4-21-4065/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-4065

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

LÕPPOSA

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

02. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4065 (2302,21,012466) Kohtunik Mairi Heinsalu Kohtuistungi sekretär Irene Valge Tõlk Zemfira Lampman Väärteoasi U.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve-

keskuse kohtuesindusgrupi 05.10.2021. a otsusele väärteoasjas nr 2302,21,012466, millega U.S karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 3 ja LS § 236 lg 1

20 eurot alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o. 460 eurot. Menetlusalune isik U.S – isikukood: XXX; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti esindaja Põhja prefektuuri Jaak Paju

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § §

132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.10.2021. a otsus väärteoasjas nr 2302,21,012466, millega U.S karistati LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga

80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o. 460 eurot osaliselt, s.o. karistuse täitmise viisi osas.

2. rahatrahvid summas 320 eurot ja Teha uus otsus, millega määrata, et määratud

460 eurot -te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates tuleb KarS § 66 lg

4-21-4065

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt, s.o. 65 eurot kuus Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB pank või EE701700017001577198 Luminor Bank, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220215086579.

3. Politsei- Muus osas jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.10.2021. a väärteootsus muutmata.

4. a, VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaeg saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldada osaliselt.

6. Kohtuotsuse koopia anda menetlusalusele isikule ning edastada Politseija

Piirivalveametile

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. saamisel on põhistusi sisaldav Kassatsiooniteatise

tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis 15 päeva jooksul kassatsiooniteate saamisest alates. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. V

ÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 05.10.2021. a otsusega karistati U.S väärteoasjas nr 2302,21,012466, LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 115 trahviühiku ulatuses, s.o 460 eurot. Menetlusalune isik juhtis 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx juures mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas pargitud sõidukit , millega põhjustas varalise kahju AS xxxx Xxxx. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo,

46 lg 3 samuti rikkus LS § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõudeid ja pani toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo. Kaebuses palub menetlusaluse isik tühistada 05.10.2021. a otsus avarii eest määratud trahvi osas. Ei saa aru, miks talle kui t hoovis, määrati sanktsioon, riivas kergelt pargitud sõiduauto kus ta elab. Kahju on minimaalne, natukene sai tiib kriimustada, isegi ei ole mõlke ja vigastusi.

Teab täpselt, et selliste juhtumite korral politsei kohale ei tule, seepärast viis lapsed kooli,

4-21-4065

hiljem helistas kindlustusfirmasse, siis politseisse, fikseeris avarii

Palub ja tunnistas süüd. trahvi

kaaluda trahvi ajatamise v

tühistada või õimalust pooleks aastaks.

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et tervikuna tunnistab süüd, seaduse seisukohast õigus tal ei olnud. Kasvatab üksi 2 last, keda viis kooli. Hoovist välja sõites tuli vastu suur oma auto gabariite sõiduk, ei arvestanud ja oma sõiduki uksega riivas pargitud auto tiiba kergelt. Peatus vaatas, et suuri kahjustusi polnud, tema ja auto värv jäi teisele autole. Viis lapsed ära, läks ise tööle, kahjuks koheselt ei helistanud politseisse, aga päeva jooksul teg i seda. Kui teist autot riivas, siis nägi, et olid minimaalsed kahjustused ja sõitis edasi. Ei väljunud autost . Hommikul oli kiire ja teab, selline avarii politseid ei huvita. Mingit , vaatas läbi akna teadet ta kahjustatud sõidukile oma andmetega ei jätnud. Samuti teab, et igast avariist tuleb politseile helistada. Kehtivaid trahve ei ole 20 aastat. Ta ei ole seda teise auto omanikku näinud, sooviks vabandada, sai aru, et just tema oli avaldaja. Soovib, et trahv annuleeritakse, aga kui ei ole võimalik, siis minimaliseerida või ajatada tasumine.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isik on mõlemad rikkumised toime pannud. Õnnetuse põhjustamine on tõendatud tõenditega isiku enda ütlustega. On kogutud

ja selge, et isik ei hoidnud ohutut külgvahet teisele autole. LS näeb ette ja tekitas varalise kahju

karistuse õnnetuse põhjustamise eest, maksimaalne trahv on kuni 1200 eurot, arest ja juhtimisõiguse äravõtmine. Menetleja on määranud karistuse sanktsiooni alumises neljandikus, s.o 320 eurot. Seadusandja on näinud ette võimaluse, et kui juhid on kohapeal, lepivad omavahel kokku, täidavad paberid, siis politsei ei pea sekkuma. Kui aga on juhtide vahel lahkarvamus või kahjustatud sõiduki omanikku ei ole kohal, siis tuleb koheselt teavitada politseid. Mis helistada politseisse, siis sellega panigi iganes põhjustel kaebaja otsustas mitte toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise. Tööpäeva lõpus helistamine, mitu tundi hiljem, ei vabanda tema käitumist. Ka selle rikkumise eest on maksimaalne trahv kuni 1200 eurot. Kuna isikul kehtivad karistused puuduvad, siis saab keskmisest määrast allapoole liikuda, aga kuna on 2 eraldivõetavat rikkumist, siis kogusumma on suur. Puudub alus karistusotsuse tühistamiseks või ka kergendamiseks, sest see on proportsionaalne karistus, kuid leiab, et trahv on . põhjendatud määrata ositi tasumisele

M

AAKOHTU SEISUKOHT SÜÜTEOKOOSSEISU OSAS

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus

4-21-4065

ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). LS § 223 lg 1 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 223 lg 1 sätestab vastutuse - mootorsõiduki , maastikusõiduki -

- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega nähtub, et U.S süüdistatakse selles, et ta

juhtis 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx juures mootorsõidukit, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas pargitud sõidukit xxxx reg nr xxxx AS Xxxx. , millega põhjustas varalise kahju

Väärteotoimikus olevast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt liiklusõnnetuse on

sündmuskohaks sõitis otsa Xxxx, kus pargitud autole Xxxx reg nr xxxx xxxx ja lahkus. Kahjustusi on saanud pargitud sõiduk Xxxx, mille vasak esiosa on vigastatud. Samuti nähtuvad menetlusaluse isiku sõiduki Xxxx reg nr xxxx . muskoha

– parema külje vigastused Sünd vaatlusprotokoll on koostatud 08.09.2021 ajavahemikul kell 14:10-14:40. Xxxx reg nr Sõiduki

xxxx vigastused nähtuvad ka väärteotoimikus olevatelt fotodelt, mis on lisatud sõiduki 08.09.2021 koostatud vasaku esiosa esitule all on vaatlusprotokollile ning millest nähtub, et punased kraapejäljed. Sõiduki Xxxx reg nr xxxx 16.09.2021 koostatud vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fotodelt nähtuvad sõidukil paremal küljel raapejäljed ja mõlk k

.

Toimiku materjalidele on lisatud ka juhusliku pealtnägija ja sama trepikoja elaniku poolt sõidukile jäetud kiri, milles on märgitud järgnev teade Xxxx reg nr xxxx Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis saab tulla ühesele järeldusele, et just sõidukiga Xxxx reg nr xxxx 08.09.2021 kella 07:26 ajal Xxxx , mida juhtis menetlusalune isik, riivati mööda sõites juures parkivat Xxxx reg nr xxxx sai parkiv kahjustusi. sõidukit , mille tagajärjel sõiduk Menetlusalune isik on ltoodut ka ise tunnistanud ja selles puudub vaidlus. ee Väärteotoimiku materjalide kohaselt on sõiduki Xxxx reg nr xxxx omanik AS Xxxx. Vaadates vigastusi, siis vajas see ilmselgelt taastamisremonti. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt sõiduki omanikule. Seega on väärteoasjas on tuvastatud varalise kahju tekkimine kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

4-21-4065

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud kohustuse rikkumist, s.o juht peab s

LS § 46 lg 3 õitmisel hoidma ohutut külgvahet. Antud juhul menetlusalune isik on ise tunnistanud, et tal oli hommikul kiire ja hoovist välja sõites sõitis neile vastu suur auto ning ta ei tunnetanud oma auto gabariite ja riivas paremal pool teed parkivat sõidukit. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS §

46 lg 3 kohustust. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud kohustust järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei olnud liikluses piisavalt hoolas, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta ei ole piisavalt tähelepanelik, siis võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 46 lg 3 kohustust ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

LS

§ 236 lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 169 lg 5 ja lg 4 p 4 ja 5 nõuete rikkumises ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ettenähtud korras politseile teatamata.

LS § 169 sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral. Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt LS § 2 p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju. LS § 169 lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik lahkus sündmuskoha liiklusõnnetuses lt ning t ei

teatanud. Oma ütlustes selgitas õhtul peale tööd. menetlusalune isik, et tegi seda alles

Sündmuskoha vaatlusprotokoll on aga koostatud ajavahemikul kell 14:10 , mistõttu -14:40 teatati politseile liiklusõnnetusest kellegi teise ehk teise sõidukijuhi poolt. LS § 169 lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama. LS § 169 lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks LS § 169 lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4

4-21-4065

loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud LS § 169 lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu. Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 märgitud tingimusi. Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud LS § 169 lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Menetlusalune isik ei teadnud , täpselt kellele ta oli liiklusõnnetusega kahju tekitanud, kuigi teadis, et tegemist on sama maja elanikuga, kuid ta siiski lahku . Ta isegi ei , et s sündmuskohalt väljunud kahjustused üle vaadata või sõiduki klaasivahele teade oma andmetega jätta.

Menetlusalu nnetus ne isik helistas oma sõnade kohaselt politseisse alles õhtul peale tööd, õ juhtus aga hommikul 7:26. Politseisse helistamise kohta aga ühtegi tõendit esitatud ei ole. Kui arvestada menetlusaluse isiku ütlusi, et see juhtus alles õhtul peale tööd, siis seda ei saa igal juhul käsitleda "kohe teavitamisena". Tundide pikkune viivitus ilma mõjuvate põhjusteta on kindlasti nii pikk aeg, et seda kuritahtliku venitamisena ja isikut selle eest ka saab käsitleda karistada. kohe teatada politseile ja tegutseda LS § 169 lg 5 sätestab, et liiklusõnnetusest tuleb vastavalt politsei korraldustele. Seega ei sätesta LS § 169 lg 5 otseselt, et politseid tuleb ilmtingimata teavitada sündmuskohalt, vaid seda tuleb teha kohe ehk siis esimesel võimalusel. Seda U.S aga ei teinud, kuigi tal oli selleks reaalne võimalus ja samuti teadis ta sellise kohustuse olemasolust. Seega pani ta teo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esine LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumi b st ja isik on toime pannud LS 236 lg 1 o. ettenähtud väärte

K

ARISTUSE MÄÄRAMINE Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 223 lg 1 -, ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

4-21-4065

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates U.S-i süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav alla keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega. Sõidukile tekitatud vigastused ei olnud kuigi suured.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja tuvastas kergendava askendavaid asjaoluna süü tunnistamise. R asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus kergendava asjaolu arvesse. võtab Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja tunduvalt alla keskmist karistusmäära määratud karistus on proportsionaaln

e süü suurusega. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole, kuigi seadus sellise võimaluse annab.

LS § 236 lg 1 -, ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Hinnates U.S-i süü suurust LS § 23 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena. Isik teadis, et tal on peale liiklusõnnetuse põhjustamist kohustus helistada politseisse, aga ta tegi seda alles peale tööd. Seadusjärgne kohustus on politseid teavitada esimesel võimalusel. Mingeid mõjuvaid põhjuseid või takistusi päev otsa viivit isikul amiseks ei olnud. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et isik isegi ei väljunud autost, et kahjustused kindlaks teha. Ei jätnud oma kontaktandmeid ega sõitis mingitki teavitust, vaid peale avariid lihtsalt

edasi. Selline

menetlusaluse isiku ükskõikne käitumine näitab hooletut suhtumist kaasliiklejatesse ja nende varasse ning sellisele käitumisele ei saa jätta reageerimata karistuseta.

Juhuslik pealtnägija fikseeris parkivat sõidukit riivanud sõiduki numbri ja jättis vastava informatsiooni sõiduki esiklaasi vahele.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja tuvastas kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus võtab kergendava asjaolu arvesse.

Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud mõnevõrra alla ettenähtud sanktsiooni keskmis määra. Kohus juhib t

tähelepanu karistusregistri väljavõttele, mille kohaselt kaebuse esitajal kehtivad

väärte Seega eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt võib okaristused puuduvad. liikluseeskirju esmakordselt kergema karistuse, kui seda korduva rikkunud isiku puhul mõista rikkuja puhul. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab avarii põhjustanud isiku ilma politseid teavitamata sündmuskohalt lahkuja karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses kohusetundlikumad ja hoolivamad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub.

4-21-4065

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning selles osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Küll aga leiab kohus, et kuna kahe karistuse summa kokku on päris suur (üle miinimumpalga), siis on võimalik rahatrahvi maksmine ajatada 12-le kuule, mida menetlusalune isik oma kaebuses alternatiivse nõudena esitas. Kohtuvälise menetleja esindaja vastu sellele ei vaielnud ning pidas selles osas kaebust põhjendatuks. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse määratud rahatrahvide ajatamise osas. Seega kuulub kokkuvõttes kaebus rahuldamisele osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik