1-20-4515/88 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4515 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 16. novembri 2021 määrus Rivo Limbakule Tartu Maakohtu 18. novembri 2020 otsusega ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamise seisuga kandmata jäänud karistuse KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rivo Limbaku (Limbak; isikukood 39505052743) kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 18.11.2020 otsusega, mis jõustus 02.03.2021, karistati Rivo Limbakut KarS § 121 lg 2 p 1 järgi 2 aasta vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra, s.o 8 kuu vangistuse võrra, ning mõisteti R. Limbakule ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati R. Limbaku eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti R. Limbaku karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.05.2020.

2. Tartu Maakohtu 13.05.2021 määrusega, mis jõustus 29.05.2021, vabastati R. Limbak karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud ning määrati katseajal täitma KarS § 75 lg-s 1 ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 8 sätestatud nõudeid ja täiendavaid kohustusi.

3. 13.10.2021 registreeriti maakohtus kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles taotleti R. Limbakule mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramist.

4. Tartu Maakohtu 16.11.2021 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ning pöörati täitmisele R. Limbakule mõistetud ärakandmata karistus, s.o 3 kuud 18 päeva vangistust.

4.1. Nähtuvalt erakorralisest ettekandest ja sellele lisatud tõenditest on R. Limbakul olnud katseaja jooksul mitmeid kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi. Ta ei ole ilmunud mõjuva põhjuseta registreerimistele 29.07.2021 ja 27.09.2021. Varasemalt on ta samuti rikkunud registreerimiskohustust, mille tõttu on ametnik koostanud kirjaliku hoiatuse. Rasketeks rikkumisteks luges maakohus narkootiliste ainete tarvitamise. EKEI Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna joobeseisundi tuvastamise saatekirjast nähtub, et 06.07.2021 on R. Limbakul tuvastatud amfetamiini tarvitamine ning 15.09.2021 MDMA ja THC tarvitamine. R. Limbak ei ole tahtlikku tarvitamist tunnistanud. Viimase rikkumisena on ametnik toonud välja, et R. Limbak ei võtnud end 2 nädala jooksul vangistusest vabanedes Töötukassas arvele ega asunud tööle. R. Limbak väitis, et käib tööl, kuid töölepingut ega registrikannet töötamise kohta ei olnud. R. Limbak rikkus seega ka nimetatud kohtu poolt määratud kohustust, kuid seda rikkumist ei lugenud maakohus sedavõrd oluliseks rikkumiseks, kuna isik täitis nimetatud kohustuse, kuigi tegi seda tähtajast hiljem.

R. Limbaku selgituste kohaselt asus ta pärast vabanemist tööle, kuid tööandja ei vormistanud teda ametlikult tööle, mistõttu tuli ta töölt ära ja võttis end seejärel Töötukassas arvele.

4.2. Erakorralisest ettekandest nähtub, et R. Limbak ei ilmu registreerimistele, helistab viimasel hetkel ja väidab, et ta ei jõua õigeks ajaks kohale. Mitmel korral on ta jätnud ka uuele määratud ajale kohale tulemast ning pole esitanud tõendeid. Maakohtul puudus veendumus, et R. Limbak on võtnud katseajal olles kontrollnõuete täitmist tõsiselt. R. Limbak ei ole olnud koostöövalmis ning ametnikule kättesaadav, mistõttu on temale käitumiskontrolli nõuete täitmine olnud puudulik. Selliste rikkumiste tagajärjel ei ole võimalik katseajaga jätkata. Kuigi R. Limbak selgitas kohtuistungil, et ta on asunud vaimse tervise õe vastuvõttudele, ei olnud maakohtul võimalik hinnata, kas tema motivatsioon sõltuvusega tegelemiseks on ka tegelikult olemas või jätkab ta ka tulevikus narkootiliste ainete tarvitamisega. Isikule on määratud vaid 6 kuu pikkune katseaeg, mis lõppeks 30.11.2021. Arvestades aga rikkumiste rohkust ja isiku suhtumist, ei saa lugeda katseaega edukaks. Seetõttu pidas maakohus nõustuvalt kriminaalhooldusametnikuga ainuvõimalikuks meetmeks ärakandmata karistuse täitmisele pööramise.

Määruskaebus

5. Tartu Maakohtu 16.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Limbaku kaitsja vandeadvokaadi abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu määrus ning jätta karistus täitmisele pööramata. Kaitsja palub hinnata veel kõiki asjaolusid ja pöörata suuremat tähelepanu R. Limbakut iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele.

5.1. Kaitsja ei nõustunud etteheitega süüdimõistetu 29.07.2021 registreerimisele ilmumata jätmises. Kriminaalhooldaja on kohtule teada andnud, et R. Limbak on teda 30.07.2021 informeerinud, et tal on jalg kipsis ning et ilma ratastoolita on liikumine raskendatud. Kohtumisel 09.08.2021 esitas R. Limbak arstitõendi 23.07.2021 saadud trauma kohta. Seega ei saa öelda, et R. Limbak jättis kriminaalhooldaja juurde ilmumata mõjuva põhjuseta, kuna oma ilmumata jäämise põhjenduseks esitas R. Limbak nõutava arstitõendi.

5.2. Tööle mitte asumise kohustuse rikkumise osas on R. Limbak selgitanud, et asus tööle OÜ- sse Asfaldigrupp, teadmata, et tööandja ei ole teda töötajana registrisse kandnud. Peale seda, kui R. Limbak kriminaalhooldaja käest teada sai, et ta ei ole nn ametlikult tööle vormistatud, pöördus ta Töötukassa poole. 10.09.2021 esitas R. Limbak Töötukassale töövõimetoetuse määramise otsuse. Hetkel käib R. Limbak määratud aegadel Töötukassas kohtumistel. Töötajal puuduvad võimalused sundida tööandjat töötamist registris kajastama.

5.3. R. Limbaku narkootiliste ainete tarvitamist on kontrollitud 4-l korral. Positiivne on see, et 2-l korral ei ole R. Limbakul tuvastatud narkootilise aine tarvitamist. Sellest võib teha järelduse, et R. Limbak tegeleb oma narkootilise aine sõltuvuse probleemidega ja püüab sõltuvusest vabaneda. Samal põhjusel on R. Limbak pöördunud ka vaimse tervise õe vastuvõttudele.

5.4. Kaitsja palub hinnata R. Limbaku tehtud pingutusi oma elu korrastamiseks. R. Limbak on abiellunud ja ta püüab igati oma elu korda seada. Määruskaebuses palutakse anda süüdimõistetule veel üks võimalus näidata, et tema edasine elu kulgeb vastutustundlikult.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega karistuse täitmisele pööramise osas ning kõik muud meetmed ning vastutulekud süüdimõistetule on ammendunud.

7. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on põhjendamatult lugenud 29.07.2021 registreerimiskohustuse täitmata jätmise rikkumiseks. 29.07.2021 ei ilmunud R. Limbak registreerimisele ega teatanud ilmumata jätmise põhjustest ning ei vastanud ka ametniku kõnele. Seega R. Limbak registreerimisel ei käinud. 30.07.2021 helistas ametnik hooldusalusele. R. Limbak vastas, et tal on jalg kipsis ning liikumine on raskendatud. Vajaks ratastooli, et tulla kriminaalhooldusosakonda. Autos on istuda ebamugav. 09.08.2021 läheb arsti juurde, et sidemeid vahetada. Registreerimine toimus 09.08.2021, kus

R. Limbak esitas TÜK epikriisi oma 23.07.2021 saadud trauma tõestuseks. Kriminaalhooldaja on põhjendatult erakorralises ettekandes märkinud, et selgusetuks on jäänud, miks R. Limbak ei teavitanud nõuetekohaselt oma ilmumata jäämise põhjustest. Ei ole eluliselt usutav, et registreerimine kuupäevaks 29.07.2020 lepiti kokku samal päeval või päev varem. Süüdimõistetu on esitanud epikriisi 23.07.2021 saadud trauma kohta. Seega oli süüdimõistetu oluliselt enne registreerimiskohustuse täitmise toimumist teadlik, et tal on jalg kipsis, tema liikumine on raskendatud, kuid ometi ei ole pidanud ta vajalikuks sellest kriminaalhooldajat teavitada. See näitab üheselt tema suhtumist kriminaalhooldusesse ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust lugeda ka, et registreerimiskohustus jäi täitmata mõjuval põhjusel.

8. Ringkonnakohus peab väheusutavaks ka süüdimõistetu selgitusi tööle asumise osas kui ka töölepingu puudumise ning registrisse kandmise osas. Isegi, kui süüdimõistetul ei olnud töölepingut ja töötajate registrisse teda ei kantud, siis oleks olnud võimalik süüdimõistetul tõendada oma töötamist näiteks läbi saadud palga maksmise. Vaevalt, et süüdimõistetu tööd ilma töötasuta tegi. Küll nõustub ringkonnakohus, et ei pea seda lugema suureks rikkumiseks, sest süüdimõistetu pöördus pärast teavitust ka Töötukassase, küll hilinemisega.

9. Kohtukolleegiumile on kummastav lugeda, kuidas määruskaebuses tolereeritakse osalist kriminaalhoolduse kohustuste täitmist, s.o loetakse positiivseks, et 4-st narkootilise aine omamisest või tarvitamise kontrollist andis positiivse tulemuse tarvitamise osas üksnes 2. Kriminaalhoolduse ajaks määratud nõuded ja kohustused on täitmiseks kohustuslikult kogu katseaja jooksul ning täies ulatuses. Narkootikumide tarvitamisele on null tolerants ehk süüdimõistetu ei tohi seda üldse teha. Seejuures selgitused selles, et tema ei ole tarvitanud, et keegi sokutas need talle klubis joogi sisse, ei ole eluliselt usutavad. Kui isik alustab aktiivset kaitset, tuleb tal selle osas esitada ka tõendid. Käesolevalt ringkonnakohtul puuduvad tõendid, et isik oleks asunud vaimse tervise õe poole. Ringkonnakohus ei tuvastanud süüdimõistetu käitumises ühtegi positiivset asjaolu.

10. Tulenevalt KarS § 76 lg-st 7, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Tegemist ei ole süüdimõistetul ühe rikkumisega, vaid süüdimõistetu on lubamatult korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi rikkunud. Süüdimõistetule ei ole mitte mingisugust mõju avaldanud asjaolu, et teda on hoiatatud või asjaolu, et süüdimõistetut on usaldatud ning ta on tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Süüdimõistetule oli antud võimalus näidata, et ta on muutunud, sh on teda ennetähtaegselt vabastatud karistuse kandmiselt, kuid see ei ole pannud süüdimõistetut oma käitumist muutma. Süüdimõistetu ei saa aru, et kohtulahendid on täitmiseks kohustuslikud, kriminaalhooldus on samasugune karistus kui vangistus ning selle nõudeid tuleb täita, mitte vabandada rikkumisi üksnes ennastõigustavate asjaoludega. Süüdimõistetu on oma käitumisega välistanud leebemad meetmed ning põhjendatud on mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramine. Rikkudes kriminaalhooldusel nõudeid või kohustusi, peab süüdimõistetu ka teadvustama, et sellel võib olla mõju tema ülejäänud elule.

11. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 16. novembri 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk