1-21-6990/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. detsember 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6990 (21284000312) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi M.Y süüdistuses KarS § 424 järgi

lg 1 kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav M.Y

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx ; töökoht: ; karistatus: kriminaalkorras karistatud: 1) Tartu Maakohtu 18.02.2015 otsusega KarS § 424 järgi 6 kuulise vangistusega, mis KarS § 73 lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi kohaldamata 2 aastase katseajaga; 2) Tartu Maakohtu 30.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 320 eurot ositi; tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi 2 kuulise vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistuseks 1 kuu ja 28 päeva vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 18.09.2012 otsusega ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ja mõistetud liitkaristuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 296 tundi, tegemise tähtajaks määratud 15.06.2014.a. Tartu Maakohtu 13.06.2014 määrusega pööratud kandmata vangistus 1 kuu ja 28 päeva täitmisele. Tartu Maakohtu 14.03.2019 määrusega asendatud tasumata rahaline karistus 84 päevamäära vangistusega 28 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 28 tundi tähtajaga 3 kuud; tõkend: ei ole

kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindude 249 kohus otsustas: s kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja §

1. Tunnistada (KarS lg 1

M.Y süüdi karistusseadustiku ) § 424 järgi ja mõista talle karistuse 8 (kaheksa) vangistust. ks kuud

2 KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. M katseaeg 8 äärata M.Y-le 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust

(kaheksa) ei pane katseajal toime uut kuud ei pöörata täitmisele, kui M.Y kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõude 75 lg-s i

d: 1) xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M 75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata M.Y-le katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata M.Y-le katseajaks lisakohustusena käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.Y-lt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ja riigi õigusabi tasu

126 (ükssada kakskümmend kuus) äärata kriminaalmenetluse eurot 48 senti riigi kasuks. M kulud 1002 ( ) eurot 48 senti üks tuhat kaks tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates koh igakuise menetluskulu osa 83 tuotsuse jõustumisele järgnevast kuust (kaheksakümmend kolm tasumine, kuni menetluskulude täieliku ) eurot 54 senti tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) 25. tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes

tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri , otsus nr 1-21-6990, 99921700052561 ning selgituse “M.Y menetluskulu“.

3

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.Y mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 mis seisnes selles, et tema juhtis 02.10.2021.a kella 01.27 KarS § 424 järgi, paiku Viljandi maakonnas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 76.kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 607 registreerimismärgiga XXX XXX , olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,86 mg/l kohta. Samuti puudus isikul kehtiv mootorsõiduki juhtimise õigus.

Oma tahtliku tegevusega rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse M.Y § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 424 lg 1 alusel jätta mõistetud karistus 8 kuud vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane jooksul toime uut kuritegu ja täidab 1 aasta katseaja talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg 1 järgi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma krimi

naalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et M.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku

4 poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata M.Y-le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis vastavuses õiguslik eseme asjaolud selged, u kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava M.Y kaitsja esinemise eest kohtueel 126,48 sel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid § 180 lg 3 - . KrMS kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

5

Kriminaalmenetluses on s 1002,48 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 eurot ja 126,48 riigi õigusabi tasu eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik