2-16-18942/72 · 2-16-18942/72 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetl kohtunik A Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-18942 Tsiviilasi V Ja hagi A Ji vastu elamu omandiõiguse tuvastamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi aeg 29.08.2017; 24.10.2017, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: V J (IK xxx)

Hageja esindajad: advokaat Merilin Ojasaar, e-post: merilin.ojasaar@leadell.com Katarina Talumäe, e-post: katarina.talumae@leadell.com Kostja: A J (IK xxx)

Kostja esindaja: advokaat Margus Kiir e-post: margus.kiir@jevelex.ee

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V Ja hagi A Ji vastu omandiõiguse tuvastamiseks.

2. Tuvastada, et elamu asukohaga X , X vald omandiõigus kuulub V Jale.

3. Jätta menetluskulud kostja A Ji kanda.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE ÕIGUS

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esi- tamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apel- latsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2-17-16335 2

(TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuis- tungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menet- lusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlus- abi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et elamu asukohaga X , X vald, kuulub tema omandisse. Viru Maakohus jättis 30.05.2019. a määrusega asja läbi vaa- tamata, leides, et elamu suhtes puudub omandiõiguse vaidlus. Hageja esitas määruse peale määruskaebuse. 2. 28.09.2019. a määrusega tühistas Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30.05.2019. a mää- ruse ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks.

Poolte seisukohad asja teistkordsel läbivaatamisel

Hageja seisukohad

3. Hageja jäi asja teistkordsel läbivaatamisel varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja leiab, et elamu asukohaga X X vald, kuulub tema omandisse. Kolhoosi „x“ 21.03.1991. a otsuse- ga anti xxx õigus võõrandada mesila ja kuur, asukohaga X , X vald. I Jt tasus selle eest 19 529,50 rubla. Otsusega kaasnes õigus abihoone ning mesila tasuta kasutamiseks ning ehi- tise teenindamiseks maatükk pindalaga 0,6 ha. 4. I Jt omandas osaluse ettevõttes „x“ ning osaluse omandamiseks võõrandas ta ettevõttele eel- nimetatud mesila, kuuri ja maakasutusõiguse. Ettevõtte likvideerimisel otsustasid selle osa- nikud ettevõte vara vastavalt 28.08.1991. a protokollilistele otsustele jagada ning selle alusel sai hageja mesila (koos inventariga) ja kuuri koos maakasutusõigusega ja I J maksti selle eest 20 000 rubla hüvitist. 5. Hageja ehitas ajavahemikul 1992–1995 X 2 maaüksusele kuuri asemele kahekorruselise elamu. 1998. aasta suvel oli hageja tööpuuduse tõttu sunnitud kolima ja andis elamu võtmed A Jile, et ta elamul silma peal hoiaks. 2014. aasta detsembris võttis hagejaga ühendust X Vallavalitsus, kes oli seisukohal, et X maaüksusel paikneva elamu omanik on kostja. Selle põhjuseks oli asjaolu, et kostja oli X Vallavalitsusele esitanud hageja ja kostja vahel väide- tavalt 14.09.1998 sõlmitud lihtkirjaliku ostu-müü-gilepingu. 6. Hageja nõudis X Vallavalitsuselt X 2 maaüksuse erastamiseks esitatud avalduse rahulda- mist. Kuna hageja ja kostja vahel tekkis elamu omandiõiguse küsimuses vaidlus, peatas X Vallavalitsus X 2 maaüksuse erastamise menetluse kuni kohus tuvastab, kellele elamu omandiõigus kuulub. Hageja pöördus Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles taotles kohtult kohustada X Vallavalitsust maaerastamise avaldus rahuldada ning tunnistada teda elamu omanikuks. Halduskohus jättis asjas nr 3-16-943 kaebuse rahuldama ning leidis, et haldusorganil puudub pädevus tuvastada, kes on elamu seaduslik omanik ning omaniku tu- vastamiseta ei ole võimalik viia lõpuni maa erastamise menetlust.

2-17-16335 3

Kostja seisukohad

7. Ka kostja jäi asja teistkordsel läbivaatamisel varem esitatud seisukohtadele kindlaks. Kostja märkis, et 14.09.1998 poolte vahel sõlmitud lihtkirjalik ostu-müügileping ei vasta vorminõu- etele ja on seega õiguslike tagajärgedeta. Hageja omandiõigust varale ei ole esitatud mater- jalide pinnalt võimalik tuvastada ja selline lahend ei ole kohalikule omavalitsusele siduv. Kostjal puudub vaidluse tulemuse suhtes igasugune õiguslik huvi. 8. Lisaks leiab kostja, et hageja esitatud tõendid on võltsitud. Esitatud dokumentide originaali- de osas märgib ta järgevat:

- Hagiavalduse lisa 1 kolhoos „x“ protokolliline otsus nr 3, 21.03.1991 – puudub originaal. Dokument ei ole allkirjaõiguslike juhatuse liikmete poolt allkirjastatud. Dokumendi on all- kirjastanud kodanik O (väidetavalt sekretär). Puudub otsuse originaal loetava pitsatiga. - Hagiavalduse lisa 2 kassa sissetuleku order 28.03.1991 – Dokument on vastuoluline ega ole tõendi väärtusega. Selle on allkirjastanud pearaamatupidaja O ning dokumendist ei tulene, et sõlmiti müügileping. - Hagiavalduse lisa 3 X maaüksuse valduse üleandmise akt, 28.03.1991 – Samad puudused, mis hagiavalduse lisal 2. - Hagiavalduse lisa 4 firma „x“ protokolliline otsus 29.03.1991 – Hageja on dokumendi ise koostanud ning allkirjastanud. Registri dokumentatsioon puudub, seega ei ole võimalik väita dokumentide sisu õigsust ja õiguspärasust. - Hagiavalduse lisa 5 „x“ protokolliline otsus 28.08.1991 – Samad puudused, mis hagiavaldu- se lisal 4. - Hagiavalduse lisa 6 28.08.1991 üleandmise-vastuvõtmise akt – Samad puudused, mis ha- giavalduse lisal 4.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esita- tud tõendeid, leiab , et hagi tuleb rahuldada. 10. Kohus leiab, et hageja on tuvastushagi kostja vastu esitanud õigesti, kuivõrd kostjaga tekki- nud vaidlus elamu omandiõiguse üle tingis olukorra, kus endine X Vallavalitsus ei pidanud võimalik maaüksust erastada.

14.09.1998 hageja ja kostja vahel sõlmitud leping 11. Hageja ja kostja sõlmisid kostja vastuse kohaselt maaüksuse X võõrandamiseks lihtkirjaliku müügilepingu (dtl 53). Kostja on menetluse kestel järjepidevalt leidnud, et nimetatud lihtkir- jalik ostu-müügileping on vorminõuete järgimata jätmise tõttu õiguslike tagajärgedeta.

2-17-16335 4

12. Hageja väitel ei ole ta ülalnimetatud lepingut allkirjastanud ja esitas selle kinnitamiseks taotluse käekirjaekspertiisi tegemiseks. Ekspert tuvastas, et tõenäoliselt on lepingu alla kirju- tanud hageja. 13. AÕSRS (14.09.1998 seisuga kehtiv redaktsioon) § 13 lg 6 sätestab, et ehitise või selle võõ- randamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Kuigi käekirjaekspertiis kinnitas, et le- pingu on allkirjastanud hageja, on kohus seisukohal, et seadusest tuleneva vorminõude rik- kumise tõttu on leping tühine. Kohus nõustub kostjaga, et tühine leping ei too kaasa õigus- likke tagajärgi ning seetõttu ei saanud kostja selle tulemusel vaidlusaluse maaüksuse omani- kuks.

X 2 asuva maaüksuse omandiõigus 14. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tu- vastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada. 15. Hageja pöördus kohustamiskaebusega Tartu Halduskohtuse, et kohustada X Vallavalitsust maaerastamise avaldust rahuldama ning tunnistada teda elamu omanikuks. Halduskohus jät- tis haldusasjas nr 3-16-943 kaebuse rahuldama ja märkis, et haldusorganil puudub pädevus tuvastada, kes on elamu seaduslik omanik, arvestades, et omaniku tuvastamiseta ei ole maa erastamise menetlust võimalik lõpuni viia (dtl 40). 16. Kohus leiab, et hageja on tuvastushagi kostja vastu õigesti esitanud, kuivõrd kostjaga tekki- nud vaidlus elamu omandiõiguse üle on tinginud olukorra, kus endine X Vallavalitsus ei pi- danud võimalik maaüksust erastada. 17. Hageja märkis hagiavalduses, et sai maaüksusel X asuva mesila ja kuuri valduse, samuti maakasutusõiguse ettevõtte „X“ likvideerimise tulemusena. Osaühingust välja astuvale osa- nikule määrati hüvitis vastavalt tema osa suurusele. Hageja esitas selle tõendamiseks ette- võtte „X“ 28.08.1991. a protokollilise otsuse, millest nähtub, et V J sai maaüksuse M ka- sutusõiguse koos mesila ning seal asuva kuuriga. 18. Hageja esitas omandiõiguse tõendamiseks ka dokumendid, mis näitavad, millisel viisil omandas maaüksuse I Jt, ettevõte „X“ ning lõpuks ka hageja. Hageja esitas dokumentide tõesuse kinnitamiseks ka nende originaaleksemplarid. Hageja ei esitanud kohtule kolhoos “x” 21.03.1991. a protokollilist otsust nr 3. Hageja märkis, et dokument oli endise X valla- valitsuse valduses, kuid nüüdseks on selle asukoht teadmata. 19. Kostja on asunud seisukohale, et hageja esitatud tõendid on võltsitud. Kostja tõi välja, et kõ- nealused dokumendid ei ole tõenäoliselt allkirjaõiguslike isikute poolt allkirjastatud, mistõt- tu ei saa nende õiguspärasuses kindel olla ning samuti ei ole pitsat loetav. 20. Kohtu ei leia, et hageja esitatud tõendid on võltsitud. Hageja esitas kohtule originaaldoku- mendid, välja arvatud kolhoosi “x” 21.03.1991. a protokollilise otsus nr 3. Kuna esitatud dokumendid pärinevad mitme aastakümne tagusest ajast, ei saa eeldada, et need oleksid heas seisukorras ja hästi loetavad. Kostja on välja toonud, et hageja esitatud dokumentidele alla kirjutanud isiku allkirjaõiguses ei saa kindel olla. Samas ei ole kostja välja toonud, mis põh- jusel ta on arvamusel, et dokumendid ei ole allkirjaõigusliku isiku poolt allkirjastatud. As- jaolu, et isik ei olnud ettevõtte osanik, et pruugi tähendada, et tal puudus õigus ülalnimetatud dokumente allkirjastada ning tuua seeläbi kaasa ka õiguslikke tagajärgi. Kuna säilinud do-

2-17-16335 5

kumentide pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et allkirjaõigus oli teistel isikutel, ei nõustu kohus kostja väidetega selles osas, et hageja esitatud dokumendid on võltsitud. 21. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all an- tud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. 22. Kohus kuulas hageja taotlusel ära tunnistajad T Jti ja L Ž . Tunnistaja T Jt oli I Jti abikaasa. T Jti 24.10.2017. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt ostis tema abikaasa I Jt maaüksuse X kolhoosilt “x” hinnaga 19000 ja see leidis aset 1990-ndatel aastatel. Hiljem võõrandas tema abikaasa maakasutus-õiguse ja mesila ettevõttele, mille nime ta ei mäleta. I Jt sai mingi aja möödudes ettevõttelt ka hüvitist. 23. 24.10.2017 kohtuistungil andis L Ž ütluseid, mille kohaselt oli ta ettevõte „X“ osanik, mille osaluse ta 1991. aax omandas. Tema teadmiste kohaselt omandas I Jt ette-võtte osaluse me- sila võõrandmisega. Ettevõtte likvideerimisel sai I Jt hüvitist ja V J mesila, kuuri ja maaka- sutusõiguse. V J ehitas L Ž ütluste kohaselt maaüksusele X ka elamu. 24. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et maaüksuse X ning sellel paikneva elamu omandiõigus kuulub hagejale. Esitatud tõendid viitavad selgelt, et ha- gejal on maaüksuse ja sellel paikneva elamuga puutumus. Kohus leiab, et nimetatud elamu omandiõiguse tuvastamisel on määrav tähtsus L Zi ütlustel. Ütluste kohaselt omandas hage- ja maaüksuse X maakasutusõiguse, sellel asuva mesila ning kuuri kasutusõiguse. Samuti kinnitas tunnistaja, et hageja ehitas maaüksusel asuva elamu. Kohtul ei ole tunnistaja antud ütlustes põhjust kahelda, ning ütlused koos hageja esitatud dokumentidega kinnitavad, et maaüksuse X omandiõigus kuulub hagejale.

Elamu valdus 25. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. 26. Hagiavalduse kohaselt on kostja on hagejale kuuluva elamu hõivanud ja keeldub valduse üleandmisest. Hageja andis elamu valduse kostjale 1998. aax üle, kui ta kolis ning palus kostjal elamut valvata. 27. Menetluse käigus ei leidnud kinnitust asjaolu, et elamu on kostja valduses ning ta keeldub selle valduse hagejale üleandmisest või takistab hagejal elamut kasutada. Kostja on elamut vallanud ligikaudu 15 aastat ning pidanud end selle omanikuks. Kostja asus seisukohale, et kuna tema ja hageja vahel sõlmitud lihtkirjalik müügileping on vorminõude rikkumise tõttu tühine, ei ole ta elamu omanik ega ole selle kasutamisest ka huvitatud. Kostja elamu asub vaidlusaluse maaüksuse kõrval paikneval kinnisasjal x talus, x külas ning vaidlusalust ela- mut oleks võimalik kasutada ainult suvel. 28. Kohus nõustub kostja seisukohaga ning leiab, et elamu ei ole kostja valduses. Hageja küll märgib hagiavalduses, et kostja on elamu hõivanud ning takistab teda elamut kasutamast, kuid ei ole selle kinnitamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et elamu valdus oli enne käesola vaidluse algamist kostjal, kuid see, et elamu valdus on ka jätkuvalt kostjal, ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud.

2-17-16335 6

Menetluskulude jaotus 29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, millest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 30. TsMS § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mää- rusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpeta- va määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käes- ola otsuse jõustumist.

(digitaalallkiri)

A Hallmägi kohtunik