4-10-2660/54-10-2660/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2010 a Tallinn Väärteoasja number 4-10-2660 (2376,10,002875) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi N.J-i kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema

politseileitnant Kairi P29.07.2010 otsusele nr 2376,10,002875 N.J-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p

Menetlusalune isik: N.J, xxx, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON

menetlusteenistuse vanema politseileitnant Kairi P 29.07.2010 otsusele nr 2376,10,002875 N.J-i karistamises LS § 74 19 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks rahuldamata.

vanema politseileitnant Kairi P29.07.2010 otsus nr 2376,10,002875 N.J-i karistamises LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks muutmata.

kohtuotsuse jõustumisest, so 21.10.2010 ning lõpeb 3 kuulise tähtaja möödumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse

2

soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 20.09.2010. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 20.10.2010. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 21.10.2010.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanema

politseileitnant Kairi P29.07.2010 otsusega nr 2376,10,002875 karistati N.J-i LS § 7419

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12000 krooni ja LS § 7419 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada lisakaristuse osas. Kaebuses leitakse, et määratud rahatrahv, arvestades tema sissetulekut, on piisavalt raske karistus. Vastulauses on esitatud ka omapoolne versioon juhtunust ja süütegu ei ole toime pandud tahtlikult, vaid enda lohakusest. Töökoht asub Tade külas, kuhu ei pääse

ühistranspordiga ning ainus võimalus tööle pääseda on oma autoga. Süüteo toimepanemise ajal ei olnud tal ühtegi kehtivat karistust. Seetõttu palutakse otsus lisakaristuse osas tühistada.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja seletas, et juhtimisõiguse äravõtmine

pöörab senise elu põhjalikult pea peale. Praeguseks on ka abikaasa samasse kohta tööle saanud ning töökoht on 7 kilomeetri kaugusel. Alkomeeter kuulus tuttavale ja ilmnes hiljem,

et kalibreerimistähtaeg oli poolteist aastat üle läinud. Tarvitas 4-5-6 pudelit lahjat õlut 4-5 mahuprotsendiga. Alkoholi tarvitamisest kuni sõiduki juhtimiseni võis mööduda 1,5 – 2 – 2,5 tundi. Alguses oli jutt, et saab ööseks jääda, kuid siis ilmnes, et ikkagi ei saa. Juhtimisõigust oleks vaja tööl käimiseks ja aeg-ajalt tuleb ka laps trenni viia.

Kohtuväline menetleja jäi vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ja leidis, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on enamohtliku väärteoga ja sellises seisundis sõidukit juhtides ei pane juht ohtu mitte ainult ennast, vaid ka teiste liiklejate elu ja tervise. Tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamine, kus tuvastati alkoholisisaldus 0,52 mg/l,

ületab kerge joobe keskmist määra. Sellises seisundis olles hindas kaebaja oma seisundit heaks ning pidas end kaineks, et juhtida sõidukit. Riigikohus on asunud seisukohale, et selliste süütegude puhul tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib

jätta lisakaristuse kohaldamata. Selles väärteoasjas erandlikke asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistus on määratud õiglane ja proportsionaalne isiku süüga.

Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Vastavalt LS § 7419 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 18 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7419 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 7419 sätestatud süüteo eest karistatud.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 7419 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja LS § 7419 lg 3

p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Seega on karistus

3

määratud LS § 7419

lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud

sanktsiooni alammääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,57 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus

0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra.

Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud

alkoholisisaldus 0,52 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäära ületamine on

sätestatud rikkumise keskmises määras. LS § 7419

lg 2 sätete kohaselt saab väärteokorras karistada isikut, kelle väljahingatava õhu liitri kohta on tuvastatud alkoholisisaldus kuni 0,74 mg. Seega oli alkoholisisaldus tuvastatud vastutust ettenägeva sätte keskmises ulatuses ning juhul, kui alkoholisisaldus oleks olnud 0,22 mg võrra suurem, olnuks tegemist mootorsõiduki

juhtimisega joobeseisundis, milline käitumine on karistatav KarS § 424 järgi rahalise

karistuse või vangistusega kuni 3 aastat. Seega süü suurust arvestades on õigustatud isiku karistamine põhikaristusega ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana.

Esitatud kaebuses ei ole põhikaristust põhimõtteliselt vaidlustatud ning on vaidlustatud

lisakaristuse kohaldamist. Lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsiooni alammääras, so

miinimummääras. Kohus asub seisukohale, et arvestades menetlusesemeks oleva rikkumise

iseloomu, samuti isiku süü suurust, so lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurust, siis oli

vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine täiesti põhjendatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Kohtule esitatud kaebuses märgiti, et juhtimisõiguse äravõtmine muudab võimatuks tööl käimise ja lapse trenni viimise. Kohus asub seisukohale, et juhtimisõiguse vajalikkus, senise töökoha asukoht ja sinna minemise iseärasused ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna

ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Menetlusalusele isikule oli töökoha asukoht teada alates senisel töökohal töötamise algusest. Samuti oli menetlusalune isik teadlik sellest, et tema enese väär käitumine võib esile kutsuda tema suhtes piiranguid ja

isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema ja tema lähedaste olukord ei halveneks.

Kohus peab antud juhul oluliseks asjaolu, et täppisalkomeetriga tuvastatud seisundis olles pidas isik end pärast suhteliselt suure koguse alkoholi tarvitamist kaineks ning sai väidetavalt sellele kinnitust ka kalibreerimata alkomeetri näidust. Kohus leiab, et juhul, kui isik ei suuda aru saada sellest, et suuremas koguses alkoholi tarvitamine viib ta seisundisse, millise puhul on sõiduki juhtimine keelatud ja kui ta ei suuda enam ka seda seisundit tajuda, on ta ohtlik nii iseendale kui ka kõigile teistele, kes satuvad liiklusesse temaga samal ajal. Käesoleval juhul tegi menetlusalune ilmselgelt ebaõige valiku, kuivõrd ta ei valinud kahe õige valiku vahel, so jätta alkohol tarvitamata ja asuda sõidukit juhtima või asuda tarvitama alkoholi ja jätta sõiduki

juhtimine sootuks. Käesoleval juhul pidas menetlusalune isik vajalikuks nii alkoholi

tarvitamist kui ka sõiduki juhtimist selle järgselt. Taolise valiku tegemine saab olla vaid

tahtlik ja teadlik käitumine. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik on liikluses

iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest

kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud ja menetlusalune isik liikluses aktiivselt mootorsõiduki juhina ei osale.

Menetlusaluse isiku ohtlik käitumine näitab menetlusaluse isiku ilmselgelt ükskõikset

suhtumist võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks edasise elu korraldamisel endisel viisil, samuti näitab selline käitumine tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse. Menetlusaluse isiku käitumisest saab järeldada, et alkoholi tarvitamine ja seejärel alkoholi mõju all olles sõiduki juhtimisele asumine oli menetlusaluse isiku jaoks olulisem kui võimalus senist eluviisi jätkata või perekondlikke kohustusi täita. Kohtu arvates näitab menetlusaluse isiku käitumine pigem

seda, et ta tegi kõik enesest oleneva selleks, et temalt sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine muutuks vältimatuks.

4

Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse

muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata.

Märt Toming kohtunik