2-19-16913/111 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.12.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-16913

Tsiviilasi

A T hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress

Meedia ja AS-i POSTIMEES GRUPP vastu kahju

hüvitamise, rikkumise lõpetamise ja edasise kahju

tekitamise keelamise nõudes

Tsiviilasja hind

Kostja 1 vastu esitatud nõuded 10 500 eurot

Kostja 2 vastu esitatud nõuded 13 000 eurot

Kostja 3 vastu esitatud nõuded 10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A T (isikukood xxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Robert Sprengk

Kostja 1

AS

Õhtuleht

Kirjastus

(registrikood

10678223)

Kostja 2 AS Ekspress Meedia (registrikood 10586863)

Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat

Mari Männiko

Kostja 3

AS

Postimees

Grupp

(registrikood

10184643), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Karmen Turk ja Maarja Pild

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 15.09.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta A T hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress Meedia ja AS-i

POSTIMEES GRUPP vastu kahju hüvitamise, rikkumise lõpetamise ja edasise

kahju tekitamise keelamise nõudes rahuldamata.

2. Mõista välja A Tlt Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna riigilõiv 1850,00

eurot.

3. Välja mõista A Tlt Eesti Vabariigi kasuks viivis riigituludesse tasutavalt

menetluskulult (1850,00 eurot) alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Pärast otsuse jõustumist saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta AS-i Õhtuleht Kirjastus, AS-i Ekspress Meedia ja AS-i POSTIMEES

GRUPP menetluskulud A T kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. A. T (hageja) esitas kohtule hagi AS Õhtuleht kirjastus (kostja 1), AS Ekspress Meedia

(kostja 2) ja AS Postimees Grupp (kostja 3) vastu. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad

hageja isiklikke õiguseid, kui avaldasid artikleid hageja isiklikust elust ja tema poolt toime

pandud süütegude asjaolusid, kajastasid tema fotot ja nime õigusliku aluseta ja võimaldasid

avaldada halvustavaid kommentaare.

2. Kostja 3 rikkus hageja õiguseid avaldades ajalehes Pärnu Postimees 2002. aastal

paberkandjal ja internetis artikli hageja abielu registreerimisest, milles kajastati hageja nime ja

fotot ning süütegude andmeid. Kostja 3 pole vaatamata hageja pöördumistele artiklit

eemaldanud.

3. xxx avaldas kostja 3 artikli „xxx“. Artiklis kajastati (a) hagejat negatiivselt nagu hageja ei

olekski inimene ja nõuab veel hüvitist. Samuti kajastati (b) haldusasja asjaolusid moonutatult

nagu hageja oleks süüdi ja ametnikud tekitasid õigustatult hagejale vigastusi. Kostja 3

võimaldas ka 50 kommentaari avaldamist, mis olid hagejat alandavad ja ähvardavad. Hageja

on palunud artiklid koos kommentaaridega eemaldada, kuid kostja pole seda teinud.

4. Kostja 2 rikkus hageja õiguseid avaldades xxx artikli „xxx“. Artikli pealkiri on hagejat

alandav ja artikkel sisaldab väiteid, mis on puudulikud ega vasta tõele. Kostja 2 avaldas

artiklis järgnevad ebaõiged väited (c) hageja laamendas vanglas ja (d) hageja seoti kambris

voodi külge. Artiklile on kirjutatud 62 hagejat alandavat kommentaari. Hageja on palunud

artikli eemaldamist, kuid kostja 2 ei ole seda teinud.

5. Lisaks avaldas kostja 2 xxx ja xxx artiklid „xxx“. Artikli pealkiri sisaldas ebaõiget

faktiväidet, et (e) tegemist on hageja eksnaisega, kuid tegemist oli tema abikaasaga. Artiklile

on kirjutatud ka hagejat mõnitavaid, ähvardavaid ja alandavaid kommentaare, mida kostja 2

pole eemaldanud.

6. Kostja 1 rikkus hageja õiguseid avaldades xxx samasuguse artikli nagu kostja 2 xxx.

Artiklile on kirjutatud 18 halvustavat kommentaari. Kostja 3 avaldas viitega kostja 2 artiklile

xxx artikli, millel on kümneid hagejat alandavaid ja mõnitavaid kommentaare. Kostja 3

avaldas, et (f) hageja on türmis ühe tapmise enda peale võtnud ja (g) hageja peab veetma terve

elu müüride taga. Tegemist on ebaõigete väidetega. Hagejal on võimalik vabaneda tingimisi

või saades presidendilt armu. Täiendavalt avaldas kostja 3, et (h) hageja pöördus xxx

linnavalitsuse poole ja nõudis naise ja lapse asukoha avaldamist. Hageja pöördus andmete

saamiseks mitte selleks, et naist ja last tappa, vaid selle, et naine takistas lapsega suhtlemist.

Kostjad 1 ja 3 avaldasid sarnaselt kostjale 2, et (i) hageja ähvardas röövida ja tappa lapse ja (j)

teda süüdistati seoses tema eksabikaasaga, mis ei vasta tõele, sest tegemist oli abikaasa mitte

eksabikaasaga ja kriminaalmenetluses leiti, et tõendid puuduvad. Samuti avaldati ebaõige

väide, et (k) juunis kahel istungil ei jõutud naist ega prokuratuuri rahuldava tulemuseni. Naist

rahuldava tulemuseni ei saanudki jõuda, sest naine ei soovinud lähenemiskeeldu. Lisaks

avaldas kostja (avaldusest ei nähtu missugune), et (l) hageja kaebas xxx Linnavalitsuse

kohtusse, nõudes naise ja lapse andmete avaldamata jätmise eest kahju, kuid kohus ei võtnud

seda menetlusse. Viimati nimetatud väitega lõi kostja mulje, et avaldus oli põhjendamata,

kuid hageja loobus sellest ise, mistõttu tagastati kaebus. Artiklites avaldati ka hageja nimi ja

foto, milleks puudus õiguslik alus. Hageja on palunud artikli eemaldamist, kuid kostjad ei ole

seda teinud.

7. Hageja väitel rikkusid kostjad hageja õiguseid täiendavalt perioodil 2008-2011 avaldatud

artiklitega, millega kajastasid „xxx“ protsessi ning (m) kujutasid hagejat süüdi olevana, kuigi

hageja mõisteti õigeks. Kui kohtuistung lükati edasi hageja terviseprobleemide tõttu, siis (n)

kujutati hagejat simulandina, kes üritab menetlust venitada. Eeltoodu ei vasta tõele. Hageja on

palunud artikli eemaldamist, kuid kostjad ei ole seda teinud.

8. Hageja 21.12.2020 esitatud täpsustatud seisukoha kohaselt menetleb kohus järgnevaid

hageja nõudeid: 1) mõista kostjalt 1 välja mittevaraline kahju summas 3500,00 eurot; 2)

kostjalt 2 summas 6000,00 eurot; 3) kostjalt 3 summas 3500,00 eurot; 4) kohustada AS-i

Postimees Grupp eemaldama A T artikli veebiaadressilt xxx, AS-i Postimees Grupp

eemaldama A T artikli pildi veebiaadressilt veebilehelt xxx, AS-i Ekspress Meedia

eemaldama A T artikli veebiaadressilt xxx, AS-i Ekspress Meedia eemaldama A T artikli,

pildi ja A T nime sisaldavad kommenetaarid veebiaadressilt xxx, AS-i Õhtuleht Kirjastus

eemaldama A T artikli, pildi ja A T nime sisaldavad kommentaarid veebiaadressilt xxx ning

AS-i Postimees Grupp eemaldama A T artikli ja pildi veebilehelt xxx või alternatiivselt

kohustada kostjaid eemaldama nimetatud veebilehtedelt leitavatest artiklitest isikuandmetena

A T nimi, pildid ja A T nime sisaldavad kommentaarid; 5) keelata kostjatel hageja nime ja

fotode kasutamine ja hageja kohta artiklite kirjutamine hageja nõusolekuta.

9. Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et avaldatud artiklitest tulenevad nõuded ei

saa olla aegunud, sest artikkel on avaldatud veebis ja seal jätkuvalt leitav, mistõttu pole

võimalik tuvastada konkreetset hetke, millal hageja sellest teada sai.

KOSTJATE 1 JA 2 VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostjad 1 ja 2 vaidlesid hagile vastu.

11. Kostja 2 leidis, et ei ole xxx avaldatud artiklis „xxx“ avaldanud ebakohaseid

väärtushinnanguid ega ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta. Hinnang „paadunud rets“ on

kohane, sest hagejat on üheksal korral karistatud ja ta kannab eluaegset karistust. Faktiväited,

et hageja laamendas vanglas ja seoti voodi külge kinni, vastavad Euroopa inimõiguste kohtu

lahendi põhjal tõele. Kostja 2 palus kohaldada artiklist 14.02.2014 tulenevatele nõuetele

aegumist. Artikkel avaldati xxx. Kahjunõude aegumistähtaeg on 3 aastat.

12. Kostja 2 leidis, et ei ole hageja õiguseid rikkunud ka xxx avaldatud artikliga „xxx.“

Väide, et tegemist on hageja eksnaisega on tõene, sest nii kriminaalasjas xxx süüdistuses kui

ka Viru Maakohtu otsuses on kirjas, et tegemist on eksnaisega. Väide, et hageja on vanglas

toime pannud jõhkraid kuritegusid, vastab tõele ja on tõendatud Euroopa inimõiguste kohtu

otsusega, milles on märgitud, et hageja on ähvardanud vanglaametnikke ja rünnanud nii

ametnikke kui ka teisi kinnipeetavaid. Kostja 2 ei väitnud, et hageja üritas tappa oma naist ja

tema last, vaid et ta ähvardas sellega. Avaldatud väide on tõelevastav väide, mida tõendab

kriminaalasjas xxx tehtud lahend. Väide, et hagejal on vabaduses tuttavaid, kes võivad

ähvardused täide viia, on prokuratuuri hinnang, mitte faktiväide.

13. Seoses 2008-2011 avaldatud artiklitega „xxx“ protsessi kohta, ei ole hageja välja toonud

ühtegi konkreetset ebaõiget faktiväidet, ebakohast väärtushinnangu ega allikat, kus kostjad on

hagejat nimetanud simulandiks. Tegemist oli avalikku huvi pakkuva kriminaalasjaga, mistõttu

ei saa menetluse kajastamist pidada õigusvastaseks. Igal juhul on perioodil 2008-2011

kajastatul põhinevad nõuded aegunud.

14. Kostjad 1 ja 2 leidsid, et hageja ei saa nõuda artiklite, kommentaaride ja piltide

kustutamist, sest avalikkusel on õigus saada infot nii ühiskonnas toimuva kui ka toimunud

sündmuste kohta. Üldsuse teabe saamise õiguse piiramiseks peavad olema mõjuvad põhjused.

Kui mõni konkreetne väide rikub hageja õiguseid, on võimalik see väide eemaldada, kuid

mitte tervet artiklit.

15. Kostjate väitel on mittevaralise kahju eeldused tõendamata. Kujutise kasutamine isiku

nõusolekuta päevasündmuste kajastamiseks on lubatud, kui see on vajalik ja avalik huvi

kaalub üles isiku huvi. Tõsiste süütegude puhul on avalik huvi olemas. Kostjad ei vastuta

kommentaaride eest, v.a kui tegemist on vägivalda õhutavate või vihakõne sisaldavate

kommentaaridega. Hageja poolt välja toodud kommentaarid ei sisalda vihakõnet ega

vägivallale õhutamist.

KOSTJA 3 VASTUVÄITED HAGILE

16. Hageja nõuded seoses xxx ja xxx ilmunud artikliga on aegunud. xxx artiklis andis hageja

ise Postimehe ajakirjanikule intervjuu. Seega ei ole võimalik väita, et hageja Postimehe

avaldatust kuni hagi esitamiseni aastal 2019 ei teadnud. Samuti ei ole hageja põhistanud ega

tõendanud, kuidas ei olnud hageja varasemalt teadlik xxx avaldatud artiklist. Aastal 2002

ilmunud artikli ilmumisest on möödunud peaaegu 20 aastat.

17. Kostja 3 leidis, et ei ole xxx artiklis „xxx“ avaldanud väiteid „nagu polekski hageja

inimene ja nõuab veel kahju hüvitamist“ ja „nagu tegelikkuses oleks hageja süüdi ja

ametnikud õigustatult tekitasid hagejale vigastuse“. Hageja väide, et kostja 3 avaldas andmeid

moonutatult ei vasta tõele. Hageja ei ole välja toonud, missugused konkreetsed väited on

moonutatud või ebaõiged. Hageja nime avaldamise faktile kostja 3 vastu ei vaielnud, kuid

leiab, et see on artikli kirjutamise ajal kehtinud ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete

töötlemise sätte alusel lubatud.

18. Ühtegi kommentaari, mille avaldamise võimaldamist hageja kostjale 3 ette heidab,

menetluses välja toodud ei ole ja samuti puuduvad põhjendused, kuidas kommentaarid

rikkusid hageja õiguseid.

19. 09.08.2018 artiklis „xxx“ avaldatud väide „Aastaid tagasi topeltmõrva eest süüdi

mõistetud ja türmiski ühe tapmise enda peale võtnud Pärnust pärit A T peab veetma paksude

vanglamüüride taga terve elu.“ vastab prokuröri hinnangule ja on seeläbi põhjendatud ja

vastab samuti tõele. Väited, et „süüdistuses on tegemist hageja eksabikaasaga kellega ta

abiellus 2002 aastal“ ja „justkui hageja ähvardas röövida ja tappa lapse“ vastavad tõele.

Väiteid „Juunis toimunud kahel istungil ei jõutud naist ega prokuratuuri rahuldava tulemuseni

/---/“ ja „Nagu kostja oleks avaldanud, hageja on prokuratuuri poolt ette heidetud süütegudes

süüdi“ pole kostja 3 avaldanud. Neist esimene ei käi ka hageja kohta. Väide „Uuele vallale ei

tähendanud see aga suurt midagi, kuna kohus ei võtnud kaebusi menetlusse.“ ei ole

asjakohane.

20. Hageja nõue kustutada kõik artiklid ei ole täidetav. Isegi kui hageja nimetaks konkreetsed

artiklid, ei ole võimalik taotleda kogu artikli eemaldamist, vaid üksnes konkreetsete hageja

õigusi rikkuvate väidete eemaldamist.

21. Õigusvastasest tegevusest hoidumise nõude saab esitada üksnes konkreetse käitumise

kohta. Kostjal 3 on ajakirjandusväljaandena õigus avaldada isikute andmeid nende

nõusolekuta ja seetõttu ei saa sellise õiguspärase tegevuse keelamist taotleda. Mittevaralise

kahju nõue on põhjendamatu, sest hageja õiguseid ei ole rikutud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

23. Hagiavalduse aluseks on hagis välja toodud järgnevad artiklid: 1) kostja 3 poolt

2002. aastal Pärnu Postimehes avaldatud artikkel hageja abiellumise kohta; 2) kostja 3 poolt

09.03.2010

aastal

veebilehel

www.postimees.ee

avaldatud

artikkel

„xxx“

koos

kommentaaridega; 3) kostja 2 poolt 14.02.2014 avaldatud artikkel „xxx“ koos

kommentaaridega; 4) kostja 2 poolt xxx veebilehel www.delfi.ee ja xxx veebilehel rus.delfi.ee

avaldatud artiklid „xxxt“; 5) kostja 1 poolt xxx avaldatud artikkel koos kommentaaridega; 6)

kostja 3 poolt xxx avaldatud artikkel veebilehtedel postimees.ee, rus.postimees.ee ja

parnu.postimees.ee koos kommentaaridega; 7) perioodil 2008-2011 xxx kohtuprotsessi

kajastavad artiklid.

24. Kohus selgitas 17.03.2017 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (II kd, tl 1-9). Hageja heidab kostjatele ette hageja kohta artiklite

avaldamist, artiklites ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist,

hageja nime ja kujutise õigustamatut kasutamist ning artiklitele kommentaaride kirjutamise

võimaldamist. Kohus selgitas, et hageja peab kohtu ette tooma asjaolud, millega ta põhjendab,

et kostjad on tema kohta ebaõigeid faktiväiteid, ebakohaseid väärtushinnanguid või tema nime

ja kujutist õigustamatult kasutanud ning neid asjaolusid tõendama. Kui avaldatud faktiväide

või väärtushinnang on hagejat negatiivselt kujutav, siis peab väite avaldanud kostja tõendama

faktiväite tõelevastavust või ebakohase hinnangu põhjendatust. Kui tegemist on neutraalsete

väidetega, peab hageja tõendama, et faktiväide ei vasta tõele või väärtushinnang on

põhjendamatu. Kohus selgitas hagejale 17.03.2021 määrusega vajadust oma nõudeid

täpsustada ja määras tähtaja hiljemalt 07.04.2021. Hageja esindaja vandeadvokaat R. Paas sai

kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt kohtumääruse kätte isiklikult 19.03.2021. Määratud

tähtajaks hageja täpsustusi ei esitanud. Hageja esitas 21.07.2021 nõuete täpsustuse. Kohus

leidis 10.09.2021 määruses, et kohtunõude tähtaegselt täitmata jätmise mõjuvaks põhjuseks ei

saa olla asjaolu, et menetlusosaline ja esindaja ei suutnud kokku leppida, kes kohtunõude

täidab. Suhtlus esindajaga on menetlusosalise enda kontrolli all ning vastavalt kannab sellega

seotud riske menetlusosaline. Kohus jättis hageja 21.07.2021 taotluse hagi muutmiseks läbi

vaatamata TsMS § 331 lg 1 alusel, sest hageja pole esitanud mõjuvat põhjust hagi muutmise

taotluse hilinenult esitamiseks ja taotluse lahendamine venitaks menetlust. Kohus määras

lubada hagi muutmist osaliselt ning menetleda tsiviilasja lähtuvalt hageja 11.08.2020 esitatud

ja 21.12.2020 täpsustatud nõuetest osas, milles 21.12.2020 esitatud nõuetes on täpsustatud

konkreetsed artiklid, mille eemaldamist ja milles kajastatud hageja nime ja fotode

eemaldamist hageja taotleb. Kohus andis 15.09.2021 toimunud istungil hagejale tähtaja

asjaolude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks lähtuvalt 17.03.2021

kohtumääruses märgitule (II kd, tl 147-172).

25. Kohus tuvastab asja lahendamiseks järgmised tähtsust omavad asjaolud. Hageja kannab

mitmete kuritegude toimepanemise eest liitkaristusena mõistetud eluaegset vangistust alates

21.05.2000 (25.08.2020 kohtuotsus, II kd tl 9-24). Kostjad avaldasid järgmised artiklid: 1)

kostja 3 väljaanne Pärnu Postimees avaldas veebiväljaandes 2002 artikli „xxx“; 2) kostja 3

avaldas xxx veebiväljaandes www.postimees.ee artikli „xxx“; 3) kostja 2 avaldas xxx

veebiväljaandes www.delfi.ee artikli koos kommentaaridega „xxx“; 4) kostja 2 avaldas xxx

veebiväljaandes www.delfi.ee artikli koos hageja pildi ja kommentaaridega „xxx“; 5) Kostja 1

avaldas xxx veebiväljaandes www.ohtuleht.ee artikli koos hageja pildiga ja kommentaaridega

„xxx“ ning 6) kostja 3 avaldas xxx veebiväljaandes www.pärnu.postimees.ee artikli koos

hageja pildiga „xxx“.

Aegumise vastuväide 2002, 2010 ja 2014 avaldatud artiklite osas

26. Kohus analüüsib, kas hageja mittevaraline kahjunõue on aegunud 1) xxx kostja 3 poolt

avaldatud artikli: „xxx“; 2) kostja 3 poolt xxx avaldatud artikli: „xxx“ ja 3) kostja 2 poolt xxx

avaldatud artikli: „xxx“ osas.

27. Kostjad on seisukohal, et nimetatud kolme artikli osas esitatud nõuded on aegunud.

Hageja on seisukohal, et nõuded ei ole aegunud, kuna artikkel on lisaks paberväljaandele

leitav ka veebikeskkonnast. Artikli veebilehel avaldamisest polnud hagi esitamise hetkeks

veel möödunud 10-aastane nõude aegumistähtaeg. 15.09.2021 toimunud kohtuistungil selgitas

hageja, et sai artiklitest teada 2017. aasta maikuus, mitte varem.

28. Kostja 3 avaldas xxx artikli: „xxx“ ning kostja 3 avaldas xxx artikli: „xxx“. Kostja 2

avaldas xxx artikli: „xxx“. Hagiavalduse kohaselt põhjustasid kostjate avaldatud artiklid

hagejale õigusvastast kahju artiklites ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega, hageja nime ja kujutise õigustamatu kasutamisega ning hageja nõuab kostjatelt

mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1043 lg 1.

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1).

29. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast,

mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama

(TsÜS § 150 lg 1). Kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue aegub igal juhul, hiljemalt

kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest (TsÜS

§ 150 lg 3). TsÜS §-is 150 sätestatut kohaldatakse kahju õigusvastasest tekitamisest

tulenevate (deliktiliste) nõuete aegumisele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud

enda väidet, et ta sai nimetatud artiklite avaldamisest teada alles 2017. aastal. Kohus möönab,

et

hagejal

on

juurdepääs

ajakirjandusele

piiratud

tulenevalt

tema

viibimisest

kinnipidamisasutuses üle 20 aasta. Nimetatu aga ei anna alust asuda seisukohale, et hagejal

puudub igasugune juurdepääs ajakirjandusele. Hageja esindaja avaldas 15.09.2021 toimunud

istungil, et paberjakandjal ajalehti vanglas võimaldatakse. Seega on hagejal võimalik

juurdepääs ajalehtedele. Kohus nõustub 15.09.2021 toimunud kohtuistungil kostjate 1 ja 2

esindaja väljendatud seisukohaga, et tegemist on kättesaadava infoga. Hageja sõnul on tal

olemas suhted lähedaste ja tuttavatega. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja sai

2002, 2010 ja 2014 aastatel kirjutatud artiklitest teada alles 2017 aastal. 2002 aasta artiklist

nähtuvalt andis hageja ise Postimehe ajakirjanikule intervjuu. Seega ei ole kohtu jaoks veenev

hageja väide, et ta Postimehes avaldatud artiklist ei teadnud kuni aastani 2017. 2002 ilmunud

artiklist on hagi esitamise ajaks möödunud 17 aastat. Seega on nimetatud artiklist tulenev

mittevaraline kahjunõue aegunud. Kostja 3 esindaja tõi 15.09.2021 toimunud kohtuistungil

esile, et 2010 aasta artikkel on pigem positiivne ja räägib sellest kuidas hageja saab kohtus

võidu. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendunud, et hageja teadis kõnealustest artiklitest

enne aastat 2017. Vastavalt on hageja nõuded xxx artikli: „xxx“ ja xxx avaldatud artikli:

„xxx“ osas aegunud. Vastavalt ei ole edasi vaja analüüsida nimetatud artiklite alusel esitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Seega tuleb 2002, 2020 ja 2014 avaldatud artiklites

tulenev mittevaraline kahjunõue jätta rahuldamata.

Mittevaraline kahjunõue 2018 avaldatud artiklite osas

30. Hageja hinnangul on kostjad rikkunud hageja isikuõigusi ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega ning hageja nime ja kujutise lubamatu

kasutamisega.

31. Hageja mittevaralise kahjunõude õiguslik alus ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste

väärtushinnangute avaldamise nõude puhul on VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-iga

4. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste

rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste

rikkumine on võimalik ebakohaste väärtushinnanute või ebaõigete faktiväidete avaldamisega

(VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset

suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju

väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb

mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus.

32. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged või hinnangud ebakohased)

ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse teokoosseisu

alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos. Seejuures toimub

loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras.

Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks

õigusvastasuse ja süü osas jne. Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et

kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab.

33. Isikuõiguste rikkumine on võimalik au teotava väärtushinnanguga ning isiku kohta

ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide,

mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Ebaõigeteks andmeteks võivad

olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu,

kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Vaidluse korral

tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-

1-80-13, p 36). See, mida avaldaja ise avaldatuga silmas pidas, ei ole oluline.

34. Kohus võtab seisukoha, kas kostjad on käsitatavad kõnealuste väidete avaldajana VÕS

§ 1046 ja § 1047 mõttes. Kostja 1 avaldas xxx veebiväljaandes www.ohtuleht.ee artikli koos

hageja pildiga ja kommentaaridega „xxx“; 2) kostja 2 avaldas xxx veebiväljaandes

www.delfi.ee artikli koos hageja pildi ja kommentaaridega „xxx“ ning 3) kostja 3 avaldas xxx

veebiväljandes www.pärnu.postimees.ee artikli koos hageja pildiga „xxx“.

35. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

43-09, p 14). Kohus tuvastas, et kostjad avaldasid hageja kohta käivad artiklid

veebiväljaannetes. Seega on kostjad käsitatavad avaldajatena VÕS § 1046 ja 1047 mõttes.

36. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama talle isikuõiguste

rikkumisega tekkinud mittevaralist kahju, vaid piisab kui ta tõendab isikuõiguste rikkumist ja

põhistab mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid ning põhjuslikku seost kostjatele

etteheidetavate tegudega.

37. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega

(VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au teotamisega sh ebakohase

väärtushinnangu avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamisega ning

ebaõigete või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1).

Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav. Väärtushinnang on väide,

mida saab küll põhjendada, kuid mille tõele vastavust ei saa tõendada.

38. Kohus analüüsib, kas kostjad on avaldanud faktiväiteid või väärtushinnanguid. Samuti

tuvastab kohus, kas väärtushinnangud on hageja au teotavad ja ebakohased ja kas faktiväited

vastavad

tegelikkusele.

Õiguskirjanduse

kohaselt

tuleb

enne

seda,

kui

hinnata

väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang

on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus1. Väärtushinnangu põhjendatus

tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut

üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes

ebakohasest väljendusviisist. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine

VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav

(õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Tegelikkusele vastava

faktiväite, isegi kui see teotab isiku au ja kahjustab tema mainet, avaldamine ei ole

õigusvastane, kui avaldaja tõendab, et faktiväide vastab tegelikkusele. Väärtushinnangu

põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh võib olla

ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12). Kohasus võib mh

sõltuda sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks

hinnanguks (RKTKo 3-2-1-63-02, p 7).

39. Seetõttu peab asja lahendamiseks kohus tuvastama konkreetsed väited 2018 aastal

avaldatud artiklitega seoses, mille avaldamist hageja kostjatele ette heidab. Hageja heidab

kostjatele ette järgnevate väidete avaldamist 2018 aastal avaldatud artiklites:

1) Väide „Viru vangla eluaegne vang võib ohustada oma eksnaist“ on faktiväide, kuna

see, kas tegemist on endise või praeguse naisega, on jah/ei skaalal kontrollitav. Kuna

tegemist pole hagejat halvustava väitega, peab hageja tõendama, et väide on ebaõige.

Viru Maakohtu 25.08.2020 otsusega on tõendatud, et hageja ja V T abielu lahutati

oktoobris 2017 (II kd, tl 11 pöördel). Hageja esitatud 03.12.2020 Tartu

Ringkonnakohtu otsus ei tõenda seda, et artikli avaldamise ajal ei olnud

abielulahutamise otsus veel jõustunud. Seega oli 2018 aastal ilmunud artikli ilmumise

ajal kõnealune abielu lahutatud. Vastavalt on tegemist õige väitega.

2) Väide „Hageja on türmis ühe tapmise enda peale võtnud“ on faktiväide, kuna

avaldatu on kontrollitav. Kohtu hinnangul on tegemist neutraalse väitega ega kajasta

hagejat negatiivselt. Nimetatud väitest nähtub, et hageja ei ole tegelikult tapja ning

tapmise enda peale võtmine on neutraalne väide. Neutraalsete väidete ebaõigsust peab

tõendama hageja. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on ebaõige väitega. Kostja 3 on

tõendanud, et hageja tegi xxx protsessi käigus kohtule avalduse, et hageja tappis K.

Prokurör ei pidanud seda avaldust usutavaks (vt 26.10.2021 esitatud seisukoha lisa 1).

Seega on väide õige.

3) Väide „Hageja peab veetma terve elu müüride taga“ on kohtu hinnangul faktiväide.

Kuigi lause kasutab kujundlikku sõnastust, leiab kohus, et tegemist on faktiväitega, et

1 vt T.Tampuu „Lepinguvälised võlasuhted.“ Kirjastus Juura 2012, lk 227.

hageja peab veetma terve elu vangis. Tegemist on hagejat negatiivselt kajastava

väitega, mistõttu peab selle tõelevastavust tõendama kostja. Kohus on tuvastanud, et

hagejale on määratud karistusena eluaegne vangistus. Kohus nõustub kostja 3

käsitlusega, et kuigi hagejal on õigus nõuda ennetähtaegset vabastamist, kui hageja on

karistusajast ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat, siis see ei tähenda, et

hageja avaldus rahuldatakse. Seega on tõendatud, et hageja peab veetma vanglas kogu

elu ning väide vastab tõele.

4) Väide „Hageja pöördus xxx linnavalitsuse poole ja nõudis naise ja lapse asukoha

avaldamist“. Kohus leiab, et tegemist on hagejat negatiivselt kujutava faktiväitega,

sest asjaolu kasutati põhjendamaks hinnangut, et hagejal oli oma eksabikaasa

ülesleidmisega (ähvardamiseks või tapmiseks) tõsi taga. Seetõttu peab kostja

tõendama väite tõele vastavust. Kohtu hinnangul on väide tõendatud Viru

ringkonnaprokuratuuri teatega mille kohaselt saatis prokuratuur üldmenetluses

kohtusse kriminaalasja, milles hagejat süüdistati eksabikaasa ähvardamises. Seega

saab asuda seisukohale, et hagejal oli oma eksabikaasa ülesleidmisega tõsi taga.

Vastavalt on tegemist õige väitega.

5) Väide „Hageja ähvardas röövida ja tappa lapse“ on faktiväide, mis hagejat

negatiivselt kajastab. Seetõttu peab kostja tõendama väite tõele vastavust. Kohus on

seisukohal, et kostjad on tõendanud, et hageja ähvardas röövida ja tappa lapse. Seega

on tegemist au teotava väitega. Viru Maakohtu kriminaalasjas nr xxx andis V T

tunnistusi, mille kohaselt A. T ähvardas teda HIV nakatada, rivi teha, ütles, mis tunne

oleks, kui temalt (V. Tlt) laps ära röövida, siis saab aru, mis tunne see on, mingi hetk

ütles, et äkki sina ei jõua koju kunagi… näed, mis tunne on, kui sinul laps ei jõua

näiteks koju aastaks või kaheks (kohtuotsus lk 8 viimane lõik). Kohus luges nimetatud

asjaolu tõendatuks (kohtuotsuse lk 15). Kostja 3 tugines väite avaldamisel Viru

ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku J F teatele, mille kohaselt saatis prokuratuur

üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles hagejat süüdistati eksabikaasa ja

vangivalvuri ähvardamises. Süüdistuse järgi helistas hageja Viru vanglast

eksabikaasale ja ähvardas teda tema alaealise lapse röövimise ja tapmisega. Nimetatu

nähtub ka kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-18-4600 (kd II, tl 9 pöördel). Seega on

tegemist õige väitega.

6) Väide „Hagejat süüdistati seoses tema eksabikaasaga“ selle kohta, kas tegemist on

endise või praeguse naisega, on faktiväide, kuna seda, kas tegemist on praeguse või

endise naisega, saab kontrollida. Tegemist pole hagejat halvustava väitega. Seega peab

hageja tõendama, et väide on ebaõige. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole

tõendanud, et tegemist on ebaõige väitega. Hageja esitatud 03.12.2020 Tartu

Ringkonnakohtu otsus ei tõenda seda, et artikli avaldamise ajal ei olnud

abielulahutamise otsus veel jõustunud. Seega oli 2018 aastal ilmunud artikli ilmumise

ajal kõnealune abielu lahutatud. Vastavalt on tegemist õige väitega.

7) Väide „Juunis kahel istungil ei jõutud naist ega prokuratuuri rahuldava tulemuseni“

ei käi hageja kohta.

8) Väide „Hageja kaebas xxx Linnavalitsuse kohtusse, nõudes naise ja lapse andmete

avaldamata jätmise eest kahju, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse“ – väide, kas

kohus võttis avalduse menetlusse või mitte, on faktiväide. Avalduse menetlusse

võtmist või mitte võtmist on võimalik kontrollida. Hageja esitatud põhjendustel võib

kontekstis avaldades tegemist olla eksitava väitega, mis kajastas hagejat negatiivselt.

Hageja ei vaidlusta kostja 3 väidet, et kohus ei võtnud avaldust menetlusse. Kostja 3

väite tõelevastavust menetlusse võtmata jätmise osas tõendanud ei ole. Seega on

tegemist ebaõige väitega.

Seega ei ole väidete 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 puhul vaja analüüsida delikti üldkoosseisu teisi elemente

ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas.

40. Samuti saab isikuõiguste rikkumine seisneda nime ja kujutise lubamatus kasutamises.

Hageja heitis kostjatele ette IKS § 4 rikkumist. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult,

kui selleks esineb mõni õigusaktides sätestatud alus (EL määrus 2016/679 art 6(1)).

Isikuandmeid võib töödelda andmesubjekti nõusolekul või kui see on vajalik vastutava

töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi

kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta

isikuandmeid (EL määrus 2016/679 art 6(1)(a) ja (f)). Viimast alust täpsustab IKS1.

Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige

avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega (IKS1 § 4 ls 1). Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi (IKS1 § 4 ls 2). Artiklite kirjutamise ajal kehtinud varasema seaduse

kohaselt oli andmete avaldamine lubatav, kui oli olemas ülekaalukas avalik huvi (IKS § 11

lg 2), ülejäänud osas on regulatsioon jäänud muutumatuks.

41. Eelnimetatud alusel nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja(d)

töötles(id) hageja isikuandmeid; 2) isikuandmete töötlemiseks puudus õigustus (alus). Hagejal

tuleb tõendada, et kostja on hageja isikuandmeid töödelnud, st kus on kostja(d) hageja

isikuandmeid ja kujutist avaldanud. Kostjad peavad põhjendama, et isikuandmete

töötlemiseks esines alus IKS1 § 4 või IKS § 11 lg 2 tähenduses, sh peavad kostjad põhistama,

et esines avalik huvi ja andmete avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.

42. Hageja isikuandmete töötlemine 2018. aastal avaldatud artiklite puhul on tõendamist

leidnud. Kohus leiab, et kostjad on põhjendanud, et isikuandmete töötlemiseks esines avalik

huvi ja andmete avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Euroopa

Inimõiguste Kohus on leidnud, et süüdimõistetud kurjategijate andmete avaldamine on teatud

juhtudel põhjendatud tulenevalt ajakirjanduslikust väljendusvabadusest ja avalikkuse huvist

teabele (M.L. ja W.W. vs Saksamaa, avaldused nr 60798/10 ja 65599/10).

43. Kohus leiab, et kostjad on teinud avaldused IKS § 4 ajakirjanduse erandi alusel.

Avaldused on tehtud ajakirjandusväljaannetes ning teenivad informatsiooni levitamisega

ajakirjanduslikku eesmärki. Kostjate põhitegevus on ajakirjandusliku sisu loomine. Artiklite

avaldamisel esines avalik huvi. Ajakirjandusel on õigus kajastada avalikkusele oluliste

kohtuasjade käiku. Hageja ja tema tegude vastu on suur avalik huvi eelkõige põhjusel, et

hageja kannab eluaegset vangistust. 2018 artiklite avaldamine on kooskõlas ajakirjanduse

eetikaga. Seadus ei sätesta, et väiteid või ka isikuandmeid võib avaldada ainult isikute

nõusoleku korral. Vastasel korral ei saaks ajakirjandus üldse negatiivseid, kuid olulisi

teemasid kajastada. Kohtu hinnangul ei kahjusta artiklis isikuandmete avaldamine hageja

isikuõigusi ülemääraselt. Kohus tuvastas eelnevalt, et 2018 avaldatud artiklites avaldatu

vastab tõele ja avaldatu ei ole seega õigusvastane. Artiklis on kajastatud nii kohtu, kui ka

prokuratuuri seisukoht. Hageja on toime pandud tegude tõttu ennast ise avalikkuse tähelepanu

alla seadnud. Seega esines hageja isikuandmete töötlemiseks alus ja puudub hageja

isikuõiguste rikkumine. Seega ei ole vaja edasi analüüsida delikti üldkoosseisu teisi elemente

ning puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas. Eeltoodust tulenevalt

hageja nõue kostjate vastu isikuõiguste rikkumise tõttu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

rahuldamisele ei kuulu.

44. Kohus analüüsib, kas väide „Hageja kaebas Xxx Linnavalitsuse kohtusse, nõudes naise ja

lapse andmete avaldamata jätmise eest kahju, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse“ - väide,

kas kohus võttis avalduse menetlusse või mitte, on õigusvastane. Eeltoodust tulenevalt on

tõendamist leidnud, et kostja 3 on ühe ebaõige faktiväite avaldamisega rikkunud hageja

isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste olemasolu

eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga

(VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis väite „Hageja kaebas Xxx

Linnavalitsuse kohtusse, nõudes naise ja lapse andmete avaldamata jätmise eest kahju, kuid

kohus ei võtnud seda menetlusse“ puhul.

45. Kohus tuvastab kas nimetatud faktiväidete avaldamine on õigusvastane. Käesolevas asjas

on kostja avaldanud väite, mis sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet, mis on kättesaadav

kolmandatele isikutele (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust

välistavad asjaolud ja kas kostja 3 poolt avaldatu oli nii intensiivne hagejate õiguste

rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda.

46. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või

muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1). Isikliku õiguse

rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1046

lg 2). Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete)

avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Kui

tegemist on au teotava faktiväite avaldamisega, peab VÕS § 1047 lg 2 alusel kostja tõendama,

et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane.

47. VÕS § 1046 lg 1 teine lause võimaldab mitte lugeda õigusvastasteks selliseid

vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kohus

leiab, et väite „Hageja kaebas Xxx Linnavalitsuse kohtusse, nõudes naise ja lapse andmete

avaldamata jätmise eest kahju, kuid kohus ei võtnud seda menetlusse“ puhul on tegemist

vähetähtsa rikkumisega. Kohus leiab, et hageja ei ole ka ise ümber lükanud kostja 3 väidet

ega tõendanud, et kohus ei võtnud avaldust menetlusse. Kostja 3 on märkinud, et tema ei saa

seda tõendada, kuna ei olnud menetlusosaline. Seega on põhjendatud alus arvata, et kohus ei

võtnudki hageja avaldust menetlusse. Vastavalt ei ole tegemist õigusvastase väitega ning ei

tule edasi analüüsida teisi delikti üldkoosseisu elemente ning puudub vajadus anda hinnangut

süü osas.

Rikkumise lõpetamise nõue, so artiklite ja nende juures avaldatud kommentaaride

kustutamise nõue

48. Hageja palub 21.12.2020 esitatud hagi täpsustuses kohustada kostjaid eemaldama

järgmised artiklid: 1) kohustada kostjat 3 eemaldama hageja artikli veebiaadressilt xxx; 2)

kohustada kostjat 3 eemaldama hageja artikli pildi veebiaadressilt xxx; 3) kohustada kostjat 2

eemaldama artikli veebiaadressilt xxx; 4) kohustada kostjat 2 eemaldama hageja artikli, pildi

ja hageja nime sisaldavad kommenetaarid veebiaadressilt xxx; 5) kohustada kostjat 1

eemaldama hageja artikli, pildi ja hageja nime sisaldavad kommentaarid veebiaadressilt xxx

ning 6) kohustada kostjat 3 eemaldama hageja artikli ja pildi veebilehelt xxx või

alternatiivselt kohustada kostjaid eemaldama nimetatud veebilehtedelt leitavatest artiklitest

isikuandmetena hageja nimi, pildid ja hageja nime sisaldavad kommentaarid.

49. Kostjad esitasid 2002, 2010 ja 2014 avaldatud artiklite osas aegumise vastuväited. Kohus

on seisukohal, et artiklite eemaldamise nõue (isikuandmete töötlemise lõpetamise nõue) 2002,

2010 ja 2014 avaldatud artiklite puhul ei ole aegunud. Kohtu hinnangul on isikuandmete

töötlemise lõpetamise nõue absoluutne õigus, mis ei allu aegumisele. Samuti on

õiguskirjanduses märgitud, et aegumisele ei allu absoluutsed õigused (P. Varul jt.

Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne 2010, §142, komm 3.2.2.2.2, lk

441). TsÜS § 142 lg 1 järgi on aegumise esemeks nõue, st õigus nõuda teiselt isikult teo

tegemist või sellest hoidumist. Isikuandme kaitse üldmääruse art 17 lg-st 1 tuleneva nõude

näol on tegemist õigusega, mis ei aegu. Vastavalt ei ole artiklite eemaldamise nõue 2002,

2010 ja 2014 avaldatud artiklite osas aegunud.

50. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev, võib kannatanu nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1 ls 1). Kahju õigusvastane tekitamine on võimalik

isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Kahju tekitava käitumise lõpetamist ei saa

nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda olulise avaliku huvi tõttu

(VÕS § 1055 lg 2).

51. Rikkumise lõpetamise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama, et 1) kostja(d)

avaldas(id) hageja kohta väärtushinnangu, faktiväite või kasutas(id) hageja nime või kujutist;

2) väärtushinnang oli ebakohane, faktiväide ebaõige või nime ja kujutise kasutamine

õigustamatu; 3) ebakohase väärtushinnangu avaldamine, ebaõige faktiväite avaldamine ja

nime või kujutise õigustamatu kasutamine on õigusvastased; 4) kostja jätkab hageja õiguste

rikkumist. Lisaks eelnevalt seoses kahjunõudega selgitatud tõendamiskoormisele on hagejal

rikkumise lõpetamise nõude korral kohustus tõendada, et rikkumine on kestev.

52. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjad ei ole avaldanud 2018 artiklite puhul ebakohaseid

väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid. Kostjad on kõigi artiklite puhul kasutanud

hageja nime ja kujutist.

53. Kohus tuvastab, kas kostjad on 2002, 2010 ja 2014 avaldatud artiklites avaldanud hageja

kohta ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid.

(i)

Väide „Hageja kajastamine negatiivselt nagu hageja ei olekski inimene ja nõuab veel

hüvitist“ – kohus selgitas, et kohus ei saa kvalifitseerida hageja hinnangut kostjate

avaldatu kohta, vaid hageja peab välja tooma, mida kostjad tegelikult avaldasid.

Hageja on selgitanud, et kostja kasutas ebaõigeid väiteid „paadunud retsidivist“, „mil

T hakkas vanglas laamendama“, „tapmise järel märatses T kohalikus baaris“. Hageja

on 06.10.2021 selgitanud, et kostja 2 kasutas ebaõigeid väiteid selleks, et tekitada

lugejates arusaama nagu hageja ei olegi inimene ja hageja ei peaks hüvitist nõudma,

kuid see tuleneb üheselt artikli kontekstist selles esitatud valeväidete tõttu. Kohus on

seisukohal, et kostja 3 ei ole sellist väidet xxx avaldatud artiklis avaldanud. Mõistlik

inimene ei mõista artiklis avaldatut selliselt, et hageja ei olegi inimene ja ei peaks

hüvitist nõudma. Seega ei ole hagejal nimetatud väitega seoses nõudeid.

(ii)

Väide „Haldusasja asjaolude kajastamine moonutatult nagu hageja oleks süüdi ja

ametnikud tekitasid õigustatult hagejale vigastusi hageja on vangis olles enda peale

võtnud tapmise“. Kohus selgitas, et kohus ei saa kvalifitseerida hageja hinnangut

kostjate avaldatust, vaid hageja peab välja tooma, mida kostja(d) avaldas(id), misjärel

on kohtul võimalik võtta seisukoht, kas asjaolud olid kajastatud eksitavalt või

mittetäielikult. Hageja on selgitanud, et kostja 3 avaldas, et hageja on vangis olles

võtnud enda peale tapmise. Kohus tuvastas eelnevalt, et tegemist on õige väitega

(käesoleva otsuse p 39).

(iii) Väide „Hageja laamendas vanglas“ – tegemist on faktiväitega, mis kajastab hagejat

negatiivselt. Seetõttu peab (väite avaldanud) kostja tõendama faktiväite tõele

vastavust. Kostjad 1 ja 2 on tõendanud, et tegemist on õige väitega. Nimetatu on

tõendatud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendi p-ga 76, mille kohaselt on

tuvastatud, et hageja käitus agressiivselt ja allumatult. Lahendist nähtuv, et hageja

näitas vanglaametnike osas üles allumatust, ähvardas või käitus nendega agressiivselt.

„Laamendama“ tähendus on (hooplevalt) lärmama, praalima; mürgeldama. Seega oli

kostjal 1 ja 2 õigus nimetatud järeldusele jõuda. Vastavalt on tegemist õige väitega.

(iv) Väide „Hageja seoti kambris voodi külge“ on faktiväide, mis kajastab hagejat

negatiivselt. Seetõttu peab kostja tõendama faktiväite tõele vastavust. Kostjad 1 ja 2 on

tõendanud EIK lahendi p-ga 17 ja 19, et „seejärel fikseeriti kaebaja vanemkorrapidaja

M. L-i korraldusel rahutusvoodisse, kuna ta käitus endiselt agressiivselt ja osutas

ametnikele füüsilist vastupanu. Rahutusvoodi kasutamise kohta koostatud aruande

kohaselt oli kaebaja voodisse fikseeritud kella 8.40-st kuni kella 12.20-ni.“ Vastavalt

on tegemist õige faktiväitega.

(v)

Väide „xxx“ protsessis kujutati hagejat süüdi olevana, kuigi hageja mõisteti õigeks“.

Kohus ei saa kvalifitseerida hageja hinnangut kostjate avaldatu kohta, kuna hageja ei

ole välja toonud, mida kostjad tegelikult avaldasid.

(vi) Väide „Kui kohtuistung lükati edasi hageja terviseprobleemide tõttu, siis kujutati

hagejat simulandina, kes üritab menetlust venitada“ – kohus ei saa kvalifitseerida

hageja hinnangut kostjate avaldatu kohta, kuna hageja ei ole välja toonud, mida

kostjad tegelikult avaldasid.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad avaldanud ebaõigeid faktiväiteid. Riigikohus on

selgitanud, et ajaleheartikkel tervikuna võib sisaldada palju erinevat informatsiooni ja

üldjuhul ei saa nõuda kogu artikli ümber lükkamist (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kohus

leiab, et sama kehtib ka artikli ja kommentaaride eemaldamise nõude puhul ning nõuda saab

üksnes nende väidete/artikli osade eemaldamist, mis rikuvad hageja õiguseid, mitte terve

artikli või abstraktselt kõikide kommentaaride eemaldamist. Vastavalt peavad olema

sõnastatud ka hageja nõuded. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et tulevikku suunatud õiguste

rikkumise keelamise nõue ei saa olla abstraktne ja üldsõnaline (nt RKTKo 3-2-1-167-04,

p 29). Riigikohus rõhutab, et artikli eemaldamise nõude juures tuleb arvesse võtta, kas

artikkel koosneb ka väidetest, mida hageja ei vaidlusta. Hageja on nõudnud kõikide teda

puudutavate artiklite eemaldamist. Hageja ei ole põhjendanud ega väitnud, miks hagi lisadena

esitatud artiklid sisaldavad kogu mahus hageja isikuõigusi rikkuvat sisu. Euroopa Inimõiguste

Kohus on seisukohal, et ei kohtu ega meedia ülesanne ei saa ega või olla kirjutada ümber

ajalugu, kustutades internetist artikleid või nendes avaldatut, isegi kui nende sisu peaks

rikkuma kellegi õiguseid.

54. Tulenevalt sellest, et hageja taotleb kohtult ajaleheartiklite eemaldamist tervikuna ning

avaldatud ei ole ka ebaõigeid väiteid, hageja nõue rahuldamisele ei kuulu.

55. Samuti ei kuulu rahuldamisele kommentaaride kustutamise nõue. Euroopa Inimõiguste

Kohtu praktika kohaselt vastutab kommentaaride avaldamist võimaldav isik selliste

kommentaaride, mis õhutavad vägivalda või sisaldavad vihakõnet, avaldamise eest, kui

portaalipidaja ei suuda viivitamata kommentaare eemaldada. Ülejäänud kommentaaride puhul

võib portaalipidaja vastutus olla välistatud, kui portaalipidaja on loonud süsteemi, mis

võimaldab efektiivselt ja kiiresti reageerida kommentaaridele, mille kohta teavitatakse, et

kommentaar pole sobiv (Delfi vs Eesti, avaldus nr 64569/09, p 159). Hageja ei ole

põhjendanud, kuidas kommentaarid tema õigusi rikkusid. Samuti ei toonud hageja kohtu poolt

määratud tähtajaks kohtu ette konkreetseid kommentaare, mis rikkusid hageja isikuõigusi ja

mille eemaldamist hageja soovib.

56. Eeltoodust tulenevalt rikkumise lõpetamise nõue rahuldamisele ei kuulu.

Hoidumise nõue

57. Hageja palub keelata kostjatel hageja nime ja fotode kasutamise ja hageja kohta

artiklite kirjutamise hageja nõusolekuta.

58. Kohus nõustub kostja 3 seisukohaga, et hagejal ei saa olla abstraktset õiguspärasest

käitumisest hoidumise nõuet. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist (VÕS § 1055 lg 1). VÕS

§ 1055 õiguspärasest tegevusest hoidumise nõuet ette ei näe. Hageja nõuab lisaks

õigusvastasest käitumisest hoidumisele ka õiguspärasest käitumisest hoidumist. IKS § 4

sätestab isikuandmete töötlemise ajakirjandusliku erandi ning vastaval alusel avaldusi tehes ei

vaja kostjad isikuandmete töötlemiseks hageja nõusolekut. Abstraktselt sisu avaldamise

keelamine ei oleks proportsionaalne ja ajakirjanduse väljendusvabaduse õigusi austav.

59. Seega hoidumise nõue rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

60. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Vastavalt

tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

61. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

62. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

63. Kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt rahuldamata

jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Hageja sai

menetlusabi, millega vabastas kohus hageja riigilõivu tasumise kohustusest kogusummas

1850,00 eurot. Kuna hagi jääb rahuldamata, mõistab kohus menetlusabina saadud 1850,00

eurot hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja.

64. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

(TsMS § 179 lg 9 ls 1). Kohus märgib selle menetluskulude väljamõistmise lahendis (TsMS

§ 179 lg 9 ls 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik