2-20-7476/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7476

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Koninklijke Luchtvaart Maatschappij

N.V. vastu hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. apellatsioon-

kaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul

Kostja (apellant): Koninklijke Luchtvaart Maatschappij

N.V. (välisriigi registrikood 33014286), lepingulised

esindajad vandeadvokaat Annika Soom ja advokaat Ken

Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus määruse jõustumisel selle esitajale.

2. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-7476

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Flagito OÜ esitas 22.05.2020 Harju Maakohtule Euroopa maksekäsu avaldused Koninklijke

Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu. Võlgnik esitas makseettepanekutele vastuväited.

Flagito OÜ esitas 24.08.2020 (tsiviilasjas 2-20-7479) ja 17.12.2020 (tsiviilasjas 2-20-7476)

Koninklijke Luchtvaart Maatschappij N.V. vastu hagiavaldused. Maakohus võttis hagid

menetlusse ja liitis need 29.03.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas ühiseks menetlemiseks.

2.1. Hagiavalduste kohaselt oli hageja õiguseellastel (reisijatel) kinnitatud broneering

28.03.2019 lendudele (i) KL2842 Tallinn-Amsterdam ja (ii) KL0601 Amsterdam-Los Angeles,

mille kohaselt oleksid reisijad pidanud jõudma sihtpunkti Los Angelessse kell 12.55. Reisijad

jäeti maha lennust (ii) KL0601 Amsterdam-Los Angeles. Seejärel pakuti neile asenduslendu

KL6068, mistõttu jõudsid reisijad sihtpunkti kell 19.19, s.o võrreldes esialgselt broneerituga

rohkem kui 4 tundi hiljem. Lendu KL0601 opereeris kostja. 05.07.2019 loovutasid reisijad

nõude hagejale. Hagejal on mõlema reisija osas õigus nõuda kostjalt lennult Tallinn-

Amsterdam-Los Angeles maha jätmise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr

261/2004 (edaspidi: määrus) alusel hüvitist 600 eurot, s.o kokku 1200 eurot. Reisijad jäeti

lennust maha kostja vea tõttu. Kostja tugines ekslikult mittetäielikele dokumentidele, kuivõrd

reisijatel oli olemas kehtiv ESTA luba.

2.2. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise 1200 eurot (600 eurot reisija

kohta), perioodil 02.01.2020 kuni 17.12.2020 põhinõude summalt 600 eurot sissenõutavaks

muutunud viivise summas 46,03 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.12.2020 kuni

kohustuse kohase täitmiseni, perioodil 01.02.2020 kuni 24.08.2020 põhinõude summalt 600

eurot sissenõutavaks muutunud viivis summas 30,95 eurot, põhivõlgnevuselt summas 600 eurot

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.08.2020 kuni kohustuse kohase

täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 80 eurot (40 eurot reisija kohta).

Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.

3.1. Kostjal puudub reisijatele hüvitise tasumise kohustus, kuivõrd reisijate kõnealusest lennust

KL0601 maha jätmise põhjustas reisijatest tulenev asjaolu – mittetäielikud reisidokumendid.

Kostja ei jäetud reisijaid lennust KL0601 maha ilma mõistliku põhjuseta. Lennu KL0601

pardale minekul tuvastati, et reisijatel puudus kehtiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi

(ESTA) luba. Juhul, kui reisijal kehtivat ESTA luba ei ole, ei saa lennuettevõtja lubada reisijat

Ameerika Ühendriikidesse suunduvale lennukile. Lisaks ESTA loa nõudele peab lennuettevõtja

enne reisija pardale minekut edastama Ameerika Ühendriikide Tolli ja Piirikaitse Ametile

teatud teabe reisija kohta (API teave), sh ka reisija aadress Ameerika Ühendriikides. Reisijad

oma reisi esimese lennule (Tallinn-Amsterdam) eelnevalt või selle ajal teavet oma aadressi

kohta Ameerika Ühendriikides ei avaldanud. Kuivõrd Tolli ja Piirikaitse Amet peab kinnitama

kogu reisijateabe enne lennu väljumist, kuid kõnealuses asjas andis reisija andmed 11 minutit

enne lennu väljumist, ei olnud kostjal võimalik reisijaid väljuvale lennule lubada. Reisijate

hilinenud jõudmine sihtkohta ei olnud seega kostjast tulenev ning määruse artiklist 2 (j)

tulenevalt puudub kostjal hüvitise tasumise kohustus.

2-20-7476

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 30.09.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

1200 eurot (2 x 600 eurot), sissenõudmiskulud 80 eurot (2 x 40 eurot), viivise hüvitistelt (600

eurot) perioodi eest 02.01.2020 kuni 17.12.2020 summas 46,03 eurot ja perioodi eest

02.01.2020 kuni 24.08.2020 summas 30,95 eurot ning edasiulatuva viivise hüvitistelt (600

eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagide esitamisest, so alates 25.08.2020 ja

18.12.2020 kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud jättis maakohus tervikuna kostja

kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 385 eurot.

4.1. Vaidlustamata asjaoludel oli reisijatel kinnitatud broneering 28.03.2019 lendudele KL2842

Tallinn-Amsterdam ja KL0601 Amsterdam-Los Angeles, mille kohaselt oleksid reisijad

pidanud jõudma sihtpunkti kell 12.55. Reisijad jäeti maha lennust KL0601, misjärel pakuti neile

asenduslendu KL6068, mille tagajärjel jõudsid reisijad sihtpunkti kell 19.19, s.o rohkem kui 4

tundi hiljem. Lendu KL0601 opereeris kostja, kes on tegutsev lennuettevõtja. 07.10.2019

loovutasid reisijad nõuded hagejale.

4.2. Määruse art 2 punkti j kohaselt on lennureisist maha jätmine reisijate lennukiga vedamisest

keeldumine, kuigi reisija on ilmunud lennule art 3 lõikes 2 sätestatud tingimustel, välja arvatud

juhul, kui lennureisist maha jätmiseks on mõistlikud põhjused, nagu tervis, ohutus või julgeolek

või mittetäielikud reisidokumendid. Maakohtu tuvastas, et reisijad esitasid 03.03.2019 avalduse

elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemis (ESTA), loa taotlemise otsus tehakse teatavaks 72

tunni jooksul. Hiljemalt 25.03.2019 reisijate taotlus rahuldati ning reisijatele anti õigus

viisavabadusprogrammi raames Ameerika Ühendriike külastada. Seega oli reisijatel 28.03.2019

lennu KL601 pardale minekul kehtiv reisidokument. Kostja pole tõendanud, et reisijatel kehtiv

ESTA luba puudus. Samuti ei leidnud tõendamist, et reisijad oleks esitanud enda andmed 11

minutit enne lennu väljumist. Andmed esitati Amsterdam – Los Angeles lennule check-in'i

tehes Tallinna Lennujaamas. Seetõttu puudus kostjal reisijate lennust maha jätmiseks mõjuv

põhjus, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.

4.3. Määruse art 7 lg 1 punkti c kohaselt on mh kõikide üle 3500 km pikkuste ühenduseväliste

lendude puhul õigus hüvitisele 600 eurot. Ümberistumistega lendude korral mõõdetakse

vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel. Tallinna ja Los Angeles vaheliseks

lennumarsruudiks on 9119 kilomeetrit, mistõttu on hagejal õigus saada kahe reisija eest hüvitist

kokku 1200 eurot (2 x 600 eurot). Põhjendatud on ka hageja viivise- ja sissenõudmiskulude

hüvitamise (2 x 40 eurot) nõuded.

Apellatsioonkaebus

Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

5.1. Kostja on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi, jättes

tähelepanuta asjas olulist tähtsust omavad tõendid. Kõiki asjakohaseid tõendeid arvesse võttes

pidanuks kohus hagi jätma rahuldamata. Kuivõrd reisijad ei edastanud nõuetekohaseid API

andmeid õigeaegselt, ei jõudnud Ameerika Ühendriikide Tolli ja Piirikaitse Amet andmeid API

süsteemi kaudu heaks kiita. Seega oli kostja sunnitud reisijad API andmete hilinenud esitamise

tõttu lennult maha jätma.

2-20-7476

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas

TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel

keelduda ning kaebus TsMS § 638 lg 10 järgi selle esitajale tagastada.

Tsiviilasja hinna järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS

§ 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse apellatsioon-

kaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamiseks luba ei andnud. Asjaolu, et maakohus

märkis kohtuotsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637

lg 2¹ tähenduses.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid kaebuse

menetlusse võtmiseks. Asjas tehtud hagi rahuldamise otsus ei ole maakohtu poolt selgelt

ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud

menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise järeldamiseks alust.

8.1. Maakohus käsitles otsuses peamiselt kostja vastuväidet seoses reisijate mittetäielike

reisidokumentidega (ESTA loaga), millest kostja menetluse käigus loobus. Nii on kostja ka

apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ESTA olemasolu ei oma siiski asjas tähtsust. Sellele

vaatamata tegi maakohus asjas õige lõppjärelduse, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise 1200 eurot, sissenõudmiskulud 80 eurot ja viivise. Kui reisija jäetakse lennureisist

maha maapealse personali poolt tehtud vea tõttu, on tegemist lennureisist maha jätmisega

määruse artikli 2 punkti j tähenduses. Tsiviilasja materjalid kostja vastuväidet nõuetekohaste

(API) andmete õigeaegselt esitamata jätmise kohta ei toeta. Maakohus ei ole eksinud, kui

esitatud tõendeid hinnates leidis, et tõendamist ei leidnud kostja väide, et reisijad esitasid enda

andmed esmakordselt alles 11 minutit enne vaidlusaluse lennu väljumist. TsMS § 405 lg 1 p 5

kohaselt võib hagi lihtsustatud menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Eelnevat

arvestades ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Kolleegium lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud

tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul

ja

võimalikult

väikeste

kuludega.

Sellest

tulenevalt

arvestab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei

tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel tsiviilasja hinnaga võrreldes ülemääraseid

menetluskulusid.

Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda, sest hagi rahuldati.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist ei välista

ka asjaolu, et maakohus on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskulu hüvitise

385 eurot ning kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda.

2-20-7476

11.1. Riigikohus on iseenesest küll leidnud, et TsMS § 637 lg 2¹ alusel ei tohiks apellatsioon-

kaebuse menetlusse võtmisest keelduda olukorras, kus lihtmenetluse asjas on maakohus otsuses

kindlaks määranud menetluskulude rahalise suuruse, menetlusosaline vaidlustab kaebuses ka

menetluskulude rahalist suurust ning on täidetud TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud eeldused

(vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Vastasel juhul oleks menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamise võimalused lihtmenetluse asjas isiku jaoks erinevad sõltuvalt

sellest, kas menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks kohtuotsuses või eraldi

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist (vt Riigikohtu

15.06.2016. a määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16, p 11).

11.2. Kostja ei ole aga praeguses asjas esitanud apellatsioonkaebuses ühtegi väidet selle kohta,

et temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu suurus oleks kuidagi põhjendamatu.

Seega ei ole kostja vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetluskulude rahalise suuruse vaidlustamisega TsMS

§ 178 lg 2 mõttes olla tegu olukorras, kus menetlusosaline on vaidlustanud üksnes asja sisulist

lahendust ning menetluskulude jaotust, vaatamata sellele, kas maakohtu otsuses on

menetluskulud kindlaks määratud 200 eurot ületavas summas. Ringkonnakohtu hinnangul ei

võimalda sellist tõlgendust seaduse tekst ega mõte. Samuti oleks see vastuolus Riigikohtu

seisukoha aluseks olnud menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega. Nimelt peaks

ringkonnakohus olukorras, kus maakohus on menetluskulude suuruse kindlaks määranud

otsuses, apellatsioonkaebuse sisuliselt läbi vaatama ja otsusega lahendama, vaatamata TsMS

§ 637 lg-s 2¹ sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluse olemasolule, samas kui ta võiks

jätta apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata olukorras, kus maakohus määrab menetluskulud

kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist eraldi määrusega. Seega tooks selline tõlgendus kaasa

vastupidise tagajärje Riigikohtu poolt tsiviilasjas nr 3-2-1-51-16 soovitud eesmärgile.

11.3. Niisamuti ei sõltu TsMS § 178 lg 2 järgi kaebeõigus sellest, kui suured on maakohtu

kindlaksmääratud menetluskulud, vaid kui suures ulatuses neid vaidlustatakse (kaebeõigus on

olemas, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot). Seega olukorras, kus

kaebuses ei ole öeldud sõnagi menetluskulude suuruse kohta, ei ole võimalik ka hinnata, kas

TsMS § 178 lg 2 järgi oleks kaebeõigus olemas.

11.4. Lisaks sellele on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega. Olukorras, kus

kaebuses ei ole menetluskulude suurust vaidlustatud ning ringkonnakohus asja sisulist

lahendust, sh menetluskulude jaotust ei muuda, ei ole ringkonnakohtul alust omal algatusel

asuda maakohtus kindlaksmääratud menetluskulude suurust muutma. TsMS § 174 lg 5 kohaselt

on kõrgema astme kohtul ilma vastava kaebuseta võimalik maakohtus kindlaks määratud

menetluskulude suurust muuta üksnes juhul, kui ta muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi

asja uueks läbivaatamiseks saatmata.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

12.1. Kostjal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arveldusarvele lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

2-20-7476

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm