3-21-2130/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2130

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr

TVH/21/033964

tühistamiseks

ja

Eesti

Töötukassa

kohustamiseks

vaadata

tema

10.08.2021

töövõime

hindamise taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Helle Rebane,

Maarika Nüganen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.01.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 10.08.2021 Eesti Töötukassale (Töötukassa või vastustaja) töövõime

hindamise taotluse. Kaebaja märkis taotluses, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse,

teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega

kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud piiranguid ravimite

tarvitamisest tingitud kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas.

Taotlejal on seljavalud, mis takistavad liikumist. Radikuliit tekib kaks korda kuus, mille tõttu lamab

taotleja voodis vähemalt viis päeva järjest. Kui taotleja vaid lamab, siis WC-s käia ei suuda ja

kasutab mähkmeid. Taotleja vajab abi enda pesemiseks ja riietumiseks. Vajadusel kasutab taotleja

liikumisel karku. Parema käe õlas ja küünarnukis on perioodilised valud (eriti tekivad ilma

muutumise ajal). Abivahendid on sidemed käelabale ja ortoos küünarnukile. Ravimite tarvitamise

tagajärjel võib tekkida terav pearinglus. Kui vererõhk on kõrge, siis tegevusi teha ei suuda. Pärast

tablettide tarvitamist ja enesetunde parandamist võib tegevusi edasi teha.

2(11)

2. Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS-i ekspertarst Kaido Kangur koostas

14.08.2021 eksperthinnangu, milles leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

3. Töötukassa tegi 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964, millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei

ole vähenenud. Otsuse põhjendused on järgnevad:

Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kuna isiku

töötamine ei ole tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes takistatud.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on seljahaigused.

Taotleja kirjeldatud seljavalust tingitud piiranguid käelise tegevuse valdkonnas on arvestatud

liikumise valdkonda hinnates ning piirangud parema käe õla ja küünarliigese valu osas ei leidnud

tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotleja kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja

vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkondades ja kaebused ravimite kõrvaltoimete ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i

andmetel kinnitust. Taotlejal on seljavalu tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite

pikaajaline säilitamine ning kummardumine. Kuigi taotlejal esineb piirang eelnimetatud

valdkonnas, ei mõjuta see taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

4. Kaebaja esitas 20.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr

TVH/21/033964 tühistamiseks ja tema osalise töövõime tunnistamiseks.

5. Kohus võttis 29.09.2021 määrusega menetlusse tühistamis- ja kohustamiskaebuse.

6. Kohus määras 09.11.2021 määrusega kaebuse läbivaatamise vormiks kirjaliku menetluse.

7. Kaebaja esitas 15.11.2021 täiendava tõendina tramadooli ravimi infolehe ja 11.11.2021

ostukviitungi amlodipiini ja tramadooli väljaostmise kohta. Samad tõendid saabusid kohtusse posti

teel 18.11.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja leiab, et Töötukassa rikkus oma otsusega Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 28, jättes ta

ilma osalisest töövõimetoetusest ja nüüd on kaebaja töötu.

9. Kaebaja oli 06.03.2012-31.03.2021 töövõimetuspensionär kroonilise radikuliidi diagnoosiga.

Oma 24.08.2021 otsusega jättis Töötukassa kaebaja ilma toetustest, tunnistades kaebaja piiranguteta

terveks inimeseks.

10. Riik tasus kaebaja eest sotsiaalmaksu. Töötukassa jättis kaebaja ilma toetustest ja järelikult ka

tööst. Tööandja teadis kaebajat tööle võttes, et kaebaja ei suuda kuus ettenähtud tunde ära töötada,

kuid võttes arvesse kaebaja halba materiaalset olukorda ja seda, et tööandjal pole vaja kaebaja eest

sotsiaalmaksu maksta, võimaldas tööandja kaebajale vaba töögraafiku. Kaebaja töötas kuus umbes

50 tundi. Tervis ei lubanud rohkem töötada. Jättes kaebaja toetusest ilma, pani Töötukassa

sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tööandjale, kuid tööandjale pole vaja sellist töötajat, kes on

pidevalt haige ja tarvitab tramadooli. Kaebaja oli sunnitud töölt lahkuma.

11. Tramadol 100 on narkootikum. Seda kirjutatakse välja ainult väga tugevate valude korral

haiguse viimastes staadiumites. See tekitab narkojoovet ja sõltuvust. Kaebaja võtab tramadooli

pidevalt alates 2012. aastast. Kui kaebaja on piiranguteta terve inimene, siis tekib küsimus, miks

seda ravimit talle pidevalt välja kirjutatakse. 15 päeval kuus on kaebajal väga tugevad valud. Lisaks

on kaebaja narkojoobes. Töötukassa arvab, et see ei too kaasa töövõime langust. Tööle saamiseks

tuleb kirjutada CV, kus kaebajal on kirjas, et ta on tihti haige, füüsiline koormus on vastunäidustatud

ja kaebaja tarvitab tramadooli. Ükski tööandja ei võtaks kaebajat sellisel juhul täiskohaga tööle.

3(11)

12. Kaebaja esitas kohtule kaebuse haldusasjas nr 3-21-1070, mis jäi rahuldamata. Kaebaja läks

pärast seda arsti juurde.

13. Kaebaja sai varem invaliidsuspensioni ainult kroonilise radikuliidi tõttu. Nüüd on varasemale

haigusele lisandunud veel kõrge vererõhk, krambid ja tuimus vasakus jalas, kuid kaebaja tunnistati

Töötukassa otsusega terveks.

Vastustaja seisukohad

14. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et Töötukassa 24.08.2021

otsus nr TVH/21/033964 on õiguspärane.

15. TVTS § 5 lg 1 alusel tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku

töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate

andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 8 lg

6 järgi tuvastab Töötukassa isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel. Eksperdiarvamus koostatakse taotleja hinnangu ja TIS-i kantud taotleja terviseandmete

alusel, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral ka täiendavate terviseandmete alusel

taotluses

nimetatud

arstidelt

ja

spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

16. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

17. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks ka tema enda poolt 10.08.2021

esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud

terviseandmed.

18. Tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus AS (edaspidi TTO) ekspertarst dr Kaido

Kangur, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses (edaspidi taotlus)

märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja kaebaja terviseandmed, koostas

14.08.2021 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel

aluseks. Käesoleva kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud

tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ning koostanud 27.10.2021 oma seisukoha töötukassa

töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarsti

27.10.2021 koostatud seisukohas jääb dr Lembi Aug esialgse seisukoha juurde.

19. Määruse nr 39 § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise

ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. See tähendab, et inimese töövõimet

hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine; käeline tegevus;

suhtlemine; teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega

kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning

töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile.

20. Määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse

lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). See tähendab, et igas

valdkonnas hinnatakse inimese tegutsemisvõimet võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevused on

tegevused, mis on vajalikud töösooritusteks või annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust

funktsioonist. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga,

mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid

4(11)

(ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja

hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.

21. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse piirang kergeks (arvväärtusega 1), kui

probleem ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või

esineb alla 25% ajast. Metoodika kohaselt hinnatakse piirang mõõdukaks (arvväärtusega 2), kui

probleem häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav

kui ilma haiguseta inimesel. Muutuv piirang 9 – töövõime hindamise taotlusel on võimalik

enesehinnanguliselt määrata piirang ka muutlikuks, mis tähendab, et piirangu raskusaste sõltub

päevast, teostatud tegevustest, ravimite tarvitamisest ja teistest keskkonnateguritest ning kaasuvate

haiguste kulust.

22. Määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused

summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse

aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4

liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.

23. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.1. Liikumine eri tasapindadel“

arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst

selgitab, et TIS andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu.

Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine (perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020, neuroloog Jelena

Kardava 02.02.2021), neurokirurg Simmo Savisaar kirjutab oma 09.04.2018 epikriisis järgmist:

„MRT nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks siin näidustust ei ole. Soovitav

regulaarne võimlemine, koormuse rguleerimine vastavalt enesetundele.“

Kaebaja ise ei märkinud ja TTO ekspertarst ei tuvastanud tegutsemispiirangut liikumise valdkonna

võtmetegevuses „1.2 Ohutu ringiliikumine“, millest tulenevalt hinnati võtmetegevus arvväärtusega

0 (piirangut ei tuvastatud).

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.3. Seismine ja istumine“ arvväärtusega 1

(kerge piirang). Kaebaja enda hinnang 9 (muutuv piirang). TTO ekspertarst selgitab, et TIS

andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu. Liikumispiiranguid

praktiliselt ei esine (perearst Natalja Bogatšjova 30.11.2020, neuroloog Jelena Kardava

02.02.2021), neurokirurg Simmo Savisaar kirjutab oma 09.04.2018 epikriisis järgmist: „MRT

nimmest toob esile ealise normi leiu. Kirurgiliseks raviks siin näidustust ei ole. Soovitav regulaarne

võimlemine, koormuse rguleerimine vastavalt enesetundele.“

Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „1.4. Liikumisega seotud muud probleemid“

arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Kaebaja enda hinnang – 9 (muutuv piirang). TTO

ekspertarst on kaebaja kirjeldatud kummardamisel esinevat takisust hinnanud liikumise valdkonnas

seismise ja istumise võtmetegevuses (1.3).

Piirangu hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud järgmistele TIS sissekannetele: perearst Natalja

Bogatšjova 30.11.2020 epikriis; neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021 epikriis; perearst Natalja

Bogatšjova 30.11.2020 epikriis, neurokirurg Simmo Savisaar 09.04.2018 epikriis.

Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas.

Kaebajal esinevad seljavalu tõttu piirangud kestval ringiliikumisel, kummrdumisel ning

sundasendite pikaajalisel säilitamisel. Piirangud on põhjustatud lülisamba ealistest muutustest.

Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoiselt vähemuutuv, kuigi ravi foonil, mida kaebaja

senini optimaalselt saanud ei ole, võivad seljavalud leeveneda.

24. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

25. Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalmõjude osas

on TTO ekspertarst selgitanud, et ravimite kõrvalnähtude esinemisel tuleb konsulteerida arstiga.

Muude tervisehäirete osas on TTO ekspertarst selgitanud, et vererõhuravi on alati võimalik

5(11)

vajadusel tõhustada. Kaebaja on vererõhuraviga alustanud alles 05/2021, teostatud on muuhulgas

ka vererõhumonitooring, kuid selle andmeid ei ole võimalik arvestada, kuna aparaat on olnud vääralt

seadistatud: kõrgenenud vererõhuväärtusteks on loetud kõik väärtused, mis ületavad 130/80 mmHg,

kuid õige seadistuse puhul on need numbrid 140/90 mmHg.

26. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud

töövõimeliseks.

27. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel hinnatakse tegutsemisvõimet adekvaatse ravi foonil

ja koos abivahenditega, kompenseerivate meetoditega/ kommunikatsioonivahenditega, mida isik

oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute tõttu kasutab.

28. Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses kirjeldatud abivahendite ja kõrvalabi vajadus ei

leia terviseandmete alusel kinnitust. Retseptikeskuse andmetel ei ole ortoose määratud. Ortopeed on

kaebajale 2020. aastal soovitanud küünarvarrele bandaaži füüsilisel koormusel, kuid hiljem,

25.08.2021 neuroloogi vastuvõtul oli käe poolt kaebusteta, ei viidata ortoosile või bandaažile.

Anamneesis esinev epikondüliit on tõenäoliselt paranenud ja piiranguid käesolevalt ei põhjusta.

Kõrvalabi vajadust terviseandmed ei kajasta. Ka mähkmete vajadust terviseandmed ei kinnita.

Uroloog dr Luts 28.06.2021 epikriisi kohaselt on esinenud sagedasemat öist urineerimist,

vastuvõtul kaebusteta, mähkmete vajadust ei kirjeldata.

29. Kaebaja viitab kaebuses temal varasemalt Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsivale

töövõimetusele. Vastustaja on selgitab, et kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust

Sotsiaalkindlustusamet (kordushindajatel kuni 31.12.2016). Püsiva töövõimetuse tuvastamist

reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates

01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle

alusel kehtestatud määrus nr 39. Ekslik on kaebaja seisukoht siduda varasemalt temal

Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud püsiv töövõimetus Eesti Töötukassa poolt läbiviidava

töövõime hindamise menetlusega. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime

hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema

funktsionaalset ja tööalast võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem

tuvastatud püsiv töövõimetus (s.o töövõime kaotuse protsent) ja töötukassa poolt tuvastatud

töövõime ulatus (s.o töövõime ei ole vähenenud, osaline või puuduv töövõime) erineda.

30. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viide vastustaja poolt põhiseaduse § 28 rikkumisele on

ebaõige. PS § 28 lg 2 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse,

toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ sätestavad, millal loetakse isiku töövõime vähenenuks ning millal on tal õigus riigi abile.

Käesolevalt on vastustaja, lähtudes eelnimetatud regulatsioonidest, tuvastanud, et kaebaja töövõime

ei ole vähenenud.

31. Vastustaja ei ole tunnistanud kaebajat piiranguteta terveks inimeseks. Vastustaja on

vaidlustatud töövõime hindamise otsuse kohaselt tuvastanud kaebajal kerge tegutsemispiirangu

liikumise valdkonnas, mis seab piirangud töökoha valikule, kuid piirang ei esine sellisel määral, et

kaebajal oleks tuvastatav osaline töövõime.

32. Vastustaja nõustub, et tramadool kuulub opioidide klassi ning tekitab psüühilist ja füüsilist

sõltuvust ning pikaajalisel kasutamisel tramadoli toime nõrgeneb, mistõttu tuleb ravimit manustada

suuremas annuses. Seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid kasutada lühikest aega ning

eelistatud on mittesteroidseid põletikuvastased ravimid (lühend MSPR) nagu ibuprofeen,

diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb

6(11)

ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada

lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt, see võib mõjutada võimet

sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi. Terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi

potentsiaali seni kasutanud, ta ei ole jätkuvalt käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel/

kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt kasutab järjepidevalt tramadooli aastast 2012,

pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele

viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi poolt teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi

leiuga ning objektiivselt olid jalgade jõud, tundlikkus ja refleksid korras. Närvijuurte kompressiooni

ei kinnita ka 22.07.2021 teostatud KT lülisamba nimmeosast ning ENMG leid on jalgadel normis.

Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist, mis on valude leevendamisel

ja ennetamisel olulise tähendusega. Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste

tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis

ning tõenduspõhine füüsiline treening on vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim.

33. Vastustaja selgitab, et tõepoolest on kaebaja 2021. aasta mais esmaselt pöördunud perearsti

poole kõrgenenud vererõhu tõttu. Et töövõime hindamise metoodika kohaselt piiranguid hinnatakse

adekvaatse ravi foonil ja raviga on seisund praegu kompenseeritud, siis hüpertensiooni esinemine

ei mõjuta üldist töövõimet. Ravimite tarvitamist ei loeta piiranguks.

34. Jalgade paresteesia ja nahatundlikkuse episoodilist esinemist on terviseandmetes kajastatud,

kuid need ei mõjuta üldist töövõimet, sest ei põhjusta püsivaid tegutsemispiiranguid. Kaebaja

suudab kõndida varvastel-kandadel, halvatusnähte ei ole kirjeldatud. Neurontini on retseptikeskuse

andmetel välja kirjutatud neuroloogi poolt ühekordselt 17.06.2021 üheks kuuks (100 tabletti ja

korraldus võtta 1 tbl 3 korda päevas), seega ravi ei ole pidev.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

36. Kaebaja nõuab Töötukassa 24.08.2021 otsuse nr TVH/21/033964 tühistamist ja Töötukassa

kohustamist vaadata tema 10.08.2021 töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Töötukassa on

seisukohal, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebaja sellega ei nõustu. Seega vaidlevad

pooled selle üle, kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati Töötukassa poolt õiguspäraselt.

37. Vaidlus puudub selles, et kaebaja vaidlustas haldusasjas nr 3-21-1070 Töötukassa 02.03.2021

otsuse nr TVH/21/011117, millega tuvastati samuti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kohtute

infosüsteemi andmetel jäi kaebus 10.09.2021 kohtuotsusega rahuldamata. Kaebaja ei esitanud

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust.

38. Kaebaja väitel on Töötukassa rikkunud põhiseaduse (PS) §-i 28. PS § 28 esimesed neli lauset

sätestavad, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse,

töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra

sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis

viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 28 kohaldumiseks peab isiku

töövõimetus esmalt tuvastatud olema. Kui töövõime vähenemine jäeti õigusvastaselt tuvastamata,

saab väita, et rikutud on isiku õigust riigi abile töövõimetuse korral.

39. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab

ning

töövõimetoetust

määrab

ja

maksab

Eesti

Töötukassa

(TVTS

§

3).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt tuvastatakse, et isiku töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine

7(11)

ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud. Töövõime mittevähenemine

ei tähenda, et isik on terve. Töövõime mittevähenemine tähendab seda, et vaatamata isikul

diagnoositud haigustele ei ole tema töötamine takistatud.

40. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate

abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute

avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5

lg 3). Seega ei lähtu Töötukassa töövõime hindamisel sellest, milline on isiku tegutsemisvõime ilma

ravimeid võtmata ja abivahendeid kasutamata, vaid sellest, milline on isiku tegutsemisvõime, kui ta

järgib määratud ravi ja kasutab ettenähtud abivahendeid.

41. Töövõime hindamisel hinnatakse inimese üldist töövõimet tööturul ja ei võeta arvesse

konkreetseid töökohti. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused taotlejale sobivate

ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Soovituste

andmisest ei saa järeldada, et töövõime tuleb lugeda vähenenuks.

42. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 teine lause sätestab,

et kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga.

43. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise

infosüsteemi ehk TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt

ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

44. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet

hinnatakse skaalal 0-4. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse

tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määrus nr 39 § 6 lg 6).

Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete

arvväärtuste summa on 3 või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5).

45. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Asja materjalide hulgas on 14.08.2021 kuupäevaga dokumendipõhine

töövõime hindamise eksperthinnang, mille koostas tervishoiuteenuse osutaja Qvalitas Arstikeskus

AS-i ekspertarst Kaido Kangur ja mille põhjal Töötukassa tegi vaidlustatud töövõime hindamise

otsuse (Töötukassa 29.10.2021 vastus kaebusele, lisa 3). Eksperthinnangus on valdkondade ja nende

alla kuuluvate võtmetegevuste kaupa välja toodud kaebaja enda hinnang ja ekspertarsti hinnang

koos põhjendusega.

Eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas, mille põhjuseks on muud dorsopaatiad. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse

valdkonnas on hinnatud liikumise valdkonnas. Käelise tegevusega seotud muud piirangud ei leidnud

terviseandmete alusel kinnitust. Teabevahetusega seotud muud piirangud, piirangud teadvusel

püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise

valdkonnas, piirangud sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete osas ning

piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Seljavalu tõttu esinevad

piirangud kestval ringiliikumisel, kummardumisel ning sundasendite pikaajalisel säilitamisel.

Eeltoodust tulenevalt on välistatud, takistatud või piiratud kummardumine, kehaasendi säilitamine

ja pikkade vahemaade käimine.

8(11)

46. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Haldusakti põhjendamine on oluline

selleks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Töötukassa

24.08.2021 otsuse põhjendustes on üle korratud eksperthinnangu kokkuvõttes toodud seisukohad,

kuid töövõime hindamise metoodikat täpsemalt selgitatud ei ole. Samas on Töötukassa otsuses

viidatud eksperdiarvamusele, mis oli töövõime ulatuse tuvastamise aluseks ja on selgitatud, et see

on patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas kättesaadav. 14.08.2021 eksperdiarvamuse põhjal

saab täpsema ülevaate sellest, milliseid valdkondi ja võtmetegevusi hinnati, millised arvväärtused

anti võtmetegevuste sooritamisel esinevatele piirangutele ja millistele terviseandmetele ekspertarst

tugines.

Töövõime hindamise metoodika kohta on põhjalikumad selgitused antud ka Töötukassa 29.10.2021

esitatud vastuses kaebusele. Seega loeb kohus Töötukassa 24.08.2021 otsuse põhjendused esitatuks

ka 14.08.2021 eksperdiarvamuses, millele otsuses viidatakse, ning täiendatuks Töötukassa

29.10.2021 vastusega kaebusele. Kaebaja töövõimele antud hinnangut on täiendavalt põhjendanud

Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug 27.10.2021 antud kirjalikus seisukohas

(Töötukassa 29.10.2021 vastus kaebusele, lisa 5). Seega on töövõime hindamise otsust piisaval

määral põhjendatud, et mõista Töötukassa seisukohta.

47. Riigikohus on 05.09.20219 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud

piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele

kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse

andja kontrollib uuesti üle taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele. Sellises

olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda

teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (p 22).

48. Kaebaja on töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud liikumise, käelise tegevuse, teabe

edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse ning muutustega kohanemise ja

ohu tajumise valdkondades. Lisaks on kaebaja kirjeldanud piiranguid ravimite tarvitamisest tingitud

kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas. Ekspertarst dr Kaido Kangur hindas 14.08.2021

eksperthinnangus kaebaja poolt võtmetegevustele antud piirangud kas väiksemaks või üleüldse

puuduvaks kõigis valdkondades. Enamasti oli selle põhjuseks asjaolu, et kaebaja kirjeldatud

piiranguid ei leidnud TIS-i alusel kinnitust. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu

raskusastmele on küll oluline, kuid kaebaja hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja

tegelikkusele peavad kinnitama ka terviseandmed. Dr Kaido Kangur on seljavaluga seoses välja

toonud, et TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule seljavalu tõttu.

Liikumispiiranguid praktiliselt ei esine. Dr Kaido Kangur on viidanud neurokirurg Simmo Savisaare

09.04.2018 epikriisile, mille kohaselt kirurgiliseks raviks näidustust ei ole ja soovitav on regulaarne

võimlemine ja koormuse reguleerimine vastavalt enesetundele.

49. Töötukassa on kohtumenetluse ajal lasknud kirjaliku seisukoha anda Eesti Töötukassa töövõime

hindamise ekspertarstil dr Lembi Augil, kes nõustub dr Kaido Kanguriga selles, et kaebaja

terviseandmed kinnitavad seljavalust tingitud kerge tegutsemispiirangu esinemist liikumise

valdkonnas, mistõttu on tal piiratud pikkade vahemaade käimine, sundasendite pikaajaline

säilitamine ning kummardumine. Kerge piirangu esinemine ei tähenda automaatselt üldise töövõime

olulist ja püsivat langust. Kaebajal esinevad piirangud, mis vajavad tähelepanu töötingimuste

valikul, kuid ei vähenda püsivalt üldist töövõimet. Kaebajale on korduvalt soovitatud regulaarset

võimlemist, taastusravi, milles osalemist terviseandmed ei kajasta. Kaebaja enda hinnanguid

tegutsemisvõimele ja viimase viie aasta terviseandmeid kogumis arvesse võttes ei ole dr Lembi Augi

hinnangul käesoleval hetkel piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav osaline töövõime.

Dr Lembi Aug on selgitanud, et kaebajal töövõimet oluliselt mõjutavaid liikumispiiranguid perearst

Bogatšjova 30.11.2020 ja neuroloog Kardava 02.02.2021 epikriiside kohaselt püsivalt ei esine ning

9(11)

seljavalu ägenemise perioodil võivad piirangud ajutiselt olla tavapärasest enam väljendunud.

Neuroloog ei kirjelda kõnnimustri häireid, lihasjõu nõrkust, abivahendite kasutamist. Perearst

Bogatšjova 30.11.2020 epikriisis on välja toodud, et kaebaja käib abivahendita. Neurokirurg

Savisaare 09.04.2018 epikriisi kohaselt toob MRT nimmest esile ealise normi leiu. Kaebaja poolt

töövõime hindamise taotluses kirjeldatud abivahendite ja kõrvalabi vajadus ei leia terviseandmete

alusel kinnitust. Retseptikeskuse andmetel ortoose ei ole määratud. 2020. aastal on soovitatud

küünarvarrele bandaaži füüsilisel koormusel, hiljem neuroloogi vastuvõtul 25.08.2021 oli kaebaja

käe osas kaebusteta ning ortoosile või bandaažile ei viidata. Anamneesis esinev epikondüliit on

tõenäoliselt paranenud ja piiranguid käesolevalt ei põhjusta. Kõrvalabi vajadust terviseandmed ei

kajasta. Ka mähkmete vajadust terviseandmed ei kinnita. Uroloog dr Lutsu 28.06.2021 epikriisi

kohaselt on esinenud sagedasemat öist urineerimist, kuid mähkmete vajadust ei kirjeldata. Uuringud

töövõimet mõjutavat seisundit ei tuvastanud. TIS-i andmete kohaselt on kaebaja 2021. aasta mais

esmaselt pöördunud perearsti poole kõrgenenud vererõhu tõttu ning visiidil on mõõdetud vererõhk

160/100 mmHg. Perearst on vastavalt ravijuhendile koheselt alustanud ravi ja teostanud ka vererõhu

ööpäevase monitooringu. Uuringul esinenud kõrgenenud vererõhuväärtuste tõttu on ravi

korrigeeritud/tõhustatud. 29.06.2021 telefonikontakti kohaselt olid vererõhuväärtused kodus

mõõdetuna normi piires ja üldseisund paranenud. Kuna töövõime hindamise metoodika kohaselt

hinnatakse piiranguid adekvaatse ravi foonil ja raviga on seisund praegu kompenseeritud, siis

hüpertensiooni esinemine ei mõjuta üldist töövõimet. Jalgade paresteesia ja nahatundlikkuse

episoodilist esinemist on terviseandmetes kajastatud (perearsti 30.11.2020 epikriis, neuroloogi

02.02.2021 epikriis), kuid need ei mõjuta üldist töövõimet, sest ei põhjusta püsivaid

tegutsemispiiranguid. Kaebaja suudab kõndida varvastel-kandadel, halvatusnähte ei ole kirjeldatud

(neuroloog Jelena Kardava 02.02.2021 epikriis). Neurontini on retseptikeskuse andmetel välja

kirjutatud neuroloogi poolt ühekordselt 17.06.2021 üheks kuuks (100 tabletti ja korraldus võtta 1

tbl 3 korda päevas). Seega ei ole ravi pidev.

Kuna kaebaja terviseandmed ja töövõime hindamise taotluse on üle vaadanud teine ekspertarst, kes

nõustub esialgse eksperthinnanguga, puudub kohtul põhjus kahelda piirangute raskusastmetele

antud hinnangutes.

50. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 selgitanud, et halduskohtu pädevuses on

tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse

koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel (p 24).

Kuna kaebaja terviseandmete analüüsimine ja töövõimele hinnangu andmine eeldab

meditsiinialaseid teadmisi, ei saa kohus ekspertarstide seisukohti sisuliselt ümber hinnata.

51. Kohtule on esitatud väljavõte kaebaja terviseandmetest (Töötukassa 29.10.2021 vastus

kaebusele, lisa 2). Kohtul puudub alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid

valesti kasutatud. Dr Kaido Kangur ja dr Lembi Aug ei ole epikriisidele viidates nende sisu valesti

kajastanud ega toonud välja asjaolusid, mida terviseandmetest tegelikult ei leia. Seega puudub

kohtul alus arvata, et töövõime hindamisel on kaebaja terviseandmeid valesti kasutatud.

52. Kaebaja põhiline vastuväide Töötukassa antud hinnangule on see, et ta tarvitab alates 2012.

aastast narkojoovet ja sõltuvust tekitavat valuvaigistit tramadool, mistõttu on täiskoormusega

töötamine välistatud. Seega on kaebaja kahtluse alla seadnud selle, kas Töötukassa on otsuse

tegemisel arvesse võtnud tramadooli pikaaegset tarvitamist.

Kohus ei kahtle selles, et kaebaja on alates 2012. aastast tarvitanud tramadooli. Samuti saab

üldtuntuks lugeda asjaolu, et tramadool kuulub opioidide klassi ning tekitab psüühilist ja füüsilist

sõltuvust. Nagu nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud Tramadol 100 pakendi infolehelt, omab

tramadool tugevat toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Ravi ajal ei tohi patsiendid

töötada liikuvate mehhanismidega ega autot juhtida. Samas ei saa üksnes tramadooli pikaaegset

tarvitamist lugeda asjaoluks, mille alusel tuleks kaebajal töövõime vähenemine tuvastada.

Vastustaja seisukohtadest nähtub, et tegelikult ei peaks tramadooli nii pikalt tarvitama nagu kaebaja

on seda teinud ja ilmselt on kaebaja tramadoolist sõltuvuses. Vastustaja on 08.12.2021 avalduses

10(11)

märkinud, et kõrvaltoimete esinemisel ja juhtudel, kui ravim mõjutab oluliselt igapäevaelu ning on

konkreetsele isikule ebasoovitav, tuleb ravi muuta. Dr Lembi Aug on 27.10.2021 kirjalikus

seisukohas juhtinud tähelepanu asjaolule, et seljavalu ravijuhendi kohaselt tuleks valuvaigisteid

kasutada lühikest aega ning eelistatud on mittesteroidsed põletikuvastased ravimid nagu ibuprofeen,

diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Vajadusel tuleb

ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool, väikeses annuses amitriptülliin või kasutada

lühiaegselt opioide. Opioidide kasutamine on näidustatud lühiaegselt. Dr Lembi Aug viitab, et

terviseandmete kohaselt ei ole kaebaja valuravi potentsiaali seni kasutanud. Kaebaja ei ole jätkuvalt

käinud valuravikabinetis ravi korrigeerimisel ega kombineerimisel. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt

kasutab järjepidevalt tramadooli aastast 2012 pigem kinnitab sõltuvust ravimist ning ei ole

tõenäoliselt korrelatsioonis valu tugevusega. Sellele viitab ka asjaolu, et 2018. aastal neurokirurgi

poolt teostatud lülisamba MRT uuring on ealise normi leiuga ning objektiivselt olid jalgade jõud,

tundlikkus ja refleksid korras. Viimase viie aasta terviseandmetes ei kajastu taastusravis osalemist,

mis

on

valude

leevendamisel

ja

ennetamisel

olulise

tähendusega.

Liikumine, lülisamba liikuvuse säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle

taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa seljavalude ravis ning tõenduspõhine füüsiline treening

on vajalik igapäevaselt ja seda ei asenda ükski ravim.

Kohus leiab eeltoodu põhjal, et kaebajal tuleks leida võimalus tramadooli tarvitamise lõpetamiseks

ja asendada see sobivama valuraviga. Töövõime hindamise eesmärgiga ei oleks kooskõlas tuvastada

vähenenud töövõime isikul, kes võtab opioidide klassi kuuluvat ravimit, kuigi tegelikkuses saaks ta

leevendust ka mittesteroidsetest valuvaigistitest ja füüsilisest treeningust. Osalise töövõime

tuvastamine tramadooli tarvitamise tõttu looks olukorra, kus kaebajal ei tekigi motivatsiooni

tramadooli sõltuvusest vabaneda, sest tramadooli jätkuv tarvitamine tagab talle vähenenud töövõime

tuvastamise ja sellega seotud sotsiaalsed tagatised. Töövõime vähenenuks lugemine üksnes

tramadooli tarvitamise tõttu ei oleks seega kaebaja parimates huvides.

53. Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal ei ole kohustust mainida oma CV-s seda, milliseid haigusi

ta põeb ja milliseid ravimeid ta tarvitab. Terviseandmete töötlemine on üldjuhul keelatud (Euroopa

Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 9 p 1). Terviseandmete töötlemine on võimalik üksnes

andmesubjekti nõusolekul või nõusolekust sõltumata erandjuhtudel, mida suure tõenäosusega ei

esine tavalises tööle kandideerimise protsessis. Ka töösuhtes on tööandja võimalused töötaja

terviseandmete teadasaamiseks väga piiratud.

54. Kaebaja on märkinud, et ta oli pikalt töövõimetuspensionär ainult ühe diagnoosi alusel.

Vastustaja on oma vastuses selgitanud, et töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide

määramist enam ei toimu. Senise püsiva töövõimetuse asemel hakati hindama inimese säilinud

töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika

täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast

võimekust. Selle tulemusena võivad Sotsiaalkindlustusameti poolt varem tuvastatud püsiv

töövõimetus ja Töötukassa poolt praegu kehtiva korra järgi tuvastatud töövõime ulatus erineda.

55. Dr Kaido Kangur hindas 14.08.2021 eksperdiarvamuses kaebajal valdkondade võtmetegevused

järgmiselt: liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1,

ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud

muud piirangud – arvväärtusega 0. Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5

tulenevalt hinnatakse isik sellisel juhul töövõimeliseks.

56. Kuna kaebajat ei saa kehtiva õiguse järgi lugeda isikuks, kes vajab riigi abi töövõimetuse tõttu,

ei ole Töötukassa rikkunud kaebaja PS §-st 28 tulenevat õigust.

57. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et Eesti Töötukassa 24.08.2021 otsus nr TVH/21/033964 on

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna töövõime hindamise otsus ei kuulu

11(11)

tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja

10.08.2021 taotlus töövõime hindamiseks.

58. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt.

Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole

enda kanda.

59. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

oma algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm