3-21-2663/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2663

Haldusasi

X kaebus Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr

305 punkti 10 alapunktide 1 ja 2 ning 21.10.2021

korralduse nr 362 punkti 1 alapunkti 7 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja X

Vastustaja Vabariigi Valitsus, esindajad v.adv Ants

Nõmper ja adv Kairi Kilgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 30.11.2021 määrus muutmata ning X määruskaebus

rahuldamata.

Selgitus

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus võttis 23.08.2021 vastu korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Korralduse p 10 ap-de 1 ja 2 kohaselt

kohaldatakse COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise

eesmärgil mh järgmisi meetmeid ja piiranguid. Sportimine, treenimine, noorsootöö,

huvitegevus, huviharidus, täienduskoolitus ja täiendõpe on lubatud, kui täidetud on III osas ja

sisetingimustes täiendavalt p-des 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei

kohaldata puuetega isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud

tegevusele ning täienduskoolitusele ja sellega seotud eksamile, mis on vajalikud

kvalifikatsiooni omandamist tõendava tähtajalise tunnistuse pikendamiseks; spordivõistlused

ning spordi- ja liikumisüritused on lubatud, kui täidetud on III osas ja sisetingimustes

täiendavalt p-des 7–9 sätestatud nõuded. III osas sätestatud nõudeid ei kohaldata käesolevas

alapunktis nimetatud tegevustele, kui need toimuvad välistingimustes piiramata alal, puuetega

isikute tegevusele, riigi sõjalise kaitse või siseturvalisusega seotud tegevusele ja isikute suhtes,

3-21-2663

2(13)

kelle sportmängu meistriliiga klubi või spordialaliit on spordi- või treeningkeskkonna

riskianalüüsis ette näinud ja rakendanud konkreetse tegevuskoha riskide maandamise meetmed,

ning nimetatud isik on need nõuded täitnud. Korralduse p 13 kohaselt on tegevus lubatud, kui

on tagatud korralduse p-des 14, 151, 16 ja 17 sätestatud nõuete täitmine.

Korralduse p 14 p-de 3 ja 4 kohaselt võib isik p-s 13 sätestatud tingimustel tegevuses osaleda,

kui täidetud on mh üks järgmistest tingimustest: a) tema vaktsineerimine ei ole arsti otsusel

võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ning ta esitab enne tegevuses osalemist

sellekohase tõendi; b) ta on p-s 5 sätestatud tingimustel COVID-19 haiguse läbi põdenud,

vaktsineeritud, sealhulgas täiendava vaktsiinidoosiga vaktsineeritud, või vaktsineerituga

võrdsustatud isik ning esitab enne tegevuses osalemist nimetatud asjaolude kohta tõendi

(COVID-tõend).

Korralduse p 15 algse redaktsiooni kohaselt võis isik lisaks p-s 14 nimetatud alustele tegevuses

osaleda, kui ta esitas tõendi samas punktis märgitud tingimustele vastava SARS-CoV-2 testi

tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne, samuti oli võimalik testida võimaluse

korral tegevuse asukohas. Vabariigi Valitsus tunnistas 21.10.2021 korralduse nr 362 p 1 ap-ga

7 korralduse nr 305 p 15 kehtetuks. Selle tagajärjel kehtib korraldus nr 305 alates 25.10.2021

selliselt, et testimine ei anna enam õigust korralduse p-s 10 loetletud tegevustes osaleda.

2. X (kaebaja) esitas 17.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis

menetlusse järgmiste nõuetega: tühistada Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korralduse nr 305 p

10 ap-d 1–2 ja 21.10.2021 korralduse nr 362 p 1 ap 7.

Kaebuse põhjendused on alljärgnevad.

a.

Kaebaja käib iluuisutamistreeningutel Tondiraba jäähallis tavaliselt 2–3 korda nädalas

tööpäeviti ajal, mil jäähallis ja jääväljakul ei ole peaaegu üldse inimesi (mõnikord on ta

treeneriga üksi). Isegi kui keegi on jääl, on isikud hajutatud ja vahemaa on rohkem kui 2 m.

Trenn kestab 50 min. Kaebaja käib Haabersti jäähallis treenimas 1 kord nädalas nädalavahetusel

(mitte igal nädalal) ja ainult iluuisutajatele mõeldud jääl, kus tavauisutajaid ei ole. Jääl on

inimesed hajutatult. Trenn kestab 50 min. Mõnikord lisandub sellele üldkehaline ettevalmistus,

mis kestab 50 min ja toimub jääväljaku kõrval, kus on palju ruumi ja inimesed on hajutatult.

Seda saab võrdsustada trenniga õues. Kaebaja ei kasuta riietusruumi, vaid lahkub kohe pärast

uiskude vahetust. Inimeste viibimist jäähallis kontrollivad administraatorid, turvamehed või

treenerid ja kõik kannavad maske. Sissepääsupilet müüakse vaid 1 tunniks. Jääväljakute

mõõdud on 30×60 m ja 28×58 m, seal on palju ruumi. Jääväljakutel ja nende kõrval on väga

hea õhuvahetus. Haigustunnustega inimesed reeglina trennis ei käi. Kokkupuudet jääl olevate

inimestega ei ole, kõik sõidavad kiiresti mööda ja inimesed on hajutatult. Seega on jäähallid

pigem madalama riskiastmega COVID-19 haiguse levikukohad.

b. Kaebajal on diagnoositud lülisamba osteokondroos ja sellest tulenev pingepeavalu. Kuna

kaebajal on istuv töö, siis on arstide sõnul sportimine talle hädavajalik ja see on põhiosa

raviskeemist. Erinevad arstid on kinnitanud, et just harrastuslik iluuisutamine on kaebajale

optimaalne ravi ning et regulaarsed uisutamistrennid vähendavad osteokondroosiga seotud

peavalude sagedust ja raskust. Ilma trennita peaks kaebaja käima mitu korda nädalas arsti juures

massaažis. Arstide suure töökoormuse tõttu on massaažiaja saamine pea võimatu ja järjekorrad

on väga pikad. Lisaks on polikliinikud rahvarohked kohad, kus ei kontrollita COVID-tõendeid

ega nõuta negatiivset COVID-testi. Seega on seal oht COVID-haigusesse nakatuda suurem kui

jäähallis. Kaebaja jaoks ei ole iluuisutamine meelelahutus, vaid hädavajalik ravi, mis vähendab

peavalude tekkimise tõenäosust. Lisaks tugevdab uisutamine tervist ja aitab võidelda viiruste

vastu.

3-21-2663

3(13)

c.

Kuna korraldustega seatud piirangute tõttu ei saa kaebaja iluuisutamist harrastada, siis on

kaebajal viimase kuu jooksul sagenenud peavalud ja üldine enesetunne on halvenenud. Kaebaja

jaoks on iluuisutamine normaalseks eluks möödapääsmatult vajalik tegevus ja selle keelamine

tekitab kaebajale moraalset kahju. Kaebaja tunneb end kurnatuna, kuna ei saa tegeleda

lemmikspordialaga. Pidev istumine tööl ja kodus tekitab üha rohkem pea- ja seljavalusid ning

stressi. Arstide sõnul on sporditegevused õues (jooksmine, kiiresti kõndimine) kaebajale

vastunäidustatud, eriti kui õues on niiske, külm ja tuuline. Kaebaja saab oma nakkusohutust

tõendada negatiivse COVID-testiga. Kaebaja treenerid on vaktsineeritud.

d. Kaebaja ei saa end vaktsineerida. Peretuttavast pensionil arst ei soovita kaebajal end

vaktsineerida. Kuna ta ei ela Eestis, siis ei saa kaebaja temalt ametlikku tõendit võtta. Kaebaja

usaldab seda arsti rohkem kui teisi inimesi, kes teda ei tunne. Kui selle arsti arvates on kaebaja

vaktsineerimine lubatav, teeb kaebaja seda kohe. Piirangute kehtestamisega sunnitakse inimesi

vaktsineerima, kuigi see peaks olema vabatahtlik. Kuna kaebaja piirangute tõttu peaaegu

kusagil ei käi, siis on tõenäosus COVID-viirusega nakatuda väike. Suuremat koormust arstidele

ja kiirabile lisab see, kui kaebaja on sunnitud pöörduma nende poole tugevate peavaludega,

mille vastu ravimid ei aita.

e.

Kaebaja on valmis oma nakkusohutust tõestama negatiivse SARS-CoV-2 antigeen-RTD

testiga iga kord, kui vaja.

3. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus peatada korralduse nr 362 p 1 ap 7 kehtivus

kaebaja suhtes ning lubada ta treeningutele Tondiraba jäähalli ja Haabersti jäähalli negatiivse

COVID-testi alusel, mis on tehtud kuni 48 tundi enne tegevuses osalemist.

4. Vabariigi Valitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Põhjendused:

a.

Valitsuse korraldustega kehtestatud meetmed ja piirangud on praeguses epidemioloogilises

olukorras COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud, sobivad ja proportsionaalsed,

arvestades ülekaalukat avalikku huvi.

b. Kaebaja ei ole välja toonud ülekaalukat huvi või piirangute järgimisega kaasnevat

ülemäärast õiguste rikkumist, mis kaaluks üles avalikud huvid ning kolmandate isikute elu ja

tervise kaitse. Kaebaja ei ole tõendanud, et sportimine on tema jaoks hädavajalik ja moodustab

osa raviskeemist. Samuti ei ole tõendatud, et arstide kinnitusel on just harrastuslik iluuisutamine

kaebaja jaoks kõige optimaalsem ravi. Kaebaja on vaktsineerimata ja COVID-haiguse läbi

põdemata, mistõttu ei saa teda pidada nakkusohutuks ja tal puudub immuunsus COVID-haiguse

vastu. Seetõttu puudub igasugune põhjendus teha talle erandit tervishoiukriisi ajal. See ei oleks

korralduste eesmärkide, piirangute ja tingimuste mõtte ega arstide ja teadlaste arvamustega

kooskõlas.

c.

Korraldusega nr 305 kehtestatud piirangute ja meetmete eesmärk on piirata COVID-viiruse

levikut, viirusega nakatumist ja raskelt haigestumist, vältida meditsiinisüsteemi ülekoormust

ning kindlustada riigi oluliste funktsioonide toimepidevus. Eesmärgiks on kaitsta inimeste elu

ja tervist COVID-viiruse eest, samuti võimaldada teenuste tarbimist nii, et hoitakse ära oht

tervisele ja suremuse tõus viirusega nakatumise tõttu. Vastustajal on kohustus tagada inimeste

elu ja tervise kaitse laiemalt, mitte üksnes kaitsta neid COVID-viiruse eest. Tagada tuleb ka

muude haigete õigus saada ravi ning tervishoiusüsteemi pidev ja jätkusuutlik toimimine. Nende

eesmärkide ja hüvede kaitseks kehtestatud piirangutest on korralduses nr 305 nähtud ette

erandeid nii palju kui on mõistlikult ja teaduspõhiselt võimalik ja põhjendatud. Sellist erandit,

mille kohaselt lubataks vaktsineerimata ja haigust läbi põdemata isikul osaleda soovitud

treeningutel igasuguste piiranguteta üksnes negatiivse testi alusel, ei ole mõistlikult võttes

võimalik lubada. Riik on kohustatud looma teatud viisil õiglase tasakaalu nakkushaige ja terve

3-21-2663

4(13)

inimese (põhi)õiguste vahel ning arvestatava ohu korral on riigi sekkumine lubatav (teatud

juhtudel isegi kohustuslik). COVID-viirus on ka teadlaste jaoks jätkuvalt tundmatu ja muteeruv

viirus, mille kohta tehakse üha uusi teadusuuringuid. Uudse ohtliku nakkushaiguse korral tuleb

arvestada, et teave täieneb ja muutub pidevalt. Kui nakkushaigus on suure nakatuvusega, mis

levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik, peab olema võimalik kasutada

igal ajahetkel asjakohaseid ja vajalikke meetmeid ning ka piiranguid, et nakkushaiguse levikut

tõkestada. Nakkushaiguse leviku tõkestamisele aitab vaieldamatult kaasa ka see, et

vaktsineerimata isikud ei saaks sotsiaalsetest üritustest niivõrd igakülgselt osa võtta kui

vaktsineeritud isikud, sest vaktsineerimata isikutel on oht kergemini nakatuda ja viirust edasi

kanda. Sel põhjusel jäeti korraldusest nr 305 välja riigisiseste piirangute osas tegevustes

osalemise võimalus COVID-testi negatiivse tulemuse alusel. Kuna vaktsineerimata inimestel

on võrreldes vaktsineeritutega märkimisväärselt suurem risk nakatumise korral sattuda

haiglasse, põdeda haigust raskelt, samuti tüsistuste ja muude raskete tagajärgede tekkeks, on

vaktsineerimata inimesed ohustatud inimgrupp. Vaktsineerimata inimeste kaitsmine

nakatumise eest on hetkel ka hädavajalik haiglate töökoormuse vähendamiseks, kuna suurem

osa sümptomaatilise COVID-19 tõttu haiglasse sattunutest on vaktsineerimata. Vajalik on

vältida vaktsineerimata isikute rasket haigestumist, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus

– seda eriti olukorras, kus vaktsineerimata isikud on hõivanud intensiivravi kohad ning nende

hulgas on suremus kõrge. Seda kaitse-eesmärki täidavad meetmed, millega saab piirata

vaktsineerimata isikute liikumist, seda mh korralduse nr 305 p-s 10 nimetatud tegevustes

osalemist, ja läbi selle vähendada erinevate inimestega kokkupuute võimalusi.

d. Kuna inimesed osalevad jäähallis treeningutel, suurendab see paratamatult inimeste

vaheliste kontaktide arvu ja nakkuse leviku võimalusi, mis on vaktsineerimata isiku

vaatepunktist ebasoodne. Ei ole välistatud, et detsembris soovivad inimesed rohkem uisutada

ja jäähallid täituvad suurema hulga inimestega. Seetõttu ei saa nõustuda kaebaja väitega, et

jäähallid on ilmselgelt madala riskiastmega COVID-19 levikukohad.

e.

Korraldustega nr 305 ja nr 362 kehtestatud meetmed ja piirangud tuginevad

olemasolevatele teadusandmetele, mille kohaselt on põhjendatud kehtestada vaktsineeritud ja

vaktsineerimata läbipõdemata isikute suhtes erinevaid piiranguid, kuna vaktsineeritud isikutel

on märksa väiksem tõenäosus nakatuda ja ka viirust edasi levitada. Samuti on nakatumise korral

vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem risk haigestuda raskelt ja vajada haiglaravi, seega

kaasneb vaktsineeritute nakatumisega väiksem koormus tervishoiusüsteemile. Vastustaja on

korralduste kehtestamisel ja muutmisel tuginenud teaduslikule konsensusele ning lähtunud

teadusnõukoja soovitustest. Teadusnõukoda on pandeemia vältel kogunud ja analüüsinud

vastustaja jaoks parimat ekspertinfot ning esitanud oma põhjendatud seisukohad ja soovitused.

Teadusnõukoja soovitused põhinevad parimatel teaduslikel andmetel, mh rahvusvahelistel

uuringutel ja teadustöödel, Terviseameti statistikal haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta

ning nendele andmetele tuginevatel prognoosmudelitel, samuti Tartu Ülikooli uuringul

„Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja

epideemia kulgu Eestis. Teadusnõukoja soovituste kohaselt on vaktsineerimine väga efektiivne

just raske haiguse ära hoidmisel.

f.

Vaktsineerimine on tõhus viis vältida raskelt haigestumist. Vaktsineeritud inimesel on

võimalik seeläbi ka haiglasse sattumise võimalust minimeerida ja tervishoiusüsteemi koormust

vähendada. Ühiskondlikult võimalikult rohke vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus toimiv

lahendus pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Küll aga ei ole negatiivse testi alusel

ühiskondlikus elus, sh sporditreeningutel osalemist teadusnõukoja eksperdid enam mõistlikuks

ja põhjendatuks pidanud. Praeguse epidemioloogilise olukorra valguses on ka õiguskantsleri

hinnangul vaieldamatu see, et haiglate koormus tuleb võimalikult kiiresti alla saada – see on

3-21-2663

5(13)

legitiimne eesmärk, mille saavutamiseks on vajalik ja võimalik teatud ühiskonnagruppides

inimeste kontakte piirata.

g. Riigi kehtestatud piiranguid ei saa käsitada sundvaktsineerimisena. Teaduspõhiselt on õige

eristada vaktsineerimata inimesi vaktsineeritud inimestest, pidades neid nakkusohtlikemaks.

Teadusuuringud näitavad, et vaktsineerimine vähendab nakatumise tõenäosust suures ulatuses

ning vaktsineeritud nakatunud inimestelt viiruse edasikandumise tõenäosus on tunduvalt

väiksem kui vaktsineerimata inimeste puhul. Ka korralduse nr 305 seletuskirjas on välja toodud,

et kõige efektiivsem viis tõkestada viiruse levikut on vaktsineerimine, sellele järgnevad muud

piirangud ja meetmed. COVID-19 on nakkushaigus, mis levib inimesele piisknakkusena,

peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega. Viirust on võimalik saada nakatunud

inimesega lähikontaktis olles, hingates sisse viiruse osakesi või saastunud pindade ja nt

saastunud käte kaudu. Uuringutest tuleneb, et kui vaktsineeritud inimene haigestub, võib temalt

leida elujõulist viirust vaid paari päeva jooksul, kuid vaktsineerimata inimene võib olla

nakkusohtlik nädala või isegi mitu. Järelikult on vaktsineeritud isik viiruse edasikandumise osas

ohtlik märksa vähem aega kui vaktsineerimata isik.

h. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et vaktsineerimine on talle vastunäidustatud. Tänased

vaktsiinid on ohutud, kvaliteetsed, efektiivsed ja reeglina kõrvalnähtudeta, mistõttu oleks

vaktsineerimine kaebajale soovitatav lahendus. Kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid on

saanud müügiload. Ei ole põhjust uskuda, et pandeemia ajal kiirendatud müügiloa taotlemisel

oleks COVID-vaktsiinide puhul efektiivsuse ja ohutuse osas järeleandmisi tehtud. Arvestades,

et esimesed vaktsiinid on turul olnud ligi aasta ning üle maailma on neid süstitud miljardeid

doose, kuid siiani pole avastatud riske, mis kaaluksid üles vaktsiinist saadava kasu, on

põhjendatud pidada Eestis kasutusel olevaid müügilubadega vaktsiine piisavalt ohututeks.

Vaktsiinide ohutust kinnitab ka piisav kontroll ja pidev järelevalve. Siiani ei ole Euroopa

Ravimiamet ühegi vaktsiini manustamist ära keelanud. Vaktsiinide kasutamise võimalusi on

laiendatud ka haavatavamatele inimgruppidele, nt lastele.

i.

Negatiivne test ei kaitse nakatumise ega raske haigestumise eest ega ole efektiivne nakkuse

leviku takistamisel. Korralduse nr 362 seletuskirjast nähtuvalt kehtestati vaktsineerimata

isikutele lisameetmed ja -piirangud, sest sellel grupil on märksa suurem tõenäosus haigestuda

ja sattuda haiglaravile. Olukorras, kus vaktsineerimata isik tõestaks negatiivse testi alusel, et

tema ise ei ole nakkusohtlik, võivad siiski teised isikud olla talle ohtlikud. Samuti ei pruugi

negatiivse testi andnud inimene ise olla nakkusohutu. Negatiivne testitulemus tähendab üksnes,

et proovi andmise hetkel ei olnud organismis piisavalt viiruseosakesi. Nakkusohtlikkus sõltub

mitmest tegurist: kui suures koguses esineb viirust hingamisteedes, kui palju viirust ta eritab

(hingab rahulikult, laulab, aevastab), kas ta kasutab ettevaatusabinõusid (mask, distantsi

hoidmine) jne. Inimene võib negatiivse proovi andmise hetkel olla juba nakatunud ja muutuda

nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Samuti võib ta pärast proovi andmist puutuda

kokku viirusekandjaga, nakatuda ja muutuda lühikese aja jooksul nakkusohtlikuks. Seega võib

negatiivsest testist saadav kindlustunne olla petlik. Igal juhul on kindlustunne lühiajaline.

j.

Kaebaja õiguste riive on proportsionaalne. Avalikud huvid on kaalukamad kaebaja õiguste

riivest. Epidemioloogiline olukord Eestis on hetkel võrdlemisi halb. Viiruse riskitase on kõrge.

Haiglaravi vajanud vaktsineeritud inimesed põevad haigust võrreldes vaktsineerimata isikutega

kergemalt ja lühemalt. Samuti vajavad vaktsineeritud inimesed ligi 8 korda väiksema

tõenäosusega haiglaravi. Vaktsineerimata isikud viibivad kauem haiglaravil, kuna nende hulgas

on märkimisväärselt rohkem raskekujulise sümptomaatilise COVID-19 tunnustega patsiente,

kes vajavad seega ka aeganõudvamat intensiivravi. Kuna vaktsineerimata isikute osakaal

haiglates on väga suur, on ühtlasi vaja rohkem personali ja arste haiglatesse, et tagada inimestele

sobilikud ravivõimalused. Kuna vaktsineerimata isikud on haiglates kauem intensiivravil,

3-21-2663

6(13)

hõivavad nad ka suurema osa voodikohtadest, mis vähendab tavapatsientide ravivõimalusi ja

plaanilist ravi on võimalik osutada vähemal määral. Kuigi 18.11.2021 seisuga on COVID-19

nakatumine langustrendis, ei ole Teadusnõukoda võtnud seisukohta, et vaktsineerimata

läbipõdemata inimesel peaks olema õigus osaleda ühiskondlikus elus negatiivse testi alusel.

k. Pidades silmas COVID-19 haiguse kõrget riskitaset, tuleb otsuste tegemisel lähtuda

ettevaatuspõhimõttest. Sellest lähtudes on lubamatu anda laiemaid vabadusi isikutele, kelle

puhul puudub teaduslik kindlustunne, et tal on teatud kaitse COVID-19 vastu. Piirangute

leevendamist või teatud erandite kehtestamist kaebajaga võrdses positsioonis olevate isikute

suhtes võib kaaluda olukorras, kus haiguse riskitase on riigis väga madal ja haiglate koormus

on väike ning kus riskidega kaasnev võimalik nakatumiste tõus ei tooks kaasa ühiskonna jaoks

ülemäära raskeid tagajärgi. Tänast riskitaset arvestades ei saa üksikisiku huvi, et talle

kohalduvad piirangud oleksid leebemad, pidada piisavalt kaalukaks õigushüveks, mille alusel

saaks põhjendatuks pidada kaebaja lubamist osaleda negatiivse testitõendi alusel jäähallis

treeningutel.

l.

Kaebaja ei ole põhjendanud pöördumatute tagajärgede saabumist. Peavaluhoogude ja

stressitaseme alandamiseks on iluuisutamisele palju alternatiive (iseäranis olukorras, kus ei ole

tõendatud, et just iluuisutamine on valude leevendamiseks tegelikkuses kõige sobilikum

meetod). Kaebajal on võimalik värskes õhus jalutada, pere seltsis aega veeta, terviserajal

matkata, raamatuid lugeda, muusikat kuulata jne. Samuti on võimalik teha toatreeninguid.

Kaebajal on mugandustega võimalik oma tavapärast elu jätkata ning soovitud tegevustele

alternatiive leida. Seetõttu ei ole esialgne õiguskaitse vajalik. Pandeemia vaibudes ja piirangute

kadudes on kaebajal võimalik jätkata oma elu ja treeninguid tavapäraselt. Kaebajal on võimalik

jätkata uisutreeninguid, kui ta end vaktsineerib, v.a kui vaktsineerimine ei ole arsti otsusel

võimalik tema tervislikku seisundit arvestades ja kaebaja esitab sellekohase tõendi.

m. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta erandlikud asjaolud. Kaebaja ei ole erandlikke

asjaolusid põhjendanud. Vaidlustatud korralduste mõtte ja eesmärgiga oleks vastuolus olukord,

kus riiklikult kehtestatud piirangutest saaks vabastuse iga inimene, kellele ei meeldi, et tema

suhtes piirangud kohalduvad.

n. Kaebuse eduväljavaated on kasinad.

5. Tallinna Halduskohus jättis 30.11.2021 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

a. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Korraldusest tulenevaid piiranguid ei

ole võimalik tagantjärele kaebuse rahuldamisega kõrvaldada.

b. Samas ei ole kaebuse eduväljavaated eriti head. Korralduse nr 362 andmist on seletuskirjas

piisavalt põhjendatud ja puudub alus seal toodud argumentides kahelda. Seletuskirjas on välja

toodud, millistest faktilistest asjaoludest ja olukorrast lähtudes on uued piirangud kehtestatud

ning mis on uute piirangute kehtestamise eesmärk. Seletuskirjast nähtuvalt on COVID-19

viiruse nakkuse levik hüppeliselt kasvanud ja suurendanud haiglaravi vajajate hulka. Haiglad

on pidanud hakkama plaanilist ravi piirama. Seejuures ei ole uued nakanud ja haiglaravi vajavad

inimesed vaid kõrges eas. Neid on ka nooremates vanusegruppides. Haiglatesse jõuavad

peamiselt vaktsineerimata inimesed. Samuti on suremus kõrgem vaktsineerimata isikute hulgas.

Uute piirangute eesmärgiks on takistada viiruse levikut ja vähendada haiglate koormust. Kuna

vaktsineerimata või läbipõdemata isikute raskelt haigestumise risk on oluliselt kõrgem ning

samas on vaktsineerimata isikute hulk väiksem kui vaktsineeritute või haiguse läbipõdenud

isikute hulk, siis peeti vajalikuks piirata just vaktsineerimata isikute ligipääsu tegevustele, kus

neil on suurem oht haigestuda. Vaktsineerimata isikute raske haigestumise vältimisega

soovitakse tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus ning taastada haiglate normaalne toimimine

3-21-2663

7(13)

ja plaaniline ravi. Piirangute kehtestamisel on tuginetud Terviseameti ja teadusnõukoja

soovitustele.

c. Nakatumisnäitajate suur kasv 2021. a sügisel näitas, et senised piirangud olid ebapiisavad

ohjamaks viiruse levikut. Oli tungiv vajadus võtta täiendavaid meetmeid. Tegevuspiirangud

võimaldavad vähendada vaktsineerimata inimeste nakatumist, nende poolt nakkuse levitamist

ja tervishoiusüsteemi koormamist. Testimise võimalus ei oleks sama tõhus meede, sest ei

takista testi teinud isiku nakatumist ega viiruse levitamist. Samuti näitab test vaid hetkeolukorda

ega ole seega usaldusväärne pikemas perspektiivis.

d. Kehtestatud piiranguid ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Uute piirangute

eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist. Ilmselgelt on need hüved kaalukamad kaebaja

tegevusvabadusest. Seejuures kaitstakse ka kaebaja enda elu ja tervist. Oluline on kaitsta

tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkust. Haiglavõrk on ülekoormatud ja tervishoiutöötajad

kurnatud. Tagaplaanile on jäänud teiste terviseprobleemide käes kannatavate inimeste õigused

tervishoiuteenustele. Kaebaja tegevusvabadust on piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse

jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad tagajärjed.

e. Vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed ei ole sarnases olukorras, sest vastustaja viidatud

teaduslikest uuringutest nähtuvalt on vaktsineeritud inimeste nakatumise oht madalam ja nemad

levitavad viirust vähem tõenäolisemalt kui mittevaktsineeritud inimesed. Samuti haigestuvad

vaktsineeritud inimesed viirusesse kergemalt ega vaja tõenäolisemalt haiglaravi, seega on nad

tervishoiusüsteemile vähem koormavamad. Nakatunute hulgas on vaktsineerimata inimeste

osakaal suurem vaktsineeritute osakaalust. Kohtul puudub alus kahelda vastustaja selgitustes ja

tema viidatud teadusuuringutes. Piirangute kehtestamisel on tuginetud spetsialistide

arvamustele. Kuna vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesed on erinevas olukorras, siis ei pea

neid kohtlema võrdselt. Vaktsineerimata inimestest tulenevat ohtu nakkuse levikul ja nende

haigestumisest tulenevat koormust tervishoiusüsteemile arvestades on põhjendatud seada neile

täiendavad piirangud.

f. Kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks kooskõlas avalike huvidega ja

oleks vastuolus kehtestatud piirangute eesmärgiga. Mittevaktsineerituna on kaebajal suur oht

nakatuda viirusesse. Nakkuse saanuna kujutaks ta nakkuse levitajana ohtu teistele inimestele,

sh enda lähedastele. Raskelt haigena või ka hiljem tüsistuste käes kannatajana oleks ta

täiendavaks koormaks tervishoiusüsteemile ja ravikindlustusele.

g. Kohus möönab, et uute piirangute tõttu on kaebajal takistatud võtta osa mh uisutreeningutest.

Samas sai kaebaja sellise tagajärjega arvestada, kui otsustas ennast mitte vaktsineerida.

Vastustaja on teinud pikka aega laialdast teavitustööd vaktsineerimise vajaduse põhjendamisel

ja hoiatanud vaktsineerimata jätmise tagajärgede eest.. Samuti oli kaebajale teada, millised

piirangud eelmise viiruselaine ajal kehtestati. Kuna selle laine nakatumisnäitajad on veelgi

kõrgemad, siis ei saanud kaebaja eeldada, et tema tegevust kuidagi piirama ei hakata.

Vaktsineerimine on olnud juba mitu kuud kõigile ja tasuta kättesaadav. Järelikult oli ja on

kaebajal võimalik uute piirangute kohaldamist tema suhtes vältida.

h. Kaebaja ei ole tõendanud, et vaktsineerimine oleks talle vastunäidustatud. Kaebaja

paljasõnalised viited peretuttavast arsti väidetule ei ole kohtu jaoks usaldusväärsed, mistõttu ei

saa neist lähtuda. Seda enam, et tegemist on pensioneerunud arstiga, kes ei ole eelduslikult

kursis viimase aja teadusuudistega. Kuna ta ei ela ka Eestis, siis ei ole ta eelduslikult kursis ka

Eesti oludega. Kaebaja põhjendamatu usk enda tuttava isiku arvamusse ei ole kohtu jaoks

kindlust andev ega autoriteetne tõend. Kaebaja soov jätkata teistega võrdselt ühiskondlikus elus

osalemist ei kaalu üles viiruse leviku tõkestamise vajadust, teiste inimeste elu ja tervise

kaitsmise vajadust ning tervishoiusüsteemi jätkusuutliku tegutsemise vajadust.

3-21-2663

8(13)

i. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei ole tõendanud ega ka usutavalt põhistanud,

et iluuisutamine on ainus võimalus pingepeavaludest ja stressist vabanemiseks. Kaebaja

esitatud epikriisist nähtub, et kaebajal on õlavöötmelihased ja kaelalihased pinges ning liikuvus

kaelas on piiratud. Tegemist on arvutiga töötajate hulgas laialt levinud probleemiga ja kaebaja

ei ole nende hulgas erandlik. Arst määras kaebajale füsioteraapia ja massaaži. Ravimassaaži on

võimalik saada ka mujal peale arstikeskuste. Samuti aitavad üldteadaolevalt lihaspingete korral

erinevad treeningud ja võimlemised (sh venitusharjutused või mediteerimine), mida kaebajal

on võimalik teha ka õues või kodus. See, et kaebajale meeldib uisutamisega tegeleda, ei

tähenda, et tegemist oleks ainsa võimalusega oma pingepeavalusid leevendada. Lisaks on talvel

võimalik käia uisutamas välitingimustesse rajatud uisuplatsidel. Külma, tuulise ja niiske ilma

vastu aitab õigesti valitud riietus. Kuna ka uisutamine on füüsiliselt raske treening ja toimub

külmade temperatuuride juures, siis ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et väljas käimine või

jooksmine jahedama ilmaga saaks kaebajale kuidagi vastunäidustatud olla. Vähemalt ei ole

kaebaja seda usutavalt põhistanud, veel vähem tõendanud. Lisaks on üldteadaolevalt võimalik

peavalusid ravimitega leevendada. Seega on kaebajal ka ilma vaktsineerimata võimalik oma

tervise eest hoolitseda ja tal puudub hädavajadus jäähallis uisutamas käia. Seetõttu ei pea kohus

esialgse õiguskaitse kohaldamist kaebaja õiguste kaitse seisukohalt tingimata vajalikuks.

j. Kohus ei nõustu kaebaja hinnanguga, et jäähallid on kindlasti nakkusohutud kohad. Viirust

võivad levitada ka isikud, kes end haigena ei tunne. Kuna jäähallis toimuv uisutamine on

füüsiliselt koormav treening, siis on väljahingatava õhu hulk suurem ja seeläbi ka viiruse leviku

oht tõenäoliselt suurem. Vaatamata sellele, et tegemist on suure ja hästi ventileeritud ruumiga,

on tegemist siiski kinnise ruumiga, mis ei saa olla sama ohutu kui välisõhus viibimine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 30.11.2021 määrus ja teha uus määrus,

millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja ei soovi minna kohtadesse, kus vaktsineerimata inimesel on ohtlik käia suurte

rahvahulkade tõttu. Ta soovib käia ainult jäähallides teatud aegadel, kui seal ei ole või on vähe

rahvast ning nakatumisohtu ei ole. Jäähallis nakatumise riski vähendab tunduvalt asjaolu, et

seal võib olla pigem asümptomaatilisi isikuid, kes on vähem nakkusohtlikud. Detsembris tuleb

jäähallidesse küll rohkem rahvast, aga mitte hommikupoole, kui kaebaja trenni teeb.

Kohtuga ei saa nõustuda, et piirangud on ajutised. Piirangud võivad jääda pikemaks ajaks ja

mida kauem need kestavad, seda negatiivsem mõju on kaebaja tervisele. Uisutamistreeningutes

regulaarne käimine on kaebajale hädavajalik, tema tervis on piirangute senise kehtivuse ajal

juba halvenenud. Iluuisutamisega tegeledes tekivad kaebajal peapingevalud harvemini ja

seljavalusid ei ole üldse. Viimase 14 aasta jooksul on olnud mõned perioodid, kui kaebaja pole

saanud trennis käia ja just siis tekkisid tal seljavalud, mis kadusid pärast treeningute jätkumist.

Mitmed arstid on jõudnud järeldusele, et regulaarseid uisutreeninguid võib lugeda raviks ning

selja- ja peavalude profülaktikaks. Trenni asemel massaažis ei saa kaebaja käia, sest nendes

kohtades on palju rahvast ja suur nakkusoht. Venitustreeningud ei aita valu vastu. Õues pole

praegu võimalik treenida halva ja külma ilma tõttu, hiljuti oli õhutemperatuur isegi -20ºC.

Välitingimustes uisutama pääseb samuti üksnes COVID-tõendiga. Dr SG ütles hiljuti kaebajale,

et käimine ja jooksmine ei ole kaebajale sobilikud lülisamba eripära tõttu, aga iluuisutamine on

talle hea. Igal inimesel on õigus ravile ja oma tervise eest hoolitsemisele nende vahendite abil,

mida inimene peab õigeks.

Kohtu soovitatud pere seltsis ajaveetmine, raamatute lugemine, muusika kuulamine ei leevenda

ega ravi kuidagi pea- ja seljavalu, mõnikord hoopis vastupidi. Ravimite tarvitamine ei enneta

3-21-2663

9(13)

valu ja pikaajaliselt ravimite võtmine pole tervisele hea. Seoses kohtu etteheitega, et kaebaja

pidanuks juba eelmise viiruselaine ajal aru saama, milliseid piiranguid ta peab taluma enese

vaktsineerimata jätmise korral, selgitab kaebaja, et ta ei pidanud ette nägema, et vaktsineerimata

inimesi ei lasta mitte kuhugi. Peale selle on vastustaja alati rõhutanud, et vaktsineerimine on

vabatahtlik. Tundus loogiline, et vähemalt negatiivse kiirtesti alusel saaks trennis käia, sest see

tõestab inimese nakkusohutust. Kaebaja kardab, et kui valitsus pikendab piiranguid pärast 10.

jaanuari, halveneb tema tervis veelgi. Lisaks tekitab selline olukord stressi, kuna kaebaja tunneb

ennast jõuetu ja kurnatuna. Kaebaja pole iseenesest vaktsineerimisele vastu, kuid praegu pole

ta valmis end vaktsineerima, kuna tal on teatud tervisemured ning ta kardab nende süvenemist.

Neljal kaebaja tuttaval on pärast vaktsineerimist alanud või sagenenud peavalud, ühel tekkisid

probleemid südamega. On selgusetu, mis saab vaktsiinikahjustuse korral. Kaebajat vaktsineeriti

9-aastaselt ilma vanema loata, pärast mida tekkisid tal terviseprobleemid ja arst ütles, et ilma

arsti nõusolekuta on edaspidi vaktsineerimine lubamatu. See jäi kaebajale meelde ja ta lihtsalt

ei usalda vaktsiine. Kaebaja arvab, et ta põdes 2019. a märtsis läbi mingisuguse koroonaviiruse

ja tal võib seetõttu olla väiksem risk nakatuda COVID-19 viirusega ja seda raskelt läbi põdeda.

Kaebaja on rääkinud enda vaktsineerimisest mitte ainuüksi kaebuses viidatud pensioneerunud

arstiga, vaid ka ühe teise arstiga, kes soovitas veel oodata. See arst soovib jääda anonüümseks.

Kaebaja ei nõustu valitsuse seisukohaga, et kiirtestimine ei oleks piisav. Kiirtesti negatiivne

tulemus on piisav andmaks kindlustunnet osaleda lühiajalisel treeningul. Koolide näide

kinnitab, et testimine töötab hästi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja ei ole vaktsineeritud ega COVID-19 haigust läbi põdenud. Seetõttu ei saa ta juba

kohtumenetluse ajal osaleda korralduse nr 305 p 10 ap-des 1 ja 2 loetletud tegevustes, millise

piirangu kõrvaldamine ongi tema kaebuse eesmärgiks. Järelikult on kaebajal iseenesest olemas

esialgse õiguskaitse vajadus, nagu ka halduskohus õigesti tuvastas (HKMS § 249 lg 1 esimene

lause).

8. Esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu tuvastamine ei tähenda, et esmast õiguskaitset tuleb

tingimata kohaldada. Nimelt peab kohus taotluse lahendamisel arvestama avalikku huvi ja

puudutatud isiku õigusi, samuti hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause). Ringkonnakohtu hinnangul

on halduskohus seda menetlusnormi järgides jätnud esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatult

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid

kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

Kaebaja huvid

9. Kaebaja on põhistanud, milliseid tagajärgi toob temale kaasa uisutreeningutes osalemise

piirang. Kohtu jaoks on mõistetav ja usutav, et kaebaja jaoks on oluline säilitada uisutamise

võimalus. Samas tuleb kohtul kontrollida kaebaja huvide riive intensiivsust ning alternatiivseid

võimalusi tema huvide tagamiseks.

10. Kaebaja seostab uisutamist nii otseselt ravivajadusega kui ka laiemalt vaimse heaoluga.

Ringkonnakohus märgib, et kui kaebaja soovib kohtumenetluses tugineda väitele, et

vaidlustatud piirang kahjustab tema tervist (rikub raviskeemi), tuleb kohtule esitada selle kohta

tervishoiutöötaja meditsiiniline hinnang. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lg 1

sätestab, et tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse

ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida

ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Juhul kui

kaebaja pea- ja seljavalude ennetamiseks või leevendamiseks on hädavajalik tegeleda just

3-21-2663

10(13)

uisutamisega, mitte näiteks mõne muu spordiga värskes õhus nagu selgitas halduskohus, peaks

sellekohase arvamuse kohtule esitama kaebaja raviarst. See, mida mõni arst väidetavalt suuliselt

kaebajale kinnitanud on, pole siin piisav. Kaebaja on kohtule esitanud ambulatoorseid epikriise,

kuid nendes ei ole kirjas, et ainuvõimalik profülaktika seisneks uisutreeningus. Dr SG

15.04.2021 tõendis on kaebaja lülisamba osteokondroosi ravivajaduseks märgitud ravimassaaž.

Dr RK 12.08.2021 tõendis on kaebaja pingepeavalu ja kaelavalu raviks määratud füsioteraapia

kaelale-õlavöötmele ja massaaž kaelale-õlavöötmele. Lisaks on tõendis märgitud, et kaebaja

käib 1–2 korda nädalas uisutamas ja võimlemas. Kaebaja on kohtumenetluses väitnud, et ta ei

saa praegu viiruse leviku tingimustes massaažis käia. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja ei

saa esialgse vajaduse põhistamisel tugineda sellele, et ta on arstide ordineeritud ravi ise

asendanud uisutreeningutega. Sellise asja üle peaks siiski otsustama arst. Füsioteraapiat ning

massaaži tehakse edasi ka praeguse pandeemia tingimustes, järgides nakkusohu tõrje reegleid.

Asjaolu, et kaebaja eelistab ravikeskustes mitte käia, tuleneb eeskätt tema isiklikust otsusest

jätta ennast vaktsineerimata. Võimelda saab ka kodus, vajadusel ka nt videoühenduse teel

juhendamisega, ja õues. Ehkki värskes õhus piiratud juurdepääsuga uisustaadionil ei saa ilma

COVID-tõendita käia, võib loota, et külmade ilmade jätkudes saab uisutada looduslikel

veekogudel või piiramata juurdepääsuga uisustaadionil, kus piirangud ei kehti. Soojema ilma

korral pole mõeldamatu ajutiselt asendada uisud rulluiskudega või leida muu sobiv spordiala

või liikumisviis välitingimustes.

Vaatamata eeltoodule ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige pisendada uisutamise tähtsust

kaebaja jaoks, isegi kui pole otseselt tõendatud, et seda on vaja kaebaja ravimiseks. Kahtlemata

on kaebaja keeruliselt ja pikaajaliselt ravitavate tervisemurede puhul oluline ka inimese enda

arvamus, kuidas üks või teine meede aitab kaasa tema vaevuste ennetamisele ja leevendamisele,

isegi kui see meditsiiniliselt pole ainuvõimalik või tõhus meede. Mentaalne aspekt on iseäranis

oluline praeguses pandeemiaolukorras, millega kaasnevad muudatused elukorralduses mõjuvad

paljudele ühiskonnaliikmetele rusuvalt. Vaieldamatult on vaimne tervis ja heaolu seotud

füüsilisega. Seetõttu pole vähetähtis kaebaja soov säilitada uisutamise võimalust, mis tema

hinnangul on seni aidanud kaasa valudega toime tulla. Uisutamispiirang on põhiseadusliku vaba

eneseteostuse õiguse riive ja vaatamata sellele, et uudse ohtliku nakkushaiguse laialdase leviku

tõttu tekkinud enneolematus olukorras peavad kõik ühiskonnaliikmed oma senistes harjumustes

ja elulaadis tegema sotsiaalse solidaarsuse huvides kompromisse, tuleb kohtul sellegipoolest

veenduda, et kaebaja õigust oma elu vabalt korraldada ja valikuid teha ei piirataks

ebaproportsionaalselt. Üldjuhul pole epideemiaolukorras siiski alust pidada piirangut

ebaproportsionaalseks, kui inimesel on oma seniseid harjumusi veidi muutes ja kohandades

võimalik soovitud tegevust jätkata muul moel, s.t põhiseaduslikult pole reeglina kaitstav

kompromissitu nõue teha täpselt enda soovitud asja täpselt enda määratud ajal ja kohas, milleks

tal on võimalus aegadel, mil ühiskonda ei ähvarda suur oht (sõda, loodusõnnetus, epideemia).

Ehkki füüsilise tegevusega tegelemine õues, iseäranis kui on niiske ja külm, võib olla

esmapilgul inimesele vastumeelne mõte, on see meditsiiniliste vastunäidustuste puudumisel

siiski üks näide sellest, millist mööndust ja vastutulekut võiks sportlikult inimeselt sotsiaalse

solidaarsuse huvides oodata. Samas ei pea riik, sh kohus olema võimeline näitama, milline

alternatiiv konkreetselt on kaebaja jaoks sobiv ja meeldiv, selle peab iga inimene oma

eelistustest lähtuvalt ikka ise leidma. Kohtu jaoks piisab sellest, et alternatiivid on

põhimõtteliselt võimalikud.

11. Kaebaja on esile toonud ka selle tema tervisega seonduva kaalutluse, et ta eelistab ennast

mitte vaktsineerida kartuse tõttu, kuidas see mõjutab tema tervist. Ringkonnakohus märgib, et

meditsiinilist vastunäidustust vaktsineerimisele saab üksikjuhtumil kõige adekvaatsemalt

hinnata mitte kohus, vaid arst meditsiinilisi erialateadmisi ja patsiendi haiguslugu arvestades.

Vaidlustatud korralduse p 14 ap-st 3 tuleneb, et kui vaktsineerimine ei ole arsti otsusel võimalik

inimese tervislikku seisundit arvestades, saab ta osaleda soovitud tegevustes COVID-19 tõendi

3-21-2663

11(13)

asemel arsti väljastatava tõendi alusel. Tõendi väljastamise korral ei oleks kaebajal enam ka

esialgse õiguskaitse vajadust.

12. Vahekokkuvõtteks tuleb tõdeda, et ehkki kaebaja ei ole tõendanud, et uisutreening on

tervislikel põhjustel tema jaoks vältimatu, tuleb kaebaja huvi pidada kaalumisväärseks, olgugi

et riive intensiivsus pole tõttu eriti tugev, mh põhjusel, et välistatud ei ole uisutamist asendada

alternatiivsete tegevustega.

Kaebuse eduväljavaated

13. Kaebus pole ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ilmselgelt perspektiivitu, kuid kaebuse

eduväljavaated on kasinad.

14. Vaidlustatud korralduse andmiseks on olemas õiguslik alus seaduses. NETS § 28 lg-te 5 ja

8 alusel võib Vabariigi Valitsus kehtestada uudse ohtliku nakkushaiguse tõrjeks vajalikke

abinõusid siis, kui epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute

kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Muu hulgas on Vabariigi

Valitsusel volitus sulgeda asutusi ja ettevõtteid või piirata nende tegevust ning kehtestada

liikumisvabaduse piiranguid. Need sätted hõlmavad ka õigust piirata teatud asutustes nende

inimeste viibimist, kes võivad potentsiaalselt nakatada teisi inimesi või kelle nakatumine on

tõenäolisem. Valitsuse otsuse faktiline alusena peab tuginema parimale sellel ajal

kättesaadavale teaduslikule teadmisele; samuti võib valitsus meetmete valikul lähtuda

legitiimsetest ja proportsionaalsetest tervishoiupoliitilistest kaalutlustest, sh vajadus saavutada

rahvastiku hulgas võimalikult kõrge vaktsineerituse tase. HKMS § 158 lg 3 kohaselt kontrollib

kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka

kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt.

Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või

toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Lõplik õiguslik ja

faktiline hinnang tuleb halduskohtul anda põhiasja sisulise arutamise tulemusel.

15. Üldkorraldust iseloomustab teatud määral abstraktsus, s.o üldine kohaldatavus erinevates

elulistes olukordades. See tähendab, et selle vastuvõtmisel pole analüüsitud ega saagi

analüüsida kõikvõimalikke selle toimealasse sattuvate inimeste eripäraseid olukordi, sh kaebaja

oma. Muu hulgas pole otsesõnu analüüsitud korralduse seletuskirjas, kas p-s 10 nimetatud

asutustes, sh spordihallides oleks põhjendatud kehtestada erandit selliseks juhtumiks nagu

kaebaja kirjeldab, s.o spordihallis viibib hommikupoole väga vähe inimesi, ja need, kes

viibivad, on tõenäoliselt nakkusohutud, hoitakse distantsi, treenerid on vaktsineeritud,

riietusruume ei kasutata ja kõik kannavad maske ja teevad kiirteste. Ringkonnakohus leiab, et

sääraste kasuistlike analüüside tegemine pole võimalik ega ka nõutav.

Sisuliselt on kaebaja soovinud seda, et teatud väga mõjuvatel põhjustel, kus nakkusoht on

madal, peaks olema võimalik teha erandit üldistest reeglitest. Kaebajaga tuleb nõustuda selles

osas, et tema kirjeldatud ideaalsetel tingimustel on nakkusoht üsna madal. See tõdemus ei sea

aga valitsuse korraldatud süsteemi õiguspärasust kahtluse alla. Vaidlustatud korraldusega

seotud piirangud mõjutavad kogu ühiskonna igapäevaelu ja nende aktsepteerimise ja järgimise

tagamiseks on oluline, et reeglid oleksid üheselt selged ja kommunikeeritavad. Kasuistlike

erandite lubamise korral tekiks paratamatult segadus, kas nende tegemise eeldused on täidetud,

mis reeglid kehtivad ja mis mitte, samuti muutub järelevalve tegemine reeglite täitmise üle

ebamõistlikult koormavaks. Mõeldav ei ole ka võimaldada n-ö eriloa taotlemist tulenevalt väga

suurest halduskoormusest. Seetõttu tuleb pidada aktsepteeritavaks, et piirangud ei leevene ka

juhul, kui konkreetses asutuses konkreetsel kellaajal konkreetsete tingimuste täidetuse korral

muutub nakkusoht eeldatavast või keskmisest märgatavalt madalamaks. Samas tuleb tõdeda, et

kaebaja võib enda kirjeldatud olukorra puhul olla alahinnanud enda nakatumise ja teiste

nakatamise riski. Valitsus vähendas 21.10.2021 korralduse nr 362 p 1 ap-ga 7 alates 25.10.2021

3-21-2663

12(13)

testide kasutamise võimalusi ning halduskohus peab asja sisulisel lahendamisel kontrollima,

kas valitsuse see otsustus tugines sellel ajal teada olnud parimale teaduslikule teadmisele ja jäi

tervishoiupoliitilise meetmena valitsuse kaalutlusõiguse piiresse. Prima facie õigusvastasust

ringkonnakohus siinkohal ei sedasta.

Avalik huvi

16. Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille

kulg võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või

mille levik võib ületada haiglate ravivõimekust, ei saa vastustaja jääda ära ootama äärmiselt

kaalukate avalike huvide rasket kahjustamist, vaid tal tuleb tegutseda proaktiivselt ja rakendada

ennetavaid meetmeid. Halduskohus peab samuti arvestama esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi ja kui kaalukausil on ühelt poolt üksikisiku põhiõiguste piirangud ning

teiselt poolt muude ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik

toimimine, peab kohus veenduma, et kaebaja õiguste esialgseks kaitseks kohaldatud abinõud ei

kahjustaks ülemääraselt avalikke huve. Ettevaatuspõhimõte on kohane esialgse õiguskaitse

menetluses huvide kaalumise käigus tehtavas riskianalüüsis, kus hinnatakse ühelt poolt esialgse

õiguskaitse potentsiaalselt eksliku kohaldamisega tekitatavaid tagajärgi vastassuunalistele

huvidele ja samu tagajärgi siis, kui esialgset õiguskaitset ekslikult ei kohaldata.

17. Üks inimene saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise

inimese õigusi ja vabadusi (PS § 19 lg 2). Avalik huvi ei võrdu üksikisikute erahuvide

summaga, vaid tegemist on üldise huviga tagada kõigi ja igaühe õiguste kaitse ning riigi

toimimine ja avalike teenuste kättesaadavus. Avalikku huvi kahjustaks oluliselt juba see, kui

kaebaja osaleb korralduse nr 305 p 10 ap-des 1 ja 2 loetletud tegevustes ja nakatab selle käigus

kasvõi ühte inimest, kes võib põdeda haigust raskelt. Avaliku huvi kahjustaks ka see, kui

haigestuks kaebaja, kelle ravimiseks peaks riik tegema kulutusi ja seadma täiendava surve alla

niigi ülekoormatud tervishoiusüsteemi, iseäranis kaebaja raske haigestumise korral, mida

vaktsineerimata ja läbipõdemata inimese puhul tuleb ette keskmiselt suurema tõenäosusega.

18. Asjaolu, et kaebaja ei saa ajutiselt uisutada jäähallis, avalikke huve ei riiva.

Huvide kaalumine

19. Kahtlust ei ole selles, et vaidlustatud korraldus riivab kaebaja põhiõigusi, kuid vaidlusaluse

meetmega ka kaitstakse teiste ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi kui mitte olulisemaid

põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1 sätestatud õigust tervise kaitsele) ja äärmiselt olulisi avalikke huve

vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja

avalike ülesannete täitmine. Kui väga suure hulga inimeste plaaniline haiglaravi lükkub edasi

või ei ole tekkinud tervisemurega võimalik saada vajalikku ravi, kujutaks see endast nende

inimeste põhiõiguste ulatuslikku ja väga intensiivset riivet ning võib-olla ka rikkumist. Sellise

olukorra ärahoidmiseks võib tekkida omakorda vajadus asendada Eestis seni kehtinud ja

enamiku EL-i liikmesriikidega võrreldes küllaltki leebed piirangud märksa rangematega (nt

asutuste ja ettevõtete täielik sulgemine, üleüldised liikumispiirangud, piiride sulgemine ja

reisipiirangud, kohustuslik vaktsineerimine). See stsenaarium paneks ka kaebaja praegusega

võrreldes halvemasse olukorda. Vajaliku haiglaravita jäävate inimeste tervisepõhiõiguse riive

oleks kaugelt tõsisem, võrreldes kaebaja liikumis- ja eneseteostuse vabaduse lühiajalise riivega.

20. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei eelda seda, et kaebusel peaksid tingimata olema väga

head eduväljavaated, vaid esialgse õiguskaitse kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes

kaebusel igasuguste usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus

nr 3-3-1-85-04, p 16; 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Kui aga esialgse õiguskaitse

abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on head eduväljavaated. Esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus kaebaja saavutaks sellega

3-21-2663

13(13)

sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist lahendamist, kuid sellisel juhul

peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning samas ei tohiks

pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada avalikule huvile või

kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19).

Siinsel juhul ei ole need tingimused täidetud.

Kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitsega oma eesmärgi juba kohtumenetluse ajal, kuid selleks

pole ringkonnakohtu hinnangul ülekaalukat vajadust. Avalik huvi esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmiseks on kaalukam kaebaja huvist. Kaebuse eduväljavaated pole samuti

suured. Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust vähendab asjaolu, et ta saab ennast vaktsineerida

või taotleda meditsiinilise vastunäidustuse korral asjaomast arstitõendit, mis on võrdsustatud

COVID-tõendiga. Kuna kaebuse eduväljavaated on väikesed, kaebaja esialgse õiguskaitse

vajadus pole eriti intensiivne ja avaliku huvi kahjustamise oht (teiste inimeste elu ja tervis) on

märkimisväärne, ei võimalda HKMS § 249 lg 3 esimene lause kokkuvõttes kohtul esialgset

õiguskaitset kohaldada ja vaidlustatud üldkorralduse kehtivust peatada.

(allkirjastatud digitaalselt)