1-21-8288/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-21-8288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg koht ja

16. detsember 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8288 (21231700675) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

sekretär Eda Loor Tõlk Katrin Jana Vaab Kriminaalasi K.D KarS 424 1

süüdistus § lg järgi Lühimenetluses Prokurör Enge Neeme Süüdistatav K.D

Ik: XXX, xxx kodanik, emakeel: xxx keel, xxx, t koht: xxx, elukoht: xxx. öö Tõkend: ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud ei 27.03.2021 kuni 28.03.2021.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ole. ei Kaitsja Advokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON

1. K.D tunnistada KarS 424 1

süüdi § lg ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista tähtajaline üks temale karistuseks vangistus 1 ( ) aasta 3 (kuus) kuud. ja

2. KrMS

§ 238 lg 2 kohaselt vähendada K.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele tähtajalise kümme

kuuluvaks karistuseks vangistuse 10 ( ) kuud.

3. KarS 68

1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 27.03.2021-28.03.2021, s.o 2

§ lg päeva karistusaja hulka, lugedes kandmata karistuseks ära tähtajalise vangistuse 9 ( heksa) ü kuud 28 kaheksa)

ja (kakskümmend päeva.

4. KarS 73 1 3 alusel

kandmata karistus, s.o vangistus

§ lg ja jätta mõistetud ja ära tähtajaline

9 kuud ja 28 päeva K.D suhtes kohaldamata, selle karistuse ulatuses jättes täies täitmisele pööramata

tingimisel,

et K.D temale 1 aasta 6 määratud (üks) ja (kuus) kuulise katseaja jooksul pane toime uut tahtlikku kuritegu. ei

2

5. KrS 78 p 1 kohaselt arvestada K.D-le

1 aasta 6 kuulise katseaja

§ määratud ja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.12.2021.

6. KarS

§ 50 lg 1 p 1 ja § 424 lg 3 alusel kohaldada K.D suhtes lisakaristus ja võtta temalt

juhtimise

3 (kolm) kuuks. ära sõiduki õigus

7. Kohaldatud lisakaristuse 3 kuuline algab kohtuotsuse ning 3

tähtaeg jõustumisest lõpeb kuulise

tähtaja möödumisel.

8. Vastavalt 127 kui isiku suhtes on

LS § sätetele jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise tööpäeva otsus, on isik kohustatud viie jooksul otsuse arvates jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

9. K.D-lt

KrMS 173

1 p 1 2; 175

1 p 4 9; 179

välja mõista § lg ja lg § lg 3, ja § lg

1 p 2; 180 - 1 § lg te ja 3 alusel: - teise astme kuriteos kohtuotsusega kaasnev sundraha 876

süüdimõistva (kaheksasada kuus) eurot; seitsekümmend - kaitsjale Karine Nersesjan makstud tasu kohtueelsel menetlusel 205

määratud (kakssada viis) eurot ja 20 (kakskümmend) senti ning kohtulikul uurimisel makstud tasu 97 seitse) eurot 20 senti, s.o kokku (üheksakümmend ja (kakskümmend) kaitsjale makstud tasu 302 (kolmsada kaks) eurot 40 (neli senti; ja kümmend) - joobeseisundi tuvastamise kulu 44 ( neli) eurot;

nelikümmend s.o kokku menetluskulu 1222 (tuhat kakssada kaks) eurot 40 kakskümmend ja (nelikümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse

12 kuu jooksul tasuda Maksujõustumisest ja Tolliameti arveldusarvele, selgitusena: K.D , 1-21-8288,

märkides „

menetluskulud, ositi Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil tasumine“. kätteandmise võimatusel

K.D-le tema elukoha aadressile tavapostiga.

Menetluskulude tasumata korral loetakse saabunuks

tähtaegse jätmise maksetähtaeg ja kogu suunatakse

nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus korras. sätestatud Edasikaebamise kord Kohtuotsusele KrMS 318 1, 2 võivad § lg ja § 319 alusel tema kaitsja, tsiviilkostja süüdistatav, tsiviilhagisse puutuvas osas kannatanu 15 jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon ja päeva esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 jooksul alates otsuse avalikult päeva teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia

süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon

vaatamata

tagastatakse

alusel, kui jäetakse läbi ja kohtumääruse apell on lastud. atsioonitähtaeg mööda

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg le

- 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse § määruskaebuse päeva korras vastavalt KrMS 387 - 1, esitades lg le 15

jooksul, alates

isik i vaidlustatavast teada pidi teada saama, päevast, mil sa kohtumäärusest või vaidlustatava teinud kohtule. kohtumääruse

1. KRIMINAALASJA KOHTULIKU UURIMISEGA KOHUS TUVASTAS:

K.D-d süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.03.2021 kella 11.00 ajal Tallinnas Noorkuu 8 juures, suunaga Noorkuu 7, mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx - , olles alkoholi joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 446T järgi etanooli 3,76 mg/g + 0,07, k=2), alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 3,69 mg/g. K.D sõitis otsa kokku kümnele sõiduautole, mis parkisid elumajade ees.

Kuigi K.D rikkus oma käitumisega ka LS § 223 lg 1 nõudeid, siis vastavalt KarS §

3 lg 5 kohaselt juhul, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteoja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest, mistõttu LS § 223 lg 1 rikkumise osas on väärteomenetlus lõpetatud.

3

Sellise käitumisega rikkus K.D seaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse liiklus (KorS) § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning LS § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid.

Seega pani K.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil K.D selgitas, on talle arusaadav, tunnistab süüdistatav

et süüdistus end ning

juurde enda taotlemata. süüdi jääb lühimenetluse ülekuulamist

Kaitsja asus seisukohale, et

süüdistus on põhjendatud ja kogutud tõendid on lubatavad.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA

PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtu alla antud

tunnistamise, kontrollinud ära süüdistatava süü kriminaalasjas kogutud kirjalikke asub seisukohale,

talle tõendeid, et süüdistatava süü inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on mahus leidnud. Sellisele täies tõendamist seisukohale asumist kohus

põhjendab järgmiselt.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb KarS § 424 inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval alkoholijoobe olemasolu.

Kohtu hinnangul on alltoodud t t leidnud, K.D juhtis õenditega õendamist et

27.03.2021 kella 11.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Noorkuu 8 juures xxx a. sõidukit registreerimismärgiga järgi xxx, olles alkoholi joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 446T

etanooli 3,76 mg/g +- 0,07, k=2), alkoholi sisaldus veres

kui 3,69 mg/g. K.D mitte vähem sõitis kümnele sõiduautole,

otsa kokku

parkisid elumajade ees. mis

Tunnistaja V K (tl 12-16) kohaselt parkis 26.03.2021 oma auto xxx Noorkuu 8 maja ütluste ta vastu, 27.03.2021 umbes kell 11.00 kuulis alt tugeva heli majast v

tänav mitme löögi ja äljudes nägi, et tema autol on tagumisel osal mõlemal pool tugevad kahjustused. Avarii hetke ei näinud, nägi tagajärgi. Süüdlase vaid

auto xxx xxx oli Noorkuu 7 maja vastas, roolis ebaadekvaatses seisundis naisterahvas.

Tunnistaja S N (tl 26-30) kohaselt parkis 26.03.2021 oma auto xxx aadressile Noorkuu ütluste

10. 27.03.2021 umbes kell 10.55 kuulis

vaatas aknast

oma autot,

õues lärmi, välja ja nägi mis oli paigalt liigutatud vastu olevat autot surutud, samal hetkel eemaldus auto xxx xxx, ja kõrval mis sõitis sisse Noorkuu 8 juurde pargitud autole, pärast lööki

jätkas liiklumist Noorkuu 7 maja suunas, kus oma autoga veel korda vastu teisi selle maja juurde pargitud autosid. lõi mitu Tunnistaja läks pärast välja xxx xxx juurde, milles nägi naisterahvast, kes suhtles politseinikuga seosetus Tema autol oli kahjustatud esiosa: laternad, parempoolne ratas, kõnes. põrkeraud, võimalikud defektid esiosal.

Tunnistaja M L (tl 36-37) kohaselt 25.03.2021 park auto xxx Noorkuu 7 olevale ütluste is ees parkimisalale. 27.03.2021 umbes kell 11.00-11.15 kuulis suurt pauku, minnes

õuest õue nägi, et auto tagumine ots oli maha ning auto taga oli tume xxx xxx. xxx roolis istus umbes sõidetud 40-aastane, tumeda peaga naine. oma auto vigastusi oska

Täpsemaid ei öelda.

Tunnistaja T K (tl 38-39) kohaselt parkis oma auto xxx 26.03.2021

ütluste reg.märgiga õhtul Noorkuu 7 maja ette. 27.03.2021 kuulis kolme matsu, kella 11 ajal läks välja ja nägi, et pargitud autode rivisse oli sisse xxx xxx, roolis oli naine. Tunnistaja auto oli tugevalt kannatada sõitnud

4

saanud terve tagaosa, kuna jäi kahe kõrval oleval auto vahele ning paiknes parkimiskohal löögi järgselt Välja jõudes nägi,

45 kraadise nurga all.

politsei kiirabi olid just saabunud. et ja

Tunnistaja K H (tl 40-41) kohaselt parkis auto xxx Noorkuu 7 maja ette umbes kell ütluste

10.00 27.03.2021. Kell 11.48 sai numbrilt 112, kes teatas, tema auto on sattunud kõne et avariisse. Politseiniku selgituste kohaselt avarii

xxx. Tunnistaja põhjustas sõiduk reg.märgiga auto vigastused on

, viga said esiosa, rattad, auto

väga tõsised külg.

Tunnistaja G K ütluste (tl 53-54) kohaselt 27.03.2021 kell 11.00 koeraga jalutama minnes nägi, kuidas xxx reg.märgiga xxx rammis Noorkuu 8 10 h xxx linnamaasturit, hiljem tn ja va el tagurdas otsa Noorkuu 8 olevale xxx,

otsa Noorkuu 7 maja olevatele ees seejärel põrutas ees xxx xxx. Teavitas sellest Kui xxx juurde istus rooli taga

ja 112’te. jõudis tumedapäine naisterahvas, toetas pead roolile sel hetkel oli autos Avarii hetkest kuni politsei ja üksi. saabumiseni autojuhti pannud midagi oleks tarbinud. jälgis ja ei tähele, et ta

Tunnistaja A I ütluste (tl 57-58) kohaselt parkis auto xxx reg.märgiga xxx 26.03.2021 kell 16.00 Noorkuu 10 parklasse. 27.03.2021 kell 11.15 helistati teatati, autole on sisse

ja et sõidetud, vigastatud on tagumine vasak uks poritiib, rohkem ole kuna auto oli surutud kahe ja ei näha, auto vahele. Avarii on xxx xxx. põhjustaja reg.märgiga

Tunnistaja K K (tl 60-61) kohaselt sai

kell 11.30 , tema auto, xxx ütluste 112’lt kõne et r xxx, omanik M AS, on rihitud tuleks avariigrupile dokumente

eg.märgiga ja välja täitma. Kõrval parkinud autod on saanud tabamuse, tulemusel tema auto on rammitud küljelt mille teiste autode vahele kinni. Kerevigastused on

Avarii toimus 27.03.201 mõlemal küljel. hommikul, seda pealt ei näinud. Põhjustaja oli xxx, reg.märgiga xxx. Oma auto parkis Noorkuu

10 parklasse 26.03.2021

õhtul.

Tunnistaja S K (tl 65-66) kohaselt sai 27.03.2021 kell 11.30 politseilt

ütluste telefonikõne, et tema autot xxx on avariiliselt kahjustatud. minnes avastas, auto paremreg.märgiga Välja et esikülg/nurk nädal põhjustaja on saanud vigastada. Parkis autot maja s juba ee -kaks. Avarii oli auto xxx. reg.märgiga

Tunnistaja S P (tl 67-68) kohaselt reedel 26.03.2021 umbes kell 17.10 parkis auto xxx ütluste reg.märgiga kõne, xxx oma maja ette, Noorkuu 8, parklasse. Hommikul sai politseilt

et 27.03.2021 on tema autole otsa sõidetud. Suuremad kahjustused on auto vasakul (uksed, küljel küljekarbid, tagumine velg ja stange), veidi kahjud auto paremal

on väiksemad küljel, mis tekkinud seisva autoga Avarii stas must xxx xxx. kõrval kokkupõrkest. põhju reg.märgiga

Tunnistaja R P (tl 78-79) kohaselt olles teenistuses 27.03.2021 xxx koos ütluste patrullpolitseinikuga S S abipolitseinikuga N R, said kell 11.02 OTTElt Tallinn, ja väljakutse Noorkuu tn 10, kus oli toimunud liiklusõnnetus. Antud aadressile 11.07, Noorkuu 7

jõudsid ees oli xxx xxx, mis oli otsa maja pargitud autole. Audi juhi kohal sõiduk reg.märgiga sõitnud ees istus naisterahvas, K.D kis oli tunda tugevat alkoholi tunnistaja lasi . Sõidu lõhna, juhil puhuda indikaatorvahendisse,

oli 1,87mg/l. Kohale saabus avariigrupp, kes

mille näit jäi kohapeale juhtumiga tegelema. Juht keeldus alkomeetrisse puhumast ning

tõenduslikku ta toimetati Wismari haiglasse, kus K.D-lt

võeti vereanalüüs.

Süüdistatava

ütlu K.D 28.03.2021 kahtlustavana antud ste (tl 88-90) kohaselt sai 26.03.2021 teada, tööl et ta koondatakse samal päeval. Sai suure kuna šoki, töötab selles firmas alates 2014 aastast. Kella 15.00 paiku tuli koju

rahustit rivatoril, mida kasutab arsti ja võttis retsepti alusel rahustamiseks. ole tunni

Po pärast läks ärkas üles magama,

reedel kell 20.00 ja sai aru, et vaimselt ei tunne hästi ning palus elukaaslasel neile poest viina tuua. tarvitasid Õhtul koos viina, abikaasa tahtis teda rahustada arutlesid,

juhtus. 23.00 ajal magama ja mis tööl läks ja magas kuni hommikuni. Hommikul 09.00-09.30 tekkis elukaaslasega, selleks, järgmise tüli et rahuneda otsustas jalutama minna, poodi ostis 0,5l pudeli

läks ja õlut. Jõi õlle ära, misjärel läks poodi ja ostis veel 200ml Saaremaa viina. Istus autos ja tundis, et tahab veel alkoholi juurde

5

osta, kuhu otsustas minna autoga xxx xxx. autoga poodi ostis 200ml tütre reg.märgiga Sõitis ja viina, selle parklas ning kodu poole. Kuulis, riivas autot, kohe seisma. jõi ära sõitis et ühte jäi Edasisi

halvasti, istus autos

Kohale tuli sündmusi mäletab mäletab, et ja sõidukist ei väljunud. politsei, kes palus puhuda indikaatorvahendisse

viidi Wismarisse ekspertiisi, kus ja pärast ta võeti analüüsiks. Lõpuks verd

toimetati arestimajja kainenemisele. ta

Eeltoodud

, s.h tunnistajate S N G K

tõendikogum tõendab ka ja ütlused tõendavad, et sõiduk, mille ja juhikohal K.D istus, oli liikumises, s.t

sõitis seega juhtis K.D mootorsõidukit.

Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt toimetati süüdistatav Wismari haiglasse, kus vereproovi võtmise kaudu kontrolliti alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl 83) kohaselt tuvastati isikul alkoholijoove (alkoholijoove 3,76 7

69 mg/g. mg/g laiendmääramatusega ± 0,0 mg/g) lõpliku tulemusega 3,

K.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 3, mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. 69

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt s 69 lg 1 K.D rikkus liiklusseaduse § sätestatud keeldu, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.

K.D § 424 järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel KarS tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et K.D oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna, tehes seda nii pärast kodu juures alkoholi tarvitamist kauplusse sõites kui ka pärast kaupluse

juures ostetud alkoholi ära joomise järgselt uuesti sõitma asudes Sellest järeldab (tl 88-90). kohus, et K.D käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et K.D pani toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. KARISTUSE

MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg

1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - le arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 424 lg 1 järgi näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase

vangistuse.

Kuivõrd süüteokoosseisu sätestatud

sanktsiooni puhul on tegemist alternatiivselt

karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, k

as süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 99) nähtub, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi. Andkeetandmete kohaselt süüdistatav hetkel töötab ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta ja elatustaseme kohta (tl ) nähtub, et süüdistatava aasta tulu kogu 95

6

2020 aasta jooksul oli 10 129 eurot. Toimikusse lisatud ööpäevaringse hooldusteenuse ostutamise lepingust nähtub, et süüdistatav K.D on ka oma ema hoolduteenuste puhul kaasfinantseerijaks. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kokku üheteistkümne menetluskulude ja kahjustatud auto kindlustusandjate esitatavate tagasi Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse nõuete hüvitamise näol. mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Süüdistatav pole osutanud ka ühelegi muule aspektile, millest võiks kohus järeldada mõne muu legaalse ja maksustatava sissetuleku olemasolu või selle saamist. Seega olukorras, kus süüdistataval on minimaalse sissetuleku puhul kriminaalmenetlusega kaasnevad kulud ning , ei ole objektiivselt niivõrd suured nõuded võimalik rahalist karistust kohaldada. Seega tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse erija üldpreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtima asumine näitab isiku alkoholijoobes hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale.

Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes mitte vähem kui grammis veres 3,69 mg. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on üle keskmise, kuivõrd LS § 69

lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud rohkem kui kahekordselt. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja - ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata su üle uruselt keskmise.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

J

ärgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on üle keskmise ning süüdistataval ei ole ka kehtivaid karistusi, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib kergendava asjaolu olemasolu tõttu varasemate karistuste puudumise ja karistuse mõista siiski mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt

7

karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).

Karistusest tingimisi vabastamine tuleb

siis, kui isikul puuduvad varasemad kõne alla eelkõige kriminaalkaristused. Arvestades seda,

puuduvad kehtivad kriminaal-

et süüdistataval ja väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel vangistuse ulatuses ka osaline

süüdimõistmisel täies või ärakandmine võib vähendada süüdistatava väljavaateid. väljavaatest ilmajäämine

resotsialiseerumise Sellest

vangistuse ajaks võib pärast

karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taas Arvestades aga seda, ühiskonnastumist. et süüdistataval on juba niigi suured rahalised kohustused ema hooldusteenuste kaasfinantseerijaks olemisest ning lisanduvad veel kindlustusandjate siis vangistust kandes

sootuks sissetulekuta tagasinõuded, jääks süüdistatav ning temal lasuvate rahaliste kohustuste muutuks muudaks

täitmine võimatuks ja süüdistatava majandusliku olukorra raskeks.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetava vangistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata ja ulatuses

ning kohus loodab,

täies täitmisele pööramata et määratav katseaeg juhatab süüdistatavat õiguskuulekusele ja süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu jääb süüdistataval õigusvastaseks käitumiseks. Prokurör küll süüdistatava ainukeseks

taotles

allutamist käitumiskontrollile, kuid kohtu arvates isikuandmed seda siiski süüdistatava ei nõua. Süüdistatav on varem karistamata isikuks ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oma ellusuhtumiselt arusaamade vajaks isiku juhendamist pikaajalist või tõttu kõrvalise või kontrollimist. leiab kohus,

suhtes kohaldada KarS 73

Seetõttu et süüdistatava võib § sätteid, jättes süüdistatava käitumiskontrollile

allutamata.

Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on juba eelpool hinnanud üle keskmisena KarS § 424 lg 1 2 mõ

ttes. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu on kohus analüüsinud juba eelpool. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eral

di kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et kriminaalasja materjalide kohaselt tuvastati alkoholisisaldus süüdistataval veres mitte vähem kui 3,69 mg/g ületab LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud alkoholijoobe , mis alammäära enam kui kahekordselt, s.t süüdistatav oli sõidukit juhtides raskes joobes. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et juhtimisõiguse võib ära võtta nii põhikaristusena kui lisakaristusena ka juba LS § 224 l või lg 2 sätestatud väärtegude, s.o lubatud g 1 alkoholipiirmäära ületamise puhul. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida asjaolu, et süüdistataval kehtivaid karistusi ei ole, mistõttu karistusandmed lisakaristuse kohaldamist rakendama ei sunniks.

8

Samas peab kohus vajalikuks , et kui korduvalt rikkumise kohtupraktikast tulenevalt rõhutada toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest su Kuivõrd süüdistatava veres uremaks. tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui määra olulise ületamisega 3,69 mg/g, siis on tegemist mitte piir , vaid joobega, mis oli raske ning sellises seisundis sõiduki juhtimine näitab isiku hoolimatut suhtumist oma teosse. Peale selle peab karistuse mõistmisel arvestama ka üldpreventiivse eesmärgiga, s.o õiguskorra kaitsmise huvidega ja selleks on ka eesmärk kaitsta liikluskorda, mille eiramine põhjustab ohu teistele liiklejatele. Seejuures peab karistus andma ka üldsusele signaali selle kohta, et liiklust ohustanud juhid kõrvaldatakse lisakaristust kohaldades liiklusest, mis peaks suurendama ka teiste liiklejate turvatunnet. Käesoleva kriminaalasja tehioludest nähtuvalt põhjustas süüdistatav liiklusõnnetuse, õigemini liiklusõnnetused, mille tulemusena kahjustati kümmet kõrvalis sõidukit ja lisaks ka süüdistatava tütrele kuulunud sõidukit, tele isiku le kuulunud te mistõttu leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on käesolevas kriminaalasjas oluline ka üldpreventiivsest eesmärgist lähtuvalt ja kõik asjaosalised saavad aru, et selline käitumine ei

jää karistuseta ja selline ohtlik juht kõrvaldatakse ka mõneks ajaks liiklusest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine on mitte ainult põhjendatud, vaid ka vajalik. Kuigi süüdistatav väitis, et talle on juhtimisõigus vajalik tööl käimiseks, kuivõrd töökoht asub väljaspool Tallinna, asub kohus seisukohale, et töökoha kaugus elukohast ei ole asjaoluks, mis välistab lisakaristuse kohaldamise. Selleks ei oleks ka asjaolu, et süüdistatav vajab juhtimisõigust töö tegemiseks. Juhtimisõigust ei saa ära võtta vaid KarS § 50 lg 2 sätestatud asjaolu esinemisel, kuid käesolevas kriminaalasjas sellise asjaolu esinemist tuvastatud ei ole. Kui isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik, käitub isik juhina liikluses viisil, mis välistab teiste liiklejate ja nende vara ohustamise ja juhtimisõigusest ilmajäämise. Käesoleval juhul käitus süüdistatav täpselt vastupidi. Arvestades aga süüdistatava karistusandmeid, õigupoolest

karistuste puudumist ning süüdistatava kahetsust, peab kohus võimalikuks vaatamata üle keskmise süüle kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust KarS § 424 lg 3 sätestatud alammääras.

4. MENETLUSKULUD

KrMS 180 § lg 1 kohaselt menetluskulud Menetletavas kriminaalasjas hüvitab süüdimõistetu. on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses ning joobeseisundi tuvastamise kulud.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimi - ne ja sellel on kompensatoorne eesmärk.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid ei ole ka kaitsjast loobunud, on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses.

9

Joobeseisundi tuvastamise saatekirjadest (tl 82, 83) nähtuvad proovi võtmine ja uuringu tulemus, mis olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove ja sellest tulenevalt ka kuriteokoosseis süüdistatava käitumises. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kohtuotsusega et väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale üle jõu. väljamõistmisel

ilmselt

Lisaks sellele tule menetluskulude ei

silmas pidada ainult isiku faktilist vaid ka

mitte maksevõimet, süüdimõistetu resotsialiseerumise Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, menetluskulude väljavaateid. et vähendamise võimalikku korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda annab positiivse isiku seaduskuulekusele, jätmine täiendava tõuke on alust selle rakendamiseks. o toimepanemine põhimõtte Süüdistatavale inkrimineeritud süüte on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik ng see valitud käitumisviis seadis ohtu kõik ni liiklejad, kes tema teele sattusid ning tema käitumine tekitas paljudele isikutele varalist kahju. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda välja mõistetavate menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et põhjendatud ja välja mõistetavate menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetlusku

lud tuleb välja mõistetavas osas täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetavate menetluskulude summa suurust ja süüdistatava minimaalset legaalset sissetulekut, kuid tulevikus esitatavaid suuri liiklusõnnetustega seotud nõudeid esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval , tasuda välja mõistetavad menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180

lg 3, KrMS § 313 lg 1 p Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 uulise tähtaja -d 7 ja 12). -k ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)