2-20-8139/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-8139

1

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

O s a l i s e l õ i g e k s v õ t u l p õ h i n e v o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

20.12.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8139

Tsiviilasi

M. R. (R.) hagi H. T. (T.) vastu 35 200 euro ja viivise

nõudes

Tsiviilasja hind

36 605,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: M. R. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Kostja: H. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Kolmas isik: A. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt (muuhulgas hagi osalise õigeksvõtu alusel).

2. Välja mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks põhivõlgnevus 17 600 eurot.

3. Välja mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 17 600 eurot (perioodi 20.10.2008-05.06.2020 eest).

4. Hagi jätta rahuldamata osas, milles hageja nõudis kostjalt edasiulatuvat viivist.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus 1000 eurot ning mõista kostjalt H. T.lt hageja M. R. kasuks

menetluskulude hüvitamiseks 1000 eurot (s.o riigilõiv).

5.3.

Jätta kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda (TsMS §

167 lg 2).

6. Otsus toimetada pooltele kätte.

2-20-8139

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. M. R. (hageja) esitas 03.06.2020 Harju Maakohtule hagi H. T. (kostja) vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes.

2. Harju Maakohtu 05.06.2020 ja 08.06.2020 kirjaga jäeti hagi käiguta ja määrati tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks.

3. Hageja esitas 05.06.2020 ja 09.06.2020 hagi täiendused ja taotluse hagi tagamiseks. Hageja

taotles seada kohtulik hüpoteek Xxxx asuvale kinnistule, H. T.le kuuluvale ühisomandi osale

summas 35 000 eurot.

4. Harju Maakohtu 10.06.2020 määrustega võeti hagi menetlusse ja jäeti hagi tagamise taotlus

rahuldamata. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile.

5. Kostja esitas 22.06.2020 vastuse hagile, milles märkis, et nõustub hagis toodud väidetega ja

vastuväited puuduvad.

6. Harju Maakohus küsis 30.06.2020 kirjaga hageja seisukohta kostja vastusele.

7. Hageja esitas 30.06.2020 kohtule omapoolse seisukoha kostja vastusele.

8. 15.07.2020 esitas kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna A. T.. Taotluse

põhjenduste kohaselt oli A. T. esitanud kostja vastu hagi ühisvara jagamiseks (tsiviilasi nr

xxxx). Kuna käesolevas asjas käsitletav võlg on kostja ja A. T.i ühisvara, siis leidis kostja, et

A.T. tuleb samuti menetlusse kaasata.

9. A.T. esitas 20.07.2020 kohtule taotluse enda kaasamiseks kostja poolele, sest tema õiguslikes

huvides on, et vaidlus käesolevas asjas lahendatakse kostja kasuks. Taotluse põhjenduste

kohaselt on A. T. kostja endine abikaasa, kellega on pooleli vaidlus tsiviilasjas nr xxxx. Vaidlus

puudutab ühisvara jagamist, sh jagatakse Xxxx kinnistut, mille ehitamisest on väidetavalt

tekkinud võlgnevus hageja ees, mida hageja käesolevas menetluses kostjalt nõuab. Kostja

käsitleb nimetatud võlgnevust ühisvarasse kuuluvaks ja soovib selle nõude rahuldamist

ühisvara arvelt. A. T. sellise nõude tegelikku olemasolusse ei usu.

2-20-8139

3

10. Harju Maakohtu 14.08.2020 kirjaga küsis kohus hageja seisukohta 15.07.2020 ja

20.07.2020 taotluste osas.

11. Hageja vastas kohtule 31.08.2020 kirjaga, et ei vaidle vastu kolmanda isiku menetlusse

kaasamiseks.

12. Harju Maakohtu 07.10.2020 määrusega rahuldas kohus kostja 15.07.2020 ja A. T.

20.07.2020 taotlused kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Kohus kaasas A. T. menetlusse

iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kohus kohustas kolmandat isikut esitama

arvamuse hagile.

13. Kolmas isik esitas 28.10.2020 vastuse hagile ja menetluskulude nimekirja.

14. Kostja esitas 07.12.2020 seisukoha kolmanda isiku vastusele.

15. Hageja esitas 13.01.2021 seisukoha kolmanda isiku vastusele.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

16. 03.06.2020 esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

-

mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 17 600 eurot;

-

mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis 17 600 eurot (perioodi

28.10.2008-05.06.2020 eest);

-

mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist;

-

jätta menetluskulud kostja kanda.

17. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

1) Kostja tellis OÜ-lt F perioodil 2006-2008 maja ehitustöid ja ehitusmaterjale. Tööde

tellimise aluseks olid hinnapakkumised summas 1 921 379,84 krooni (hagi lisad 1).

Nende alusel esitati kostjale arved, millest 1 515 037,64 krooni tasus kostja jooksvalt

samal perioodil (hagi lisa 2), kuid 406 342,20 krooni jättis tasumata (hagi lisa 3).

2) Kostja kohustus tuleneb hageja ja kostja vahelisest töövõtu lepingust, mille alusel tarnis

hageja kostjale ehitusmaterjale ja teostas ehitustöid vastavalt hageja esitatud

hinnapakkumistes toodud loetelule (hagi lisa 1). Hageja esitas kostjale arved jooksvalt

proportsionaalselt teostatud tööde mahuga, mis muutusid sissenõutavaks arvel näidatud

maksetähtaegadel.

3) Hageja poolt esitatud viimase arvega tuleb lugeda kokkulepitud tööd täies ulatuses

vastuvõetuks, mille põhjal muutus kohustus täies ulatuses sissenõutavaks 20.10.2008.

4) Pooled suhtlesid enamasti telefoni teel ja vahetul kohtumisel ning kuna töid teostati ja

materjale tarniti pikema perioodi vältel vastavalt kostja tellimustele, siis saatis hageja

kostjale 10.12.2010 e-kirja, milles palus kostjal kinnitada tasumata kohustuse suurust.

Kostja kinnitas oma 28.12.2010 e-kirjas, et võlg on 406 342,20 krooni/25 970 eurot,

kuid tasumise osas mingeid konkreetseid tähtaegu ta ei öelnud (hagi lisa 4).

5) Kostja tasus 2011 veebruaris 1 970 eurot, misjärel jäi kostja võlgnevuseks 24 000 eurot.

6) 2014 loovutas OÜ F oma nõude H. T. vastu M. R.le (OÜ F nimel lepingu täitja). Nõude

üleminekus eeldatavasti vaidlus puudub.

7) Kostja tasus 6000 eurot järgmiste osamaksetena: - 10.10.2015 – 1000 eurot; 07.09.2016

– 1000 eurot; 04.03.2017 – 1500 eurot; 18.06.2017 – 1500 eurot; 10.12.2017 - 1000

eurot.

2-20-8139

4

8) Hageja pöördus kostja poole mitmete meeldetuletustega, misjärel allkirjastasid pooled

viimaks 07.10.2018 võlatunnistuse ja võla tasumise kokkuleppe, millega kostja

kinnitas, et võlgneb hagejale 18 000 eurot (hagi lisa 5). 07.10.2018 võlatunnistuse näol

tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega pooled kinnitavad, et nende vahel oli

sõlmitud töövõtuleping, mis on hageja poolt nõuetekohaselt täidetud, kuid mille eest

kostja on siiani võlgu. 2011 sõlmisid pooled võlatunnistuse (09.06.2020 hageja kirja

lisa), mis 2018 võlatunnistusega uuendati. Ka sellest dokumendis on kostja kinnitanud

nõude sissenõutavaks muutumist. Lepingu sõlmimise fakt tuleneb omaks võetud

kohustuse olemasolust, mis antud juhul on selgelt tuvastatav. Samuti on tuvastatav

kohustuse sissenõutavaks muutumine.

9) Järgmised maksed tegi kostja aga enam kui aasta hiljem: 31.10.2019 – 200 eurot;

02.12.2019 – 200 eurot. 17 600 eurot on tänaseni tasumata. Osundatud võlatunnistuse

(hagi lisa 5) punktis 6 fikseerisid pooled, et kui võlgnik viivitab osamaksete tasumisega,

siis võib võlausaldaja maksegraafiku kokkuleppe üles öelda ja nõuda kogu võlasumma

kohest tasumist.

10) Hageja on kostjaga korduvalt võlgnevuse tasumise teemal rääkinud, pidevalt on samad

lubadused (09.06.2020 kirja manuses kõnede eristus). Viimaks saatis hageja

30.03.2020 kostjale kirja, milles andis viimase täiendava tähtaja, et kui 30. aprilliks ära

ei maksa, siis pöördub hageja kohtusse (09.06.2020 kirja manuse lisa).

11) Hageja on seisukohal, et kostja ei täida oma kohustust pahatahtlikult. Hagejale

teadaolevalt on kostja käinud mitmeid kordi reisil, samuti soetanud omale erinevaid

autosid jne. Hageja on heas usus oodanud võlgnevuse tasumist.

12) Kostja kohustus tuleneb VÕS §-s 76, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

kokkuleppele. Kostja ei ole kordagi öelnud, et tal puudub tasumise kohustus, vastupidi,

ta on kinnitanud kohustuse olemasolu nii oma 28.12.2010 e-kirjas kui ka 07.10.2018

võla tasumise kokkuleppes.

13) VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui kohustatud pool rikub raha maksmise kohustust, siis võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt põhikohustusena 17 600

eurot (võlatunnistuses 18 000 – tasutud 400 eurot) kohtuotsusega välja mõista.

14) Hageja nõuab edasiulatuvalt viivist seaduses sätestatud määras kostja poolt täitmata

summalt. Hageja on seisukohal, et seadusliku viivisemäära alusel arvutatud

viivisesumma on viivitatud perioodi arvestades mõistliku suurusega ja õigustatud.

15) Hageja ei nõustu kolmanda isiku väidetega. Kolmas isik leiab, et hagejal puudub nõue,

aga pole selgitanud, mille alusel ta nii väidab. Arusaamatuks jääb kolmanda isiku väide,

et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, kui

materjalidest on näha, et kostja on pidevalt oma kohustuse täitmist edasi lükanud.

Viimases võlatunnistuses sai kokku lepitud, et kostja tasub igas kalendrikuus vähemalt

200 eurot. Tegelikkuses täitis ta seda kohustust vaid kaks korda ning hagi esitamise

hetkeks oli ta olnud taaskord viivituses enam kui pool aastat. Kostja ei näidanud

kordagi üles huvi uue tähtaja kokkuleppimiseks või senise kokkuleppe täitmiseks. Kui

selline lõputu viivitamine ja suusõnaliste lubaduste andmine (mis hiljem jäävad kõik

täitmata) ei ole põhjus kohtus oma õiguste maksma panemiseks, siis millisel juhul

võiks üldse veel kohtusse pöörduda. See, et kostja ei nõustunud kohese sundtäitmisele

allumise võla tasumise kokkuleppe sõlmimisega kinnitab vaid seda, et kostjale oligi

tekkinud arusaam või lootus, et ta ei maksagi seda võlga või saab taaskord venitama

hakata. Sellises olukorras ei jäänudki hagejal muud üle, kui kohtusse pöörduda.

2-20-8139

5

16) Selles valguses on ka taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks alusetu ja

põhjendamatu. Hageja kasutas oma seaduslikku õigust oma nõude maksma

panemiseks. Hageja ei ole esitanud taotlust kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

Liiatigi on kolmanda isiku väidetud menetluskulude ilmselgelt üle paisutatud. Sisuliselt

on kolmanda isiku esindaja deklareerinud, et ta on kulutanud 4 tundi poole leheküljelise

kohtumääruse põhjenduste lugemisele ja kolmel lehel esitatud hagiga tutvumiseks.

17) Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud hagi eest riigilõivu

1000 eurot.

Hageja põhinõue

18. Kostja jättis tasumata poolte vahel 07.10.2018 sõlmitud võlatunnistuse alusel 17 600 eurot,

mis on hagi põhinõudeks.

19. Hageja viivisenõue

20. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas.

21. Hageja taotleb sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 20.10.2008-05.06.2020 eest

summas 17 600 eurot. Hageja nõuab viivist alates kostja poolt võlgnevuse tunnistamisest

28.12.2010 hagi esitamiseni 05.06.2020. Viivis on arvutatud järgnevalt:

-

võlg 25 970 perioodi 20.10.2008-11.02.2011 eest summas 5157,22 eurot;

-

võlg 24 000 perioodi 12.02.2011-10.10.2015 eest summas 9116,54 eurot;

-

võlg 23 000 perioodi 11.10.2015-07.09.2016 eest summas 1683,53 eurot;

-

võlg 22 000 perioodi 08.09.2016-04.03.2017 eest summas 856,80 eurot;

-

võlg 20 500 perioodi 05.03.2017-18.06.2017 eest summas 476,27 eurot;

-

võlg 19 000 perioodi 19.06.2017-10.12.2017 eest summas 728,76 eurot;

-

võlg 18 000 perioodi 11.12.2017-31.10.2019 eest summas 2722,19 eurot;

-

võlg 17 800 perioodi 01.11.2019-02.12.2019 eest summas 124,84 eurot;

-

võlg 17 600 perioodi 03.12.2019-05.06.2020 eest summas 715,85 eurot.

22. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgne viivisemäära kohaselt on viivis kokku 21 582,01

eurot. Hageja piirdub tagasiulatuva viivise nõudes summaga, mis ei ületa põhivõlgnevust ja

nõuab viivisena 17 600 eurot.

23. Lisaks taotleb hageja kohtul edasiulatuva viivise välja mõistmist seaduses sätestatud määras

põhinõudelt summas 17 600 eurot kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vastus hagile

24. Kostja nõustub hagis toodud väidetega. Kostjal ei ole vastuväiteid hagile ning ta nõustub,

et hageja tegi need tööd ja tarnis ka ehitusmaterjale ja nende eest jäid osad arved tasumata.

Hagis esitatud faktiväited on iseenesest õiged ja vastavad tegelikkusele.

25. Hageja tõepoolest ehitas kostjale maja ja osade tööde eest jäi tasumata. Võlgu olevad arved

on hagile lisatud – koostatud on võlatunnistus, mis on hagile lisatud ja milles leppiti kokku, et

kostja maksab hiljemalt 2018 kogu võla ära. Kuid selleks hetkeks oli kostjal tekkinud väga

raske majanduslik olukord, kostja oli pangale mitmeid kuid võlgu ja ka maja ei olnud veel

2-20-8139

6

valmis, sinna tuli veel kulutusi teha, et sisse elama saaks asuda. Sellepärast hakkasidki asjad

venima. Siiski on kostja 24 000 eurost jõudnud 6 400 eurot ära maksta.

26. Hagis toodud maksegraafik on õige – kostja maksis nendel kuupäevadel, mis hagis

näidatud. Viimasest maksegraafikust on kostja tasunud vahepeal veel 400 eurot. Praegu on võlg

üleval veel 17600 eurot ja selle maksab kostja ära kohe kui võimalus avaneb. Praegu on lihtsalt

taaskord raske aeg.

27. Hagis esitatud tõendid on õiged. Nende kahe hinnapakkumise järgi said materjalid tellitud

ja ka arved on kostjale niimoodi esitatud. Arvete tasumise tabel kajastab nii kostja poolt

makstud kui ka võlgu olevaid arveid. Nagu seal ka näidatud, jäid osad arved tasumata ja nende

kohta koostas kostja kahel korral võla likvideerimise kokkuleppe, kuid kostjal ei olnud raha, et

neid täita. Võlakokkulepped (esimene võlatunnistus 11.02.2011 ja teine 07.10.2018) on kostja

poolt allkirjastatud ja tookord niimoodi sai kokku lepitud, kuid lihtsalt ei olnud võimalust kinni

pidada neist.

28. Kostja palub kohtul vähendada viiviseid, kuna kostja arvates ei tohiks viivise summa olla

suurem kui võlg ise. Kostja saab aru, et on pikka aega võlgu, kuid ikkagi ei tohiks niipalju

viiviseid küsida.

29. Kostjal on kolmanda isikuga pooleli ühisvara vaidlus. Praegu üritab kolmas isik teha kõik,

et kostjat võimalikult palju laostada ning nüüd on tulnud ta välja sellise kontseptsiooniga, nagu

oleks kostja vastu esitatud hagi kuidagi fiktiivne või kokkumäng hagejaga. Midagi sellist kostja

ei tea ega saa ka aru, millest kolmas isik seda järeldab. Kolmanda isiku arvates seisneb

kokkumäng selles, et kostja ei vaielnud hagile vastu. Kostja saa aru, mille pärast oleks ta

pidanud hakkama võlga eitama ja vastu vaidlema, kui see võlg on kogu aeg olnud üleval ja

kostja arust ei ole selle üle ka kunagi vaidlust olnud – kuidas kostja siis nüüd saab seda eitamata

hakata ja mis põhjusel. Kostja on siiani makse tähtaega saanud kokkuleppeliselt edasi lükata,

kuna pole olnud võimalust kohustust täita, kuid see ei muuda võlga olematuks.

30. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sest kostja arvates ei oleks olnud vaja kohtusse

pöörduda. Kostja on hagejale koguaeg öelnud, et maksab ära selle võla, lihtsalt see võtab aega.

Kostjal on praegu lahutus pooleli, ühisvara ja elatisega on juba niigi vaidlus üleval.

Kolmanda isiku vastus hagile

31. Kolmas isik teab, et hagejal puudub väidetav nõue 2008 aastast ning hagi on esitatud

fiktiivselt selleks, et kostja saaks hiljem kahjustada kolmanda isiku huve tsiviilasjas 2-20-1278

peetavas ühisvara jagamise vaidluses kostja ja kolmanda isiku vahel (vt kolmanda isiku

põhjendused tema 20.07.2020 vastuse punktides 1.1-1.4).

32. Seda, et hagi esitati pahatahtlikult kolmanda isiku kahjustamiseks, ilmestab ka kostja vastu

vaidlemata hagi õigeksvõtt, kuigi hagis esitatu pinnalt on üheselt selge, et hagejal nõuet ei ole

ning nõude olemasolu on ka tõendamata.

33. Kuigi kolmandal isikul on vastuväiteid hagile, ei ole neid kostja omaksvõtu pärast

menetlusökonoomika huvides mõistlik siin esitada (TsMS § 214 lg 2 teine lause).

34. Eeltoodu valguses on ilmne, et hagi on esitatud hageja ja kostja kokkumängus kolmanda

isiku kahjustamiseks ning kostjale ühisvara jagamise vaidluses parema positsiooni

kindlustamiseks. Kuna iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa järgnevas menetluses tugineda

sellele, et menetluses tehtud lahendi resolutsioon on ebaõige või asjaolud ebaõigesti tuvastatud

(TsMS § 214 lg 3), siis palub kolmas isik kohtul käesolevas asjas õigeksvõtul põhineva otsuse

tegemist ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) selleks, et kolmas isik saaks

oma õigusi kaitsta järgnevas menetluses ja esitada vajadusel kõik oma vastuväited hageja

nõudele. Arvestades kostja kavatsust kasutada käesolevas asjas tehtavat kohtuotsus kostja ja

2-20-8139

7

kolmanda isiku vaidluses ühisvara jagamise üle, oleks kohtuotsuse põhjendava ja kirjeldava

osata tegemisel ka menetlusõiguste kuritarvitamist piirav tähendus (TsMS § 200 lg 2).

35. Kolmas isik palub jätta kõik tema menetluskulud hageja kanda (TsMS 167 lg 1 koosmõjus

§ 168 lõikega 6), kuna kostja võttis hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega

põhjustanud kohtusse pöördumist. Nähtuvalt hageja 09.06.2020 menetlusdokumendi

põhjendustest on kostja väidetavat võlgnevust alati hagejale tunnistanud ja olnud hagejale ka

kättesaadav. Seega oleksid võinud pooled sõlmida kohtusse pöördumiseta täitedokumendina

notariaalse võlatunnistuse. Eeltoodust johtuvalt oli kohtusse pöördumine hageja valik, kostja

seda ei põhjustanud, mistõttu tuleb kõikide osapoolte menetluskulud kanda hagejal.

36. Kolmas isik palub jätta tema menetluskulud summas 552 eurot hageja kanda ja kohustada

hagejat tasuma menetluskulude hüvitamise viivitamisel tasuma kolmandale isikule viivist VÕS

§ 113 lõikes 1 sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

37. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastused ja esitatud tõendid ning uurinud kõiki

tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja menetluskulud jätab kohus kostja

kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.

38. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS

§ 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad pooled

hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste

esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317,

06.03.2019).

39. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus kohaldab õigust

tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike

väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p

21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

40. Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid hagile esitanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka

pooltevahelise õigussuhte kvalifikatsioonile. Kohus nõustub pooltega: nendevahel on töövõtust

tulenev õigussuhe, millest lähtuvat võlga on deklaratiivsete võlatunnistustega kinnitatud.

41. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist,

kui vastaspool võtab selle omaks.

42. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

43. Kostja pole üheski kohtule saadetud dokumendis vaielnud vastu hagi asjaoludele, nõude

suurusele või nõude eri komponentidele. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ja seda ka

22.06.2020 vastuses hagile kohtule öelnud: „Kostja nõustub hagis toodud väidetega. Kostjal ei

ole vastuväiteid hagile ning ta nõustub, et hageja tegi need tööd ja tarnis ka ehitusmaterjale ja

nende eest jäid osad arved tasumata. Hagis esitatud faktiväited on iseenesest õiged ja vastavad

tegelikkusele“.

2-20-8139

8

44. Kostja on üksnes palunud kohtul vähendada viivisenõuet, kuna leiab, et viivisenõue ei saa

olla suurem kui põhinõue.

45. Hagi tuleb rahuldada, kuna kostja ei vaidle ei hagi asjaolude ega nõude suuruse üle – ühtegi

tõendit ega vastuväidet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on nõustunud kõigi hagis toodud

väidetega ja tõenditega ning palunud kohtul üksnes viiviseid vähendada. Kostja on märkinud,

et õiglane viivis oleks mitte enam, kui põhivõlgnevus.

Seega on kostja sisuliselt hagi õigeks võtnud TsMS § 440 mõttes.

46. Seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel hagis esitatud asjaolud tuvastatuks ja neid

siinkohal uuesti üle ei korda (vt otsuse eelnevad peatükid: Hageja nõuete ja hagi asjaolude

kohta).

47. Vaidlust ei ole ka selles, et pooltevahelisele õigussuhtele kohaldub VÕS § 30 lg 1 ning

tegemist on võlatunnistusest tuleneva hageja nõudega.

48. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist

selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse

olemasolu, on võlatunnistus.

49. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

50. Poolte vahel on 07.10.2018 sõlmitud võlatunnistus, milles kostja tunnistab, et OÜ F (kes

loovutas nõude 2014 hagejale) ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel ehitas

OÜ F kostja ja A. T. ühisomandis olevale Xxxx kinnistule elamu. Kostja on võlatunnistuses

kinnitanud oma kohustust hageja ees kokku summas 18 000 eurot. Hagist nähtub, et kostja tasus

31.10.2019 200 eurot ja 02.12.2019 200 eurot ning seega jäi võlgnevus alles 17 600 eurot.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et võlgnevus 17 600 eurot oleks tasutud või

et hagejal puudub alus seda nõuda. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise

kohustuse täitmist.

51. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivise määraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

52. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

53. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. Kostja ei ole vastu vaielnud

viivinõudele, kuid on palunud kohtul seda vähendada, kuna leiab, et viivise nõue ei tohiks olla

suurem kui põhivõlg.

54. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist summas 17 600 eurot (perioodi 20.10.2008-

05.06.2020 eest). Kuigi tegelik sissenõutavaks muutunud viivise summa on 21 582,01 eurot,

siis hageja on seda vähendanud ning nõuab viivisena summat, mis ei ületa põhivõlgnevust ehk

17 600 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist põhivõlalt (17 600 eurot) alates kohtuotsuse

tegemisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

55. Kohus leiab, et hageja viivisenõue hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud

ulatuses on põhjendatud ning see tuleb rahuldada. Kostja on viivisenõudele vastu vaielnud

üksnes selles osas, et see ei tohiks olla suurem (21 582,01 eurot) kui põhivõlg 17 600. Kuna

2-20-8139

9

hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab viivist 17 600 eurot, siis ei ületa see põhinõude

summat ning see tuleb kostjalt välja mõista.

56. Hageja on esitanud ka edasiulatuva viivise nõude, mida kostja on taotlenud

vähendada. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-118-16 kinnitanud, et seadus ei sätesta

kohtule keeldu vähendada ka edasiulatuvat viivist, kui kostja on sellise taotluse esitanud.

Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise

vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava

kahju olemasolu võlausaldaja (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12).

Hageja on põhjendanud edasiulatuva viivise nõuet sellega, et kostjat on vaja

distsiplineerida. Kohtu arvates ei ole see piisav kostjalt põhivõlast suurema viivise

väljamõistmise põhjendamiseks. Põhivõlast suurema kahju tekkimist ei ole hageja esile

toonud. Seetõttu jätab kohus hageja edasiulatuva viivisenõude rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

Hageja menetluskulud

58. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi peaaegu terves

ulatuses. TsMS § 163 lg 2 näeb aga ette, et menetluskulud võib jätta poolte endi kanda siis, kui

hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud üks pool ja teine pool kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine sellist

olukorda.

59. Samuti ei saa väita, et hageja oleks põhjendamatult kohtusse pöördunud: hageja on

mitmete aastat jooksul proovinud kostjaga erinevaid kokkuleppeid sõlmida, et oma

võlga tagasi saada ning andnud kostjale korduvaid võimalusi võla maksmise tähtaega

edasi lükata. Hageja ei ole kohustatud lõputult taluma võla mittemaksmist. Ka

kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlga tasunud,

60. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude

rahalise suuruse.

61. Hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 1000

eurot. Hagejal puuduvad õigusabikulud.

62. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja § 139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning

rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale

hüvitada hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot.

Kolmanda isiku menetluskulud

63. Kolmas isik taotleb hagejalt lepingulise esindaja kulu väljamõistmist summas 552 eurot (so

4 tundi hinnaga 138eurot/h).

64. TsMS § 167 lg 1 kohaselt iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd

vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Lõike 2 kohaselt kui

2-20-8139

10

vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. See

ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel.

65. Kuna kohus rahuldab hagi ning kolmas isik on iseseisva nõudeta (kostja poolele), siis jäävad

kolmanda isiku menetluskulud kolmanda isiku enda kanda.

Kohtu täiendavad selgitused

66. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik