3-21-2636/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2636

Haldusasi

SWIRE OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 22.10.2021

otsuse nr 6-1/233-1 tühistamiseks ja Rahapesu

Andmebüroo kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – SWIRE OÜ, esindaja advokaat Tõnis Loorits

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, esindaja Karin

Kook

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.11.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SWIRE OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse SWYRE OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.11.2021

määruse resolutsiooni p 1 peale.

2. Võtta asja juurde määruskaebuse lisad 1–4.

3. Jätta rahuldamata SWYRE OÜ taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

4. Jätta SWYRE OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.11.2021

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. SWYRE OÜ-le anti 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr

FVT000429.

2. SWYRE OÜ esitas 05.02.2021 majandustegevuse registrisse (MTR) teate

majandustegevusest ajutisest loobumisest kuni 31.12.2021.

3. Rahapesu Andmebüroo (RAB) edastas 19.07.2021 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele

(sh SWYRE OÜ-le) ettekirjutuse nr 4-6/2-1 teabe esitamiseks. SWYRE OÜ vastas 20.08.2021,

et äriühing ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkumisega alustanud.

3-21-2636

2(7)

4. RAB tunnistas 22.10.2021 otsusega nr 6-1/233-1 rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 75 p 3 alusel SWYRE OÜ tegevusloa nr FVT000429 ja

sellekohased MTR-i andmed kehtetuks, sest SWYRE OÜ ei ole teenuse osutamisega alustanud

kuue kuu jooksul alates tegevusloa väljastamisest.

5. SWYRE OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse RAB-i 22.10.2021 otsuse nr 6-

1/233-1 tühistamiseks ning RAB-i kohustamiseks ennistama tühistatud tegevusluba nr

FVT000429 ja tegema tegevusloa kohta sissekanne MTR-i. Koos kaebusega esitas SWYRE

OÜ esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada vaidlustatud otsuse kehtivus kuni

haldusasjas jõustuva kohtuotsuse tegemiseni.

1)

Kaebaja on loonud veebiplatvormi aadressiga https://swyre.tech, mis on integreeritud

koostööpartnerite

operatsioonisüsteemidega,

otsinud

koostööpartnerid

tugiteenuste

osutamiseks, pidanud läbirääkimisi, sõlminud koostöölepingud ja integreerinud teenused enda

veebiplatvormiga, korraldanud raamatupidamisteenuse osutamise, palganud juhatuse liikme,

tegelnud töötajate värbamisega, sõlminud ettevõtte tegevuskoha pidamiseks üürilepingu,

leidnud kliendid, kes hakkaksid teenuse käivitamisel kaebaja teenust kasutama.

2)

Kaebaja lähtus oma tegevuse korraldamisel ja teenuse käivitamise välja reklaamimisel

põhimõttest, et teenus käivitatakse esimesel võimalusel. Kaebaja oleks saanud igal hetkel

teavitada MTR-i, et tegevusloast ajutiselt loobumine on tühistatud. Realistlik olnuks alustada

tegevust 15.11.2021. Kaebaja on virtuaalvääringu teenuste osutamiseks kandnud kulusid 53

656 eurot, millele lisanduvad platvormi arendusteenuse kulud. Teenuse osutamiseks loodud

taristu igakuine ülalpidamiskulu on 6342 eurot. Kaebaja bilansis on ettevõtte kontol

käibekulude kandmiseks 2995 eurot. Kaebaja osanike investeerimisfondis on veel vahendeid

ca 15 000 eurot. Selle summa arvelt on võimalik kanda jooksvaid käibekulusid.

3)

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral loobuvad kliendid, kellele on

reklaamitud välja teenuse käivitamine ja kelle tulevased teenusmahud on arvestatud äriplaani,

samuti koostööpartnerid koostööst, kuna uudis tegevusloa kehtetuks tunnistamisest hävitab

kaebaja kui teenuse osutaja usalduse kolmandate isikute ees. Viimane tähendab omakorda, et

kaebaja teenus lõpetaks funktsioneerimise ja uute koostööpartnerite leidmine oleks takistatud.

Kaebaja igakuised jooksvad kulud muudaksid kaebaja maksejõuetuks ca 2,8 kuuga. Isegi kui

kaasatakse täiendavaid investeeringuid, ei ole kohtumenetluse lõppedes enam võimalik edukalt

enda äriplaani realiseerida.

4)

Esialgse

õiguskaitse

rakendamine

ei

oleks

ka

vastustaja

seisukohast

ebaproportsionaalne. Vaidlustatud otsus on selgelt õigusvastane, sest kaebaja vastab RahaPTS

§-st 72 tulenevatele kontrollieseme nõuetele. Vastustajal on õigus teostada kaebaja tegevuse

üle järelevalvet. 5) Kaebaja kaalus võimalust taotleda paralleelselt kohtuvaidlusega uut

tegevusluba. Paraku ei ole RAB väljastanud alates 2021. a juunist ühtegi virtuaalvääringu

teenuste tegevusluba. Taotlusi ei ole lõpuni menetletud vaatamata seaduses sätestatud

menetlustähtaegadele. Meedias kommunikeeritakse virtuaalvääringu teenuste tegevuslubade

mitteväljastamist, seni käimasolevate menetluste peatamist ja tegevusvaldkonna täielikku

taaskäivitamist. Seega kaebaja ainukene võimalus enda õiguste kaitseks on esialgne

õiguskaitse.

6. RAB palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

1)

Kaebajal puudub aktiivne majandustegevus, seega ka esialgse õiguskaitse vajadus.

Viited tekkida võivale kahjule ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole tegutsenud ja tal ka ei ole

kavas hakata tegutsema enne 31.12.2021.

3-21-2636

3(7)

2)

Kaebaja on selgitanud, et lähtus tegevuse korraldamisel ja teenuse käivitamise

väljareklaamimisel põhimõttest, et teenus käivitatakse esimesel võimalusel. Kaebaja

põhjendused selle kohta, et ta on kohe valmis teenust pakkuma, ei ole usutavad. Kaebajale

väljastati tegevusluba 29.01.2021 ja juba 05.02.2021 esitas ta MTR-i teate majandustegevusest

ajutise loobumise kohta kuni 31.12.2021.

3)

Kaebaja väidab, et kohe tegevusloa väljastamise järel alustas ta tegevusloa esemeks

oleva teenuse käivitamiseks ettevalmistuste tegemist. Neid tegevusi jõudis kaebaja alustada ja

läbi viia seitsme päeva jooksul, sest 05.02.2021, kui ta esitas majandustegevusest ajutiselt

loobumise teate, olid juba ilmnenud takistused. Kaebaja selgitab, et selleks hetkeks oli

ilmnenud,

et

investeeringute

kaasamine,

läbirääkimised

koostööpartneritega,

infotehnoloogilise taristu lõpuni arendamine ja integreerimine viibib. Arvestada tuleb ka

asjaoluga, et 29.01.2021 oli reede. Seega pidanuks kõik kaebaja loetud tegevused olema

alustatud ja läbi viidud nelja päeva jooksul, mis pole realistlik. Pigem oli kaebaja eesmärgiks

kohe pärast tegevusloa saamist loobuda ajutiselt majandustegevusest.

4)

Kuna kaebaja on ajutiselt loobunud majandustegevusest kuni 31.12.2021, siis ei ole

mõistetav, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib kaasa tuua ettevõtte

maksejõuetuse 2,8 kuuga. Pankrotioht on välja mõeldud kohtu mõjutamiseks või on ettevõte

juba makseraskustes ja kaebaja välja toodud ettevalmistused, koostööpartnerid ja kliendibaas

on näilik. Jätkusuutliku ettevõtte puhul ei saa maksejõuetus tekkida 2,8 kuuga. Lisaks ei ole

kaebaja võimalikku makseraskust tõendanud ega põhistanud.

5)

Üldjuhul tulenevad ettevõtte peamised kohustused aktiivsest majandustegevusest. Kui

kaebajal ei ole majandustegevust, tuleb hinnata püsikulude jätkumist. Kaebaja peaks esitama

tõendid, et kohtul oleks võimalik hinnata, kas kaebaja tegelikkuses kulusid kannab. Vastustaja

on kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud RahaPTS § 75 p 3 alusel, sest kaebaja ei olnud

alustanud teenuse pakkumist kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

6)

Ei ole arusaadav, kuidas saab mittetegutseval ettevõttel olla kindel kliendibaas. Kaebaja

ei ole selgitanud, miks uute klientide värbamine oleks võimatu. Kaebaja ei ole tõendanud

konkreetsete klientide tulevasi teenusemahte. Jääb arusaamatuks, miks on koostöösuhete

taastamine hiljem võimatu.

7. Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2021 määruse resolutsiooni p-s 1 esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

1)

Esialgse õiguskaitse vajadus ei ole äratuntav. RAB on tunnistanud kaebajale 29.01.2021

väljastatud tegevusloa kehtetuks. Seega ei saa kaebaja virtuaalvääringu teenuseid pakkuda.

Samas esitas kaebaja juba 05.02.2021 MTR-i teate majandustegevusest loobumise kohta kuni

31.12.2021. Kaebaja pole pärast tegevusloa väljastamist asunud virtuaalvääringu teenuseid

pakkuma (pole alustanud taotletud tegevusalal tegutsemist).

2)

Kaebuse eduväljavaated on vähesed. RahaPTS § 75 p 3 sätestab, et RAB tunnistab

tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole asunud taotletud tegevusalal tegutsema kuue kuu

jooksul loa väljastamisest arvates. See norm ei näe ette kaalutlusõigust. Asjaolu, et

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (MSÜS) on ette nähtud võimalus ajutiselt

majandustegevusest loobuda (MSÜS § 34), ei lükka kohtu esialgsel hinnangul edasi

kuuekuulist perioodi, mil ettevõtja peab RahaPTS alusel välja antud tegevusloa alusel tegevust

alustama (vt ka MSÜS § 34 lg 5). Kuna esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt oleks kaebaja

reaalselt olnud valmis kõnesoleval tegevusalal tegutsema alates 15.11.2021, siis on kaebaja ise

tinginud olukorra, kus RAB pidi seadusest tulenevalt kaebaja tegevusloa kehtetuks tunnistama.

3-21-2636

4(7)

3)

Ka kaebuses esitatud väited vastustaja (varasema) halduspraktika kohta ei tingi

vaidlustatud otsuse õigusvastasust. Kui kaebaja soovib tegutseda kõnealuses valdkonnas, on tal

võimalik taotleda RAB-lt uut tegevusluba. Asjaolu, et virtuaalvääringu teenuse osutamise algus

võib uue taotluse esitamise tõttu veelgi edasi lükkuda, ei anna alust järeldada, et kaebaja

majandustegevus peaks enne seda täielikult lõppema või ta kaotab tänaseks leitud

koostööpartnerid või kliendid ning saab mainekahju. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse

taotluses põhistanud raskesti kõrvaldavate või pöördumatute tagajärgede tekkimist.

Kuluaruanne ja arvelduskonto kinnitus ei anna alust järelduseks, et taotluses kirjeldatud

negatiivsed tagajärjed võiksid saabuda käesoleva kohtumenetluse ajal. Kui vastustaja viivitab

ebamõistlikult kaua uue tegevusloa taotluse menetlemisega või jätab kaebaja tegevusloa

taotluse rahuldamata, võib kaebaja pöörduda kohtusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. SWYRE OÜ esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu

23.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja jäi

varasemate seisukohtade juurde ja rõhutas järgmist.

1)

Kaebus ei ole perspektiivitu. MSÜS § 34 lg 2 muutuks sisutuks, kui majandustegevuse

ajutine peatumine ei tooks kaasa RahaPTS § 75 lg 1 p-s 3 sätestatud tegevusloa kehtetuks

tunnistamise tähtaja peatumist. Vastustaja varasem praktika kinnitab kaebaja tõlgenduse

õigsust ja õigusnormid ei ole vahepeal muutunud. Vastustaja selgitus turu läbipaistvusest,

riskidest turul ja seadusandja eesmärgist ei ole asjakohased, sest riskide maandamise

seisukohalt ei ole erisusi äriühingul, kellel pole virtuaalvääringu tegevusluba ja äriühingul, kelle

tegevusluba on ajutiselt peatatud. Riske tuleb maandada tegutsevate ettevõtete puhul.

2)

Uue tegevusloa taotlemine ei taga kaebaja õiguste kaitset. Kaebaja selgitas

halduskohtule, et esialgset õiguskaitset kohaldamata saabub tema maksejõuetus juba

lähikuudel, kuid uue tegevusloa menetlemiseks on RAB-l aega kuni 120 päeva. Vastustaja ei

ole juba 2021. a juunist ühtki tegevusluba väljastanud. Kohtul on võimalik kohustada

vastustajat tegevusloa taotluste, nende menetlusaja ja väljastatud tegevuslubade kohta

statistiliste andmete esitamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja lõpuks poleks kaebajal enam

kliente, kellele teenust osutada.

3)

Kaebaja on piisavalt põhistanud pöördumatute tagajärgede tekkimist. Kolm klienti on

andnud kaebajale kinnituse, et hakkavad kaebaja teenuseid kasutama, kui need saavad

kättesaadavaks (määruskaebuse lisad 1–3). Kaebaja tegi ka väljavõtte enda finantsprognoosist,

millest selgub äriplaani realiseerimise ajagraafik (lisa 4). Need tõendid näitavad, et tänaseks on

kaebaja jäänud ilma viiest potentsiaalsest suurkliendist, kuid esialgset õiguskaitset kohaldamata

jääks kaebaja ilma ka viimasest kolmest. Äriplaani ei olegi võimalik väga konkreetsete

tõenditega tõendada. Lisaks, kui kaebaja ei saa alustada majandustegevust välja reklaamitud

ajal, vähendab see kaebaja usaldusväärsust klientide silmis.

4)

Esialgse õiguskaitse kontekstis ei ole tähtsust, et tegevusluba peatati ajutiselt seitse

päeva pärast tegevusloa saamist. Ettevalmistusi teenuse osutamiseks alustatakse juba enne

tegevusloa saamist. Pärast tegevusloa väljastamist sai kaebaja aru, et tegevuse käivitamine

viibib planeeritust veidi kauem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-21-2636

5(7)

9. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p

9). RAB esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta halduskohtule. Ringkonnakohus

ei pea seetõttu määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida RAB-lt

täiendavat vastust määruskaebusele ning arvestab varasemate seisukohtadega. HKMS § 210 lg

1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

10. Määruskaebuse õigemaks lahendamiseks võtab ringkonnakohus HKMS § 62 lg 2 ja §

198 lg 3 alusel asja juurde määruskaebuse lisad 1–4 (kirjavahetus potentsiaalsete klientidega ja

väljavõte finantsprognoosist). Need on asjakohased tõendid, sest kaebaja soovib nendega

tõendada oma esialgse õiguskaitse vajadust.

11. Määruskaebuses esitatud taotlus nõuda RAB-lt teavet alates 2021. a juulist esitatud

virtuaalvääringu teenuse tegevusloa taotluste, üle 120 päeva pikkuste tegevusloa menetluste ja

alates 2021. a juulist väljastatud tegevuslubade arvu kohta jääb rahuldamata, sest see teave ei

ole määruskaebuse õigemaks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Teave

virtuaalvääringu tegevuslubade väljastamise kohta on avalikult kättesaadav MRT-s. MRT järgi

on virtuaalvääringu teenuse osutamiseks väljastatud alates 2021. a juulist neli tegevusluba

(kehtivusaja algus vahemikus 22.10.2021–16.12.2021). Ringkonnakohus arvestab selle teabega

määruskaebuse lahendamisel. Määruskaebuse lahendamisel ei ole määrav, kui palju tegevusloa

taotlusi on RAB-le esitatud või kui pikalt taotlusi menetleti (vt täpsemalt allpool).

II

12. Halduskohtu määruse resolutsioon – jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata – on õige. Määruskaebuse väiteid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.

13. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine

kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või

oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kui

vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju ei ole ka talle soodsa

kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või kui negatiivsete tagajärgede hilisem

heastamine ei ole otstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea esialgse õiguskaitse

määruse tegemise ajal olema kindel. Kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise

ohuga, v.a kui selliste tagajärgede saabumine ei ole pikema aja jooksul võimalik või tõenäoline

(vt Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915, p 16).

14. Kaebajale väljastati 29.01.2021 virtuaalvääringu teenuse tegevusluba, kuid ta esitas

05.02.2021 MTR-i teate majandustegevusest ajutisest loobumise kohta kuni 31.12.2021. RABi

22.10.2021 otsusega tunnistati kaebaja tegevusluba kehtetuks, mistõttu ei ole kaebajal võimalik

alates 01.01.2022 (ega ka hiljem kohtumenetluse ajal) virtuaalvääringu teenuste osutamisega

alustada ja sellega tulu teenida. Määruskaebusele on lisatud e-kirjavahetus, milles kolme

äriühingu esindajad avaldavad valmisolekut hakata kasutama kaebaja pakutavaid

virtuaalvääringu teenuseid (lisad 1–3). On usutav, et mida kauem teenuse osutamise

alustamisega viivitada, seda suurem on tõenäosus, et need potentsiaalsed kliendid leiavad

endale kaebaja asemel mõne teise teenuseosutaja. Kui kohtuvaidlus osutub kaebaja jaoks

edukaks, oleks tal teoreetiliselt võimalik nõuda RAB-lt saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid

praktikas on sellise kahjunõude eelduste tõendamine väga keeruline. Eeltoodu põhjal ei saa

välistada, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

3-21-2636

6(7)

15. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

16. RahaPTS § 75 p 3 kohaselt tunnistab RAB tegevusloa kehtetuks, kui ettevõtja ei ole

taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa väljastamisest arvates.

Ringkonnakohtu eelhinnangu kohaselt ei eelda selle sätte kohaldamine kaalutlusõiguse

teostamist, nagu leiab kaebaja, vaid määratlemata õigusmõiste sisustamist (vrd Riigikohtu

11.12.2020 otsuse nr 3-20-1198, p 12). Selles, et kaebaja ei osutanud ühelegi kliendile

tegevusloa väljastamisest (29.01.2021) kuni selle kehtetuks tunnistamiseni (22.10.2021)

virtuaalvääringu teenust (s.o virtuaalvääringu rahakoti- või virtuaalvääringu vahetamise

teenust, vt RahaPTS § 3 p-d 91–101), ei ole vaidlust. Kuigi perspektiivikas ei ole kaebaja

seisukoht, et RahaPTS § 75 p-s 3 kasutatud mõistet „taotletud tegevusalal tegutsema asumine“

tuleks tõlgendada nii, et see hõlmab väga laialt kõikvõimalikku virtuaalvääringu teenuse

osutamise ettevalmistamist. Tähelepanu väärivad aga kaebaja väited, mis puudutavad RahaPTS

§ 75 p 3 tõlgendamist koostoimes MSÜS § 34 lg-tega 2 ja 5, arvestades mh RAB-i (väidetavalt

2021. a jooksul muutunud) halduspraktikat nende normide tõlgendamisel. Seega praeguses

menetlusstaadiumis ei saa kaebuse edulootusi pidada suureks, kuid kaebus ei ole ka ilmselgelt

perspektiivitu, mis annaks aluse jätta esialgne õiguskaitse ainuüksi sel põhjusel kohaldamata.

17. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et võimalus taotleda uut virtuaalvääringu teenuse

tegevusluba ei ole tõsiselt võetav alternatiiv esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Esiteks võtab

see aega (kuni 120 päeva, vt RahaPTS § 71). Teiseks on RAB 2021. a suvel teada andnud, et

muudab mh tegevuslubade väljastamise halduspraktikat senisest oluliselt rangemaks (vt nt

25.06.2021 teavitus virtuaalvääringu teenuse osutajatele, kaebuse lisa 1). Seda kinnitavad

kaudselt ka MTR-i andmed, mille järgi on tegevuslubasid 2021. a teises pooles väljastatud väga

vähe. Kuna RAB on halduspraktikat rangemaks muutnud, puudub kindlus, kas kaebajale üldse

väljastataks uus virtuaalvääringu tegevusluba, kuigi 29.01.2021 seisuga täitis ta RAB-i

hinnangul tegevusloa saamise eeldused.

18. Eelnev ei anna siiski alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, sest kaebaja

õiguste riive ei ole kuigi intensiivne ja esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu räägib avalik

huvi.

Kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutamine ei ole RAB-i 22.10.2021 otsuse tõttu järsult

katkenud, vaid kaebaja ei ole seda teenust hoolimata tegevusloa olemasolust kunagi osutanudki.

Kaebaja peatas oma majandustegevuse ajutiselt kuni 31.12.2021 juba nädal aega pärast

virtuaalvääringu teenuse tegevusloa saamist ning on jäänud üld- ja paljasõnaliseks oma

seletustes, millised takistused olid tal teenuse osutamisega alustamiseks. See viitab

võimalusele, et kaebaja taotles tegevusluba n-ö igaks juhuks või muudel eesmärkidel, kui

soovist asuda ise tegevusloaga lubatud tegevusalal tegutsema.

Kaebaja ei ole veenvalt ära näidanud, et ta on lõpetanud praeguseks kõik vajalikud

ettevalmistused ja saaks pärast esialgse õiguskaitse korras tegevusloa kehtivuse taastamist

virtuaalvääringu teenuse osutamisega alustada 01.01.2022, nagu ta majandustegevuse

peatamise teadet esitades plaanis (või saanuks seda teha veelgi varem, arvestades kaebuse

väiteid, et oli valmis teenust osutama juba 2021. a novembris). Ligikaudu aasta kestnud

ettevalmistustööde ja selle tulemuste, sh selle aja jooksul sõlmitud (eel)kokkulepete kohta ei

ole kaebaja kohtule seni tõendeid esitanud. Määruskaebusele lisatud e-kirjavahetuse järgi on

kolme äriühingu esindajad avaldanud valmisolekut kaebajaga tehinguid teha, kuid see ei

3-21-2636

7(7)

kinnita, et kaebajal on ka tegelikult valmisolek neile virtuaalvääringu teenuseid osutada.

Kaebaja on viidanud neis e-kirjades, et tegeleb alles tegevusloa saamisega („we are nearly

completing our licencing application“), mistõttu võivad ka vastajate kinnituskirjad väljendada

pelgalt üldist huvi tulevikus kaebajaga koostööd teha.

Kahelda võib ka selles, kas kaebaja püsikulud on nii suured, nagu ta väidab, ning esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmine viiks lähikuudel kaebaja maksejõuetuseni (vt ka

finantsprognoosi väljavõte, määruskaebuse lisa 4). Tõendeid oma kohustuste olemasolu ja

suuruse kohta ei ole kaebaja seni esitanud. Suurte püsikulude puhul on mõistlik eeldada, et

äriühing teeb kõik võimaliku, et asuda esimesel võimalusel tegevusloaga lubatud teenust

osutama ja teenida sellega tulu, millega mh kulusid katta, mitte ei peata oma majandustegevust

peaaegu aastaks kohe pärast tegevusloa saamist.

Kaebaja õigusi ei riiva intensiivselt ka võimalik mainekahju tulenevalt sellest, et ta ei saa

alustada virtuaalvääringu teenuse osutamisega tema enda äriplaanis kavandatud ajal. Kui

kaebaja taotles virtuaalvääringu tegevusluba, kuid tegelikult ei hakanud ega plaaninudki hakata

tegevusloaga lubatud teenust osutama, on kaebaja väidetav hea maine ja usaldusväärsus, mis

tulenes tegevusloa olemasolust, kunstlik. Lisaks teavitas RAB kõiki virtuaalvääringu teenuse

osutajaid juba 25.06.2021 oma uuest halduspraktikast, mille järgi tegevusluba tunnistatakse

kehtetuks, kui ettevõtja ei ole taotletud tegevusalal tegutsema asunud kuue kuu jooksul loa

väljastamisest, kusjuures seda tähtaega ei peata see, kui ettevõtja on teatanud MSÜS alusel

majandustegevusest ajutisest loobumisest. Sel ajal oli kaebajal võimalik veel virtuaalteenuse

osutamisega alustada, et mitte riskida tegevusloa kehtetuks tunnistamise ning sellest tingitud

usaldusvääruse kaotamisega. 01.10.2021 esitas RAB kaebajale otsuse projekti, mille järgi

kavatses tunnistada kaebaja tegevusloa kehtetuks RahaPTS § 75 p 3 alusel. Seega pidi kaebaja

vähemalt viimastel kuudel oma klientidele tegevuse alustamise aja välja reklaamimisel

arvestama võimalusega, et see ei pruugi olla realistlik.

Eeltoodud asjaoludel on kaebaja õigustest kaalukam avalik huvi tagada virtuaalvääringu

teenuse osutajate turu läbipaistvus ja majanduskeskkonna usaldusväärsus ning hoida turult

eemal ettevõtjad, kes tõenäoliselt ei soovi tegelikult ise tegevusloaga hõlmatud tegevusalal

tegutseda ja soovivad tegevusluba omada vaid n-ö igaks juhuks või üldiselt oma

usaldusväärsuse tõstmiseks.

19. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu

23.11.2021 määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)