2-20-16283/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16283

Kohtuasi

Badass Unicorn OÜ avaldus avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Badass Unicorn OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Badass Unicorn OÜ (registrikood 12869418),

seaduslik esindaja RS

Puudutatud

isik

D

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Rahel Behrsin

Puudutatud isik Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti kaudu), lepinguline esindaja Timo Päit

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXX)

Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Inge Strahov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Badass Unicorn OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Badass Unicorn OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-16283

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Badass Unicorn OÜ (avaldaja) esitas 5. novembril 2020 Harju Maakohtule avalduse

(täpsustatud 10. novembril 2020), milles palus määrata, et Tallinnas Leete tn 13 asuva kinnistu

(Leete tn 13 kinnistu) igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu

õigus kasutada igal ajal jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega Tallinnas Söe põik T1 asuval

kinnistul (Söe põik T1 kinnistu, Söe põik T1 katastriüksus) paiknevat 3,5 m laiust

juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega. Samuti palus

avaldaja kohustada D (puudutatud isik I) andma nõusoleku kinnistusraamatusse juurdepääsu

kohta märkuse kandmiseks ning asendada see kohtumäärusega.

Avalduse kohaselt ostis avaldaja 2020. a oktoobris mõttelise osa Leete tn 13 kinnistust ning

avaldaja seaduslik esindaja plaanib sinna ehitada kodu. Avaldaja ja teine kaasomanik on

leppinud kokku Leete tn 13 kinnistu jagamises kaheks ning kinnistu jagamiseks peab kohalik

omavalitsus kinnitama ka detailplaneeringu. Avaldajale jäävale Leete tn 13 kinnistu osale ei ole

juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt.

Avaldajale jäävale Leete tn 13 kinnistu osale oleks kõige mõistlikum määrata juurdepääs üle

puudutatud isikule I kuuluva Söe põik T1 kinnistu, mis külgneb avalikult kasutatava Söe

tänavaga ning kuhu on juba planeeritud tee. Nimelt kehtestati puudutatud isiku I taotluse alusel

2017. a-l detailplaneering, millega puudutatud isikule I kuuluv Leete tn 13a kinnistu jagati

kolmeks katastriüksuseks: elamumaa sihtotstarbega Leete tn 13a ja Söe põik 2 katastriüksused

ning transpordimaa sihtotstarbega Söe põik T1 katastriüksus. Detailplaneeringu järgi hakkab

Söe põik T1 kinnistul paiknema asfaltkattega tee, mis teenindab Söe põik 2 kinnistule rajatavat

elumaja. Puudutatud isik I soovis juba 2017. aastal, et Söe põik T1 kinnistul hakkaks kulgema

tee, kuid ei ole asunud detailplaneeringut ellu viima. Avaldaja on mitu korda avaldanud

puudutatud isikule I soovi tee ise välja ehitada, kuid puudutatud isik I ei ole sellega nõus. Samas

oleks Söe põik T1 kinnistule rajatav tee terviklik ja keskkonnasäästlikuim lahendus, kuna seda

saaks kasutada juurdepääsuna nii Leete tn 13, Söe põik 2 kui ka Söe tn 1 kinnistutele. Lisaks

oli Veduri tänav planeeritud selliselt, et üle mitmete kinnistute (sh Söe põik T1 kinnistu) hakkab

kulgema läbimurre, mis ühendab Veduri tänava Söe põiguga.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.

Avaldust ei saa menetleda, kuna Leete tn 13 kinnistule on olemas juurdepääs avalikult

kasutatavalt Leete tänavalt. Kui Leete tn 13 kinnistu kaasomanikud soovivad kinnistut jagada,

tuleb neil samamoodi nagu teiste Leete tänava kinnistute puhul koostada detailplaneering ja

tagada juurdepääs Leete tänavalt, mitte nõuda juurdepääsu määramist üle naaberkinnistu.

Puudutatud isikul I on Tallinna linnaga kokkulepe, et kui nad alustavad Veduri tänava

läbimurde rajamist, loovutab puudutatud isik I Söe põik T1 katastriüksuse neile avaliku tee

rajamiseks. Praegu on aga Söe põik T1 katastriüksus Leete tn 13a kinnistu koosseisus ja

puudutatud isiku I eraomandis ning ei ole avalikus kasutuses. Tallinna linn ei plaani sinna

vastuseisu tõttu enam Veduri tänava läbimurret rajada.

2-20-16283

Puudutatud isik I kolis Leete tn 13a katastriüksusele jäävasse lapsepõlvekodusse ning ei taha

enam Söe põik 2 katastriüksust müüa ja seega Söe põik T1 katastriüksusele teed rajada. Nii Söe

põik 2 kui ka Söe põik T1 katastriüksused on kasutusel aiana. Söe põik T1 katastriüksusel on

lopsakas roheala ning seal pesitsevad pardid ja muud linnud. Puudutatud isiku I kinnistu väärtus

seisnebki selles roheluses ja privaatsuses, mis kaoksid juurdepääsu määramisega ja tooksid

kaasa kinnistu hinna vähenemise. Puudutatud isik I ei pea detailplaneeringut ellu viima ja

roheala asfaltteeks muutma.

3. Tallinna linn (Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kaudu) (puudutatud isik II) leidis, et

avaldajal tuleb kaaluda muid juurdepääsulahendusi.

Leete tn 13 kinnistu osas on esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek eesmärgiga jagada

Leete tn 13 kinnistu kaheks väikeelamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks.

Lahendusskeemis on juurdepääs moodustatavale elamumaa krundile näidatud üle Söe põik T1

kinnistu, mis on eraomandis. Seetõttu palus puudutatud isik II detailplaneeringu algatamisette-

paneku menetluse jätkamiseks esitada Söe põik T1 kinnistu omaniku nõusoleku või muu

juurdepääsuga lahendusettepaneku. Kuivõrd seda ei ole tehtud, ei ole edasist menetlust

toimunud.

Leete tn 13 kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt Leete tänavalt. Kui Leete tn 13

kinnistu omanikud soovivad kinnistu jagada ja püstitada praegusele hoovialale uue elamu, kuid

Söe põik T1 kinnistu omanik ei soovi oma kinnistut servituudiga koormata, tuleb Leete tn 13

kinnistu omanikel kaaluda muid juurdepääsulahendusi. Praktikas nähakse moodustatavale

krundile juurdepääs ette olemasolevalt kinnistult kõrvale jäävaid eraomandeid kitsendamata.

Nii on toimitud näiteks Leete tn 9a, Leete tn 7 ja Leete tn 5 kinnistute puhul.

Söe põik T1 kinnistu moodustamine ei olnud puudutatud isiku I taotlus, vaid puudutatud isiku II

detailplaneeringu menetluses seatud tingimus, mille vajadus selgus alles pärast detail-

planeeringu algatamist. Detailplaneeringus nähti ette, et Söe põik T1 kinnistu antakse

puudutatud isikule II üle ja määratakse avalikuks kasutuseks ainult siis, kui hakatakse rajama

Veduri tänava läbimurret. Praegu puudutatud isik II enam Veduri tänava läbimurret ei kavanda

ja teema on päevakorrast maas. Veduri tänava läbimurre ei ole puudutatud isiku II huvi, vaid

juurdepääsu võimaldamine Leete tänava piklikele kinnistutele nende jagamisel. Sellises

olukorras peavad nende kinnistute omanikud ise kokkuleppele jõudma. Söe põik T1 kinnistu ei

ole avalikus kasutuses ja sinna ei ole kavandatud avalikult kasutatava tee rajamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 11. veebruari 2021. a määrusega avalduse läbi vaatamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna avaldajal ei ole õiguskaitsevajadust. Leete tn

13 kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Leete tänavalt, mistõttu ei ole

asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg-st 1 tuleneva juurdepääsunõude eeldused täidetud.

Juurdepääsu moodustatavale krundile saab rajada sarnaselt piirkonnas kehtestatud Leete 9a,

Leete 7 ja Leete 5 kinnistute detailplaneeringutele, s.o üle jagatava kinnistu või otse

tänavamaalt naaberkinnistute kasutamist kitsendamata.

Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 7 II lause alusel avaldaja kanda.

2-20-16283

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja

maakohtule menetluse jätkamiseks teises koosseisus.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole õiguslik olukord sedavõrd selge, et avalduse saanuks

jätta õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu läbi vaatamata. AÕS § 156 lg 1 võimaldab nõuda

juurdepääsu ka kinnisasja omanikul, kelle kinnisasja eraldi seisvale osale ei ole juurdepääsu

avalikult kasutatavalt teelt. Asjaolu, et kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega, ei välista

tingimata juurdepääsunõude esitamist. Erinevaid huve tuleb kaaluda ka juhul, kui kinnisasi küll

külgneb avalikult kasutatava teega, kuid selle kasutamine oleks ebamõistlikult kallis või muul

viisil koormav. Kinnisasja eraldi seisev osa ei pea Riigikohtu praktika järgi olema eraldi

katastriüksus, vaid võib olla ka sama katastriüksuse erinev osa. Avaldaja ostis Leete tn 13

kinnistu mõttelise osa selleks, et kasutada üksnes kinnistu kirdepoolset osa.

Avaldaja ei pääse Leete tn 13 kinnistule avalikult kasutatavalt Leete tänavalt ja tema

juurdepääsuõigus ei ole seega kaitstud. Avaldaja ostis Leete tn 13 kinnistu mõttelise osa

eeldusel, et ehitab selle kirdepoolsesse ossa maja. Avaldaja ei saa sellele juurdepääsu rajada

läbi Leete tn 13 kinnistu, kuna see hävitaks täielikult Leete tn 13 kinnistu senise õueala ja on

välistatud ka kaasomanike vahelise kokkuleppega. Lisaks tekiks Leete tn 13 kinnistule tarbetult

kaks sissesõitu. Arvestades eelnevat ja asjaolu, et Söe põik T1 kinnistu on mõeldud autodega

sõitmiseks, ei saanud kohus jätta avaldust läbi vaatamata.

Puudutatud isiku I lähenemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Tal ei ole põhjust tee rajamist

keelata. Ta avaldas juba aastaid tagasi tahet muuta Söe põik T1 kinnistu transpordimaaks ning

tema siinses menetluses esitatud seisukohad on naabri kiusamine. Kui detailplaneeringus on

konkreetses kohas juurdepääs ette nähtud, on see ka maakorralduslikult parim lahendus.

Avaldaja pakub kompromissi korras välja, et ostab Söe põik T1 kinnistu 189 000 euro eest.

6. Puudutatud isik I vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Maakohus tuvastas õigesti, et Leete tn 13 kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt

Leete tänavalt ja juurdepääsunõude eeldused ei ole seega täidetud. Leete tn 13 kinnistu on

terviklik ristkülikukujuline kinnistu, millel ei ole eraldi seisvat osa, mis vajaks eraldi

juurdepääsu või millele oleks olemasoleva juurdepääsu kasutamine oluliselt raskendatud või

võimatu. Kui avaldaja peab silmas tulevikus Leete tn 13 kinnistu jagamise teel moodustatavat

kinnistut, ei ole enam tegemist Leete tn 13 kinnistu eraldiseisva osaga, vaid uue kinnistuga.

Kui Leete tn 13 kinnistu omanikud soovivad selle jagada kaheks kinnistuks ja püstitada ühele

moodustatavale kinnistule uue elamu, tuleb sellele juurdepääs rajada üle Leete tn 13 kinnistu.

Samamoodi on toimitud mitme teise sama piirkonna kinnistu puhul. Leete tn 13 kinnistu

jagamine on avaldaja vaba tahe ning ta ei saa AÕS § 156 lg-t 3 arvestades nõuda juurdepääsu

üle naaberkinnistute ja kitsendada naaberkinnistute omanike õigusi.

Avaldaja ei ole tõendanud oma väiteid, et tee rajamine üle Leete tn 13 kinnistu hävitaks selle

õueala ja on kaasomanike kokkuleppega välistatud. Kui selline kaasomanike kokkulepe on

olemas, on selle sõlmimine olnud samamoodi avaldaja valik ning see ei saa AÕS § 156 lg-st 3

lähtuvalt viia naaberkinnistute omanike kahjustamiseni ja anda alust nende vastu nõuete

esitamiseks. Avaldaja pidi Leete tn 13 kinnistu mõttelise osa soetamisel arvestama sellega, et

juurdepääs tuleb rajada üle Leete tn 13 kinnistu, mh sellega, et see tuleb rajada üle õueala.

2-20-16283

Juurdepääsu üle naaberkinnistu ei võimalda määrata ka AÕS § 156 lg 2. Selle järgi peab

kinnisasja jagamise korral ja uue kinnisasja võõrandamise korral ühendustee tagama selle osa

omanik, mille kaudu ühendus seni toimus. Leete tn 13 kinnistu jagamisel tuleb seega

juurdepääsutee rajada üle olemasoleva Leete tn 13 kinnistu naaberkinnistuid kitsendamata.

Avaldaja ei ole esile toonud selliseid erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, mis näitaksid vajadust

saada juurdepääs tingimata üle puudutatud isiku I kinnistu. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et juurdepääsu rajamine üle Leete tn 13 kinnistu oleks ebamõistlikult kallis või

avaldajat muul viisil ebamõistlikult koormav. Avaldaja pidi Leete tn 13 kinnistu mõttelise osa

ostmisel arvestama kulutustega, mis tal tuleb kanda, kui ta soovib kaasomandi lõpetada,

kinnistu jagada ja rajada uuele kinnistule juurdepääsu üle Leete tn 13 kinnistu. Arvestada tuleb

kahju, mis tekiks puudutatud isikule I Söe põik T1 kinnistule sõidutee rajamisel. Söe põik T1

kinnistul ei oleks puudutatud isiku I jaoks sellisel juhul mingit väärtust.

Söe põik T1 kinnistu ei ole avalikus kasutuses ning selle moodustamine ei olnud puudutatud

isiku I soov, vaid see oli puudutatud isiku II tingimus detailplaneeringu menetluses. Puudutatud

isik II ei kavanda enam Veduri tänava läbimurret. Söe põik T1 kinnistul on tiheda taimestikuga

roheala ja puudutatud isik I ei kavatse sinna sõiduteed rajada. Ka detailplaneeringu järgi oli Söe

põik T1 kinnistust ligipääsuna Leete tn 13a kinnistule mõeldud vaid väike jupp kinnistu servast.

Avaldaja kinnistule juurdepääsu tagamiseks tuleks aga kogu roheala muuta teeks. See

põhjustaks puudutatud isikule I olulist kahju ja oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

7. Puudutatud isik II jääb maakohtu menetluses avaldatud seisukohtade juurde. Puudutatud

isik II ei sekku eraõiguslikku vaidlusesse. Leete tn 13 detailplaneeringu algatamisettepaneku

menetluses ei ole uusi toiminguid tehtud ja detailplaneeringu koostamise menetlust ei ole seega

jätkuvalt algatatud.

8. C (puudutatud isik III), kes on Vee tn 2 kinnistu omanik, arvates oleks ideaalne variant

avaldaja kompromissiettepanek.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659

jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata.

11. Kolleegiumi hinnangul ei ole avalduse rahuldamine avaldaja esitatud asjaolude õigsust

eeldades võimalik ning avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks, mistõttu oli maakohtul õigus jätta avaldus menetlusökonoomia kaalutlustel

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 läbi vaatamata.

11.1. Kolleegium selgitab, et AÕS § 156 lg 1 I lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale

puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsunõude esmaseks eelduseks on seega

juurdepääsu taotleja kinnisasjalt või selle eraldi seisvalt osalt avalikule teele juurdepääsu

puudumine. Kinnisasja eraldi seisev osa võib tähendada sama kinnistu koosseisu kuuluvat

eraldatud katastriüksust ja sama isiku teist kinnistut (vt Riigikohtu 13. juuni 2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23). Erandlikel asjaoludel võib täiendava juurdepääsu määramine

olla õigustatud ka olukorras, kui taotleja kinnisasjale on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt

2-20-16283

olemas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p-d 12 ja 13; 21. mai

2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p-d 20 ja 21; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-14-06, p 25; 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 18).

11.2. Vaidlust ei ole selle üle, et Leete tn 13 kinnistu külgneb avalikult kasutatava Leete

tänavaga ja sellelt pääseb Leete tn 13 kinnistule. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille

põhjal saaks järeldada, et Leete tn 13 kinnistul on praegu eraldi seisev osa, millele oleks vaja

eraldi juurdepääsu. Leete tn 13 kinnistu on kinnistusraamatu andmetel terviklik ühest

katastriüksusest koosnev kinnistu ning sellel paiknevad hooned ja aed. Avaldaja ei ole väitnud,

et Leete tn 13 kinnistul oleks mingi osa, millele ei pääse Leete tänava poolt sisenedes üldse ligi.

Asjaolu, et Leete tn 13 kinnistu kaasomanikud võivad kaasomanike vahelise kasutuskorraga

olla jaganud kinnistu kaheks osaks, ei anna alust pidada neid kinnisasja eraldi seisvateks

osadeks väljaspool kaasomanike vahelisi suhteid ja seega AÕS § 156 lg 1 I lause tähenduses.

Isegi kui pidada kasutuskorra alusel avaldaja kasutuses olevat Leete tn 13 kinnistu osa kinnistu

eraldi seisvaks osaks, ei ole avaldajal õigust sellele AÕS § 156 lg-st 3 lähtuvalt juurdepääsu

nõuda, kuivõrd selle kinnistu osa ühendus avalikult kasutatava teega katkes avaldaja ja teise

kaasomaniku vahel sõlmitud kasutuskorra alusel ja seega avaldaja tahtel. Kui avaldaja jättis end

kasutuskorraga ilma ligipääsust enda kasutuses olevale Leete tn 13 kinnistu osale, tuleb tal

leppida kaasomanikuga kokku kasutuskorra muutmises, mitte nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja.

11.3. Avaldaja ei ole esile toonud erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid Leete tn 13 kinnistule

täiendava juurdepääsu määramist üle võõra kinnisasja. Riigikohtu lahenditest tsiviilasjades

nr 2-19-15916, nr 3-2-1-41-08, nr 3-2-1-14-06 ja nr 3-2-1-33-04 järeldub, et täiendava

juurdepääsu määramine tuleb kõne alla juhul, kui selle puudumine välistab kinnisasja, selle

hoovi või aia või sellel asuva(te) hoone(te) või ruumi(de) sihtotstarbelise kasutamise. Avaldaja

ei ole seda väitnud. Avaldaja esitatud asjaolud ei anna alust arvata, et Leete tn 13 kinnistu

olemasolevaid hooneid või aeda ei saaks täiendava juurdepääsuta sihtotstarbeliselt kasutada.

Kui avaldaja ostis endale kinnistu mõttelise osa eesmärgiga rajada aeda uus elamu, ei saanud ta

eeldada, et sellele hakkab juurdepääs toimuma üle võõra kinnisasja. AÕS § 156 lg 1 ei kaitse

äriühingu huvi saada võimalikult mugav ja efektiivne juurdepääs (Riigikohtu 12. mai 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916, p 14). Avaldaja saaks AÕS § 156 lg 2 järgi pärast Leete tn 13

kinnistu jagamist esitada juurdepääsu nõude üksnes Leete tn 13 kinnistu teise kaasomaniku

vastu. Ei ole mingit põhjust, miks peaks avaldaja olema soodsamas positsioonis siis, kui Leete

tn 13 kinnistu ei ole veel jagatud.

12. Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse

muutmata.

13. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Arvestades seda, et maakohus ei määranud kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik