2-20-2001/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-2001

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamise nõudes ning Y

vastuhagi X vastu ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuli 2021 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

Heigo Kendla

Kostja Y (endine Y, isikukood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Menetluse liik

20. detsembri 2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. juuli 2021 otsus resolutsiooni p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 7

osas, milles maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt ning lõpetas X ja Y

ühisomandi kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, jättis kinnisasja Y

ainuomandisse, mõistis Y-lt X kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise 98 084

eurot ja kasutuseelise summas 2714 eurot ning jaotas menetluskulud, ja selles osas

tsiviilasja menetlus lõpetada.

2. Harju Maakohtu 13. juuli 2021 otsus on jõustunud resolutsiooni p 1 osas, millega

maakohus jättis läbi vaatamata X nõude Y vastu sõiduauto Škoda Karoq

ühisomandi lõpetamises seoses nõude tagasivõtmisega ning lõpetas selles osas

tsiviilasjas menetluse.

3. Kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:

3.1. X ja Y (pooled) on kokku leppinud, et Y tasub X-le kompromissisummana

75 000 eurot hiljemalt 28. veebruariks 2022.

3.2. Pooled kinnitavad, et kinnisasi asukohaga HHH, registriosa numbriga

HHHHHHH on Y lahusvara.

3.3. Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja

kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga

2-20-2001

mitte mingisuguseid nõudeid. Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest

alustest tulenevaid nõudeid teineteise vastu.

3.4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada Y-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150

eurot, ja kanda see Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 6. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ühisvara

jagamiseks, milles palus jätta elamu, aadressil HHH kostjale, kohustades kostjat maksma

hagejale hüvitiseks 109 500 eurot või alternatiivselt võõrandada kinnistu avalikul

enampakkumisel ning saadud tulemist maksta kostjale hüvitis kinnistu, kui lahusvara väärtuse

eest 21 000 eurot ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks palus

hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise summas 3975 eurot. Hageja palus jätta

sõiduauto Škoda Karoq hagejale koos autoga seotud kohustuste ja õigustega ning määrata

kostjale sõiduauto Škoda Karoq hagejale jätmise eest hüvitis 2341,50 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 23. novembril 2007. Kostjale kuulus enne abielu

sõlmimist kinnistu aadressil HHH (kinnistu). Pooled sõlmisid 23. oktoobril 2008 kostja

kinnistule maja ehitamiseks laenulepingu pangaga, mille kohaselt oli neil õigus võtta pangast

kokku laenu 103 856 eurot. 11. märtsil 2011 võtsid pooled reaalsesse kasutusse laenu 64 000

eurot maja ehitamiseks. Hiljem võtsid pooled maja ehitamise lõpetamiseks täiendavalt laenu

34 000 eurot. Laenumakseid tasus füüsiliste ülekannete näol kostja, kuid raha nende ülekannete

teostamiseks nagu ka elamu ehitamiseks sai kotja hageja käest. Kostjal ei ole olnud abielu

jooksul arvestatavaid sissetulekuid, mis võimaldanuks tasuda pangale tagasi laenu ja maja

ehituse eest. Pooled lahutasid abielu Harju Maakohtus 18. septembril 2018. Kui kostja soovib

elamut täielikult enda omandisse, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kaotatud osa

eest summas 109 500 eurot. Kuna hagejal pidi poolte ühisest elukohast lahkuma, üüris hageja

470 euro eest kuus korteri. Kuivõrd kostja jätkas ühise elukoha kasutamist, on hagejal õigus

nõuda kostjalt kasutuseelisest tulenev ühisomandi proportsionaalne osa, milleks on 265 eurot

kuus, kokku 15 kuu eest 3975 eurot.

2. Kostja esitas 17. veebruaril 2021 vastuhagi, milles palus jätta kostja ainuomandisse elamu,

aadressil HHH ja ühisomandi lõpetamisel arvestada hageja panusega hoone ehitusse ning

kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist summas 53 252,13 eurot.

Kinnistu oli soetatud ja hoone esimene osa ehitatud kostja kulul, mistõttu on see kostja

lahusvara. Samuti on kostja teinud iseseisvalt laenumakseid. Kostja ei nõustunud seetõttu

hageja nõutud hüvitise suurusega, vaid õiglaseks hüvitiseks on 53 252,13 eurot. Kuna hageja ei

ole olnud kinnistu kaasomanik ning hageja ei ole ühisest eluasemest lahkudes kasutuseelise

hüvitamist nõudnud, puudub hagejal õigus nõuda kasutuseelise kaotuse tõttu hüvitist.

3. Harju Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu sõiduauto Škoda Karoq

ühisomandi lõpetamises seoses nõude tagasivõtmisega. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi

osaliselt, lõpetas poolte ühisomandi kinnistule, jättis kinnistu kostja ainuomandisse, mõistis

2-20-2001

kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tuleneva hüvitise 98 084 eurot, mõistis kostjalt

hageja kasuks välja kasutuseelise summas 2714 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kinnistu

ühisomandi lõpetamise ja jagamise, kasutuseeliste väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse

osas ja teha uus otsus, millega jätta kinnistu kostjale kohustades kostjat tasuma hagejale

enamsaadud vara eest hüvitist summas 56 474,63 eurot, jätta kasutuseelised välja mõistmata

ning menetluskulud hageja kanda.

5. Pooled esitasid ringkonnakohtule 20. detsembri 2021 kohtuistungil kinnitamiseks

kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium

asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja

lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

7. Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi

sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning

ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

9. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (150 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja

palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.

10. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et

pooled kannavad menetluskulud ise.

11. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa

käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)