2-21-12079/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-12079

Tsiviilasi

P.A. hagi E.E. vastu seltsinguvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. novembri 2021. a määrus

Hagi tagamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.E. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(kostja):

E.E.

(isikukood

XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja (hageja): P.A. (isikukood XXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Häli Jürimäe

RESOLUTSIOON

Jätta E.E. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. novembri 2021. a määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. P.A. (hageja) esitas 2. augustil 2021 Tartu Maakohtule hagi ja 4. novembril 2021 täiendatud

hagiavalduse E.E. (kostja) vastu poolte seltsinguvara jagamiseks ja hagejale kuuluva osa

hüvitamiseks.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt alustasid pooled vabaabielulist kooselu 1998. a. Kogu

kooselu vältel 23-aasta jooksul kandsid pooled vastavalt suulisele seltsingulepingule ühiselt ja

võrdselt majapidamiskulusid, finantseerisid võrdselt enda tööga teenitud tasudest

remondikulud, vara soetamise, elamu ehitamise ja korrashoiu ning asutasid ja tegutsesid koos

OÜ-s XX ja OÜ-s XX. Pooled lõid kooselu ajal plaani alustada ühiselt ettevõtlusega, osta

endale äritegevuse teostamiseks ja elamu ehitamiseks kinnistud.

Poolte omavahelises suhtes tegeles kostja raamatupidamise ja finants- ning õigusküsimustega,

kuivõrd temal on selleks vajalik haridus. Hageja roll seltsingus oli ühises majapidamises

kõikide tööde tegemine ja abistamine. Hageja on panustanud temale kuulunud vara müügist

saadud rahaliste vahenditega.

Poolte suhted halvenesid 2019. a. Seltsing lõppes 5. märtsil 2021, mil hageja viidi kiirabiga

haiglasse. Pärast seda ei ole hageja elamusse pääsenud, kostja on keelanud juurdepääsu ka

töökojale ja seal asuvatele hageja isiklikele esemetele.

Pooled on seltsingusuhte kehtivuse ajal asutanud OÜ XX (millele kuulub XXXXX, X küla, XX

vald kinnistu) ja omandanud seltsingulepingu kehtivuse ajal XXXXX kinnistud X külas XX

vallas. Samuti kuulub seltsinguvarasse XXXXX kinnistule elamu ehitamiseks AS-ilt Luminor

Bank võetud laen.

Koos hagiavalduse täiendustega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks paludes seada

kinnistule asukohaga XXXXXX küla, XX vald, Tartumaa (registriosa nr XXXXXX) kohtuliku

hüpoteegi summas 200 000 eurot hageja kasuks.

Hageja on püüdnud kostjaga arutada seltsinguvara jagamist kokkuleppel, kuid kostja on selgelt

avaldanud, et ta ei kavatse vabatahtlikult seltsingu lõpetamisel ja seltsinguvara jagamise

tulemina hagejale temale kuuluvat osa välja maksta. Kostja on selgesõnaliselt hagejale

avaldanud, et tal on olemas teadmised, et jätta kogu vara endale. Hagejal on alust arvata, et

kostja hakkab vara andma variisikutele hoiule.

Juhul kui kostja võõrandab OÜ XX ja XXXXX kinnistud enne kohtuotsuse jõustumist kinke

või müügi teel, siis on kohtuotsuse täitmine võimatu. Kostjal puudub muu kinnisvara. Kostjale

ei

kuulu

väärtuslikke

vallasasju.

Kostjal

on

lihtne

võõrandada

ka

OÜ XX. Seetõttu on hagejal piisavalt alust arvata, et kohtuotsuse täitmine võib osutuda

tulevikus raskendatuks kui mitte võimatuks. Kohtulik hüpoteek ei takista kostja igapäevast

toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud

kinnisasja arvel oma nõue rahuldada.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus vabastas 5. novembri 2021. a määrusega hageja hagi tagamise tagatise

tasumisest (resolutsiooni p 1) ja rahuldas hagi tagamise taotluse (p 2) ning seadis kinnistule

asukohaga XXXXXX küla, XX vald, Tartumaa (registriosa nr XXXXXX) kohtuliku hüpoteegi

summas 200 000 eurot hageja kasuks (p 3). Kui kostja tasub 200 000 eurot

Rahandusministeeriumi arvelduskontole, või esitab samas ulatuses pangagarantii, lõpetatakse

hagi tagamise määruse täitmine ja asendatakse see rahaga või pangagarantiiga (p 4).

Kohus leidis, et hagi tagamise avaldus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus oli

seisukohal, et hageja on veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning toonud esile asjaolud,

mis näitavad, et hagi tagamata jätmise korral võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või

võimatu ning selle vältimiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid.

Maakohtu hinnangul annavad nõude tekkimise asjaolud ja nõude suurus aluse eeldada

võimalikke tekkivaid raskusi selle täitmisel. Kohus leidis, et hageja poolt taotletud hagi

tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek) ei ole hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades

kostja jaoks põhjendamatult koormav ning on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, kuna

võimaldab kostjal jätkata kõnealuse vara kasutamist senisel viisil. Kohus oli seisukohal, et

puuduvad teised, kostjat vähem koormavad ja hageja nõude rahuldamist tagavad hagi tagamise

abinõud.

Kohus nõustus hagejaga selles, et hagi tagamisega ei põhjustata kostjale kahju ja hageja poolt

taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, kuna hagi tagamiseks

valitud vahend ei piira kostja õigusi rohkem kui on vajalik hagi rahuldava kohtuotsuse

täitmiseks. Käesoleval juhul on vajalik, et ka peale kohtuotsuse jõustumist oleks kostjal vara,

mille arvelt oleks võimalik hageja osa seltsingust hüvitada. Kohtulik hüpoteek ei takista kostjal

ka vara valdamist ja kasutamist ning käsutamist. Samas peale kostja poolset kinnistu

võõrandamist saaksid hageja huvid pöördumatult kahjustatud, kuivõrd siis poleks hageja nõuet

võimalik täita.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 kohaselt rahalise nõudega hagi tagamisel

tuleb arvestada hagi hinda. Hageja on palunud seada kostjale kuuluvale kinnistule registriosa

numbriga XXXXXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 200 000 eurot

hageja kasuks. Hageja on märkinud, et seltsinguvarasse kuuluvate kinnistute ja

autoremonditöökoja koguväärtus on 728 000 eurot. Sellest ½ võiks jätta poolte ühistele lastele

ning ½ jagada hageja ja kostja vahel võrdselt. Seega ei ületa taotletav hüpoteegisumma hagi

hinda.

Kohus pidas põhjendatuks hagi tagamise abinõuks kostja omandis olevale kinnisasjale

kohtuliku hüpoteegi seadmist 200 000 euro ulatuses.

Arvestades hagiavalduses esile toodud asjaolusid, sh hageja rasket majanduslikku olukorda,

pidas kohus põhjendatuks vabastada hageja hagi tagamise tagatise tasumise kohustusest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hagi tagamise eeldused ei ole täidetud. Maakohus on jätnud hagi õigusliku perspektiivikuse

hindamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 377 lg-t 1.

Hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas. Kostja rõhutab, et ta on vaielnud vastu hageja väidetele

seltsingulepingu sõlmimise, poolte ühise tegutsemise ja hageja poolt väidetavalt tehtud panuste

kohta. Kostja jääb nende seisukohtade juurde. Kostja juhib tähelepanu ka asjaolule, et hageja

esitatud tõendite kohaselt ei olnud hagejal tulenevalt tema majanduslikust seisundist võimalik

teha panuseid, mida ta väidetavalt teinud on. Hageja ei ole toonud väidetavalt seltsinguvarasse

kuuluvate asjade ja õiguste puhul esile enda väidetava panuse suurust ega enda panuseid

tõendanud.

Hagi tagamise abinõu on kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja märgib, et olukorras, kus on

ilmne, et hagejal ei saa olla kostja vastu hageja esitatud nõuet, ei ole kostjale kuuluva XXXXX

kinnistu hüpoteegiga koormamine õiguspärane. Kinnistut koormav kohtulik hüpoteek takistab

kinnistu kasutamist tagatisena laenu võtmisel.

4. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Kostja väide, et hagi ei ole õiguslikult perspektiivikas, ei ole tõene. Hageja on esitanud oma

väidete tõendamiseks tõendid selle kohta, ta on teinud rahalisi või rahaliselt hinnatavaid

panuseid seltsinguvarasse. Vaidluse keskmes on see, et mõlemad pooled on ühiselt vara

omandades ja parendades omanud tahet ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks

ning mõlemad pooled on vara omandamiseks ja parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud panused.

Hagi tagamise abinõu ei ole kostjat ebamõistlikult koormav. Kohtulik hüpoteek ei takista

kostjal kinnistu võõrandamist, tema igapäevast toimetulekut ja majandustegevust, kuid tagab

hagejale hagi rahuldamisel võimaluse koormatud kinnisasja arvel oma nõue rahuldada. Samas

ei ole XXXXX ainuke seltsinguvarasse kuuluv vara ja ülejäänud seltsinguvara on jätkuvalt

kostja kasutuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657

lg 1 p 21 ja TsMS § 659).

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse hagi tagamise taotluse rahuldamise osas

(resolutsiooni p-d 2-4), kuid ei ole vaidlustanud määrust osas, millega maakohus vabastas

hageja hagi tagamise tagatise tasumisest (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas.

7. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et

tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme.

7.1.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjärelduses õigesti leidnud, et

TsMS § 377 lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud, kuid nõustub määruskaebuses esitatud

väitega, et maakohus on jätnud hagi õigusliku perspektiivikuse hindamata. Hagi tagamise puhul

tuleb kontrollida, kas hagi rahuldamiseks esineb mõistlik edukuse perspektiiv. Maakohus on

lahendi tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohtul on võimalik see

rikkumine kõrvaldada.

Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1

sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see

on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud

(TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18).

Ringkonnakohtu hinnangul vastavad täiendatud hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses

sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav ning seda ei saa pidada õiguslikult

perspektiivituks.

Õige on kostja seisukoht, et üheks hagi tagamise eelduseks on hagi õiguslik perspektiivikus.

Hagi tagamise taotluse lahendamisel hagi õiguslikku perspektiivi hinnates peab kohus mh

kontrollima, kas hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud

TsMS § 235 mõttes. Väite põhistamine tähendab, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus

lugeda väite usutavaks. Hagi on perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse

korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

3. märtsi 2014. a määrus tsiviilajas nr 3-2-1-193-13, p 12).

Hageja on esitanud hagi võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 580 ja 600 alusel seltsingulepingu alusel

tekkinud seltsinguvara jagamiseks ja hagejale kuuluva osa hüvitamiseks.

Riigikohus on leidnud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega

abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi)

jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

·

mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja

võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

·

pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise

varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 19 ja Riigikohtu 21. detsembri 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 22).

Hageja on täiendatud hagiavalduses toonud välja faktilised asjaolud kronoloogilises järjekorras

koos tõenditega, miks on hageja arvates pooled sõlminud seltsingulepingu, mis kuulub

seltsinguvara koosseisu ja põhistanud, miks hageja arvates oli pooltel vara soetades ühine tahe

majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Hageja on hagiavalduses

põhistanud ja esitanud vastavad tõendid selle kohta, milline ja kui suur on tema panus ühise

vara soetamisel. Kuigi hageja on esitanud ka ilmselt asjakohatuid väiteid, mis ei saa eespool

toodud Riigikohtu praktika järgi olla seltsingu likvideerimise sätete kohaldamise eelduseks (nt

väited koristus- ja muude tavaliste majapidamistööde tegemise kohta), on hageja tuginenud ka

sellele, et on teinud suuremaid rahalisi panuseid ühise elamu ehitamiseks ja selleks võetud laenu

tagasimaksmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esitatud asjaolude õigsust eeldades

hageja nõude rahuldamine vähemalt osaliselt võimalik ehk hagi ei saa pidada õiguslikult

perspektiivituks.

Hagi usutavuse hindamine ei eelda, et kohus kontrollib, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude

tõendamiseks on esitatud tõendid (vt nt Riigikohtu 16. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-18531, p 9). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited XXXXX maja ehitusse

kostjaga võrreldavate panuste tegemisest põhistatud. Hageja on välja toonud, et tema korteri

müügist saadud 15 242,801 eurot kanti kostja pangakontole ning esitanud selle tõendamiseks

müügilepingu. Arvestades poolte väiteid on tegu ligikaudu veerandiga maja ehitamiseks võetud

laenu summast. Seega on võimalik hageja väidete õigsust eeldades pidada seda võrreldavaks

panuseks XXXXX kinnisasja parendamiseks (maja ehitamiseks).

Hagi tagamise otsustamisel ei lahenda kohus hageja esitatud nõudeid ega hinda pooltevahelisi

õigussuhteid sisuliselt, vaid hindab esitatud nõuet ja tagamise aluseks olevate asjaolude

põhistatust (TsMS § 381 lg 2). Pooltevahelise vaidluse sisuliste asjaolude suhtes, millele kostja

on määruskaebuses tuginenud, võtab maakohus seisukoha tsiviilasja sisulisel lahendamisel, sh

hindab maakohus sisulisel lahendamisel, kas hageja väited on tõendatud. Asjaolu, et kostja

hageja nõuet ei tunnista, ei ole hagi tagamise abinõu tühistamise aluseks.

Küsimused, kas mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised

ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes), sh

tõendanud oma panuste suurust ning kas pooltel oli esemeid soetades või parendades ühine tahe

majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks, tuleb lahendada asja

sisulisel läbivaatamisel.

7.2. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga selles, et hagi tagamise

eeldused on täitmata. TsMS § 377 lg 1 järgi on hagi tagamise eesmärgiks kohtuotsuse, millega

hagi rahuldatakse, täitmise lihtsustamine. Olukorras, kus hageja nõue on suur ning võib esineda

oht, et kostja ei suuda seda rahuldada, samuti on hageja välja toonud ohu, et kostja võib

kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoida, on hagi tagamine õigustatud.

TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluvale kinnisasjale

kohtuliku hüpoteegi seadmine. TsMS § 378 lg 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul

arvestada, et kohaldatav abinõu ei oleks ülemäära koormav. Selleks tuleb hinnata hagi

tagamisest või tagamata jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi

(Riigikohtu 31. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 13).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat rohkem, kui

seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Praegusel

juhul on vajadus kindlustada käesoleva kohtuotsuse täitmine ehk hagi tagamise eeldused on

TsMS § 377 lg 1 alusel täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada mõnda

teist kostjat vähem koormavat ja hageja huvi sama tõhusalt tagavat hagi tagamise abinõud.

Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.

8. Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus

TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises

määruses vajalik.

9. Tulenevalt TsMS § 666 lg-st 1 lahendab hagi tagamise määruskaebuse üks kohtunik.

10. TsMS § 390 lg 1 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi

tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5

sätestatud alusel tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati

isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. Kuivõrd praegusel juhul on vaidluse eseme väärtus

üle 100 000 euro, saab käesoleva hagi tagamise määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/

Vahur-Peeter Liin