2-20-17285/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. detsember 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17285

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

X

(isikukood

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja Valdis Härmsalu

Kostja

(vastustaja):

Y

(isikukood

XXXXXXXX),

lepinguline esindaja Mihhail Šerle

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tähelepanuta hageja 23.11.2021 taotlus perioodil alates 03.01.2020 kuni

22.11.2020 tekkinud elatise võlgnevuse nõude rahuldamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja

kasuks välja mõistmata igakuine elatis 120 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis 120 eurot.

Samuti täiendada otsuse sissejuhatavat osa tsiviilasja hinnaga.

3. Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja

õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.

Samuti on Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus jõustunud igakuise elatise nõude

rahuldamata jätmises 270 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus jättis välja

mõistmata elatise võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista välja Y-lt X ülalpidamiseks elatis 270 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni

X õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui X 21-aastaseks saamiseni.

2-20-17285

4.3. Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks X arveldusarvele selgitusega

„Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist

makstakse.

4.4. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.

4.5. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

6. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Y

poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 400 eurot.

7. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 400

eurot.

8. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Y-l tasuda X-le viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

9. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-17285 hagihinnaks 3150 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 23.11.2020 Harju Maakohtusse hagi Y vastu elatise saamiseks alates 01.11.2020

summas 350 eurot kuus kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 03.01.2023. Samuti esitas

hageja nõude summas 3500 eurot elatise võlgnevuse saamiseks.

2. Kostjalt oli Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10667 hageja ülalpidamiseks välja

mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.01.2020. Hagejal puudub iseseisev

sissetulek, sest ta õpib XXX Norras. Hageja on praegu täielikult oma ema ülalpidamisel. Hageja

lootis, et kostja jätkab vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks elatise maksmist, sest isa on teadlik,

et poeg õpib gümnaasiumis. Kahjuks ei ole kostja vabatahtlikult olnud nõus elatist tasuma.

3. Hageja igakuised vajadused ühes kuus on 1038,50 eurot: eluasemekulud 270,57 eurot,

toidukulu 220 eurot, transpordikulu 125 eurot, sidekulud (telefon, internet) 49,93 eurot,

tervishoiukulu 85 eurot, hügieenikulu 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 93 eurot,

riiete ja jalanõude kulu 45 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn, vabaaja veetmine jne)

120 eurot.

4. Hagejal puudub võimalus tööle minna, kuna elukoht on väikses linnas, kus töö saamine on

raske. Hageja käib koolis iga päev kuni kella 15.15-ni.

2-20-17285

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale ülalpidamist nõutud

ulatuses. Kostja keskmiseks netopalgaks viimase 6 kuu jooksul on 953,61 eurot. Kostja suhtes

on alustatud mitmeid täitemenetlusi ja hageja poolt sissenõutavaks muutunud nõuete suurus

kostja vastu on ca 3300 eurot. Kostja üritab nõudeid täita ja peale võlgnevuste tasumist jääb

kostjale kätte ca 270 eurot, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja leiab, et oma halva

majandusliku seisundi tõttu tuleb kostja vabastada hageja ülalpidamiskohustusest

perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 alusel.

6. Oluline on tuvastada ka hageja ema sissetulekute suurus ning varaline seisund, sest ka emal

lasub lapse ülalpidamise kohustus. Kostja märgib, et hageja ema ja kostja ühiskorter aadressil

XXX on hageja ema ainuvalduses ning kostjale teadaolevalt hageja ema üürib korterit välja

ning saab sellest üüritulu. Kostja ei nõudnud ühisvara jagamist ega nõudnud hageja emalt ½

tulust eeldusel, et hageja ema panustab saadud sissetuleku hageja ülalpidamisele.

7. Kostja ei nõustu hageja kulutuste suurusega. Kulu eluasemele võib olla 55 eurot, kulu toidule

100 eurot, kulu transpordile 10 eurot, sidekulud 10 eurot, hügieenikulu 5 eurot, koolikulu 10

eurot, kulu riietele ja jalanõudele 5 eurot.

8. Hagejal on endal võimalus saada sissetulekut. Hagejal on selleks peale kooli piisavalt aega

ja hageja ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus tööle minna. Hagejal on võimalus asuda

elama XXXse, kus tal on olemas oma korter.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks alates

23.11.2020 summas 150 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem

kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

10. Pooled ei vaidle, et hageja on täisealine laps, kes õpib käesoleval ajal XXX Norras. Hageja

on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Ülalpidamiskohustus lõppeb

2023. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks. Hageja elab koos emaga Norras ja on ema

ülalpidamisel. Kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülal pidama.

11. Hagejal tuleb tõendada oma igakuiste vajaduste ja tavalisele elulaadile vastavate kulutuste

suurus. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:

11.1. Eluasemekulu 55 eurot. Hageja on Q valla arvega tõendanud hageja kommunaalkulud

elamul aadressil QQQ. Kohus ei nõustu laenumaksete arvestamisega. Hageja ema C võttis

endale kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistu soetamiseks võetud laenumakseid ja vastutab

ainuisikuliselt laenulepingu maksete eest ning seega ei saa laenumakseid lugeda kostja poolt

elatise tasumise kohustusena. Laenulepingust tulenevad kohustused on C lahusvaralised

kohustused. Kui Norras elamine osutub hagejale üle jõu käivaks, siis on hagejal võimalik elada

vanemate korteris XXX.

11.2. Toidukulu 100 eurot. Ainuüksi viide, et toit ei ole odav, ei saa olla põhjendus kallile

toidukulule. Hageja ei ole selgitanud, milline võiks olla 19-aastase lapse toidukulu kuus.

Arvestada tuleb sellega, et tegemist on hüpoteetilise ja eeldusliku toidukuluga, mille tõendamist

hagejalt eeldada ei saa. Hageja käib koolis, kuid hageja ei ole esile toonud, kas riikliku

koolitoiduga on võimalik arvestada. Kas hageja saab Norra riigilt toetusi või kulude hüvitist, ei

ole hageja esile toonud.

2-20-17285

11.3. Transpordikulu 10 eurot. Kohus ei arvestanud bussikulu, sest puuduvad tõendid, et hageja

on kuukaardi eest reaalselt tasunud. Pileti pealt ei nähu, et see on ostetud hagejale. Sõidukulusid

Norra ja Eesti vahel ei saa pidada põhjendatuks, sest reisimine ei ole hädavajalik kulu.

11.4. Sidekulud 10 eurot. Hageja igakuised sidekulud summas 49,93 eurot on tõendamata.

Arvelt nr 42221626 nähtub, et teenuse kasutajaks on C, kelle nimele registreeritud telefoni

numbrit XXXXXXXX ei saa siduda hageja kuluga. Internetiteenust, mille eest tasub hageja

ema elukaaslane G, ei saa arvestada hageja kuluna.

11.5. Tervishoiukulu (ravimid) 20 eurot. Kohtule esitatud müügikviitungitel puudub seos

hageja ravimikuluga. Üldteada on, et põhjamaade kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid,

nohu, köha, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine. Seetõttu on põhjendatud

ravimikuluks 20 eurot kuus.

11.6. Hügieenikulu 20 eurot. Kohtule esitatud arvetel puudub seos hageja hügieenikuluga.

Samas on üldteada asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning inimene vajab aeg ajalt

juuksuriteenust.

11.7. Kooliga seotud kulu 20 eurot. Hageja kulu 93 eurot kuus on seotud arvuti ostmisega, kuid

kallimad ostud tuleb vanematel omavahel läbi rääkida. Seega ei ole kulu sellises ulatuses

põhjendatud.

11.8. Kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot. Arvestades, et hageja elab kliimavööndis, kus

laps vajab erinevaid riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast nii siseruumides kui

välistingimustes, on vaja hageja garderoobi sageli ka uuendada. Kulutused riietele ja

jalanõudele tuleb pidada mõistlikuks kuluks.

11.9. Muud kulutused 20 eurot. Ujumistrenni kulu tõendab arve nr 101618546 summas 116,93

eurot, millest tulenevalt kulu ühes kuus on 9,7 eurot. Arvestades, et lapsed veedavad vaba aega

ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aeg ajalt sõprade sünnipäevadel, kinos

ja teatris, jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga.

11.10. Kokku on hageja põhjendatud kulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot.

12. Hagejal puudub kinnisvara, äriühing või muu vara, mille arvelt saaks ta ennast üleval

pidada. Kostja töötab ja kostja keskmine netopalk viimase 6 kuu jooksul on 953,61 eurot.

Kostjal puudub nii kinnisvara, transpordivahend kui ka väärtpaberid. Peale võlgnevuste

tasumist jääb kostjale kätte ca 270 eurot, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja elab

oma elukaaslase (H) korteris ning nendevahelisel kokkuleppel tasub kostja ainult

kommunaalarvete eest. Kostja eluaseme kulu on ca 120 eurot kuus, lisaks kulud toidule,

tervishoiule, riietele, spordile, meelelahutusele ja elektrile.

13. Hageja ema töötab töötasuga 34 851,18 NOK (3455 eurot) kuus. Hageja on selgitanud, et

XXX asuv korter on antud üürile sellise summaga, mis katavad korterile tehtavaid kulusid ning

sealt reaalset kasu ei saa.

14. Võttes arvesse hageja abivajaduse ulatust, mis on 300 eurot ning eeltoodud asjaolusid, leidis

kohus, et põhjendatud on määrata kostja poolt tasutavaks igakuiseks elatise summaks 150 eurot.

Hagejal on vaba aega käia trennis ja lugeda raamatuid, hagejal on olemas juhiload ja sõiduk IZ

412 riikliku numbrimärgiga XXXXXX. Kohus on seisukohal, et vaba aeg ning sõiduki ja

juhilubade olemasolu annavad hagejale eelise tööd leida ka siis, kui võimalik töökoht asub

kodulinnast eemal.

2-20-17285

Apellatsioonkaebus

15. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista välja kostjalt välja elatis

hageja ülalpidamiseks alates 23.11.2020 summas 270 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni s.o 03.01.2023.

16. Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata õigusnormide väära kohaldamise tõttu. Samuti

on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, jätnud osad tõendid üldse tähelepanuta ja

tuvastanud ebaõigesti asjaolud.

17. Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millest maakohus kulutuste suurust tuvastades

lähtus, sh miks ta ei pidanud põhjendatuks hagis väidetud ning kohtuistungil põhistatud

kulutuste suurust. Juhul, kui maakohus leidis, et väidetud kulutused ei ole tõendatud, tulnuks

maakohtul seda ka hagejale selgitada ning nõuda täiendavate tõendite esitamist. Samuti on

arusaamatu, miks tuvastas maakohus hageja kulutused üksnes hädavajalikus ulatuses (300 eurot

kuus) ja piirdus ülejäänus osas paljasõnalise väitega. Elatise väljamõistmiseks peab kohus asjas

esitatud tõendite alusel tuvastama abivajava isiku vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste

suuruse, mitte nõustuma üksnes kohustatud isiku vastuväidetega.

18. Hageja ei saa esitada kõigi kulutuste suuruse kohta tõendeid ning kohus saab teatud ulatuses

lähtuda ka hageja selgitustest ja põhistusest, et veenduda, kas tema väidetud kulutused on

vajalikud ja põhjendatud. On iseenesest mõistetav, et hageja vajab igapäevaseks eluks eluaset,

toitu, riideid jne, ning paratamatult kaasnevad sellega kulud. Hageja on maakohtule esitanud

oma kulutuste suurust tõendavad dokumendid ja lisanud selgitused. Maakohus paljasõnaliselt

ja põhjendamatult jätnud arvestamata eluaseme laenukuludega. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks kohus loeb 100 eurot toidule kuus piisavaks põhjendatud kuluks. Kohtupraktikas on välja

kujunenud kuluks toidule, mida kohtud on lugenud mõistlikuks ja põhjendatuks, 150 – 240

eurot kuus. Hageja nõustub maakohtuga, et kulutused reisimiseks Norrast Eestisse ja tagasi ei

ole hädavajalikud, kuid ühistranspordi kasutamine elukoha ja kooli vahel sõitmiseks on

hädavajalik. Hageja palub lugeda hädavajalikuks kulutuseks transpordile 60,80 eurot. Hageja

ei nõustu, et tema sidekulud on tõendamata. Kuludokumentidena kolmandatele isikutele

(hageja ema ja hageja ema elukaaslane) adresseeritud arved ei tähenda seda, et tegemist ei ole

hageja vajadusi tõendavate dokumentidega. On tavapärane, et selliste teenuste osutamise eest

esitatakse arve ühele isikule, kuid teenuseid kasutab terve perekond. Maakohus, lugedes

põhjendatud tervishoiukuluks 20 eurot, jättes tähelepanuta hageja poolt kohtuistungil esitatud

ambulatoorsed epikriisid, milles on üles loetletud hageja kroonilised haigused. Piirdudes

käsitlusega, et „põhjamaade kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, nohu, köha, mille

ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine“ ei saa kohus lugeda põhjendatud kuluks 20 eurot

kuus. Hageja kroonilised haigused nõuavad regulaarselt retseptiravimite tarbimist, et mitte lasta

neil ägeneda. Hageja esitas kohtule tõendid ravimikulude kohta. Hageja ei vaidlusta maakohtu

poolt tuvastatud hügieenikulu. Samuti ei vaidle hageja vastu maakohtu käsitlusele arvutiga

seotud kulu osas, kuid ei nõustu kooliga seotud kulu vähendamisega 20 euroni. Hageja

hinnangul on see kulu 40 eurot. Hageja vajab koolihariduse omandamiseks koolitarbeid ja

ühistel klassi üritustel osalemiseks on tarvis samuti teha kulutusi. Hageja ei nõustu maakohtu

käsitlusega ujumistrennile tehtavate kulude osas. Hageja on välja toonud ainult liikmemaksu

tasu, mis on ühes kuus on 116,93 eurot. Arvestades, et hageja suveperioodil ei treeni, tuleb

treeninguteks kuluv summa korrutada 9 kuuga ja jagada 12 kuuga. Maakohus on eksinud

arvutuskäigus. Hageja kulu ainuüksi trennile on 87,70 eurot. Lähtudes maakohtu käsitlusest, et

„lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt

2-20-17285

sõprade sünnipäevadel, kinos ja teatris, jm üritustel, on neil kulutused ka seoses nimetatuga“,

peaks hageja muud kulud olema vähemalt 100 eurot.

19. Kokku on hageja vajalikud ja põhjendatud kulu summas 891,30 eurot (eluasemekulud

270,57 eurot + toidukulu 220 eurot + transport 60,80 eurot + sidekulud 49,93 eurot + tervishoid

(ravimid) 85 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse täitmiseks 40 + riided

ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 100), millest kostja kanda peaks jääma pool,

ehk 445,65 eurot. Hageja on vähendanud kostja osa 270 euroni.

20. Kostja on võimeline tasuma elatist täisealisele ülalpidamist vajavale lapsele taotletud

ulatuses. Maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjale kuulub kaasomandina koos hageja

ema C-ga korteriomand aadressil XXX.

Vastustaja seisukoht

21. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata igakuise elatise

väljamõistmiseks täiendavalt 120 euro ulatuses. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega

rahuldada ka selles osas hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis

120 eurot. Samuti tuleb täiendada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa tsiviilasja hinnaga. TsMS

§ 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

23. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150

eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui

hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles

maakohus jättis igakuise elatise nõude rahuldamata 270 eurot ületavas osas ja jättis välja

mõistmata elatise võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist. Maakohtu otsus on seega selles

ulatuses TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

24. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja osaliselt nõudest loobumise osas.

Hageja on 23.11.2020 hagiavalduses esitanud lisaks igakuisele elatise nõudele (hagiavalduses

märgitud alates 01.11.2020) ka tagasiulatuva ülalpidamisnõude ning 18.02.2021 kohtuistungil

teatanud, et loobub elatise võlgnevuse nõudest. Hagiavalduses on hageja elatise võlgnevuse

nõudena esitanud nõude perioodi kohta alates 01.01.2020 kuni 31.10.2020. Hageja on

12.01.2021 menetlusdokumendis palunud tagasiulatuvalt kostjalt elatis välja mõista alates

03.01.2020 kuni 31.10.2020. TsMS § 438 lg 1 2.lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu

nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Maakohus rahuldas hagi selliselt, et mõistis kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise alates 23.11.2020, võtmata seejuures seisukohta, mis saab

hageja nõudest enne seda kuupäeva, olles jätnud seejuures selgitamata, millises ulatuses on

hageja

oma

nõudest

loobunud.

Hageja

täpsustas

ringkonnakohtus

23.11.2021

menetlusdokumendis, et soovib nõudest loobumise ettepaneku tagasi võtta ja palub rahuldada

elatise nõue ka ajavahemiku 03.01.2020 kuni 22.11.2020 eest. Ringkonnakohus ei pea hageja

sellekohast

taotlust

käesolevas

menetlusstaadiumis

võimalikuks.

Hageja

esitas

2-20-17285

apellatsioonkaebuse, milles taotleb hagi rahuldamata jäetud osas uue otsuse tegemist, millega

mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni

(kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni) summas 270 eurot. Hageja ei ole

taotlenud uue otsuse tegemist osas, milles maakohus ei rahuldanud hageja nõuet elatise

võlgnevuse väljamõistmiseks. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja

lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele,

mille peale esialgselt ei kaevatud. Kuna hageja esitas kaebuse täienduse alles 23.11.2021 (seega

apellatsioonitähtaja järgselt), ei saa ringkonnakohus seda enam arvesse võtta ja hageja taotlus

tuleb jätta tähelepanuta. Hageja poolt hagist loobumise tagasivõtmise osas märgib

ringkonnakohus, et iseenesest on hagejal õigus kuni loobumistaotluse lahendamiseni ümber

mõelda ja avaldus tagasi võtta (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p

18), kuid käesoleval juhul ei oma see mõju ringkonnakohtus asja lahendamise ulatusele. Nii

nagu kolleegium eelnevalt märkis, on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ja

selleks, et ringkonnakohus saaks kontrollida ka elatise võlgnevuse summa välja mõistmata

jätmise seaduslikkust, pidanuks hageja selle vaidlustama.

25. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et

hageja on täisealine kostja laps, kes õpib käesoleval ajal XXX Norras ning elab koos emaga

Norras ja ei oma iseseisvat sissetulekut ega vara enda ülalpidamiseks. Ülalpidamiskohustus

lõppeb gümnaasiumi lõpetamisega või 2023. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks.

Maakohus leidis eelnevast tulenevalt õigesti, et hageja on ülalpidamise saamiseks õigustatud

isikuks PKS § 97 p 2 tähenduses ja kuna kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülal

pidama, on hageja õigustatud esitama selleks kostja vastu elatise nõude. Samuti leidis maakohus

õigesti, et hagejale kui täisealiseks saanud lapsele ülalpidamise ulatuse määramiseks tuleb

hagejal tõendada oma igakuised vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus.

Seejärel lähtus aga maakohus osaliselt ebaõigesti hageja vajaduste ja kulutuste suuruse

hindamisel mitte hageja poolt esitatud tõenditest, vaid sellest, kas ja kui suures ulatuses on

kohtu hinnangul need kulud põhjendatud. Samuti jättis maakohus osaliselt hageja kulude

tõendamiseks esitatud tõendid hindamata ja osaliselt hindas neid ebaõigesti. Selliste minetuste

tõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate

igakuiste kulutuste suuruse osas. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vabaneb hageja

ülalpidamiskohustusest 150 eurot ületavas osas PKS § 102 lg 1 alusel. Maakohus ei hinnanud

õigesti kostja igakuiste kulutuste suurust ega võrrelnud seda kostja sissetulekuga. Eeltoodud

materiaalõiguse ja menetlusnormi rikkumised tõid ringkonnakohtu hinnangul kaasa ebaõige

kohtulahendi, mille tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada.

26. Hageja tõi maakohtus esile, et tema igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused

on kokku summas 1038,50 eurot, millest moodustavad: eluasemekulud 270,57 eurot;

toidukulud 220 eurot; transpordikulud 125 eurot; sidekulud 49,93 eurot, tervishoiukulud 85

eurot; hügieenikulud 30 eurot; kooliga seotud kulud 93 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 45

eurot; muud kulud (ujumistreening, raamatud, sünnipäevad, meelelahutus jne) 120 eurot.

Kostja vaidles osaliselt hageja kuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja põhjendatud kuluks:

eluasemekulu 55 eurot; toidukulu 100 eurot; transpordikulu 10 eurot; sidekulu 10 eurot;

hügieenikulu 5 eurot; kooliga seotud kulud 10 eurot; riiete ja jalanõude kulu 10 eurot; muud

kulud ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu on

kokku summas 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot. Apellatsioonkaebuses märgib

hageja, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku summas 891,30 eurot

(eluasemekulud 270,57 eurot + toidukulu 220 eurot + transport 60,80 eurot + sidekulud 49,93

eurot + tervishoid (ravimid) 85 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse

2-20-17285

täitmiseks 40 + riided ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 100), millest kostja

kanda peaks jääma pool, ehk 445,65 eurot. Hageja on vähendanud kostja osa 270 euroni. Pooled

ei vaidlusta maakohtu järeldust osas, milles maakohus tuvastas hageja hügieenikuluna 20 eurot

ning riiete ja jalanõude kuluna 45 eurot.

26.1. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud eluasemekuluks on kommunaalkulud 55 eurot,

jättes selle kulu hulgast välja kulu eluasemelaenu igakuise makse ulatuses hagejale langevas

osas. Maakohus leidis, et eluasemelaen on hageja ema kohustus ja kohus seda seetõttu arvesse

võtta ei saa. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Eluasemelaen on nii nagu iga teine

eluasemega seotud kulu, mida saab arvesse võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle

laenuga omandatud kinnisasja. Kohtule esitatud Totens Sparebank tõendi kohaselt on igakuise

eluasemelaenu makse suuruseks 4609,05 Norra krooni (431,15 eurot) (tl 31, tõlge tl 47). Samas

ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et see summa kuulub jagamisele kahega. Nimelt kasutab

selle eluasemelaenuga ostetud kinnisasja lisaks hagejale ja tema emale ka hageja ema

elukaaslane. Hageja väitel maksab hageja ema elukaaslane lisaks hageja emale täiendavalt

pangale eluasemelaenu, kuid selle kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et 431,15 eurot tuleb jagada kolmega ja sellest tulenevalt moodustab hageja

eluasemekulu koos kommunaalkuludega 198,72 eurot.

26.2. Maakohus pidas hageja põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus. Hageja väitel on see

kulu 220 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud toidukuluks tuleb

lugeda 100 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud, vaid et hageja ei ole

toidukulu suuremas ulatuses tõendanud. Hageja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendid selle

kohta, mis ulatuses ühes kuus toidule raha kulub.

26.3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja transpordikulu on

üksnes 10 eurot kuus. Ehkki maakohus hindas selle kulu juures tõendeid, järeldas ta esitatud

tõenditest ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud bussisõidu kulu kandmist. Hageja esitas

kohtule bussisõidu 30 päeva kaardi, mille kohaselt see maksab 650 Norra krooni (60,80 eurot)

(tl 32, tõlge tl 48). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja peab kooli jõudmiseks ja koolist

koju naasmiseks kasutama transpordivahendina bussi. Samuti saab esitatud kuukaardist teha

järelduse, et selle eest on makstud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja

igakuiseks transpordikuluks on 60,80 eurot.

26.4. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud sidekulu summas 49,93 eurot kuus ja

põhjendatud kuluks saab selles osas pidada 10 eurot. Ringkonnakohus maakohtu sellise

järeldusega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et hageja kasutab telefoni. Hageja on ringkonnakohtu

hinnangul Talkmore arvega tõendanud, et hageja telefonikulu on 254,15 Norra krooni (23,77

eurot) kuus (tl 35, tõlge tl 51). Samuti kasutab hageja internetti ja internetiarve on hageja pere

peale 839 Norra krooni (78,48 eurot) (tl 36, tõlge tl 52), mis kolmega jagatuna moodustab 26,16

eurot. Seega on hageja tõendanud enda sidekulud summas 49,93 eurot (=23,77+26,16) kuus.

26.5. Maakohus pidas hageja põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus, leides, et kohtule

esitatud müügikviitungitel puudub seos hageja ravimikuluga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus põhjendamatult, et lähtudes viirushaigustest tuleb põhjendatud ravimiskuluks pidada

üksnes 20 eurot kuus. Maakohus jättis seejuures arvesse võtmata hageja poolt esitatud

ambulatoorsed eprikriisid 2018. a ja 2019. a, millest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe,

maksafibroosi ja tal on tuvastatud neerutsüst (tl 69-70). Nendest tõenditest tulenevalt ei saa

kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et hageja ravimiskulud ei saaks olla suuremad kui 20

eurot. Hageja on esitanud apteegiarved kokku summas 968,46 Norra krooni (90,59 eurot) (tl

37, tõlge tl 56), mille kohaselt on ostetud 2021. a jaanuaris vitamiine ja ravimeid. Seejuures

2-20-17285

tuleb arvesse võtta, et kostja ei ole hageja haiguste, nende ravimiseks vajalike ravimikulude

suuruse ega hageja poolt esitatud tõendite osas maakohtus vastuväiteid esitanud. Omaksvõtt

tähendab TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist

kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Antud juhul tuleb kostja omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 kohaselt hageja ravimikulude

ulatuse osas eeldada. Maakohus on küsinud ka istungil kostja seisukohta hageja kulude osas,

kuid ravimikulude osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et hageja ravimikulud on tõendatud hageja poolt väidetud ulatuses, s.o 85

eurot kuus.

26.6. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kooliga seotud kulu on 20 eurot kuus. Hageja

väitel on see kulu 40 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud kooliga

seotud kuluks tuleb lugeda 20 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud,

vaid et hageja ei ole sellist kulu suuremas kui 20 euro ulatuses tõendanud.

26.7. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis muude kulude hulka liigituva

ujumistreeningu kulu suuruse arvutamisel. Maakohus leidis, et hageja ujumistreeningu kulu

tõendab arve nr 101618546 summas 1250 Norra krooni (116,93 eurot) (tl 42, tõlge tl 59) ning

jagas selle summa 12-ga, saades 9,7 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

selline arve hageja kulu tõendab, kuid nõustub hagejaga, et liikmemaksu summa on toodud ühe

kuu, mitte aasta kohta, mistõttu ei saanud kohus seda summat 12-ga jagada. Arvestades, et

vaidlustamata asjaoludel hageja suveperioodil ei treeni, tuleb treeninguteks kuluv summa

korrutada 9-ga ja alles seejärel jagada 12-ga. Hageja kulu ainuüksi ujumistreeningule

moodustab seetõttu 87,70 eurot. Hageja väitel moodustab muu kulu koos ujumistreeningu ja

meelelahutusega kokku 100 eurot. Ringkonnakohus sellega aga ei nõustu. Nimelt ei ole hageja

tõendanud ujumistreeningule lisaks muude kulude tekkimist.

26.8. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised tõendatud kulud kokku 667,15 eurot,

millest kummagi vanema osa moodustab ½ s.o 333,58 eurot. Kuna hageja on nõustunud kostja

poolt hageja ülalpidamiseks kantava osa vähendamisega 270 euroni, tuleb lähtuda sellest, et

kostja poolt hagejale kuni hageja õpingute lõpetamiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni

antava ülalpidamise kohustus on 270 eurot kuus.

27. Järgnevalt tuleb hinnata, kas PKS § 102 lõikest 1 tulenevalt on alust kostja

ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust osas,

milles maakohus tuvastas kostja igakuiseks sissetulekuks 953,61 eurot. Samuti ei ole hageja

vaielnud vastu kostja väitele, et kostja igakuised kulud on 489 eurot kuus ning et kostjal on

hagile vastuse koostamise aja seisuga hageja ees varasemalt tekkinud elatise võlgnevus summas

2964,87 eurot, millest täitemenetluses sissenõudmiseks esitatud elatise võlgnevuse jääk on

1698,87 eurot. Kostja väitel ei jää talle eelnevast tulenevalt igakuiselt alles hageja nõutud

ulatuses rahalisi vahendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ebaõige on ka maakohtu

järeldus, et kostja sissetulek ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust täita.

Kolleegium on seisukohal, et kostja igakuiste kuludena saab arvesse võtta üksnes igakuised

kulud 489 eurot kuus, mitte summasid, mida kostja tasub elatise võlgnevusena kohtutäiturile

või mille ulatuses võlgneb kostja varem tasumata jäetud elatisena hagejale. Tegemist on hageja

ülalpidamiseks välja mõistetud summadega, mitte kostja enda toimetulekuks vajalike kuludega,

mistõttu ei saa neid kostja igakuiste kuludena arvestada. Vastupidine järeldus ei oleks

kolleegiumi hinnangul ka põhjendatud, kuna sellisel juhul ei oleks võlgnik motiveeritud tasuma

varasemat elatise võlgnevust.

2-20-17285

28. Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et ka XXX asuva korteri kaasomanikuks

olemisest tulenevalt on kostjal võimalik anda ülalpidamist suuremas ulatuses kui 150 eurot

kuus. Pooled ei vaidle, et hageja ema ja kostja kaasomandis on XXX asuv korter. Vanemal on

kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning

vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on

väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole XXX asuva kaasomandis

oleva kinnisasja puhul tegemist sellise varaga, mida ei oleks kostjal võimalik võõrandada ja

selle arvelt ülalpidamiskohustust täita.

29. Kostja sissetulekust ja varalisest seisundist tulenevalt ei ole võimalik käesoleval juhul

tuvastada asjaolusid, mis annaksid alust vähendada kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ning

ringkonnakohus peab seega kostjat võimeliseks tasuma hagejale 270 eurot kuus ülalpidamiseks,

mille tõttu tuleb kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis 270 eurot kuus alates

23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks

saamiseni.

30. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagi suuremas ulatuses rahuldamine

ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude teistsugust jaotust ei tingi. Hagi jäi rahuldamata

elatise võlgnevuse nõudes ja ka igakuise elatise nõudes on tegemist selle osalise rahuldamisega,

kuna hageja soovis hagiavalduses kostjalt igakuiselt 350 euro välja mõistmist.

31. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas jätnud märkimata tsiviilasja hinna.

Ringkonnakohus parandab TsMS § 137 lg 1¹ ja TsMS § 442 lg 2 p 51 alusel maakohtu eksimuse

ja märgib tsiviilasja hinnaks hageja nõudest ja TsMS § 129 lõikest 2 tulenevalt 3150 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

32. Lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamisest tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta

menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

33. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 12.11.2021 ja 23.11.2021 ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirjad, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud

menetluskulud kokku 480 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ulatuses

tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta).

34. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud -

maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine on põhjendatud ning nende

ajakulu kokku 5 tundi on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Seevastu ei

ole põhjendatud toiminguks 23.11.2021 vastuse koostamine, kuna sisuliselt hageja kohtu

küsimusele ei vastanud (elatise võlgnevuse nõude perioodi kohta), vaid esitas põhjendamatu

taotluse võlgnevuse väljamõistmiseks ringkonnakohtus. Seega on hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ajakuluks 5 tundi.

35. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 80 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

2-20-17285

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13,

p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100

eurot tund (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr mahub nimetatud

piiridesse.

36. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

kostjalt

hageja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta).

37. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm