3-21-1486/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Villem

Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

17.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1486

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Sigrid Tirman ja

Jane Perv

Puudutatud isikud X ja Y, esindaja vandeadvokaat Karli

Kütt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Halduskohtu

07.07.2021

ja

16.08.2021

määrused

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Y ja Y määruskaebuse lisad 1 ja 2.

2. Rahuldada Y ja Y määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2021 ja 16.08.2021 määrused.

4. Teha uus määrus, millega jätta Maksu- ja Tolliameti 05.07.2021 ning 03.08.2021

taotlused anda luba Y ja Y suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,

§ 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 05.07.2021 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse

seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel taotluse saada luba täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks Y ja Y suhtes.

1) Maksuhaldur tegeleb Q OÜ maksuvõla sissenõudmisega ja alustab kohtule taotluse

esitamisega vastutusmenetlust Q OÜ juhatuse liikmete Y ja Y suhtes.

2) MTA kohustas Q OÜ-d 11.03.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/048852-7 tasuma

maksusumma 253 086,74 eurot. Maksuotsuse põhjendused olid järgmised.

3-21-1486

2(6)

Q OÜ esitatud andmete järgi võõrandas ta kontrolliperioodil 27 korteriomandit aadressil XXX,

Tallinn. Müügihinnale ei olnud lisatud käibemaksu ning Q OÜ ei registreerinud end

käibemaksukohustuslaseks ega esitanud käibedeklaratsioone.

KMS § 16 lg 2 p 3 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa käivet.

Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku

tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast

kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis

võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega

ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused

ületavad vähemalt 10% ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist.

Kontrollimenetluses selgus, et Q OÜ soetas M Osaühingult 01.03.2017 XXX kinnistu

(sihtotstarve 100% ärimaa) hinnaga 2 226 147,03 eurot. Soetamise ajal asus kinnistul

renoveerimist vajav 4-korruseline korterelamu. Ehitustööd algasid märtsis 2017. Korterelamu

renoveerimistöödega samal ajal toimus elamu laiendamine, mille käigus ehitati peale üks korrus

ja küljele juurde uus osa. Renoveerimis- ja laiendustööde tulemusel rajati XXX kinnistule 27

korteriga korterelamu pindalaga 1897,60 m2, millest soetamise hetkel kinnistul asunud elamu

pindala moodustab 1004 m2. Ühe XXX kinnistu asemel moodustati korteriomandid 28.08.2018.

Kuna 11.11.2016 oli Tallinna Linnavalitsusele esitatud ehitusloa taotlus XXX korterelamu

renoveerimiseks, saab järeldada, et 28.08.2018 moodustatud korteriomandid ei olnud varem

kasutusel ja nende sihtotstarbele vastav kasutuselevõtt eeldas ehitustööde tegemist.

Potentsiaalsed

ostjad

tegid

Q

OÜ-le

ettemakseid

ning

osa

korteriomandite

võõrandamistehinguid tehti juba renoveerimis- ja laiendustööde ajal. Tõenditest saab järeldada,

et ka neid korteriomandeid ei olnud enne võõrandamist sihtotstarbeliselt kasutatud. Eeltoodust

tuleneb, et korterelamu laiendatud osas asuvad 10 korteriomandit (korterid nr 1, 11, 12, 17, 18,

23–27) on võõrandatud enne nende esmast kasutuselevõttu ja nende korteriomandite müük tuli

maksustada käibemaksuga 20% määras, sest neile ei kohaldu KMS § 16 lg 2 p-s 3 ettenähtud

maksuvabastus. XXX kinnistu soetamise hetkel kinnistul paiknenud elamus asunud

korteriomandite (korterid nr 2–10, 13–16 ja 19–22) müük tuleb deklareerida maksuvaba

käibena. Need on parendatud korteriomandid, mille parendustega seotud kulutused ei ületanud

10% korterelamu soetusmaksumusest enne parendamist.

Q OÜ tegeles kontrolliperioodil ettevõtlusega KMS § 2 mõistes. Potentsiaalne ostja tegi

14.06.2019 Q OÜ-le korteriomandi nr 18 eest ettemaksu 33 517,00 eurot, mille tõttu tekkis Q

OÜ-l kohustus registreerida end käibemaksukohustuslasena (KMS § 19 lg 1). MTA teeb

registreeringu omal algatusel ja tagasiulatuvalt alates 14.07.2019 (KMS § 20 lg 10).

Korteriomandite eest 16.03.2017–13.06.2017 tasutud ettemaksu ei pea deklareerima, sest sel

ajal ei olnud Q OÜ-l käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust.

Kuna Q OÜ-l tekkis kontrolliperioodil XXX korteriomandite müügist nii maksustatav kui ka

maksuvaba käive, tuleb vastavalt korrigeerida ka XXX kinnistu tarbeks tehtud kulutustelt ja

üldkuludelt tasutud käibemaksu arvestust.

Maksuotsuse õiguspärasuse üle vaieldakse haldusasjas nr 3-20-663, milles haldusohus on

jätnud Q OÜ kaebuse rahuldamata.

3) Vastutusotsusega plaanib maksuhaldur juhatuse liikmetelt sisse nõuda maksuvõla

246 668,93 eurot, mida ei ole õnnestunud Q OÜ-lt sisse nõuda. Q OÜ-l ei ole registervara ja

tema majandustegevus on lõppenud. Maksukohustus tekkis Y ja Y juhatuse liikmeks oleku ajal.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikmed korraldasid äriühingu tegevuse

teadlikult nii, et äriühingul puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks.

3-21-1486

3(6)

4) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda Y ja Y

tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. See kahtlus põhineb järgmistel asjaoludel:

puudutatud

isikud

esitasid

juhatuse

liikmetena

Q

OÜ

nimel

valeandmetega

maksudeklaratsioone. See näitab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.

Samamoodi võivad nad suhtuda ka vastutusotsuse täitmisse. Y-l ja Y-l on pikaaegne

ettevõtluskogemus ja neilt saab eeldada kinnisvara müügi maksustamise alaseid teadmisi. Y

saab 2021. a-l tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid OÜ-st U keskmise kuutasuga

1 296,68 eurot ning X Z OÜ-st keskmise kuutasuga 3 000 eurot. Seega tõenäoliselt esineb

tulevikus vajadus vastutusotsust sundtäita.

5) Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

6) Proportsionaalseteks täitetoiminguteks on puudutatud isikute varalist seisu arvestades

hüpoteegi seadmine nende omandis olevatele kinnisasjadele, võõrandamise keelumärke

seadmine neile kuuluvatele sõidukitele ja blokeeringu seadmine neile kuuluvatele

väärtpaberikontodele. Y-le kuuluva vara ligikaudne väärtus on 69 000 eurot ja Y-l 47 000 eurot.

Tagatise andmise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.07.2021 määrusega MTA taotluse ja lubas taotleda:

- hüpoteegi seadmist Y-le kuuluvatele kinnisasjade ½ kaasomandis olevatele osadele

registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga LLL) ja registriosa numbriga YYYYYYYY

(asukohaga KKK) 256 904,93 eurot (resolutsiooni p 1 alap 1);

- võõrandamise keelumärke seadmist Y-le kuuluvale sõidukile Audi TTS COUPE

registreerimismärgiga DDDDDD (resolutsiooni p 1 alap 2);

- blokeeringu seadmist Y-le kuuluvale väärtpaberikontole nr XXXXXXXXXXXX LHV Pank

AS-s 806 euro ulatuses (resolutsiooni p 1 alap 3);

- hüpoteegi seadmist Y-le kuuluvatele kinnisasjadele registriosa numbriga XXXXXXXX

(asukohaga OOO) ja registriosa numbriga WWWWWW (asukohaga ZZZ) 256 289,93 eurot

(resolutsiooni p 1 alap 4);

- käsutamise

keelumärke

seadmist

Y-le

kuuluvatele

sõidukitele

Mini

Cooper

registreerimismärgiga PPPPPP ja MERCEDES-BENZ ML 430 registreerimismärgiga

XXXXXX (resolutsiooni p 1 alap 5);

- blokeeringu seadmist Y-le kuuluvale väärtpaberikontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank

AS-s 2224 euro ulatuses (resolutsiooni p 1 alap 6).

Halduskohus leidis, et MTA taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on vajalikul määral

põhjendatud. Kohus nõustus MTA taotluses toodud põhjendustega ja rahuldas selle täies

ulatuses.

3. MTA esitas 03.08.2021 taotluse (täpsustatud 12.08.2021) halduskohtu 07.07.2021 määruse

resolutsiooni p 1 alap-de 1 ja 4 täpsustamiseks, sest oli iga kinnistu osas jätnud märkimata

tagatava nõude suuruse.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 16.08.2021 määrusega MTA taotluse ning täpsustas

07.07.2021 määruse resolutsiooni p 1 alap-e 1 ja 4 järgmiselt:

- anda luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmist Y-le kuuluvale

kinnisasja kaasomandi ½ osale registriosa numbriga XXXXXXX (asukohaga LLL) 70 205,55

eurot ja Y-le kuuluvale kinnisasja kaasomandi ½ osale registriosa numbriga YYYYYYYY

(asukohaga KKK) 57 440,91 eurot (resolutsiooni p 2);

- anda luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmist Y-le kuuluvale

kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX (asukohaga OOO) 31 480,24 eurot ja Y-le

3-21-1486

4(6)

kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga WWWWWW (asukohaga ZZZ) 94 440,71 eurot

(resolutsiooni p 3).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. X ja Y esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 20.09.2021 määruskaebuse, milles paluvad

tühistada Tallinna Halduskohtu 07.07.2021 ja 16.08.2021 määrused ning teha uus määrus,

millega jätta MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks

rahuldamata.

1) MTA-le loa andmise eeldused ei olnud täidetud. Maksuhalduri kahtlusest, et Q OÜ

maksudeklaratsioon ei kajasta äriühingu maksukohustust õigesti, ei tulene automaatselt

maksudeklaratsiooni esitamise eest vastutavate isikute ebausaldusväärsust ja eeldust, et

vastutusotsuse hilisem sundtäitmine osutuks raskendatuks või võimatuks. MTA-le loa andmine

on erandlik. Järelikult ei saa sellist luba anda iga tavapärase vastutusmenetluse puhul, sest

vastutusmenetluse eeldus ongi äriühingul maksuvõla olemasolu, mida äriühingult ei ole

võimalik sisse nõuda. MTA taotluses ei ole välja toodud asjaolusid, mis viitavad maksupettuse

toimepanemisele vms. Q OÜ maksuotsuse üle käib vaidlus haldusasjas nr 3-20-663 ja seal on

küsimus eelkõige KMS § 16 lg 2 p 3 tõlgendamises. Täitmist tagavaid toiminguid ei tohiks

enne vastutusotsuse tegemist lubada pelgalt põhjusel, et maksukohustuslane tõlgendas KMS §

16 lg 2 p-i 3 maksuhaldurist erinevalt (vrd sarnase olukorra kohta Riigikohtu lahend asjas nr 3-

3-1-28-13).

2) Halduskohus ei ole MTA taotluses toodud asjaolusid sisuliselt analüüsinud ega hinnanud

taotluse põhjenduste piisavust. Sellega on halduskohus jätnud täitmata HKMS § 2 lg-s 4

sätestatud ülesande kaitsta määruskaebuse esitajaid maksuhalduri õigusvastase tegevuse eest.

Põhjendamis- ja uurimiskohustust ei välista see, et tegemist on prognoosotsusega.

6. Maksu- ja Tolliamet palus jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes varasemate põhjenduste

juurde.

1) Määruskaebuse esitajad ei ole maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud. Kui nad oleksid täitnud

maksude deklareerimise kohustust nõuetekohaselt, ei oleks Q OÜ-l maksuvõlga tekkinud. Q

OÜ-le tehtud maksuotsuse täitmine äriühingu vara arvelt ei ole võimalik, sest äriühingul

puudub vara ja tema tegevus on 2019. a-l sisuliselt lõppenud. Puudutatud isikutel on pikk

ettevõtluskogemus, sh Y-l raamatupidamise ja ärinõustamise valdkonna äriühingutes ning Y-l

kinnisvara arendamise ja haldamise valdkonna äriühingutes. Järelikult võib neilt eeldada

teadmist, kuidas kinnisvara müügi puhul makse õigesti deklareerida. Valeandmetega

maksudeklaratsioonide esitamine on tahtlik tegevus. Y on juhatuse liige mh äriühingutes,

millest ühel on kustutamis- ja kahel trahvihoiatus ning veel ühel maksuvõlg. Põhjendatud

kahtlus, et maksukohustuse hilisem sundtäitmine võib olla raskendatud või võimatu, on

prognoosotsus. Selles võib tugineda mh maksumenetluses kogutud tõenditele, mis viitavad

isiku ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhtes. Kui isik on varem korraldanud

äritegevust viisil, et maksukohustust välditakse, võib selline soov jätkuda ka tulevikus.

2) Määruskaebuse esitajad ei ole ära näidanud, et täitmist tagavate toimingute tegemine on

nende jaoks ülemäära koormav ega seda, kuidas maksuhaldur saaks muul moel maksunõuet

tagada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

7. Määruskaebusele on lisatud Q OÜ kaebus ja apellatsioonkaebus haldusasjas nr 3-20-663.

Määruskaebuse esitajad soovivad nendega tõendada oma väidet, et Q OÜ maksuotsusega

seonduvalt käib vaidlus eeskätt KMS § 16 lg 2 p 3 tõlgendamise üle, mistõttu ei ole alust

3-21-1486

5(6)

järelduseks, et Q OÜ seaduslikud esindajad on ebausaldusväärsed ja hoiaksid vastutusotsuse

sundtäitmisest kõrvale. Maksuhaldur ei ole tõendite asja juurde võtmisele vastu vaielnud.

Ringkonnakohus leiab, et tõendid on asjakohased ja võtab need määruskaebuse õigemaks

lahendamiseks asja juurde (HKMS § 62 lg 2, § 189 lg 3).

II

8. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. MTA taotluse rahuldamise üks eeldusi on taotluses kirjeldatud põhjendatud kahtlus, et

pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

(MKS § 1361 lg 2 p 1). Kohtupraktikas on leitud, et täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus

teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on

prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks konkreetse

maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei

eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks juba astunud samme selleks, et raskendada rahalise

kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361 sätestatud meetme eesmärk ongi sellist

käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse

hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja sellest järelduv

usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine

maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksnes rahalise

nõude suurus või asjaolu, et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja

täielikuks täitmiseks (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab,

kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes

tõenäoliseks (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50c).

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotlused piisavalt põhjendatud ja MKS §

1361 lg 2 p-s 1 sätestatud eeldus loa andmiseks ei ole seetõttu täidetud.

11. Maksuhaldur alustas halduskohtule taotluse esitamisega Y ja Y suhtes vastutusmenetlust.

Selle menetluse eesmärk on koostada vastutusotsus, millega nõuda puudutatud isikutelt sisse Q

OÜ 11.03.2020 maksuotsusest tulenev ja seni tasumata maksukohustus. Selle maksuotsuse

õiguspärasuse üle vaidlevad Q OÜ ja maksuhaldur jätkuvalt haldusasjas nr 3-20-663

(halduskohus jättis Q OÜ kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohus halduskohtu otsuse

muutmata, kuid Riigikohus võttis Q OÜ kassatsioonkaebuse 16.12.2021 menetlusse).

12. Ringkonnakohus tuvastas 15.10.2021 otsuses nr 3-20-663, et Q OÜ soetas 01.03.2017

Tallinnas XXX kinnistu, millel asus kasutusele võetud neljakorruseline hoone. Hoone pindalaga

1004 m2 ehitati Q OÜ tellimusel ümber selliselt, et hoone olemasolev osa renoveeriti ning

sellele ehitati peale viies korrus ja küljele juurde uus osa. Ehitamise tulemusel suurenes hoone

pindala 893,60 m2 võrra. Seejärel moodustati hoones 27 korteriomandit, mis kanti 28.08.2018

eraldi kinnisasjadena kinnistusraamatusse. Q OÜ võõrandas kontrolliperioodil 27

korteriomandit (p 8). Vaidlus käis haldusasjas nr 3-20-663 selle üle, kuidas kohaldada

kirjeldatud olukorras KMS § 16 lg 2 p-i 3. Täpsemalt olid pooled eri meelt selles, kas XXX

kinnistul selle soetamise ajal asunud hoonele peale ja juurde ehitatud osas moodustatud

korteriomandite võõrandamise tehingud on maksustatavad käibemaksuga. Sellest sõltus ka, kas

maksuhaldur registreeris õigesti Q OÜ käibemaksukohustuslaseks ning korrigeeris XXX

kinnistu tarbeks tehtud kulutustelt ja üldkuludelt tasutud käibemaksu arvestust (p 9).

13. Ringkonnakohus jättis küll Q OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid 15.10.2021

otsusest saab järeldada, tegemist oli õiguslikult vaieldava olukorraga. Vaidlusaluste tehingute

käibemaksuga maksustamiseks ei andnud KMS normide sõnastus ega ka kohtupraktika ühest

ja selget juhist. Käibemaksu korrektne deklareerimine ei pruukinud seetõttu Q OÜ seaduslikele

3-21-1486

6(6)

esindajatele üheselt selge olla, hoolimata nende eelnevast kogemusest raamatupidamise või

kinnisvara arendamisega tegelevate äriühingute juhatuse liikmetena. Maksuhaldur ega kohtud

ei tuvastanud, et Q OÜ pani toime maksupettuse, selle juhatuse liikmed andsid

maksumenetluses valeütlusi, esitasid arveid, mis ei kajasta tegelikke sündmusi vms asjaolusid.

Isegi kui puudutatud isikud esitasid Q OÜ maksudeklaratsioonid teadlikult selliselt, et

korteriomandite müük oli maksuvaba, ei saa neid pidada pelgalt selle tõttu ebausaldusväärseks,

kuna KMS kohaldamine kõnealuses olukorras ei olnud selge, nagu eespool öeldud. Seetõttu ei

ole praegusel juhul piisavalt alust väita, et kuna Q OÜ juhatuse liikmed ei deklareerinud

äriühingu maksukohustusi viisil, nagu pidas õigeks maksuhaldur ja millega on nõustunud ka

haldus- ja ringkonnakohus, on puudutatud isikud ebausaldusväärsed ning tõenäoliselt hakkavad

kõrvale hoidma ka vastutusotsuse täitmisest.

14. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole määravat tähtsust sellel, et Q OÜ on praeguseks oma

tegevuse sisuliselt lõpetanud ja äriühingu vara arvelt ei ole olnud võimalik maksukohustust sisse

nõuda. See, et äriühingu suhtes ei ole maksuotsuse sundtäitmine olnud tulemuslik, on üks

äriühingu seaduslikule esindajale vastutusotsuse koostamise vältimatuid eeldusi (MKS § 96 lg

5). Määruskaebuse esitajatel on õigus, et MKS §-s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute

tegemine ei ole äriühingu juhatuse liikme suhtes vastutusmenetluse alustamisega paratamatult

ja tavapäraselt kaasnev tagajärg, vaid erandlik meede. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole

maksuhalduri taotluses toodud põhjendused loa andmiseks piisavad. Kohus ei saa hakata ise

otsima põhjendusi MTA taotluse rahuldamiseks.

15. Eelnevat arvestades tuleb määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu vaidlustatud

määrused tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab maksuhalduri taotlused

saada luba Y ja Y suhtes täitmist tagavate toimingute tegemiseks rahuldamata.

16. Kooskõlas HKMS § 210 lg-ga 42 võib menetlusosaline kümne päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest

arvates

esitada

ringkonnakohtule

menetluskulude

nimekirja

ja

kuludokumendid koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)