmärgi kohta, samuti selle kohta, nagu

oleks hageja kinkelepingu eesmärki ebaõigesti kajastanud, on eksitavad. Kostja väidab nimelt,

et õige ei ole hageja väide, et kinkeleping sõlmiti selleks, et kostja hakkaks teda hooldama,

kuna kostja hooldas teda juba enne kinke saamist. Kohus leiab, et kostja esitatud väited ja

tõendid selle kohta, et ta abistas oma ema juba enne kinke saamist, ei muuda seda, et kostja

võttis kinkelepinguga kohustuse hagejat hooldada ja üleval pidada. Kostja kinnitas 17.11.2021

kohtuistungil ka ise, et ta sellise kohustuse endale võttis. Kinkelepingu p 5.3 sätestab selgelt

kostja kohustuse hagejat hooldada ja üleval pidada ja kostja väide, et kohustuse sisu oleks

tulnud rohkem konkretiseerida, on samas vastuolus tema enda selgitusega selle kohta, et pooled

mõistsid selle kohustuse sisu ühtemoodi ja hagejat rahuldas kostja poolt kohustuse senine

täitmine. Seega on kostjal kinkelepingust tulenev kohustus ema hooldaja ja üleval pidada ja

selline kohustus oli seatud kinkelepingu tingimuseks. Kostja selgitus, et hageja kinkis korteri

kostjale selleks, et ta ei saaks seda kinkida oma tütrele, ei oma käesoleva asja lahendamisel

tähtsust, kuna ei mõjuta kohtu järeldusi selle kohta, kas kostja on oma kohustusi rikkunud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on oma kohustust rikkunud.

28. Hageja soovis tõendada seda, et kostja rikub oma kohustust ja hageja eest ei hoolitse,

oma tütre/kostja õe C ütlustega. C selgitas kohtus vande all, et tema hoolitseb oma ema eest. C

ütluste kohaselt külastab ta ema kaks kuni kolm korda päevas. Ema ei saa käia poes, ei saa

vahetada voodilinu, tuba koristada, ennast ise pesta, midagi jalga panna, ise süüa valmistada

ega teha asju, kus peab seisma. Hageja pensionist ei jätku, aga osta on vaja invavarustust,

pamperseid ja muud.

29. Kohus leiab, et õige ei ole sisustada kinkelepingust tulenevat hooldamiskohustust

sellega, millisel viisil on hakanud hageja eest hoolitsema C. Samuti ei tõenda C poolne

hoolitsus, et kostja on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu ja rikkunud kinkelepinguga

võetud kohustust. Hageja ja kostja sõlmisid kinkelepingu 18.01.2017. Hageja kinnitas

kohtuistungil, et ta oli kinkelepingu sõlmimisel teadlik, et kostja viibib seoses töökohustustega

tihti välismaal. See nähtub ka kostja esitatud tõenditest. 08.10.2019 on kostja hagejale

kirjutanud, et on ikka veel paadis ja liigub Keeniasse. 23.11.2019 kirjutas kostja hagejale, et on

Amsterdamis ja lendab tunni aja pärast Glasgowsse ning küsis emalt, kuidas ta ennast tunneb.

Hageja vastas kostjale 24.11.2019, et õhtul läks kergemaks ja soovis edu Šotimaal. 16.12.2019

kirjutab hageja kostjale, et tema telefon on välja lülitatud või väljaspool tsooni (tl 61 – 67 ja

tõlge tl 68 – 71). Seega oli hageja algusest peale teadlik, et kostja viibib tihti eemal, ega saa olla

alati hageja juures isiklikult kohal. Ometi heitis hageja ka kohtuistungil kostjale ette, et viimane

pidi olema tihti välismaal. Kohus leiab, et hageja ei saanud kinkelepingu sõlmimisel eeldada,

et kostja hakkab teda iga päev isiklikult hooldamas käima ja kinkelepingu sisustamine C

pakutava igapäevase hoolitsuse sisu kaudu ei ole õige. C selgitas kohtus ütluste andmisel ka

seda, et tema on töötu. Seega ei ole kostja ja tema õe võimalused isiklikult ema juures käia

võrreldavad ja kinkelepingu sõlmimisel ei saanud hageja ka eeldada isiklikku hoolitsust. Küll

aga nähtub kostja esitatud tõenditest see, et ta on püüdnud leida ema aitamiseks lahendusi, sh

korraldades ka eemal viibides emale toidu ja kaupade kojuveo (vt selle kohta all). Kohus leiab,

et iseenesest seda, et kostja tagaks hageja vajaduste rahuldamise ajal, millal ta viibib eemal,

võis hageja kinkelepingu sõlmimisel oodata.

30. Hageja etteheited selle kohta, et kostja viibib tihti eemal, ei ole ka loogilised, kuna

vastasel korral ei oleks kostjal võimalik tööl käia ja teenida raha, mille arvelt kanda hagejaga

seotud kulusid. Nimelt on kostja alates 25.01.2016 tasunud vaidlusaluse korteri eest

korteriühistu esitatud arveid, sh on kostja tasunud arveid vaidlusalusel perioodil, s.o alates

28.09.2019 (tl 53 – 54). Samuti tasub kostja Eesti Energia AS esitatud arveid (tl 55 – 55 pöördel)

ja AS STV arveid (tl 56 – 57). Õige ei ole hageja väide, et need tõendid tuleb jätta tähelepanuta

põhjusel, et need ei kajasta pärast lepingu sõlmimist aset leidnud asjaolusid. Kostja esitas koos

hagiavalduse vastusega tõendid selle kohta, et ta on kulusid kandnud kuni kostja vastuse

esitamiseni, s.o kuni novembrini 2020. Seda, et kostja maksab korteri kommunaalkulud, teleka

eest ja lauatelefoni arved, kinnitas hageja 17.11.2021 kohtuistungil ka ise. Hageja ei ole

väitnud, et nende igakuiste kulude kandmine ei oleks käsitletav tema abistamise ja

ülalpidamisena.

31. C ütluste kohaselt kadus kostja 2020.a ära. Kostja esitatud tõendite kohaselt oli kostja

2020.a alguses seoses töökohustustega eemal (tl 74). Samas on väide sellest, et poolte suhted

halvenesid 2020.a alguses, kooskõlas ka kostja abikaasa W ütlustega, mille kohaselt käis kostja

viimati ema juures 31.12.2019 ja pärast seda tekkis nende vahel tüli. W ütluste kohaselt hageja

tunnistajaga suhelda ei soovi, kuid kostja viis hagejale toiduaineid, ravimeid, aitas kui oli vaja

korteris midagi teha, käis hagejaga jalatseid ostmas. Seda kinnitab ka pooltevaheline

kirjavahetus. Seda, et pooled suhtlesid 2019.a lõpuni, kinnitavad ka kostja esitatud

telefonikõnede väljavõtted. Väljavõtete kohaselt helistas kostja hagejale 2019.a novembris 10

korda ja detsembris 23 korda.

32. Pooltevahelise kirjavahetuse kohaselt oli aga tüli põhjus eelkõige see, et hageja

arvelduskontolt võeti välja raha, millest osa oli sinna kostja poolt hageja jaoks kantud ja kostja

ei kanna pärast seda sellele kontole hagejale enam raha, vaid pakub abi asjade väljaostmise

näol, samuti tasub eluasemega seotud kulusid (tl 68). Poolte seisukohtade ja tunnistajate ütluste

kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja jaoks oli avatud eraldi arvelduskonto, millele kostja

kandis iga kuu 200 eurot, lisaks oli arvelduskontole pandud hageja enda raha. Samuti ei vaidle

pooled selle üle, et hageja võttis raha 2019.a alguses kontolt välja. Pooled vaidlevad selle üle,

mida hageja rahaga tegi, kuid nimetatu ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.

Arvestades hageja etteheiteid tuleb hinnang anda hageja väitele, et kostja lõpetas hagejale raha

maksmise.

33.

16.01.2020 kirjutas kostja hagejale, et varustab teda toiduainete ja ravimitega ja palus

seoses enda lahkumisega saata nädala nimekiri. Kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks

kostjale nimekirja saatnud. 12.09.2020 teatas hageja kostjale, et tal on hädasti vaja mähkmeid,

potiga tooli, WC otsikut, toiduaineid. Kostja palus hagejal saata toiduainete nimekiri ja ütles,

et kõik vajalikud esemed ostetakse, kuid selles on vaja hageja ID-kaarti ja isikliku abivahendi

kaarti. Hageja vastas, et vajab iga päev toidukaupu, mähkmeid, ravimeid, hügieenivahendeid ja

tema pensionist ei piisa kuuks. Samuti teatas hageja, et tal on vaja iga kuu 340 eurot, mis tuleb

kanda tema arvelduskontole. Abivahendi ostmiseks pidi hageja võtma digitaalse arstitõendi ja

kostjat informeerima. Samuti teatas hageja, et tal on vaja paksu villast ühe inimese tekki.

14.09.2020 teatas hageja kostjale uuesti, et raha tuleb kanda tema kontole. Kostja vastas samal

päeval, et ta raha hageja kontole ei kanna, kuna seda kasutatakse hoopis hageja tütre vajaduste

katmiseks, kuid ootab endiselt ID-kaarti ja abivahendite kaarti, et osta vajalikke kaupu. Samuti

teatas kostja, et otsib villast tekki ja kui hageja vajab toiduaineid, siis tuleks kostjale saata

nimekiri, et kostja saaks korraldada kauba kohaletoimetamise ja selle eest tasumise. 15.09.2020

teatas hageja, et kostja ei täida kinkelepingus sätestatud tingimusi. 16.09.2020 vastas kostja, et

ootab laupäevast saadik toiduainete nimekirja, mida aga ei ole saadetud. Kostja selgitas, et saab

korraldada toiduainete kohaletoimetamise kullerteenuse abil järgmisel päeval ja palus teatada,

mis kell tuua. 18.09.2020 teatas hageja kostjale, et kostja on ta maha jätnud ja hoolitsemisemist

pakub teine isik (kirjavahetus tl 61 – 677 ja tõlge tl 68 – 71). 28.09.2020 tegi hageja

kinkelepingust taganemise avalduse.

34. Eelnevast tuleneb, et hageja etteheide kostjale seisnes enne lepingust taganemist selles,

et kostja ei kanna talle raha. Üksnes sellest, et kostja keeldus hagejale rahas ülalpidamist

andmast, ei saa aga järeldada kinkelepingu rikkumist ega ka jämedat tänamatust.

Kinkelepingust ei tulene, et kostja pidi andma hagejale igakuist ülalpidamist rahas mingis

konkreetses summas. Kostja pidi hagejat hooldama ja ülal pidama. Hooldus ja ülalpidamine ei

eelda aga igakuist rahalist ülekannet hageja kontole. Kostja on samas tõendanud, et ta kannab

regulaarselt hageja eluasemega seotud kulusid ja on valmis korraldama, hoolimata eemal

viibimisest, ka vajalike kaupade kojuveo. Kostja palus hagejal edastada ülalpidamise

võimaldamiseks vajalikud andmed veel ka pärast taganemisavalduse kättesaamist (tl 75).

Hageja aga kostja pakutud abi vastu ei võtnud ega andnud kostjale andmeid, mis võimaldaksid

kostjal tema kohustusi täita. Kirjalikult tõendid ei kinnita, et hageja oleks palunud kostjalt

vaidlusalusel perioodil teistsugust abi, kui raha maksmist ja et kostja oleks abi andmisest

keeldunud või suhtunud hageja vajadustesse hooletult.

35. Kohtumenetluses heidab hageja kostjale ette aga ka seda, et kostja jättis hageja

hoolitsuseta. Kohus leiab, et hageja väidet ei kinnita esitatud tõendid hageja terviseseisundi

kohta. Hageja esitas 22.09.2005 arstliku ekspertiisi otsuse, mille kohaselt on hagejal raske puue,

mis põhjustab lisakulutusi (tl 15 – 16). Otsuse põhjendustest nähtub, et hageja vajab kõrvalabi

iga päev raske liikumispuude tõttu liigesteartroosist, hageja ei tule iseseisvalt toime

hügieenitoimingutega ja liikumisega ning vajab tugikeppe (tl 16 pöördel). Sama abivajadust on

hageja soovinud tõendada perearsti teatisega, et hagejal on alates 2005.a puue (tl 14). Kohus

pöörab tähelepanu sellele, et ekspertiisi otsus on tehtud 12 aastat enne kinkelepingu sõlmimist.

Seega oli hagejal väidetud terviseseisund juba siis, kui ta kinkelepingu sõlmis, kusjuures hageja

teadis siis kostja töö iseloomu, s.t seda, et ta on seoses töökohustustega tihti eemal. Samas

selgitas hageja kohtuistungil, et sai 2017.a tegelikult hästi ise hakkama ja tema vajadused on

suurenenud alles viimastel aastatel. Hageja esitatud väited ja tõendid on seega vastuolulised.

Samuti esitas hageja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo väljavõtte, mille kohaselt viibis

hageja 05.09.2018 – 03.10.2018 haiglas seoses kukkumisega ja reieluu murruga. Hageja oli

haiglast väljakirjutamisel paranenud, ta suunati taastusravikeskusesse ja soovitati 8 nädala

jooksul käia kahe karguga ning jätkata harjutuste tegemist (tl 17 – 18). Hageja ei selgitanud,

mil viisil saab kohus eeltoodust järeldada, et kostja on kinkelepingut rikkunud. Pooltevahelise

kirjavahetuse kohaselt said hageja ja kostja pärast seda, s.o ka veel 2019. a hästi läbi, kostja

abistas ema, otsis talle ravimeid, käis temaga koos poes kingi ostmas (tl 71). Viimati nimetatu

kinnitab ka seda, et hageja liikus iseseisvalt. Hagejal ei olnud kostjale mingeid etteheiteid, mis

puudutasid tema hooldamist. Hageja esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõtte

haigusloost selle kohta, et hageja viibis haiglaravil veebruaris 2020 (tl 19 – 24). Hageja selgitas,

et oli pärast haiglast väljakirjutamist nõrk ega saanud enese eest hoolitseda, vajas sisuliselt

ööpäevaringset abistamist. Hageja ootas, et kostja täidab lepinguga võetud kohustusi, kuid

kostja hageja pärast muret ei tundnud ega tema eest hoolt ei kandnud. Hageja ei ole

konkretiseerinud, millise kohustuse kostja täitmata jättis ega toonud esile, et ta oleks kostjalt

abi palunud ja kostja oleks selle andmisest keeldunud. Kohus leiab, et ainuüksi haigusloo

väljavõte ei kinnita, et kostja oleks hageja jätnud hoolitsuseta. Samuti on hageja väited

vastuolulised. Hageja väitis, et tal oli mikroinsult. Haigusloo kohaselt hospitaliseeriti hageja

rindkerevalude tõttu, põhidiagnoosiks määrati Yersinia enetrocoloica enteriit. Tegemist on

toidutekkelise nakkushaigusega. Diagnoos põhineb haiglas esinenud kõhulahtisusel,

vereanalüüsides tekkinud põletikunäitajate tõusul ja ravi allumisel antibiootikumile. Haiglast

väljakirjutamisel oli hageja seisund juba paranenud ja antibiootikumiravi foonil põletik

lahenemas. Arsti märke kohaselt oli hageja rahuldavas üldseisundis. Hageja sai kaasa

ravialased soovitused, kuid ka soovituse pöörduda kardioloogi vastuvõtule (tl 24). Väited

miniinsuldi või abituse kohta ei ole seega tõendatud. Haigusloost nähtub küll ka see, et hagejal

on ka kaasuvad haigused, kuid hageja ei ole selgitanud, kuidas ja millest täpselt järeldub kostja

jäme tänamatus. Kostja ja tema õepoja kirjavahetusest nähtub, et kostja tundis huvi ema tervise

pärast, kuid teatas, et ta ei ole Tallinnas. 30. mail teatas kostja, et ta on endiselt paadis ja viiruse

tõttu vahetused hilinevad, mistõttu ei ole selge, millal ja kes koju lähevad. Kostja tundis uuesti

huvi ema tervise vastu (tl 74). Kohus leiab, et hageja esitatud väited ja tõendid on seega

vastuolulised ega tõenda tema tegeliku abivajaduse ulatust. Samuti ei anna need tõendid alust

järeldada, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ja olnud jämedalt tänamatu, jättes ema

hoolitsuseta. Hoolitsuseta jätmist ei ole hageja tõendanud. Kohus on ülal tuvastanud, et abi,

mida hageja kostjalt küsis, on kostja talle pakkunud. Hageja selgitas istungil, et kostja lubas, et

kui tema on eemal, abistavad hagejat kostja abikaasa ja tütred, kuid kinnitas, et ei ole abi

saamiseks ka nende poole pöördunud.

36. Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et hageja ei heitnud kostjale enne kinkelepingust

taganemist ette tegelikult mitte seda, et kostja tema juures iga päev ei käi või tema eest ei

hoolitse ja vajalikku abi ei taga, vaid käsitles rikkumisena hoopis seda, et kostja ei kandnud

talle üle hageja poolt nõutud raha. Kohus on ülal selgitanud, et kinkelepingust ei tulnud

kohustust anda hagejale iga kuu raha. Hageja palus kostjalt küll toiduaineid ja abivahendeid,

kuid ei saatnud kostjale hoolimata korduvatest palvetest vaja minevate toiduainete nimekirja.

Samuti ei nähtu, et kostjale oleks antud dokumendid, mis olid vajalikud isiklike abivahendite

soetamiseks. Nendel asjaoludel ei ole võimalik asuda seisukohale, nagu oleks kostja jätnud

hageja vajaliku abi ja hooleta.

37. See, et C ütluste kohaselt ei soovinud kostja suhelda oma õega, ei oma aga asja

lahendamisel tähtsust. C enda ütluste kohaselt ütles kostja ka temale, et kui emal on midagi

vaja, siis ema võib talle helistada. Seega on kostja ka oma õele avaldanud, et on valmis ema

vajaduste eest hoolt kandma, kui ema annab teada, mida ta vajab. Hageja ei ole tõendanud, et

ta oleks oma vajadustest kostjale teada andnud ja kostja oleks abi andmisest keeldunud.

38. Kohus leiab, et C ja hageja suhteid, samuti see, kas hageja on Cle juba varem kinkinud

kinnisvara, ei oma samuti asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust

see, kas ja mida plaaniks hageja teha korteriga juhul, kui ta selle tagasi saaks. Need asjaolud ei

mõjuta järeldusi selle kohta, kas kostja on rikkunud kinkelepingut ja olnud hageja suhtes

jämedalt tänamatu.

39. Poolte esitatud tõendid ja selgitused selle kohta, kas kostja soovitas hagejal minna

hooldekodusse või tõstatas hooldekodu puudutava teema hageja ise, on vastuolulised ega

võimalda tuvastada, mis oli pooltevahelise vestluse tegelik sisu ja hooldekodu jututeemaks

tulemise põhjus. Samas leiab kohus, et ka juhul, kui hooldekodu teema tõstatas kostja, mitte

hageja, ei anna see alust järeldada, et kostja oleks hageja suhtes jämedalt tänamatu. Hageja ei

ole esile toonud ega tõendanud, et kostja oleks tegelikult üritanud hagejat panna hooldekodusse

vastu tema tahtmist. Samas võib hooldekodu olla teatud olukordades isikule parim lahendus

tema hoolitsuse tagamiseks. Kuna selliseid asjaolusid ja tõendeid, millest saaks järeldada, et

kostja tahab panna hagejat vastu hageja tahtmist ja ilma tegeliku vajaduseta hooldekodusse, ei

ole esile toodud, ei saa kohus hageja esitatud väitest järeldada, et kostja oleks olnud hageja

suhtes jämedalt tänamatu.

40. Kohus leiab, et hageja esile toodud asjaoludel ei ole seega võimalik järeldada, et kostja

oleks olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu või et ta oleks rikkunud kinkelepingust tulenevat

kohustust. Hageja on asunud kohtumenetluses küll sisustama oma vajadusi ja heitma ette, et

kostja ei käi poes, ei tee süüa, ei korista, ei abista riietumisel ja ei vii arsti juurde, kuid ei ole

tõendanud, et ta oleks sellist abi kostjalt üldse küsinud ja kostja oleks abi andmisest keeldunud.

Välja arvatud poes käimine, mida hageja on palunud ja mida kostja on hagejale korduvalt

pakkunud. Esitatud tõendite kohaselt on kostja seda abi, mida temalt on palutud, seega ka

pakkunud. Seega leiab kohus, et kostja tegevuses puuduvad elemendid, mis oleksid eetiliselt

hukkamõistetavad ja käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Kui kostja tegevuses

puuduvad objektiivselt hukkamõistetava teo elemendid, ei saa kostja käitumist käsitleda jämeda

tänamatusena ainuüksi põhjusel, et hageja subjektiivselt ja üleüldiselt kostjale sellise hinnang

annab.

41. Kohus märgib ühtlasi, et kuigi asjas esitatud tõendid kinnitavad ka seda, et poolte

suhtlus on alates 2020.a algusest jahenenud, ei anna ka see alust kinkelepingust taganemiseks.

Kohus tuvastas ülal, et poolte suhted halvenesid selle pärast, et kostja ei soovinud hageja

abistamiseks kanda temale üle raha, pärast mida ei võtnud hageja enam kostja pakutud muud

abi vastu. Kostja ei saanud seega oma kohustust täita hagejast endast tuleneva asjaolu tõttu

(VÕS § 119) ja hageja ei saa kohustuse rikkumist kostjale ette heita. Samas on kostja

järjepidevalt jätkanud hageja eluasemega seotud kulude kandmist, s.t on pakkunud hagejale abi,

mis on olnud võimalik.

42. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna lepingust

taganemise materiaalsed eeldused olid täitmata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

kinkelepingut rikkunud või käitunud viisil, mis oleks käsitletav jämeda tänamatusena.

43. Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 esimesest lausest tühistab kohus seoses hagi rahuldamata

jätmisega 25.11.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

44. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata

tõendid, millest ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

45. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja kostja palub jätta kulud hageja kanda.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleks menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega jätta hageja kanda.

46. Kohus leiab aga, et menetluskulud tuleb hoolimata hagi rahuldamata jätmisest jätta

poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. VÕS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu

kaalutlusotsus. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis

võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist.

47. Hageja on 85 aastat vana, st tegemist on eaka inimesega, kelle selgituste järgi on tema

sissetulekuks pension. Vaidlusaluse korteriomandi kostjale kinkimisega loobus hageja niigi

juba kostja kasuks enda olulisest väärtuslikust varaesemest. Hageja tervis on nõrk ja ta vajab

toimetulekuks abi, st ta ei ole kindlasti enam võimeline oma töö ja tegevusega teenima raha

kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja menetluskulude nimekirja ja kulude hüvitamise

taotluse kohaselt on kostja kulud olnud 2605 eurot, millele lisandub kohtuistungil osalemise

kulu 645 eurot. Samas on kostja hageja poeg, kellel on nii vaidluse all olnud kinkelepingust kui

ka perekonnaseaduse § 96 tulenev kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Nendel

asjaoludel leiab kohus, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes

äärmiselt ebamõistlik ja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

48. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik