1-10-11812/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2010.a. Võru Kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11812 (10260104092)

Kohtukoosseis Kohtunik Kersti Vosman Kohtuistungi sekretär Annika Savimägi Kriminaalasi H. S. süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Terje Aleksašin Süüdistatav

H. S., elukoht: xx, isikukood xxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, pensionär, kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 12.10.2009.a. otsusega KarS § 424 järgi 2 kuulise vangistusega KarS § 74 alusel 1 a ja 6 k katseajaga, väärteokorras karistatud 5-l korral

Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 4, 249, 313 kohus o t s u s t a s : süüdi tunnistada H. S. KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.10.2009.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 2 (kahe) kuue vangistuse võrra ja mõista H. S. liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga tähtajaga üks aasta ja kuus kuud arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

2 (3) Määrata H. S. üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada H. S. u üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama oma alalises elukohas aadressil xx; 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta H. S. lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista H. S. lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 276 (kakssada seitsekümmend kuus) krooni joobe tuvastamisega tekkinud kulu ja 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti sundraha. Menetluskulu tasuda kolmekümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ H. S. , kriminaalasja number, makse nimetus). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib seoses Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete väidetava rikkumisega 15 päeva jooksul kaevata Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

H. S. u süüdistatakse selles, et tema juhtis 22.juulil 2010.a. kella 20 ajal Võru linnas Laane tänaval sõiduautot Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis, so isikuna, kelle ühes grammis veres oli 3,75 (+/-0,07) mg/g alkoholi. Seega pani H. S. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 12.10.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuud vangistust võrra, nõuab prokurör H.S. liitkaristuseks 5 kuud vangistust.

3 (3) KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 300 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 50 lg 1 alusel võtta H. S. lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheksaks kuuks.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai H. S. kokkuleppest aru ja väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav, kaitsja ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et H. S. tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 329 , 424 järgi ning karistus süüdistatavale mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluks H. S. lt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – joobe tuvastamisega seotud kulu ( tl 5-7) 276 krooni, määratud kaitsjale makstav tasu , mis nähtuvalt prokuröri määrusest ( tl 33 ) on 1444,80 krooni kriminaalasja kohtueelses menetluses ning määratud kaitsja Anu Pärteli taotlusest nähtuvalt kohtumenetluses on 300 krooni, kokku 1744,80 krooni, vastab Eesti Advokatuuri Juhatuse15.detsembri 2009.a. otsusega kehtestatud tasumääradele ning kuuluks väljamõistmisele ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha 1,5 palga alammääras s.o. 6525 krooni, sest H.S. pani toime teise astme kuriteo. Seega tuleks H. S. lt välja mõista 8545,80 krooni kriminaalmenetluse kulude katteks.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades, et H. S. ainsaks sissetulekuks on 4500 krooni suurune vanaduspension, millest kohtutäitur peab igakuuliselt kinni eelmise kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud, jätab kohus osa menetluskulusid riigi kanda ja mõistab riigi kasuks välja poole sundrahast ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu, jättes määratud kaitsjale makstava tasu, riigi kanda.

Kersti Vosman Kohtunik