2-20-19047/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2021

Tsiviilasja number

2-20-19047

Tsiviilasi

Tarmo Sinimäe hagi Neith Elekter OÜ vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks

ning töötasu ja hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3462 eurot 40 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Neith Elekter OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Neith Elekter OÜ (registrikood

11407704), lepinguline esindaja Aet Peetso

Vastustaja (hageja): Tarmo Sinimäe (isikukood

XXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Eva

Panksepp

RESOLUTSIOON

1. Jätta Neith Elekter OÜ apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 26. mai 2021. a otsus

muutmata.

2

3. Jätta Neith Elekter OÜ taotlus V.V. tunnistajana

ülekuulamiseks rahuldamata.

4. Jätta Neith Elekter OÜ poolt 29. novembril 2021

esitatud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ameti juhis (Elektritöö eest vastutava isiku,

elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi

tegija kompetentsuse kohta) ja Tarmo Sinimäele

30. augustil 2021 edastatud kahjunõue tsiviilasja

materjalide juurde võtmata.

5. Jätta Neith Elekter OÜ poolt 29. novembril 2021

esitatud tasaarvestusavaldus tähelepanuta.

6. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtu

menetluses Neith Elekter OÜ kanda.

7. Määrata Tarmo Sinimäe menetluskulude

suuruseks

ringkonnakohtus

300

eurot

(käibemaksuga).

Mõista Neith Elekter OÜ-lt Taro Sinimäe kasuks

välja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot

(käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

30

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tarmo Sinimäe (hageja) esitas 9. augustil 2020 töövaidluskomisjonile avalduse Neith Elekter

OÜ (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, hüvitise 5100 euro (bruto)

TLS § 109 lg 1 alusel, hüvitise 850 euro TLS § 100 lg 5 alusel ja töötasu 62 euro 40 sendi

väljamõistmiseks.

3

Töövaidluskomisjon tuvastas 26. novembri 2020 otsusega, et kostjapoolne töölepingu

erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel on tühine, lõpetas töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel 11. augustist 2020, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

TLS § 109 lg 1 alusel 3400 eurot (bruto), jättis hageja nõude hüvitise 1700 euro (bruto)

TLS § 109 lg 1 alusel ja 850 euro (bruto) TLS § 100 lg 5 alusel saamiseks rahuldamata ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 62 eurot 40 senti (neto).

Kostja esitas 28. detsembril 2021 maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile

esitatud avaldus läbi hagina osas, milles töövaidluskomisjon nõuded rahuldas.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28. oktoobril 2019 töölepingu, mille p-i 3.1 kohaselt

asus hageja kostja juurde tööle täiskoormusega täites C-isiku, mehhanismidega töötamise,

töörühma liikme ja sideelektriku tööülesandeid. Lepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt on tööaja

kestus 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, summeeritud tööajaga 4-kuulise arvestusperioodiga.

Tööajakava tehakse tööjuhi poolt töötajale teatavaks 1–2 päeva enne uue töö algust. Tööpäeva

algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad reguleeritakse vastavalt töökorralduse reeglites

toodule. Lepingu p-i 4.1 järgi on kokkulepitud töötasuks 1700 eurot (bruto) kuus.

Kostja teavitas 27. juulil 2020 töölepingu lõppemisest, hagejalt võeti ära töövahendid (tööauto

võtmed, tööriistad, tööriided). Töölepingu ülesütlemise põhjusteks oli kaablite lõhkumine,

materjalide nõuetekohase hoiustamise kohustuse rikkumine, sõiduki, s.o kaabliveo haagise

korrasoleku kontrolli kohustuse rikkumine ja tööandja korralduste mittetäitmine.

Kostja oli jätnud korraldamata kaablite maha tõstmise, mistõttu tuli hagejal otsida abi

kohalikust farmist ning kasutada farmi laadurit, mille käigus vigastati kaabel. Teada ei ole

vigastuse ulatus ega maht. Kostja ei näidanud materjalide ladustamise kohta. Kuigi pooled said

omavahelistes läbirääkimistes asja korda, ilmus see üllatuslikult päevakorda uuesti 27. juulil

2020. Kostja ei taganud haagise tehnilist korrasolekut ning rehvi purunemine ei olnud hageja

süü. Rehvi purunemist ei olnud sõiduajal tunda. Töökohustuste rikkumise kohta ei ole hagejale

hoiatusi tehtud ega nõutud käskkirjade allkirjastamist.

Kostja ise rikkus töölepingut ja ei arvestanud töölepingus ettenähtud tööaega (8 tundi päevas,

40 tundi nädalas), mistõttu kujunesid tööpäevad 10–11 tunni pikkusteks. Ületunde ei tasustatud.

Viimase tööülesande valmimistähtaeg oli 17. juuli 2020. a, kuid arvestamata oli töö maht,

looduslikud tingimused, samuti töötajate vähene väljaõpe ja tehnilise baasi võimekus.

Renditööjõudu kasutati pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist, hageja töid ei pidanud kostja

parandama ega ka teine töötaja hageja eest tegema. Hageja ei rikkunud tööaja reegleid. Kuna

kostja oli kokku leppinud objektide valmimise tähtajad ebarealistlikult, siis ei olnud võimalik

lõpetada töid tähtaegselt.

3. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Tööandja esitas 15. juulil 2020

hagejale korralduse esitada kahe juhtumi kohta seletuskirjad. Seletuskirjade nõue puudutas

kaablite lõhkumist, materjalide nõuetekohase hoiustamise kohustuse rikkumist ning sõiduki,

s.o kaabliveo haagise korrasoleku kontrolli kohustuse rikkumist. Hageja keeldus seletuskirjade

esitamisest. Hageja kohustuse rikkumise tagajärjel sai kahjustada tööülesannete täitmiseks

kasutatav materjal (kaablid) ning kaabliveo haagis, hageja tekitas liiklusohtliku olukorra.

Hageja pidi sõitmise ajal aru saama, et sõiduki rehv on purunenud. Lisaks ei täitnud hageja

kostja korraldusi kaabli paigaldamisel, ei pidanud kinni tellijatega sõlmitud lepingutes

kokkulepitud tähtaegadest.

Kostja koostas hagejale 24. juulil 2020 kahe juhtumi kohta hoiatused/käskkirjad. Hageja

keeldus hoiatuste allkirjastamisest. Hoiatustes on juhitud hageja tähelepanu asjaolule, et

töölepingulise kohustuse jätkuval rikkumisel võib kostja hagejaga sõlmitud töölepingu

4

erakorraliselt üles öelda. Lisaks kandis kostja hageja hooletu suhtumise ja hea usu ning

mõistlikkuse põhimõtte vastase tegevuse tõttu varalist kahju umbes 7500 eurot.

Kõike eeltoodut arvestades, ei pidanud kostja võimalikuks töölepingulise suhte jätkamist

hagejaga ning ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel alates

28. juulist 2020. Lõpparvest pidas kostja kinni katkise rehvi vahetuse maksumuse. Hageja

rikkus korduvalt töökohustusi ning tekitas kostjale olulisel määral kahju.

Kostja on nõus hagejale töötasu 62 eurot 40 senti välja maksma, kuid töövaidluskomisjoni poolt

väljamõistetud hüvitis ei ole põhjendatud, arvestades hageja poolt kostjale tekitatud varalist

kahju suurust (haagise remondikulu ja objekti üleandmise viivitamisest tekkinud kahju). Hageja

on asunud uuesti tööle, mis välistab hüvitise nõutavas suuruses väljamõistmise.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus tuvastas 26. mai 2021. a otsusega, et poolte vahel 28. oktoobril 2019

sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2

alusel alates 11. augustist 2020, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1

alusel 3400 eurot (bruto) ning töötasu 62 eurot 40 senti (neto). Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda, jättes hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse 27. juulil 2020 kätte. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib

tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei

saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3);

on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse

enda vastu (p 5) ja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju

tekkimise ohu (p 7).

Kostja on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt 1) seletuskirja

esitamata jätmisega; 2) kaabli ja kaabliveo haagise kahjustamisega; 3) tööandja korralduste

täitmata jätmisega kaablite paigaldamisel ning tähtaegadest kinni pidamata jätmisega;

4) asjaoluga, et töötaja tööülesandeid pidi täitma objektil teine töötaja; 5) tööle hilinemisega ja

töölt varem lahkumisega; 6) tööandjale kahju tekitamisega umbes 7500 eurot. Kostja peab

peamisteks töölepingu ülesütlemise põhjusteks 15. juulil 2020 toimunud juhtumeid, mille

käigus sai kahjustada kaabel, rikuti materjalide nõuetekohast hoiustamist ning kaabliveo

haagise korrasoleku kontrolli kohustust enne sõitma asumist.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks 15. juulil 2020 pöördunud hageja

poole seletuskirjade saamiseks ega selle kohta, et kostja oleks hagejale edastanud hoiatused

jätkuva rikkumise vältimiseks. Kuna kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta pöördus hageja poole

seletuskirjade saamiseks, ei ole tõendatud töötajapoolne töökohustuse oluline rikkumine, st

seletuskirjade andmata jätmine. TLS § 88 lg 1 p 3 eelduseks on hoiatuse tegemine töötajale, kui

viimane on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. 24. juulil 2020

koostatud käskkirjade/hoiatuste edastamine hagejale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist

on tõendamata, mistõttu on tõendamata hoiatuse tegemine jätkuvate rikkumiste vältimiseks.

Tööõiguses on kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu

ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam

võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe

saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei

saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2

5

p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja

töölepingut TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles öelda.

Kostja on hagejale ette heitnud kaablite ja kaabliveo haagise kahjustamist. TLS § 74 lg 1

kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu

tööandjale tekitatud kahju eest. Lõike 2 kohaselt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse

tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja

tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski,

tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja

mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks hageja poolt tahtlik töölepingu rikkumine.

Hageja selgituste kohaselt tulenes kaablite kahjustamine kostja tegevusetusest, sest kaablite

maha laadimise ja materjalide ladustamise koht oli ette valmistamata. Kostja ei ole vastupidist

tõendanud. Hageja süülise käitumisena ei saa käsitleda haagise ratta kinni kiilumist. Asjas ei

ole tõendatud, millal ratas kinni kiilus ja kas see toimus hageja süül. Kostja ei ole hageja poole

kahju hüvitamise nõudega pöördunud. Kostja esitas arved rehvi vahetuse kulu kohta (tl 25),

tööjõu rendi kohta perioodil 28. juulist 26. augustini (tl 25 pöördel) ja autopuuri vahekasti

lõhkumise kohta (tl 26), mis ei kinnita, et vastav kahju on tekkinud hageja süülise käitumise

tõttu. Seega puudub alus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel.

Tuvastatud ei ole hageja poolt ka muude töökohustuste rikkumine. Kostja ei ole kohtu ette

toonud asjaolusid, millest nähtuks, et töötaja on kaabli paigaldamisel oma töökohustusi

rikkunud või eiranud tööandja korraldusi paigaldamise osas. Kostja ei ole ette toonud ka

asjaolusid, millest nähtuks, et hageja pole tööaegadest kinni pidanud. Kui hageja hilines tööle

või lahkus töölt enne tööaja lõppu, oleks tulnud hagejat teavitada töökohustuse rikkumisest ning

teha talle hoiatus. Kostja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja tööülesandeid täitis

hageja asemel teine töötaja. Töölepingu erakorralisele ülesütlemisele peab eelnema hoiatus,

kuna eeltoodud rikkumised ei ole sedavõrd olulised, mis tingiks töölepingu ülesütlemise ilma

töötajat eelnevalt hoiatamata. Seega ei saa eeltoodud asjaolud olla töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 järgi.

Seega on 27. juuli 2020. a töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 järgi.

Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama

vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 27. juulil 2020 kätte ja

seega tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. augustist 2020.

Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, tuleb tööandjalt mõista välja

hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike

ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte

lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja

pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus

tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta

hüvitist. Hüvitise suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest. Hageja

töötasuks oli lepingu kohaselt 1700 eurot. Maakohus nõustus töövaidluskomisjoniga

väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta, et hageja ei

saanud ülesütlemise hetkest kuni kohtu poolt töölepingu lõpetamise päevani töötasu.

Töölepingu ülesütlemise tühisust, hageja poolt suhteliselt lühikest töötamise perioodi kostja

juures, hageja huvi töötamise jätkamiseks ning kostja huvi töölepingu lõpetamiseks arvesse

võttes määras maakohus hüvitise kahe kuu töötasu suuruses 3400 eurot (bruto).

6

Kostja pidas hageja töötasust kinni 62 eurot 40 senti lõhutud rehvi taastamiskulu (tl 42).

TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega

tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavasisulist nõusoleku hageja kostjale andnud ei ole. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 62 eurot 40 senti (neto).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda

või alternatiivselt tagastada tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostja palub apellatsioonkaebuses kuulata tunnistajana ära V.V., kes saab anda ütlusi hagejale

kostja poolt käskkirjade edastamise kohta ja hageja töölepinguliste kohustuste rikkumise kohta.

Kostjal oli ainukene võimalus tõendada hagejalt seletuskirjade nõudmist ja hageja poolt

töölepingu kohustuste järjepidevat rikkumist hageja otsese juhi V.V. ütlustega. Jättes tunnistaja

ülekuulamise taotluse rahuldamata, jättis maakohus kostjat sisuliselt ilma enda õiguste kaitse

võimaluseta.

Maakohus jättis tähelepanuta hageja rolli kostjale varalise kahju tekitamises. Kaup tuleb maha

laadida viisil, mis ei kahjusta kaupa ning kinni kiilunud rattaga ei tohi sõita. Tegemist on

tavapäraste hoolsuskohustuste ja liiklusreeglite rikkumisega. Tööandja võib töölepingu

erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid

huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud

tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või on tekitanud süüliselt ja olulisel

määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p-d 3 ja 7). Süü vormid

on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 g 2). Hooletus on käibes vajaliku hoole

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Hageja on süüliselt tekitanud kostjale varalise kahju,

mistõttu oli kostjal õiguslik alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel.

Kostja esitas 29. novembril 2021 ringkonnakohtule Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ameti juhise (Elektritöö eest vastutava isiku, elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi

tegija kompetentsus) ja hagejale 30. augustil 2021 edastatud kahjunõude summas 2193 eurot

33 senti. Kostja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tasaarvestada kostja kahjunõue

hagejale väljamakstava hüvitisega.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus

jättis põhjendatult kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kostjal oli võimalus

taotleda tunnistajate ülekuulamist nii töövaidluskomisjonis kui maakohtusse pöördumisel, kuid

ta ei teinud seda ega ole põhjendanud, miks ta ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist õigel ajal.

Ka ei vaidlustanud kostja kohtu tegevust taotluse rahuldamata jätmisel. Töötaja töökohustused

peavad olema kirjas töölepingus ja ametijuhendis, nende tuvastamiseks puudub vajadus koguda

tõendeid tunnistaja ülekuulamise näol.

Kostja hageja tööandjana ei ole 24. juuli 2020. a käskkirjades ega 27. juuli 2020. a töölepingu

erakorralise ülesütlemise teates märkinud, millist töökohustust hageja rikkus.

Kostja vastutab ise oma vara, sh haagise tehnilise seisukorra eest. Kostja ei esitanud tõendeid

selle kohta, et hageja ei kontrollinud haagise tehnilist seisukorda sõidu alustamisel, seadis

kellegi elu- ja või tervise ohtu ja jätkas sõitu ka pärast rehviprobleemi teatavaks saamist. Kui

hageja oleks 15. juulil 2020 põhjustanud kostjale sedavõrd suure kahju, et töösuhte jätkamine

7

osutuks võimatuks, pidanuks kostja töölepingu erakorraliselt üles ütlema juba 16. juulist 2020.

Selle asemel lubas kostja hageja tööle veel nädala vältel enne, kui töölepingu üles ütles. Kostja

pidas päev enne töösuhte ülesütlemist vajalikuks hagejat kirjalikult hoiatada, et järgmisel korral

võidakse tööleping üles öelda. Seega möönis kostja 24. juulil 2020 ise, et töösuhte jätkamine

on võimalik ja hetkeseisuga piisas üksnes hoiatusest.

Tegelikult esitati 24. juuli 2020. a käskkirjad/hoiatused hagejale alles 27. juulil 2020

samaaegselt töölepingu ülesütlemise teatega. Seega on hoiatused vormistatud tagantjärele, sest

hageja keeldus töölepingut lõpetamast poolte kokkuleppel. 24. juulil esitatud hoiatus rikkumiste

kohta ei saanuks anda 27. juuliks alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest uusi

töölepingu rikkumisi ei ole vahepeal tuvastatud.

Tegelikkusele ei vasta kostja väide temale varalise kahju tekitamise kohta. Kostja oleks pidanud

ette valmistama kauba mahalaadimise kohad, selgitama kauba mahalaadimisele esitatavaid

nõudeid ning andma hagejale konkreetsed suunised, kuidas kaupa maha laadida olukorras, kus

nendele nõuetele vastavad tingimused puuduvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks, maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1

alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

8. Kostja taotleb apellatsioonkaebuses kuulata tunnistajana üle V.V.. Ringkonnakohus jätab

taotluse rahuldamata.

Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab

kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei

kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud

tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi

hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide

olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks

(TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma

kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või

tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja

arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi

vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid põhjendusi,

mis õigustaksid tunnistaja ülekuulamist apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus märgib, et

kostja oli sama tunnistaja ülekuulamise taotluse esitanud ka maakohtu menetluses (tl 36

pöördel). Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna see oli esitatud hilinenult. Kostja

ei esitanud vastuväidet maakohtu tegevuse peale (TsMS § 333). Kostja ei ole

apellatsioonkaebuses

tuginenud

ühelegi

TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud asjaolule, mis oleks aluseks tunnistaja ülekuulamise taotluse

rahuldamiseks ringkonnakohtus. Pool ei või TsMS § 652 lg 6 järgi apellatsiooniastmes tugineda

asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme

kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet.

9. Ringkonnakohus jätab ka tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja poolt 29. novembril

2021 esitatud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhise (Elektritöö eest vastutava

8

isiku, elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi tegija kompetentsuse kohta) ja

hagejale 30. augustil 2021 edastatud kahjunõude.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ei saanud kostja esitada

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhise maakohtu menetluses. Samuti ei vaidle

pooled hageja tööülesannete sisu üle. Seega ei ole kostja poolt esitatud juhis asjakohane tõend.

Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tsiviilasjas tähtsust ka pärast maakohtu otsuse tegemist

hagejale esitatud kahjunõue. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole kahjunõuet enne töölepingu

lõpetamist või vahetult pärast töölepingu lõpetamist hageja vastu esitanud.

10. Kostja palub 29. novembri 2021. a menetlusdokumendis apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel tasaarvestada kostja kahju nõue hageja hüvitise nõudega.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses,

tuleb vastuväite esitamisel kinni pidada TsMS §-des 329–330 sätestatud tähtaegadest.

Vastuväite hilinenult esitamise korral võib kohus selle jätta TsMS § 331 kohaselt tähelepanuta.

Vaidlust ei ole, et kostja on väidetavale kahju tekitamisele hageja poolt kogu menetluse kestel

tuginenud. Seega oli kostjal kohtumenetluses võimalik esitada tasaarvestusavaldus, kuid kostja

ei ole seda teinud. Kostja ei too ka 29. novembri 2021. a menetlusdokumendis esile selle

avalduse varasema esitamise võimatuse põhjuseid. Kostja ei esitanud hilinemise kohta mingit

mõjuvat põhjust, mis õigustanuks selle menetlemist. Avalduse menetlemine põhjustaks asja

lahendamise viibimist.

11. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel. Ringkonnakohus

leiab, et maakohus asus põhjendatud seisukohale, et viidatud alustel töölepingu lõpetamine

käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tühine.

Viidatud TLS § 88 lg 1 p-de 3,5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda

töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) või on tekitanud süüliselt ja

olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7).

12. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe

saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o

öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14).

Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui

töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu

põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata

ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et

kostja oleks hagejat eelnevalt hoiatanud ning nõudnud käitumise parandamist. Kostja ei ole

tõendanud, et ta oleks peale 15. juuli 2020. a juhtumit hagejalt selgitusi nõudnud või et ta oleks

hagejat hoiatanud ning nõudnud käitumise parandamist. Hoiatuste edastamist ei tõenda

ringkonnakohtu hinnangul ka 24. juuli 2020. a käskkiri (tl 22). Kuigi sellel on märgitud küll

kuupäev, on see allkirjastatud käsitsi ning seega ei ole käskkirja koostamise ja allkirjastamise

hetk tuvastatav. Hageja väitis, et ta sai selle kätte alles töölepingu ülesütlemisega. Kostjal

tulnuks seega tõendada, et ta on selle kostjale varem kätte toimetanud. Kostja ei ole seda teinud.

Kuigi kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on see edastatud hageja e-postile ning isiklikult, ei

9

ole kohtumenetluses esitatud edastamise e-kirja. Seega leidis maakohus põhjendatult, et

TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus töölepingu lõpetamiseks ei ole täidetud.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja selgitused käskkirjade edastamise ja hageja poolt

töökohustuste rikkumise kohta vastuolulised. Kostja selgitab apellatsioonkaebuse p-des 1.3–

1.5 (sarnaselt 25. jaanuari 2021. menetlusdokumendi p-dega 1.5–1.7) nõude ja käskkirjade

esitamisega seonduvat. Kostja esitas väidetavalt 15. juulil 2020 hagejale selgitusenõude ning

koostas käskkirja 24. juulil 2020. Kostja apellatsioonkaebuse p 1.5. kohaselt jätkas hageja

pärast käskkirjade kättetoimetamist tööülesannete rikkumist, viidates seejuures väidetavatele

rikkumistele 17. juulil – 20. juulil 2020. a (kaabel pidi olema paigaldatud 17. juuliks 2020;

hageja lõpetas 20. juuli 2020 tööpäeval kell 18:31). Selleks, et hagejale saaks ette heita

töölepinguülesannete rikkumist pärast 24. juuli 2020. a käskkirja edastamist, peavad need

rikkumised aset leidma pärast käskkirja koostamist ja edastamist. Kostja ei ole menetluses esile

toonud hageja poolt toime pandud rikkumist pärast 24. juulit 2020. Kuivõrd käskkirjade

hagejale kätte toimetamine on tõendamata, ei hakka ringkonnakohus hindama väidetavaid

edaspidiseid rikkumisi.

13. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on

pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda

vastu.

Töölepingu ülesütlemise avaldusest ega kostja menetlusdokumentidest ei selgu üheselt hagejale

etteheidetav tegu TLS§ 88 lg 1 p 5 järgi. Kostja etteheiteks hagejale TLS § 88 lg 1 p 5 järgi

saab olla hageja üldine käitumine töökohustuste täitmisel.

Kostja heidab hagejale mh ette tööaja reeglitest mitte kinnipidamist, soovides nimetatud väiteid

tõendada sõitude raportiga (tl 23–24). Töölepingu (tl 16–18) p 3.2. kohaselt on tööaja kestus

päevas 8 tundi, nädalas 40 tundi, tööpäeva algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad

reguleeritakse töökorralduse reeglites. Tööaeg on reguleeritud töökorralduse reeglite p-des

4.2.–4.3. Töökorralduse reeglite p 4.3. kohaselt määratakse tööaja algus ja lõpp kindlaks

ajakavaga. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 4 on tööandja kohustatud muuhulgas pidama tööaja

arvestust. Kostja ei ole hageja tööaja arvestust ega ajakava esitanud. Hageja poolt määratud

tööajast mittekinnipidamist ei tõenda esitatud sõitude raport. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

aga kostja tõendanud hageja poolt sellist käitumist või tegude toimepanemist, mis tingiks kostja

poolse usalduse kaotuse.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud temale hageja

poolt kahju tekitamist ning et tegemist oleks süülise käitumisega, mille eest peaks hageja

vastutama ja mis annaks aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt.

Kostjale hageja poolt kahju tekitamist ei tõenda kostja poolt esitatud arved (tl 25–26) ega

tuvastamata isiku poolt koostatud selgitus hagejaga tekkinud probleemide kohta (tl 27).

Süü vormid sätestab VÕS § 104 lg 2, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104

lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; lg 4 järgi on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase

tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole hageja temalt nõutavat hoolsust rikkunud. Kostja väited seoses rehvi purunemisega on

paljasõnalised ja tõendamata. Kindlalt ei saa väita, et hageja pidi sõidu ajal tundma rehvi

purunemist. Tuvastatud ei ole rehvi purunemise hetk, s.t kas see juhtus vahetult pärast sõidu

alustamist, sõidu ajal või enne sõidu lõpetamist. Samuti on paljasõnaline kostja etteheide, et

hageja ei ole sõiduki tehnilist seisundit enne sõidu alustamist kontrollinud. Isegi juhul, kui

hageja oleks sõiduki enne sõidu alustamist üle vaadanud, on ebaselge, kas ta oleks saanud

tuvastada, et rehv võib sõidu ajal puruneda. Hageja väitel ei ole ta rehvi purunemist sõidu ajal

10

tundnud. Tõendamata on ka, et hageja tööd olid ebakvaliteetsed ja neid pidi keegi teine ümber

tegema. Seda ei tõenda kostja poolt esitatud osaühingu Edmest EDM arve (tl 25 pöördel).

Arvest ei nähtu, milliste tööde tegemiseks oli vaja tööjõudu rentida. Samuti on tõendamata

hageja poolt töö ebakvaliteetne tegemine.

15. Kuivõrd puuduvad alused hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1

p-de 3, 5 ega 7 järgi, tuvastas maakohus õigesti, et 27. juuli 2020. a töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 järgi.

Tööleping on eraõiguslik võlasuhe, mille sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu

sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). Kuigi töölepingu lõppemisele kohaldatakse

töölepingu seadusest tulenevaid erisätteid, lõpeb tööleping juhul, kui kohus tuvastab, et ühe

poole tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks on kehtiv, poole kehtiva tahteavaldusega (kohus

tuvastab, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja loeb töölepingu ülesütlemisavaldusega lõppenuks,

vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057). Kuigi TLS § 107 lg 2 tuleneb, et

ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab kohus või töövaidlusorgan

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral, hõlmab nimetatud sõnastus eelduslikult ükses kohtu poolt

määratud võlasuhte lõppemise aega.

Tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 1 alusel alates 11. augustist

2020.

16. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib töövaidlusorgan hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid

kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada muuhulgas tekkinud varaline kahju

(saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud

mittevaraline kahju (Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13,

p 32.3; 21. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 20).

Seadusandja on TLS § 109 lg 1 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale

tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda

kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või

suurendada.

Käesolevas vaidluses ei ole hageja eraldi nõudnud TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise

koosseisus saamata jäänud tulu, saamata jääva tulu ega mittevaralise kahju hüvitamist ega

kuidagi teistmoodi kahju liike eristanud ja summaliselt välja toonud (v.a algselt

töövaidluskomisjonile TLS § 109 lg 1 ja § 105 lg 5 alusel esitatud nõuded). Sellele vaatamata

on ka sel juhul töövaidlusorganil kohustus arvestada konkreetse vaidluse asjaolusid ning mõista

õiglane hüvitis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt väljamõistetud kahe kuu hüvitis,

arvestades vaidluse asjaolusid, põhjendatud ja õigustatud. Maakohus lähtus õigesti hüvitise

suuruse määramisel töölepingu ülesütlemise tühisusest ning hageja poolt suhteliselt lühikesest

töötamise perioodist kostja juures.

17. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Maakohus leidis, et kuivõrd menetlusdokumentidest ei nähtu, et hagejal

oleks olnud lepinguline esindaja, siis puuduvad hagejale hüvitatavad menetluskulud. Seega on

11

maakohus sisuliselt hinnanud hageja menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt saab ka

ringkonnakohus määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 3).

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 300 eurot

(käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud (TsMS

§ 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 50 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt

apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja

materjalide

mahukusele.

Hageja

esindajal

tuli

tutvuda

tsiviilasja

materjalidega,

apellatsioonkaebusega ning koostada kaebusele vastus.

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetluse

kuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke