2-20-8437/70 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8437

Tsiviilasi

L. T.i ja T. T.i hagi F. Y. M. N.i vastu kahju

tekitava tegevuse keelamiseks ja mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

Hageja 1 hagihind 7 000 eurot

Hageja 2 hagihind 7 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 L. T. (isikukood xxxx)

Hageja 2 T. T. (isikukood xxxx)

Hagejate

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Karmen Turk

Kostja F. Y. M. N. (isikukood xxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt L. T.i hagis F. Y. M. N.i vastu.

2. Mõista F. Y. M. N.ilt L. T.i kasuks mittevaraline kahju 300 eurot.

3. Jätta rahuldamata L. T.i hagi F. Y. M. N.i vastu kahju tekitava tegevuse

keelamiseks.

4. Jätta T. T.i hagi F. Y. M. N.i vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju

tekitava tegevuse keelamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta L. T.i hagis F. Y. M. N.i vastu kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta T. T.i hagis F. Y. M. N.i vastu menetluskulud T. T.i kanda. Määrata

menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. Hageja 1 ja kostja on endised elukaaslased. Poolte kooselu lõppes septembris 2019.

Hagejad on abielus. Hagejad ei lahutanud enda abielu ajal, mil hageja 1 oli suhtes kostjaga.

Pärast hageja 1 ja kostja suhte ja kooselu lõppu on kostja ulatuslikult ja järjepidevalt

ahistanud ja laimanud nii hagejat 1 kui ka hagejat 2. Kostja on rikkunud hagejate isikuõigusi,

avaldades e-kirjades hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid.

Kostja on avaldanud hageja 1 kohta A. S., I. N. ja T. K. saadetud e-kirjades väljendeid

nartsissist, pervert, prostituut ja lits ning hageja 2 kohta väljendi paks siga.

2. Hageja arvates on „pervert“, „nartsissist“, „lits“ ja „prostituut“ ebaõiged faktiväited.

Hageja hinnangul on „nartsissistlik“ väljendi kasutamine faktiväide, millega halvustatakse

inimest olukorras, kus tegelikult inimesel sellist haigust diagnoositud ei ole. Nimetatu on

Eestis kasutusel oleva terviseseisundite loetelu järgi konkreetselt diagnoositud haigusseisund.

3. Kostja tegevuse suhtes on algatatud kriminaalasi, milles on kannatanuteks muuhulgas

mõlemad hagejad. Hagejad on kostja poolt niivõrd traumeeritud, et mõlemale on määratud

psühholoogilist nõustamist ohvriabi teenuste raames. Kostja on e-kirjades avaldatud

ebaõigetele faktiväidetele ja ebakohastele väärtushinnangutele tuginedes teotanud hagejate au.

Samuti on kostja rikkunud hagejate isikuõigusi nende kohta ebaõigete andmete avaldamisega.

Sõnad „nartsissist“, „pervert“, „prostituut“ ja „lits“ ning „paks siga“ omavad olemuslikult

negatiivset alatooni ja tähendust. Kostja eesmärgiks on olnud ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamise teel hagejate negatiivsesse valgusesse asetamine ja

nende au teotamine. Kostja on saatnud e-kirju korduvalt, erinevatele isikutele ning selge

eesmärgiga asetada hagejaid halba valgusesse ja solvata neid. Kostja tegevus oli tahtlik,

läbimõeldud ja süstemaatiline ning kostja andis endale üheselt aru, mida ja milleks ta teeb.

4. Hagejad paluvad mittevaralise kahju hüvitise välja mõista kummalegi hagejale kohtu

õiglasel äranägemisel. Käesoleval juhul on rikkumine olnud oluline, tahtlik ja süstemaatiline

ning kestnud pikka aega. Täiendavalt nõuavad hagejad neile tekitatud kahju hüvitamist ka

VÕS § 134 lg 6 alusel. Käesoleval juhul esineb vajadus mõjutada kostja käitumist, pidades

silmas, et kostja on hageja 1 endine elukaaslane, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus,

kus mõlemad hagejad on kannatanud. Kostja poolt hagejate õiguste rikkumine on olnud

teadlik, tahtlik ja süstemaatiline.

5. Hagejad taotlevad mittevaralise kahju hüvitamist ning kahju tekitava tegevusena

ebakohaste väljendite edasise avaldamise keelamist. Hagejad paluvad kohtule esitatud hagis:

keelata kostjal avaldada hagejate kohta kolmandatele isikutele mistahes hinnanguid ja väiteid,

sh kasutada hageja 1 kohta väljendeid „pervert“, „nartsissist“, „lits“ ja „prostituut“ ning

hageja 2 kohta väljendit „paks siga“ mistahes keeles ning mõista kostjalt hagejate kasuks

mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel õiglaseks peetud summas. Menetluskulud

paluvad hagejad jätta kostja kanda. Samuti paluvad kostjad kohtul määrata, et kostjal tuleb

väljamõistetud menetluskuludelt tasuda seaduses sätestatud viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni hagejate menetluskulude

hüvitamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja pole teinud ühtegi

avaldust meediale, avalikkusele, televisioonis vmt. Kostja on väljendeid avaldanud

erakirjavahetuses

(kirjad

ei

olnud

saadetud

hagejatele).

Tegemist

oli

privaatse

kirjavahetusega, mis on kostjale teadmata viisil sattunud hagejatele. Seega ei ole kostja

hinnangute/väljendite avaldajaks. Kostja e-kirjad kolmandale isikule on PS § 43 kaitse all.

Hageja on rikkunud sõnumisaladust.

7. Kui kohus keelaks kostjal kasutada eravestluses hagis märgitud väljendeid, rikuks kohus

lubamatult kostja sõnavabadust. Kohus ei saa reguleerida isikute omavahelist privaatsuhtlust

ning keelata seal väidete/hinnangute kasutamist. Kohtuotsuse täitmiseks peaks kohtutäitur

regulaarselt jälgima kostja kirjavahetust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole

hagejate kohta midagi ebaõiget või ebakohast hagejate kohta avalikult avaldanud. Kostja ei

ole hagejatele mittevaralist kahju tekitanud.

8. Alternatiivselt leidis kostja, et hagejad pole põhistanud ohtu edasiseks rikkumiseks ning

hagejatel on kohustus väljendite kasutamist taluda. Kohus ei saa keelata kostjal umbmääraselt

mistahes väljendite kasutamist. Kostja kasutas etteheidetavaid väiteid, kuna oli sunnitud

kaitsma ennast laimu eest. Hagejad on ise oma tegevusega põhjustanud negatiivse arvamuse

tekkimise ning nende kohta kasutatud väljendid on tõesed. Antud juhul on hagejad (eriti

hageja 1) andnud põhjust (alust) sellisteks hinnanguteks.

9. Kostja on kasutanud hageja 1 kohta inglise keelseid väljendeid nagu “bitch” ja “prostitute”,

mida hagejad on meelevaldselt tõlkinud kui “lits”. Sõnal “bitch” on inglise keeles hoopis teine

tähendus – “an unkind or unpleasant woman” (ebasõbralik või ebameeldiv naine). Antud

sõnaga soovis kostja iseloomustada L. T.i kui naist, kes on kostja arvates ebameeldiv,

rahaahne ja elab meeste kulul. Kostja kasutas e-kirjavahetuses hageja 1 kohta inglise keelset

väljendit “prostitute” iseloomustamaks teda kui isikut, kes kasutab mehi ära selleks, et saada

neilt rahalist toetust. Kostja ei kasutanud nimetatud väljendit sellises tähenduses nagu hagejad

seda tõlkisid (“lits”). Hagejad on ette heitnud nagu kostja kasutaks hageja 1 kohta kahte eraldi

väljendit „nartsissist“ ja „pervert“. Tegemist on tervikliku väljendiga „nartsissistist pervert“,

mida kasutatakse psühholoogias. Nartsissistist perverdid käituvad nagu nad oleksid teistest

paremad, nad vajavad imetlust. Isik huvitub ainult iseendast ja oma heaolust. Samuti

iseloomustab neid see, et nad valetavad ja näitavad ennast ohvrina. Kostja arvates on hageja

1 puhul tegemist sellise isikuga: olles suhetes kostjaga ja olles temalt saanud tuhandeid

eurosid, on hageja 1 halvustanud kostjat igal võimalikul viisil.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus rahuldab hageja 1 esitatud nõude osaliselt

mittevaralise kahju hüvitamise osas. Hageja 1 kahju tekitava tegevuse keelamise nõue

rahuldamisele ei kuulu. Hageja 2 esitatud nõuete osas hagi rahuldamisele ei kuulu.

11. Hagejad on oma nõuded esitanud kahel alusel: 1) au teotamisest tulenev kahju hüvitamise

nõue ning 2) kestva õigusvastase tegevuse lõpetamise nõue. Hagiavalduse kohaselt on kostja

teotanud hagejate au, avaldades e-kirjades kolmandatele isikutele ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid.

12. Kohus täitis 15.02.2021 toimunud kohtuistungil selgituskohustust ning selgitas

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (II kd, tl 67).

Mittevaraline kahjunõue

13. Hagejate mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1

p-iga 4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase

isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete

avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise

kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb

mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

14. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest).

Objektiivse teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik

seos. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures

peavad hagejad tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad

nõuavad.

15. Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on

väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks

võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei

nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse

korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas

(RKTKo 3-2-1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

16. Kohus võtab seisukoha, kas kostja on käsitatav kõnealuste väidete avaldajana VÕS §

1046 ja § 1047 mõttes. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku

nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1). Isiklike

õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse

kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava

avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete

ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1).

Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Seega on kõrvalise

isikuna käsitletavad A. S. ja T. K.. I. N. ei ole käsitletav kõrvalise isikuna, kuna ta on kostja

lapse ema. Seega on kostja avaldaja A.S. ja T.K. saadetud e-kirjades avaldatu osas.

Ebakohaste väärtushinnangutega ja valede faktiväidetega on võimalik hageja suhtes

negatiivset mainet kujundada ka kostja lapse ema ees. Seega on kostja rikkunud hageja

isiklikke õigusi I. N. hageja 1 kohta väiteid avaldades.

17. Kohus analüüsib mida kostja avaldas.

Hageja 1 leiab, et kostja avaldas tema kohta väited „prostituut“, „lits, „nartsissist“ ja

„pervert“. Kostja on seisukohal, et ta kasutas hageja 1 kohta kahte eraldi väljendit

„nartsissist“ ja „pervert“, vaid tegemist on tervikliku väljendiga „nartsissistist pervert“.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt avaldas kostja hageja 1 kohta „narcissist pervert“ –

nartsissistlik pervert (I kd tl 7); „ruska suka“ - vene lits (I kd tl 8); „narcisists perverts“ –

nartsissistist pervert (I kd tl 9); „pervert narcissist“ – pervert nartsissist (I kd tl 10); „prostitute

narcissist pervert“ - prostituudist nartsissistist pervert (I kd tl 11); „2 narcissist perverts“ – 2

nartsissistist perverti (hagiavalduse lisa 9, I kd tl 12); „prostitute“ – prostituut (I kd tl 13);

„pervert narcissist“ - perverdist nartsissist (I kd tl 14); „those 2 womens pervert narcissists

inge and lana„ – need 2 naist pervertidest nartsissistid (I kd, tl 16); „such prostituted

blackmailing men to get money“ – selline prostituut šantažeerib mehi raha saamiseks (I kd tl

17); „Russian prostitute pervert narcissist“ – vene prostituut pervert nartsissist (I kd tl 18);

„prostitute“ - prostituut (I kd tl 19); „2 prostitutes tagel and lust“ - 2 prostituudile tagelile ja

lustile (I kd tl 20). Kohtule esitatud vandetõlkest nähtuvalt on sõna „bitch“ tõlge „lits“ (II kd,

tl 41). Kohus nõustub kostjaga, et kostja avaldas hageja 1 kohta tervikliku väljendi

“nartsissistist pervert”, mitte eraldi „nartsissist“ ja „pervert“. Seega avaldas kostja hageja 1

kohta „lits“, „prostituut“ ja “nartsissistist pervert”.

18. Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud, et kostja avaldas hageja 2 kohta „like lana can

keep only her fat pig, nobody else can stay with narcisists perverts like you both“ – nagu lana

suudab pidada ainult oma paksust seast abikaasat, keegi teine ei saa jääda selliste nartsissidest

pervertide juurde (I kd tl 9); „You can tell to tagel which has shit life now in her 50sqm

communist flat with her fat pic of man, blocked at home ..“ - võid öelda tagelile, kellel on

praegu 50-ruutmeetrises kommunistlikus korteris sitt elu, koos oma kodus oleva paksust seast

mehega kes on blokeeritud kodus (I kd tl 12), „lana with her fat pig of husband“ – lanale

koos tema paksust seast abikaasaga (I kd tl 21). Kohus nõustub hagejaga 2, et kostja avaldas

kolmandatele isikutele tema kohta „paks siga“. Avaldatust on üheselt aru saada, et „paks siga“

käib hageja 2 kohta, kuna mainitakse hageja 1 meest /abikaasat.

19. Kohus tuvastab, kas kostja poolt avaldatu on faktiväited või väärtushinnangud.

Kohus on seisukohal, et „lits“ on väärtushinnang. Tegemist on kostja subjektiivse hinnanguga

hagejale 1, kuna avaldatu tõelevastavust ei ole üheselt võimalik kontrollida. „Eesti keele

seletav sõnaraamat" 2009 annab „lits“ tähenduseks tasu eest meestega seksuaalvahekorda

astuv naine, lõbunaine, hoor, kergete elukommetega, liiderlik naine. Kohtu hinnangul ei ole

litsiks olemist võimalik tõendada. Seda on võimalik üksnes hinnata. Kohtu hinnangul on

tegemist negatiivse hinnanguga. Seega on avaldatu hageja au teotav.

Väide „prostituut“ on faktiväide, kuna nimetatut saab jah/ei skaalal kontrollida. Eesti keele

seletava sõnaraamatu kohaselt on „prostituut“ prostitutsioonist elatuv inimene; oma keha,

ande, au või muu sellise müümisest elatuja. Seega on võimalik oma keha müümisest ja

prostitutsioonist elatumist kontrollida. Asjaolu, et karistusseadustikus puudub sõna

„prostituut“ definitsioon, ei tee nimetatut väärtushinnanguks.

Väide “nartsissistist pervert” on kostja subjetiivne hinnang hagejale. Vastavalt on tegemist

väärtushinnanguga. Kohus ei nõustu hageja 1 seisukohaga, et „nartsissistlik“ väljendi

kasutamine on faktiväide. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on „nartsissism“

isiksusehäire, millele on omane üleolekutunne ja eneseimetlus. Mõistlik inimene saab

avaldatust aru, et kostja andis subjektiivse hinnangu hagejale 1. Mõistlik inimene ei mõista

avaldatut selliselt, et kostja väitis hagejal 1 isiksusehäire olemasolu. Eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt on sõna „pervert“ tähendus perversne isik. Kohtu hinnangul mõistab

mõistlik inimene kostja poolt avaldatut selliselt nagu oleks hageja perversne eneseimetleja.

Kohus leiab, et hageja 2 kohta avaldatud „paks siga“ on väärtushinnang, kuna see ei ole

kontrollitav. Tegemist on kostja 2 subjektiivse hinnanguga hagejale 2, mille kohaselt on

hageja paks siga. Mõistliku inimese mõistes on tegemist ülekaalulise isikuga.

20. Kohus hindab, kas hagejate kohta avaldatud faktiväide ja väärtushinnangud on au

teotavad ja ebaõige/ebakohased.

Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata väärtushinnangu ebakohasust,

tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang on isiku au teotav juhul, kui

sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või

negatiivne

tähendus.

Väärtushinnangu

põhjendatus

tähendab

eelkõige

seda,

kas

väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada.

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel

eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava faktiväide, isegi kui see teotab

isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et

faktiväide vastab tegelikkusele. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh

võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus

võib mh sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7

Väide „lits“ on halvustava tähendusega, mis jätab hagejast 1 mulje, kui kergete

elukommetega, liiderlikust naisest. Kohtu hinnangul on tegemist negatiivse hinnanguga.

Nimetatud väide kutsub tavapäraselt esile avalikkuse negatiivset suhtumist isikusse. Seega on

avaldatu hageja au teotav.

Kohus on seisukohal, et hageja 1 raha küsimine kostjalt ei anna alust ja õigustust öelda

hageja kohta „lits“. Kingituste nimekiri ja kingituste ostmine hagejale 1 ei ole piisavaks

aluseks sellise hinnangu avaldamiseks. Hageja 1 väide "I cost much" ei anna alust öelda

hageja 1 kohta lits. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et nimetatud väljendist saab

järeldada, et hageja 1 müüb ennast. Hageja 1 selgitas, et hetkel, kui ta enam oma tolleaegse

abikaasaga koos ei elanud ning kostjaga kooselu alustada püüdis, tähendas see tema jaoks

finantsiliselt väga suurt hüpet. Hageja 1 selgitas 27.05.2021 toimunud kohtuistungil, et tema

elus olidki suured kulud. Ta maksab kooli eest ja maksab laenu. Tema ei küsi meestelt raha.

Kostja ise tahtis maksta hageja laenu (III kd, tl 21 pöördel). Asjaolu, et hagejale 1 meeldivad

kallid asjad ja luksuslik elustiil, ei anna alust öelda tema kohta „lits“. Vastavalt on tegemist

ebakohase hinnanguga.

Kohus tuvastas, et „prostituut“ on faktiväide. Seega on kostja kohustus tõendada, et tegemist

on õige faktiväitega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud enda väidet, et hageja 1

on prostituut. Seega on tõendamata, et hageja 1 elatub prostitutsioonist. Kohus ei nõustu

kostja seisukohaga, et hageja enda kohta öeldu „I cost much“ annab alust asuda seisukohale,

et tegemist on eskortteenuse osutamisega hageja 1 poolt. Ainuüksi see, et hageja 1 on enda

kohta öelnud, et ta on kulukas naine ei tõenda seda, et ta on prostituut. Samuti ei tõenda

hageja 1 prostituudiks olemist see, et kostja kulutas hageja 1 peale kokku 108 700 eurot.

Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud, et ta maksis hageja 1 korteri eest ning hageja 1

nõudis temalt teemantsõrmust kihlasõrmuseks (III kd, tl 16). Tõendamist ei ole leidnud, et

hageja 1 edastas kostjalt saadud raha hagejale 2. Seega ei vasta faktiväide tegelikkusele ning

tegemist on ebaõige väitega.

Kohus tuvastab kas väide „“nartsissistist pervert” on kohane väide. Arvestades, et kostja on

hageja käitumisele andnud nimetatud hinnangu kasutades Eesti kultuuriruumis mh levinud

negatiivse tähendusega sõimusõna „pervert“, asub kohus seisukohale, et tegemist on

ebakohase väärtushinnanguga, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav

tähendus on mõistlikule inimsele ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes

hageja alandamine ja mõnitamine. Kohus on seisukohal, et hagejal puudus mõistlik õigustus

hageja 1 kohta nimetatud hinnangu andmiseks. Vastavalt on tegemist ebakohase hinnanguga.

Väljend „paks siga“ on negatiivse tähendusega. Väärtushinnang võib olla ebakohane

tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-

14, p 17). Ebasündsaks peetakse väljendust, mis on ebakohane ja mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (RKTKo nr

3-2-1-152-09, p 15). Kohus märgib, et teise isiku kohta arvamuse omamine ja

väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Kohus möönab, et

väljend „paks siga“ on negatiivne, kuid teise isiku kohta väärtushinnangu, ka negatiivse,

avaldamine ei ole iseenesest keelatud. Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et avaldatu

oleks hageja 2 isikut eriti alavääristav või au teotav, ei ole esile toodud. Ainuüksi halvustav

väide ei ole au teotav. Seega ei ole tegemist ebakohase hinnanguga. Seega ei ole hageja 2

nõude puhul vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

21. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on ebaõige faktiväite ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamisega ja hinnangute andmisega rikkunud hageja 1 isikuõigusi ja

hagejale 1 on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt

tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).

Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

22. Kohus tuvastab kas faktiväite ja väärtushinnangute avaldamine on õigusvastane.

Käesolevas asjas on kostja avaldanud väited, mis sisaldavad hageja 1 kohta ebaõiget

faktiväidet ning väärtushinnanguid. Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust

välistavad asjaolud ja kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hagejate õiguste rikkumine,

et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au

teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks

hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1

esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2

järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine

on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls

2 ja lg 2 ls 2).

Kohus leiab, et väidet ei saa lugeda au teotavaks üksnes põhjusel, et see on negatiivse

tähendusega. Au teotamise ründe raskusastme hindamisel tuleb arvesse võtta avaldatu

konteksti, ulatust ja ühiskondlikku tähtsust. Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille

vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat.

Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Kostja

avaldas nimetatud hinnangud ja väite hageja 1 kohta vestluses kolmandate isikutega ja enda

lapse emaga. Kohus leiab, et kostja avaldatu oli hageja 1 suhtes ebaviisakas, ebasünnis ning

hageja 1 suhtes vaenu õhutav ning negatiivset kuvandit loov. Kostja poolt kirjutatust nähtub,

et kostja soovis diskuteerida hageja 1 isiku üle eesmärgiga teda alandada, alavääristada ning

tekitada vaenu hageja 1 suhtes.

Seega, võttes arvesse, et kostja sõnakasutus oli hageja 1 suhtes vaenu õhutav ja mõnitav leiab

kohus, et kostja tegu on õigusvastane. Kohus tuvastas eelnevalt, et ebaõige faktiväite ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamine on hageja 1 õiguste rikkumine ning kostja ei

tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased. Eeltoodust tulenevalt on väidete

avaldamine õigusvastane ning rikub hageja 1 isiklikke õigusi. Seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte

eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest (VÕS § 1045 lg 3). Seega

õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.

23. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale 1

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju

tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis:

esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050

lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st

kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on

käitunud hageja 1 kohta ebaõige faktiväite avaldamisel ja väärtushinnangute andmisel

vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud

rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

24. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale 1

isikuõiguste ja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju

tekitamise eest.

25. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse

otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS §

134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete

andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse

või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib

kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

26. Hageja 1 esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud

mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning

olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks

sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d

22 ja 24). Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärgiks on ka mõjutada kahju tekitajat hoiduma

edasisest kahju tekitamisest, kuid seda erinevusega, et kohus võib isiklike õiguste rikkumise

puhul arvesse võtta ka kahju tekitanud isiku varalist seisundit. Hageja 1 kasuks välja

mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset eesmärki

vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt ebaõigete

faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad isiku au ja väärikust.

27. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja 1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine

300 euro ulatuses. Kohtu hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi ebaõigete

faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Kohus arvestab 300 euro

väljamõistmisel sellega, et kostja avaldas hinnangud e-kirjavahetuses, mitte avalikkusele.

Kohtu hinnangul ei ole hageja 1 isikuõiguste riive väga suur. Tõendamist on leidnud, et

hagejale 1 on määratud ohvriabi seoses kriminaalasjaga, mitte seoses kõnealuste väidete

avaldamisega. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades 2018.– 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud

hüvitised vahemikku 200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800

eurot. Seega jääb väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.

Tõik, et see on väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist

sümboolseks.

Õigusvastase tegevuse keelamise nõue

28. VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuavad hagejad kostjalt ka kestva õigusvastase tegevuse

keelamist, sh keelata kostjalkolmandatele isikutele hagejate kohta solvavate e-kirjade

saatmise ning väljendite nagu „prostituut“, „nartsissist“, „lits“, „pervert“ ja „paks siga“

kasutamise.

Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise

lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 ls 1). Kahju õigusvastane tekitamine on võimalik isikliku õiguse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isiklike õiguste rikkumiseks on mh isiku au teotamine

ebakohase väärtushinnanguga (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1).

Rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja avaldas

hagejate kohta väärtushinnangu või faktiväite; 2) väärtushinnang oli ebakohane või faktiväide

ebaõige; 3) ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamine on õigusvastased;

4) kostja jätkab hagejate kohta ebakohase väärtushinnangu(te) ja faktiväite õigustamatut

avaldamist.

Kohus tuvastas, et kostja avaldas hageja 1 kohta ebaõige faktiväite ja ebakohased

väärtushinnangud. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja 2 avaldas hageja kohta väärtushinnangu

„paks siga“. Tegemist ei ole ebakohase väärtushinnanguga. Vastavalt ei ole hageja 2 osas

täidetud kõik rikkumise nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused ning rikkumise nõue

rahuldamisele ei kuulu.

Samuti ei kuulu nõue rahuldamisele hageja 1 osas. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud normi

eesmärk olla keelata kellelgi midagi ütlemast. Samuti ei saa kohus keelata abstraktselt kostjal

mistahes hinnangute sh väljendite nagu „prostituut“, „nartsissist“, „lits“, „pervert“ ja „paks

siga“ kasutamise avaldamine kolmandatele isikutele. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et

õigusriigis ei ole võimalik keelata kostjal igavesti hageja 1 osas hinnangute ja väidete

avaldamist. Kohtul tuleb arvestada ka sõnavabadusega.

29. Kohus jätab arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte

poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid.

MENETLUSKULUD

30. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja 1 hagi osaliselt, so ühe nõude osas ja teise nõude osas jättis

rahuldamata, peab kohus põhjendatuks jätta hageja 1 nõude osas menetluskulud poolte endi

kanda.

31. Hageja 2 nõude osas jätab kohus menetluskulud hageja 2 kanda (TsMS § 162 lg 1).

32. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

33. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 06.01.2023 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 17.12.2021 kohtuotsus.