3-21-2805/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2021, Tartu

Haldusasja number

3-21-2805

Haldusasi

Eesti

Keskkonnateenused

AS

kaebus

Rakvere

Linnavalitsuse 27. oktoobri 2021. a korralduse nr 709 ja

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 22. novembri 2021. a

otsuse nr 189-21/239228 tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti

Keskkonnateenused

AS

määruskaebus

Tartu

Halduskohtu 3. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni

p 10 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS

Esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja Rakvere linn

Kolmas isik MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus

Esindaja advokaat Triin Väljaots

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

3. detsembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 10 muutmata.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. detsembri 2021. a määrusega kohaldatud esialgne

õiguskaitse. Esialgse õiguskaitse abinõue ei kehti alates 17. detsembrist 2021.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Keskkonnateenused AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse

27. oktoobri 2021. a korralduse nr 709 ja Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) 22. novembri

2021. a otsuse nr 189-21/239228 tühistamiseks.

Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles taotleti keelata Rakvere linnal riigihankes

„Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Rakvere linnas“ (viitenumber 239228) hankelepingu

sõlmimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas.

2. Tartu Halduskohus võttis 3. detsembri 2021. a määrusega Eesti Keskkonnateenused AS-i

kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks (resolutsiooni p 10).

Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Hankemenetlus on jõudnud etappi,

kus lähiajal sõlmitakse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga hankeleping. Kui

esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata ja halduskohtumenetluse ajal sõlmitakse hankeleping, ei ole

kaebajal enam võimalust jätkata hankemenetluses pakkujana ning tal tuleb leppida kahjunõude

esitamise võimalusega.

Kaebusel puudub ilmselgelt perspektiiv. Esialgse õiguskaitse menetluses ei anna kohus lõplikku

hinnangut haldusakti või toimingu õiguspärasusele, vaid vaatleb poolte esitatud asjaolusid ja

hinnanguid summaarselt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg-le 4 viidates märgib

halduskohus, et haldusasja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks

vaidlustanud tähtaegselt kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamist ega ka riigihanke

alusdokumente. Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on

jõustunud ning riigihanke alusdokumente ei saa kehtetuks tunnistada, ei saa halduskohus kaebust

rahuldada. Kaebaja vaidleb riigihanke alusdokumentide üle, mis selles menetlusetapis ei ole enam

õiguslikult lubatud.

Avalik huvi on suunatud seaduslikkuse põhimõtte järgimisele haldustegevuses, kuid sellest ei järeldu

esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kaebaja esitatud motiivil esialgse õiguskaitse

kohaldamine oleks põhjendatud juhul, kui seaduslikkuse põhimõtte rikkumine oleks ilmselge.

Käesoleval juhul see nii ei ole (vt VAKO otsust jj). Hankija vahendite säästlikul kasutamisel rajanev

avalik huvi on olemas. Samas esineb märkimisväärne avalik huvi selleks, et riigihange viidaks

koheselt hankelepingu sõlmimisega lõpuni. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaksid kahjustatud

olulised avalikud huvid, mis kaaluvad üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive (kaebaja erahuvi

äriliste eesmärkide kaitsel jm). Vastanduvaid huvisid kaaludes ei kaalu kaebaja huvid üles avalikku

huvi.

3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 3. detsembri 2021. a

määruse resolutsiooni p 10 tühistamiseks. Kaebaja palub kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata

Rakvere linnal riigihankes „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Rakvere linnas“

hankelepingu sõlmimine kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Ühtlasi palub

kaebaja HKMS § 208 lg 2 alusel tagada määruskaebus ning keelata Rakvere linnal nimetatud

riigihankes hankelepingu sõlmimine kuni määruskaebuse lahendamiseni. Määruskaebus tuleb tagada

viivitamatult 6. detsembril 2021, kuna alates 7. detsembrist 2021 saab hankija sõlmida kolmanda

isikuga hankelepingu.

Kolmandal isikul on võrreldes teiste pakkujatega võimalus saada lisaks jäätmeveoteenuse eest

makstavale tasule ka tasu jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vastuvõtmise eest ja tasu

jäätmevaldajatega arveldamise eest. Riigihanke alusdokumentide tingimustes ei olnud midagi

õigusvastast, kuna kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata kindlaks jäätmekäitluskoht.

Teised pakkujad said pakkumise tegemisel arvestada vaid tasuga, mida nad saaksid hankijalt

korraldatud jäätmeveoteenuse osutamise eest. Kuna kolmandal isikul on õigus saada tasu kolmest

erinevast kohast, väljendub tema õigusvastane konkurentsieelis, mida hankija ei tohtinud

riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-st 2 tulenevalt jätta kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse tegemisel arvestamata. Kaebaja ei oleks saanud hakata vaidlustama riigihanke

alusdokumente, kuna hankijal on õigus otsustada, millisesse jäätmekäitluskohta tuleb jäätmed viia,

mis ei välista kolmandale isikule antud ebaausat konkurentsieelist. Kaebajal puudus põhjus eeldada,

et kolmas isik osaleb hankel ja teeb ebaausat konkurentsieelist ära kasutades teistest pakkujatest

madalama pakkumuse.

Halduskohus väitis, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, kuid võttis kaebuse menetlusse. Kaebus

ei ole perspektiivitu. Kaebajalt ei saanud eeldada kaebuse esitamist olukorras, kus kolmanda isiku

osalemine hankel ei olnud kaebajale kindlalt teada. Kui halduskohus oleks leidnud, et kaebajal

puudub ilmselgelt eduperspektiiv, oleks ta kaebuse menetlusse võtmise asemel pidanud kaebuse

tagastama. Kuna halduskohus leidis, et tagastamise alused puuduvad, ei saa kohus tõsiseltvõetavalt

väita, et jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Kuna

VAKO otsuses ei käsitletud õigusvastase konkurentsieelise küsimust, ei saa halduskohus VAKO

otsusele tuginedes eeldada kaebuse perspektiivitust. Ka kaebuse perspektiivi ebaselguse puhul

tulnuks halduskohtul leida, et kaebus on perspektiivikas.

Halduskohtu põhjendused huvide kaalumise osas on vastuolulised ja ei arvesta kaebuses esitatut.

Ebaõige on halduskohtu väljendatud seos seaduslikkuse põhimõtte rikkumise puudumise ja VAKO

otsuse vahel ning seda seisukohta ei toeta ka HKMS. Rakvere linnas on hetkel jäätmevedu

korraldatud, mistõttu ei põhjusta hankelepingu sõlmimise edasilükkamine jäätmeveo katkemist ega

too kaasa teisi ebamõistlikke tagajärgi. Kaebaja huvid prevaleerivad isegi siis, kui esialgse

õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa jäätmeveo vabaturu tekkimise või kallima jäätmeveoteenuse.

Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kahjustuvad kaebaja õigushüved pöördumatult ning

kaebaja jääb ilma võimalusest sõlmida hankijaga hankeleping ning ei esine sellist äratuntavat hankija

või kolmanda isiku huvi hankelepingu kiire sõlmimise vastu, tuleb huvide kaalumisel järeldada, et

esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja soovitud viisil on põhjendatud. Avalik huvi on suunatud

teenuse saamisele, mitte hankelepingu sõlmimisele. Kuna hetkel on Rakveres jäätmeveoteenus

korraldatud ning halduskohtus vaadatakse kaebus läbi 45 päeva jooksul, ei saa avalik huvi esialgse

õiguskaitse kohaldamise tõttu kuidagi kahjustada.

4. Tartu Ringkonnakohus võttis 6. detsembri 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse

ja kohustas vastustajat määruskaebusele vastama hiljemalt 14. detsembril 2021. Sama määruse

resolutsiooni p-ga 4 peatas Tartu Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse korras Rakvere

Linnavalitsuse läbiviidava riigihankemenetluse „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine

Rakvere linnas“ (viitenumber 239228) ja keelas hankijal hankelepingu sõlmimise kuni

16. detsembrini 2021 (kaasa arvatud).

5. Vastustaja Rakvere linn palus 14. detsembri 2021. a vastuses määruskaebusele jätta

määruskaebus rahuldamata. Vastustaja lisab, et Keskkonnaamet andis 2. septembril 2021 arvamuse

Rakvere linna korraldatud jäätmeveo hankedokumentidele ning Rahandusministeerium teatas

28. oktoobril 2021 kaebajale järelevalvemenetluse alustamata jätmisest.

Kaebaja väide, et ta ei teadnud kolmanda isiku hankel osalemisest, ei vasta tõele, kuna riigihangete

registri otsingu põhjal nähtub, et kaebaja ja kolmas isik on alates 2019. aastast olnud

konkureerivateks pakkujateks vähemalt kuuel jäätmeveoga või jäätmete käitlemisega seotud

hangetel. Kaebaja arvates sisaldasid hanke alusdokumendid nö olulist konkurentsieelist, kuid ta ei

vaidlustanud neid pakkumuste esitamisele eelnenud perioodil. Eeltoodu muudab alusetuks kaebaja

väited hanke alusdokumentide vaidlustamise võimatuse kohta.

Kaebuse menetlusse võtmine ei ole hinnang kaebuse rahuldamise perspektiivikusele. Asjaolu, et

halduskohus ei kaalunud menetlusosaliste huve kaebajale soodsalt, ei muuda neid kaalutlusi

ebaõigeteks. Kaebaja majanduslik huvi ehk erahuvi ei ole võrdsustatud avaliku huviga ega ole

ülekaalukam. Kolmas isik on vastavalt halduslepingu p-le 5.2. kooskõlastanud korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo teenustasu suuruse linnaga. Kaebaja ei ole põhjendanud, millisele

õiguslikule alusele tugineb tema arvamus, et jäätmeveoteenus peab sisaldama ka tasu

jäätmevaldajatega arveldamise eest ning jäätmete vastuvõtmise eest. Vastustaja arvates on tegemist

õiguslikult selge olukorraga, kuna hanke alusdokumendid ei saa muutuda õigusvastaseks edukaks

tunnistamise otsuse tegemisega. Samuti ei ole edukaks tunnistamise otsust, mille aluseks on

hankemenetluses kehtestatud hindamiskriteeriumid, võimalik ebaseaduslikuks ja kehtetuks

tunnistada vaidlustamata enne hanke alusdokumente ning edukaks tunnistamise otsusele eelnenud

otsuseid.

Juhul kui ringkonnakohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, palub

vastustaja seda teha kuni halduskohtu otsuse edasikaebamise tähtaja lõpuni, kuna selleks ajaks on

kaebuse eduväljavaated selginenud. Kohtul on võimalik vajadusel otsustada esialgse õiguskaitse

kohaldamise tähtaja pikendamise üle.

6. Kolmas isik vastust määruskaebusele ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tartu Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas.

8. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise korral

vastustaja tõenäoliselt sõlmib kolmanda isikuga hankelepingu kohtumenetluse ajal. Vastavalt

HKMS § 267 lg-tele 3 ja 4 ei saa kohus kehtivat hankelepingut ega selle aluseks olevat haldusakti

tühistada ning seega hankelepingu sõlmimisega kaotab kaebaja võimaluse, et vastustaja sõlmiks

temaga Rakvere linnas korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu. Seetõttu on kaebajal esialgse

õiguskaitse vajadus.

Menetlusosalised on eri meelt selles, kas avalikku huvi, kaebaja ja kolmanda isiku õigusi ja huve

ning kaebuse perspektiivi arvestades on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Eelkõige on

vaidlus selles, kas kaebusel on eduväljavaateid olukorras, kus kaebaja vaidlustab kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsust väitega, et kolmandal isikul on konkurentsieelis korraldatud

jäätmeveo teenuse pakkumisel teiste pakkujatega võrreldes.

9. Täpsemalt leiab kaebaja, et kolmandal isikul on pakkujana eelis, kuna ta käitab prügilat, mille

vastustaja on määranud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas kogutud jäätmete üleandmise

kohaks.

Esialgse õiguskaitse taotlust lahendades nõustus halduskohus teiste menetlusosaliste ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni seisukohaga, et kaebaja väitest kolmanda isiku eelisseisundi kohta ei saa

järeldada käesolevas asjas vaidlustatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasust.

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on jõustunud ning riigihanke

alusdokumente ei saa samuti enam kehtetuks tunnistada. Seetõttu ei saa seisukoht, et hanke

tingimused annavad kolmandale isikule eelise teiste pakkujate ees, viia kaebuse rahuldamiseni.

Kaebaja vaidleb riigihanke alusdokumentide üle, mis käesoleval hetkel ja selles menetlusetapis (kus

RHAD tingimused on jõustunud) ei ole enam õiguslikult lubatud.

Ringkonnakohus nõustub samuti selle seisukohaga.

10. Vastustaja on pakkumuste hindamise kriteeriumina määratlenud ühe kogumisvahendi, mida on

võimalik tõstemehhanismi abil jäätmeveokisse tühjendada, tühjendamise maksumuse (RHAD II

2.5). Kaebaja ei väida, et ta oleks pakkumuste hindamise kriteeriumi osas teinud väiksema

maksumusega pakkumuse kui kolmas isik. Samuti ei väida kaebaja, et kolmanda isiku pakkumus

oleks põhjendamatult madala maksumusega, et kolmanda isiku pakutud maksumusega ei oleks

võimalik korraldatud jäätmeveo teenust osutada või, et pakutud maksumus ei kataks maksumuse

koosseisu hõlmatud jäätmeseaduse § 66 lg-s 5 nimetatud kululiike. Kaebaja ei ole osutanud sedavõrd

olulistele menetluslikele rikkumistele, mis iseenesest võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse

tühistamise. Seetõttu on raske näha võimalust, et vastustaja oleks eksinud parima pakkumuse

väljaselgitamisel hanke tingimuste vastu.

11. Kuna kaebaja ei vaidlustanud vastustaja otsust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta, siis pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisel ei saa ta enam

tugineda kolmanda isiku pakkumuse hanke tingimustele mittevastavusele (HKMS § 268 lg 4). Seega

ei saaks kaebuse rahuldamiseni viia ka seisukoht, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta hanke

tingimustele.

12. Ringkonnakohus mõistab kaebuse väiteid selliselt, et kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku

osalemine vaidlusaluses menetluses üldse lubatud põhjusel, et ta käitab prügilat, mis on korraldatud

jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas kogutud jäätmete üleandmise kohaks. Selliselt väidab kaebaja, et

kolmas isik tuleks jätta pakkujana kvalifitseerimata. Rakvere Linnavalitsuse 25. oktoobri 2021. a

korraldusest nr 709 nähtub, et vastustaja rakendas pöördmenetlust ning kontrollis kolmanda isiku

osas kõrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimistingimustele pärast pakkumuste

hindamist. Seetõttu iseenesest ei ole ka praeguses menetlusstaadiumis välistatud kolmanda isiku

menetlusest kõrvaldamine, kui ilmneb, et tegelikkuses esines alus kolmanda isiku kvalifitseerimata

jätmiseks.

Kolmanda isiku kvalifitseerimine ei oleks õiguspärane juhul, kui riigihanke alusdokumendis oleks

sätestatud keeld osaleda menetluses isikule, kes käitab prügilat, mis on korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud piirkonnas kogutud jäätmete üleandmise kohaks. Vaidlust ei ole, et riigihanke

alusdokumendid sellist piirangut ette ei näe. Sarnast piirangut ei ole sätestanud seadusandja ka

kehtivas õiguses. Olukorras, kus seadusandja ei ole kehtestanud isikule tema staatusest tulenevalt

teatud tegevusalal või –piirkonnas tegutsemise keeldu on vähemalt kaheldav, kas vastustaja oleks

saanud õiguspäraselt sellesisulise piirangu ise riigihanke alusdokumendiga ette näha. Piirangu

õiguspärasuse hindamisel tuleks kontrollida piirangu kooskõla võrdse kohtlemise ja konkurentsi

soodustamise põhimõtetega. Kuid isegi kolmanda isiku kvalifitseerimist välistava piirangu

kehtestamise teoreetiline lubatavus ei oleks asjas määrav, kuna kaebaja on minetanud võimaluse

riigihanke alusdokumendi vaidlustamiseks. Seetõttu ei ole saavutatav hanke alusdokumentides

kaebaja soovitud piirangu sätestamine ja seeläbi kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise otsuse

tegemine vastustaja poolt.

13. Nendel asjaoludel tuleb pidada ilmselt ebatõenäoliseks, et kaebajal õnnestub asja sisulise

läbivaatamise käigus saavutada kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

tühistamine. Nõustuda tuleb halduskohtu tõdemusega, et kaebuse eduväljavaated on sedavõrd

vähesed, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Ekslik on kaebaja arusaamine, et

olukorras, kus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmine tooks tõenäoliselt kaasa kaebusega

taotletava eesmärgi saavutamata jäämise, tuleb pidada tema huvi igal juhul kaalukamaks kui

avalikku huvi riigihanke menetluse tulemusel korraldatud jäätmeveo jätkamiseks ja kolmanda isiku

huvi korraldatud jäätmeveo kontsessiooni saamiseks. Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 3 on kaebuse

perspektiiv oluline asjaolu esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel. Kaebuse eduväljavaadete

puudumine saab seega olla kaalukeeleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel ka juhul,

kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmisel on pöördumatud tagajärjed kaebaja õiguste

kaitse võimalusele kohtumenetluses.

14. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja selgitus, et ta ei saanud teada hanke

alusdokumentide vaidlustamise vajadusest, sest ei olnud teada, et kolmas isik osaleb menetluses

pakkujana. Kaebaja selgitus ei muuda asjaolu, et vaidlustus riigihanke alusdokumentide

vaidlustamiseks tuleb esitada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2). Hiljem ei ole

riigihanke alusdokumentide vaidlustamine, seega hanketingimuste muutmine enam lubatud.

Hankijal omakorda aga on kohustus järgida riigihanke alusdokumentides kehtestatud pakkujate

kvalifitseerimise tingimusi (RHS § 98 lg 1). Teisalt ei saa jätta pakkujat kvalifitseerimata piirangu

tõttu, mida hanke alusdokumentidega ei ole ette nähtud. Seetõttu isegi juhul, kui kaebaja ei osanud

ette näha kolmanda isiku osalemist pakkujana, puudub praegusel ajal siiski võimalus asuda hanke

tingimusi muutma. Lisaks on vastustaja selgitanud, et kolmas isik on varem osalenud pakkujana

hankemenetlustes korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks, s.h menetlustes, milles ka kaebaja

pakkujana osales. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Arvestades, et riigihanke

alusdokumentides nägi vastustaja ette kohustuse vedada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed

Lääne-Viru Jäätmekeskusesse, pidi kaebaja seega mõistma võimalust, et kolmas isik osaleb

menetluses pakkujana. Seega pidi kaebaja mõistma sedagi, et riigihanke alusdokumendid ei takista

kolmanda isiku kvalifitseerimist pakkujana ning vajalik võib olla hanke alusdokumendi muutmise

ettepaneku tegemine ja/või vaidlustuse esitamine oma õiguste kaitseks.

Samuti ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamist asjaolu, et halduskohus jaatas kaebaja kaebeõigust

ja kaebuse menetlusse võttis. Kaebuse menetlusse võtmisega ei andnud kohus selget hinnangut

kaebuse perspektiivikusele. Seetõttu ei ole kaebuse menetlusse võtmise otsustus vastuolus

halduskohtu hinnanguga esialgse õiguskaitse lahendamisel, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

15. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 3. detsembri

2021. a määruse resolutsiooni punkt 10 muutmata.

16. Ringkonnakohus kohaldas 6. detsembri 2021. a määrusega kaebaja taotlusel esialgset

õiguskaitset ja peatas hankelepingu sõlmimise kuni 16. detsembrini 2021. Kuigi ringkonnakohus

kohaldas esialgset õiguskaitset tähtajaliselt, siis arvestades HKMS § 252 lg 4 sätestatut, et juhul, kui

menetlusosalised põhjendusi esitamata tähtajaliselt kohaldatud esialgse õiguskaitse määrust ei

vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni HKMS § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani, peab

ringkonnakohus õigusselguse huvides põhjendatuks tühistada 6. detsembri 2021. a määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu määruses nimetatud tähtaja möödumisel.

(allkirjastatud digitaalselt)