2-21-10069/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2021

Tsiviilasja number

2-21-10069

Tsiviilasi

V.K. hagi S.K.i vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

S.K.

(isikukood

XXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): V.K. (hageja) (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak

RESOLUTSIOON

1. Võtta S.K.i apellatsioonkaebus Viru Maakohtu

23. novembri 2021. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 646

alusel

üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2021. a

otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses oli V.K. (hageja) hagi S.K.i (kostja) vastu abielu lahutamiseks,

mille maakohus lahendas 23. novembri 2021. a otsusega.

Kostja

esitas

29. novembril

2021

apellatsioonkaebuse

maakohtu

otsuse

peale.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kostjat vahetult ära kuulanud. 30. septembri

2021. a videoistungil ei töötanud helisüsteem, mistõttu lükati istung edasi. Kostja lubati

etapeerida järgmisele istungile Rakvere kohtumajja, kuid seda ei tehtud. Seega on maakohtu

otsus koostatud ilma kostja seisukohta küsimata. Kostja eeldas, et koos abielu lahutusega

toimub ka tema poolt nõutud vara jagamine. Kostjat ei teavitatud, et tal tuleb selleks esitada

hagiavaldus ning tasuda riigilõiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu

23. novembri 2021. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

3. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või

menetluse avalikkuse põhimõtet.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest

olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

4. Isik võib osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1).

Kostjal ei ole menetluses esindajat olnud. 30. septembri 2021. a kohtuistungi protokollist (tl 25)

nähtuvalt osales kostja istungil isiklikult virtuaalselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esines

istungi korraldamisel tehnilisi vigu, kostja ei saanud aru, mida räägitakse kohtusaalis ning

kohtusaalis oli väga halvasti kuulda, mida räägib kostja, oli suur kaja (tl 25). Kohtunik selgitas,

et kuna ei ole hästi aru saada, mida kostja räägib, ei ole võimalik istungiga edasi minna.

Järgmisele istungile tuleb kostja kohale etapeerida (tl 25 pöördel).

Maakohus palus 21. oktoobri 2021. a kirjaga hagejat teavitada, millised on hageja

menetluslikud taotlused (tl 27). Hageja vastas 28. oktoobril 2021, paludes teha asjas sisuline

lahend ilma uut istungit korraldamata (tl 30). Kostjale sarnast päringut edastatud ei ole ning

kostja seisukohta hageja 28. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi kohta küsitud ei ole.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teist istungit asjas ei toimunud.

5. Igal isikul on nii PS §-st 24 kui ka TsMS-st tulenevalt õigus viibida oma kohtuasja arutamise

juures, olla kohtu poolt ära kuulatud ning osaleda oma asja lahendamise juures. Õigusliku

ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalisele ka

asjaolude või tõendite esitamise vajadust.

Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma

materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt

menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile

asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku

istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas

nr 2-17-13391, p 20).

Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, jättes sisuliselt

kohtuistungi pidamata ja kostja menetluslikku põhiõigust, jättes kostja ära kuulamata.

30. septembri 2021. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei saanud kostja oma seisukohta

avaldada tehniliste tõrgete tõttu ega kuulnud ka maakohtu selgitusi. Kostja sai pärast

30. septembri 2021. a istungi õiguspäraselt eeldada, et asjas toimub teine istung, kuhu ta viiakse

isiklikult kohale, kuid seda ei tehtud. Kostjalt ei ole muid seisukohti menetluse läbiviimise osas

küsitud.

Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Tsiviilasja materjalidest ning esitatud

apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja soovinud koos abielu lahutamise nõudega lahendada

ka ühisvara jagamise küsimust, mis on seadusega lubatav (PKS § 37 lg 1). Kostja heidab

apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et talle ei selgitatud vastava hagiavalduse esitamise ja

riigilõivu tasumise kohustust vara jagamise soovi korral. Ringkonnakohus ei saa esimesena

võtta menetlusse ja hakata lahendama nõuet, mida ei ole maakohus menetlenud. Seega tuleb asi

saata tervikuna tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

väiteid ei hinda.

7. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja

uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke