2-08-76934/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-08-76934

Kohtuasi

Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle seatud

eestkoste

ja

eestkostja

ametiaja

pikendamise

otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17.03.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu)

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik I: X (isikukood XXXXXXXXXX,

rahvastikuregistrijärgne

elukoht

Lääne-Nigula

vald,

viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu,

asukohaga Tervise 12, Sillamäe, Ida-Viru maakond)

Puudutatud isik II: Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu)

Puudutatud isik III: Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17.03.2021 määrus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Lääne-Nigula valla avalduse X eestkostja vahetamiseks ja pikendas X-

le määratud eestkostja Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu)

ametiaega. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata X-le eestkostjaks

Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu).

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Pikendada X (isikukood XXXXXXXXXXXX) üle seatud eestkostet 5 (viie)

aasta võrra alates 28.03.2021 kuni 27.03.2026 (k.a) ja võtta X-lt täielikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime.

3.2. Rahuldada Lääne-Nigula valla avaldus X eestkostja vahetamiseks.

2-08-76934

3.3. Määrata X eestkostjaks Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu)

(registrikood 75003909) ametiajaga 5 (viieks) aastaks alates 28.03.2021 kuni

27.03.2026 (k.a).

3.4. Eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud X

kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema

huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks).

3.5. Eestkostja on kohustatud:

3.5.1. kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti

hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja

sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1);

3.5.2. esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel

ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes;

3.5.3. hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma

tegevuses eestkostetava huvidest;

3.5.4. kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse;

3.5.5. teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või

eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2);

3.5.6. esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete

täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes

tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad

dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta

näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid

tõendavaid dokumente ei lisata. Järgmine aruanne tuleb kohtule esitada 31.

jaanuariks 2022. Aruanne esitada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja

(asukoht Kuninga 22 Pärnu 80010, eletkrooniline menetlusposti aadress

pmkparnu.menetlus@kohus.ee).

3.6. Eestkostetav X tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks.

3.7. Eestkostetav

X

lugeda

perekonnaõiguslike

tehingute

osas

jätkuvalt

otsusevõimetuks.

3.8. Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või

pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt

27.03.2026.

3.9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.

3.10. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud

menetluskulud jätta riigi kanda.

3.11. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3.12. Edastada kohtumäärus menetlusosalistele, X-le edastada kohtumääruse

sissejuhatav- ja resolutiivosa.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-08-76934

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus pikendas 18.03.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-76934 X (puudutatud

isik I) üle seatud eestkostet alates 28.03.2016 kuni 27.03.2021 ja pikendas eestkostja Lääne-

Nigula valla (endine Kullamaa vald) ametiaega 5 aasta võrra.

2. Kohus kuulas puudutatud isiku I ära 15.02.2021 video vahendusel Sillamäe Kodust. Kohus

küsib, et kas isik saab aru ja kas saab noogutada kui aru saab? Puudutatud isik I noogutab.

Kohtu küsimusele, et kas ta saab aru, et tema üle on eestkoste seatud ja kuidas ta ennast tunneb,

ei vasta isik midagi, maigutab suud ega tunne video vastu huvi. Kohus on vahetu mulje põhjal

veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 524 lg 5 p 2).

3. AM (Sillamäe Kodu klienditööjuht) sõnul vajab puudutatud isik I igapäevaselt abi,

juhendamist ja jälgimist, ta on rahulik, elab oma toas. Elab oma plaani järgi, on oma kindlad

rituaalid. Kui vaja pesemas käia, on ka oma rituaal. Ei räägi ka juhendajatega, aga saab aru,

kasutame suhtlemisvahendeid, esemeid. Puudutatud isik I mõistab, kui läheb pesema, kui

minnakse sööma, siis läheb tema ka. Poes ei käi, tegevusjuhendaja vaatab, mida ta sööb või ei

söö ja selle järgi ostab puudutatud isikule I.

4. Sillamäe Kodu arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik I eestkoste pikendamist, kuna

kõikides igapäevaelutoimingutes, tervise ja enese eest hoolitsemisel vajab ööpäevaringset

hooldamist ja abistamist, juhendamist ja jälgimist ning ei suuda vastutada oma elu ja

tegutsemise eest. Puudutatud isik I viibib Sillamäe Kodus ööpäevaringsel erihooldusel alates

01.11.2017. Perioodil 22.05.1980 kuni 2017 elas Koluvere Kodus. Isikule on määratud sügav

puue kuni 31.05.2023. Isik on piiratud teovõimega ning eestkoste all. Isik on omaette hoidev,

kinnine ega räägi. Reageerib kui teda kutsutakse. Töötajate tuttavatest lühikorraldustest saab

aru, järeldusi pole suuteline tegema. Isik ei orienteeru ajas, tegevustes, enda isikus. Tuttavas

kohas orienteerub nii, et teab kus asub WC-ruum, tema tuba, puhke ruum, söökla, kus antakse

ravimid, kodust väljapääs. Tähelepanu suunamine raskendatud. Loogiliselt mõelda ei suuda.

Isik ei ole suuteline mõistma ravimite võtmise vajadust, kuid kontrollitud olukorras võtab.

Käitumises domineerivad autistlikud jooned, tal on välja kujunenud rituaalid. Esinevad

tahtmatud liigutused: vehib kätega, sügab pidevalt oma pead, keerutab ennast. Toimetab oma

kindla plaani järgi, tegevustes (pesemine, habet ajamine, söömine) teeb igal korral omapäraseid

liigutusi ja toiminguid. Isiku rituaali ajal tegevusjuhendaja peab kannatlikult ootama, mitte

sekkuma. Isik ei alusta teist tegevust kuniks rituaal lõpuni ei ole tehtud. Vaba aja tegevusi ei

planeeri. Tahteaktiivsus on vähene. Tähtis tegevus on seista seinakella ees. Majandamisoskused

on puudulikud, arusaamine raha väärtustest puudub. Asjaajamisega seotud tegevustega

tegelevad kodu töötajad ja eestkostja. Isik vajab hügieenitoimingutel juhendamist ja abi.

5. Puudutatud isiku sotsiaalse rehabilitatsiooniplaani (kehtib 30.04.2019 kuni 14.03.2021)

kohaselt on isikul tuvastatud sügav puue kuni 31.05.2023. Puudutatud isik on pikaajaline

erihooldusteenuse klient. Isik ise ei suhtle. Väljendab vaid ärevust ja ebamugavust, kuna on

võõras kohas võõraste inimeste juures. Jälgimisel ilmneb, et isik ei orienteeru ruumis. Käelisest

tegevusest ei ole huvitatud. Omandatud oskuseid teeb automaatselt. Sillamäe hooldekodus

viibides on tervislik seisund olnud stabiilne, tavapäraseid külmetushaigusi külge ei võta. Kui

haigeks jääb, siis ei oska seda väljendada ega abi küsida. Talvisel perioodil õues ei käi.

Tegevustes on ülejäänutele arusaamatud rutiinid ja kui teda nendelt rutiinidel kõrvale tõmmata

või segada, siis ärritub. Agressiivsust väljendab koridori lõpus olevale tugitooli istumisega ja

iseenese silmade ja näo patsutamisega. Käsitsi kallale ei ole kellelegi viimaste aastate jooksul

läinud. Erilist huvi pakub talle kell. Igasugused mehhaanilise kellad ja nende seierite liikumise

2-08-76934

jälgimine lülitab teda ülejäänud reaalsusest välja. Isik sööb ise lusikaga. Sööma läheb koos

teistega või kui on eraldi teistest, siis peab töötaja minema teda kutsuma. Igapäevarutiinide

puhul peab töötaja märku andma. Isik ei orienteeru ajas ega ruumis. Tuttavas ruumis oskab

orienteeruda, kuid väiksemagi muutuse korral muutub ärevaks - ei oska edasi minna. Vajab

pidevat juhendust ja jälgimist. Igasugused rutiinid, ka päevakorralised majutusasutuses on

isikule olulised. Isik ei tunne raha väärtust, poes ei käi ja endale ise lihtsamaid toitusid

valmistada ei suuda. Ühisüritustest osa ei võta, tähelepanu hajub ja isik väsib kiiresti. Uuringu

tulemusel saab väita, et isik on sügaval omaenese maailmas ja kui puudub toetus ja järelevalve

võib muutuda ohtlikuks omaenese tervisele ja elule. Seda võimetuse tõttu enese vajaduste eest

hoolitseda. Isik on sügava psüühilise puudega eakas mees, kellel puudub igasugune võimekus

hoolitseda oma esmavajaduste eest. Juhendamise ja järelevalve korral eriettevalmistusega

personali toel suudab toimetada, on ilmne, et ei suuda iseseisvalt toime tulla.

6. Eestkosteasutuse Lääne-Nigula valla hinnangul tuleb puudutatud isiku I üle seatud eestkostet

viie aasta võrra pikendada, kuid senine eestkostja tuleks ametist vabastada ning uueks

eestkostjaks määrata Sillamäe linn. Kuna eestkostetava alaline asukoht on muutunud, siis oleks

vajalik muuta eestkostjat. Isik, kes vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just selle

omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne

erihooldusteenuse osutamise leping. Kuna AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on

suletud 2019. aastast alates ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed

erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul

I Lääne-Nigula vallaga mingit seost ka tulevikus. Puudutatud isik I ei oma Lääne-Nigula vallaga

rohkem seost, kui enne 01.11.2017 viibis eestkostetav Koluvere Hooldekodus, mis asus tol ajal

Kullamaa valla (nüüd Lääne-Nigula vald) territooriumil. Ühtegi sugulast, lähedast ja muud

tuttavat puudutatud isikul I Lääne-Nigula vallas ei ole. Rahvastikuregistri andmetel elab

puudutatud isiku I õde Mustvee vallas, Tiheda külas. Seega ei ole puudutatud isikul I Lääne-

Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Sillamäe Linnavalitsusega või mõne teise kohaliku

omavalitsusega, kus eestkostetav sündis ja kus ta viibis varajases nooruses. Kõige

efektiivsemalt saab eestkostetava huvisid kaitsta temale kõige lähemalt ja kõige rohkem seotud

kohalik omavalitsus ehk Sillamäe Linnavalitsus.

7. Sillamäe linn palus jätta taotluse eestkostja vahetamiseks rahuldamata. Sillamäe linnal ei ole

kunagi olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi kokkupuuteid puudutatud isikuga I. Sillamäe

linnal puuduvad andmed puudutatud isiku I lähedaste ja Sillamäe linnas elamise (mitte teenusel

viibimise) kohta. Puudutatud isikul I puudub pikka aega igasugune faktiline seos Sillamäe

linnaga, sama tulevikus. Asjaolu, et piiratud teovõimega isik viibib ajutiselt ööpäevaringsel

teenusel Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel, ei ole eestkoste uuel otsustamisel

määrava tähtsusega. Sillamäe linnale ei ole arusaadav, millest tulenevalt Lääne-Nigula vallas

1992. aastal ametlikult registreeritud puudutatud isikule I, kes viibib ajutisel teenusel Sillamäe

linna administratiivterritooriumil asuva teenuse osutaja juures, peab olema määratud uueks

eestkostjaks Sillamäe linn, aga mitte Lääne-Nigula vald. Sillamäe linnale jääb arusaamatuks, et

kuidas edaspidi oleks võimalik Sillamäe linna poolt teostada tõhusat eestkostet isiku osas,

kellega Sillamäe linnal puudub senine igasugune seos.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Pärnu Maakohtu 17.03.2021 määrusega pikendati puudutatud isiku I üle seatud eestkostet 5

aasta võrra alates 28.03.2021 - 27.03.2026 (k.a); võeti puudutatud isikult I täielikult ära

tsiviilkohtumenetlusteovõime; jäeti Lääne-Nigula valla avaldus puudutatud isiku I eestkostja

vahetamiseks rahuldamata; pikendati puudutatud isikule I määratud eestkostja Lääne-Nigula

valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ametiaega 5 aasta võrra ja määrati kindlaks

2-08-76934

eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda ning muud menetluskulud jätta riigi kanda.

9. Puudutatud isik I vajab jätkuvalt oma õiguste ja huvide kaitseks eestkostet. Tulenevalt oma

tervislikust seisundist vajab isik oma igapäevaeluga toimetulemiseks pidevat kõrvalabi ja

juhendamist ega ole võimeline mingilgi määral iseseisvalt oma igapäevaelu korraldama. Isik

on sügava psüühilise puudega 70-aastane mees, kellel puudub igasugune võimekus hoolitseda

oma esmavajaduste eest.

10. Perekonnaseadus (PKS) § 205 lg 3 kohaselt määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus,

millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat

juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või

linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud

olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne

elukoht. PKS § 198 lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või

linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja

eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest

eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lg

2 või § 205 lg 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt

seotud.

11. Puudutatud isiku I eestkostjana peab jätkama senine eestkostja s.o Lääne-Nigula vald.

Puudutatud isikul I puuduvad mistahes seosed Sillamäe linnaga ja nende seoste tekkimist ei ole

ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik I on aastast 2017 Sillamäe omavalitsuse

territooriumil asuvas hooldekodus asunud, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige

lähemalt seotuks. Hilisem hoolekandeasutuse vahetumine ei ole automaatselt aluseks eestkostja

vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama

kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (Trt RingKm 22.12.2016

tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10). Eestkostja vahetamine ei ole ainuüksi hoolekandeasutuse

vahetamise tõttu põhjendatud ja seda olukorras, kus hoolekandeasutuste vahetamine on

võimalik ka tulevikus. Kohus ei nõustu, et puudutatud isikul I puudub Lääne-Nigula vallaga

nõutav side, eestkostetav on olnud Lääne-Nigula valla registreeritud elanikuks aastakümneid

ning seosed vallaga on olemas kasvõi läbi eestkostetavaks olemise. Taotletud eestkostja

vahetust ei saa pidada eestkostetava huvidega kooskõlas olevaks.

Määruskaebus

12. Lääne-Nigula vald esitas 01.04.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada resolutsiooni punktide 2 ja 3 osas ning määrata puudutatud isiku I eestkostjaks Lääne-

Nigula valla asemele Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu).

13. Kaebaja nõustub, et puudutatud isiku I suhtes tuleb eestkostet pikendada, aga ei nõustu, et

eestkostja ülesandeid peab jätkama senine eestkostja ja seoses elukoha vahetusega ei peaks

eestkostjat vahetama.

14. Kohus on liiga kitsalt ja vääralt tõlgendanud PKS § 205 lg-t 3. Isik, kes vajab eestkostet, on

kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle hooldekodus isik viibib ja kellega on

sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise leping. Puudutatud isik I ei

ole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Sillamäe linna või mõne teise kohaliku

omavalitsusega, kus eestkostetav sündis ja kus ta viibis varajases nooruses. Kõige paremini

saab eestkostetava õigusi kaitsta eestkosteasutus, mis asub eestkostetava vahetus läheduses.

2-08-76934

Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid

kummagi omavalitsusega tulevikus. Kuna oma tervisliku seisundi tõttu ei ole ette näha, et

puudutatud isiku I olukord muutuks, siis on ilmselge, et isik jääb Sillamäe Kodusse ka

tulevikus. Kuna AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on suletud juba alates 2019.

aastal ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja

neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus, siis ei teki puudutatud isikul Lääne-Nigula vallaga

mingit seost ka tulevikus. Samas on puudutatud isik I viibinud Sillamäe Kodus juba alates

01.11.2017, kui ta Koluvere Hooldekodu sulgemise tõttu sealt ümber paigutati.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt, on isiku elukoht koht, kus ta

peamiselt elab. Kuna eestkostetav elab Sillamäe Kodus juba alates 01.11.2017, siis ei saa enam

rääkida ajutisest elukohast. Seega on isiku elukoht Sillamäe linnas, lähtuvalt TsÜS § 14 lg-st 1.

Juba 30.11.2018 on Koluvere Hooldekodu tolleaegne juhataja TT teinud Sillamäe linnale kirja,

kus palus rahvastikuregistri andmed viia kooskülla tegeliku olukorraga. Kahjuks ignoreeris

Sillamäe linn seda kirja ja ei viinud rahvastikuregistri andmeid kooskõlla tegeliku olukorraga.

Menetlusosaliste seisukohad

16. Sillamäe linn palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse

puudutatud isiku I eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas eestkostjaks määratud

Lääne-Nigula valla eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Ringkonnakohus saab teha asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega määrab puudutatud isiku I

eestkostjaks Sillamäe linna koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Määruskaebus

rahuldatakse.

19. Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659)

kaebaja määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus jättis kaebaja avalduse eestkostja vahetamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus ei

kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas

eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused, sest maakohtu määrust ei ole vastavas osas

vaidlustatud. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja §

463 lg 2 koostoimes.

20. Kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul eestkostja valikul lähtuda eestkostet vajava isiku

huvidest. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või

linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine,

vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet

omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb

arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav

kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada

eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

2-08-76934

22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-

20-5268, p 12, Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).

21. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige Sillamäe linna seisukoht, et

omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles

hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea ringkonnakohtu hinnangul

eestkostjaks jääma ka senine eestkosteasutus, kui eestkostetava tegelik elukoht muutub ning

tema huvides on uue eestkostja määramine. Kui kohtul on võimalik tuvastada tugevam seos

mõne linna- või vallavalitsusega, siis on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks

määramine ning määravaks ei ole asjaolu, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib.

22. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I varasemalt alates 23.05.1980 elanud

Lääne-Nigula valla territooriumil asunud Koluvere Kodus. Alates 01.11.2017 viibib

puudutatud isik I ööpäevaringsel erihooldusel Sillamäe Kodus, kui ta Koluvere Hooldekodu

sulgemise tõttu sealt ümber paigutati. 30.04.2019 - 14.03.2021 rehabilitatsiooniplaani kohaselt

puudutatud isikul I lähivõrgustik puudub.

23. Asja materjalide pinnalt ei ole ringkonnakohtul võimalik teha järeldust, et Lääne-Nigula

vallal on puudutatud isikuga I tugevam side kui Sillamäe linnal või on see tekkimas

lähitulevikus. Kuigi puudutatud isiku I registrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vallas, on ta

viimased 5 aastat faktiliselt elanud Sillamäe Linnavalitsuse haldusterritooriumil asuvas

Sillamäe Kodus. Tema sidemed Lääne-Nigula vallaga on olnud läbi hoolekandeasutuse, tal

puuduvad seal lähedased ja vara. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole eestkostetav ise

võimeline oma seisukohta väljendama, tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu

hoolekandeasutusse ta paigutatakse, ja vahetult puutub ta kokku eeskätt hooldekodu

töötajatega. Kaebaja on välja toonud, et AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekodu on

suletud 2019. aastal ja Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed

erihoolekandeasutused ja neid ei ole valda planeeritud ka tulevikus. Seega puudub alus arvata,

et puudutatud isiku I seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks ja ta suunataks tagasi

teenusele Lääne-Nigula valla haldusterritooriumile. Rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on

vähetõenäoline, et puudutatud isiku vaimne tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et

ta suudaks taas asuda iseseisvalt oma elu korraldama. Alates Sillamäe Kodusse elama asumisest

on eestkostetava ainuke side Lääne-Nigula vallaga seisnenud selles, et Lääne-Nigula vald on

täitnud tema eestkostja ülesandeid. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav

on Lääne-Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Sillamäe linnaga. Kuna

puudub alus arvata, et puudutatud isiku I seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks, siis on

põhjendatud määrata eestkostjaks see omavalitsusüksus, kus isik on viimased aastad faktiliselt

elanud, kus ta on kohanenud ja kuhu ta praegustel eeldustel jääb elama ka lähitulevikus

seonduvalt talle osutatava teenusega. Sillamäe linnale eestkostja ülesannete täitmisega kaasnev

koormus ei anna alust jätta taotlust eestkostja vahetamiseks rahuldamata.

24. Sillamäe linna on teavitatud, et valla territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta

enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 113). Kohaliku omavalitsuse kohustus viia isiku

tegeliku elukoha andmed kooskõlla rahvastikuregistri andmetega tuleneb rahvastikuregistri

seaduse §-st 86. Viidatud sättest tulenevalt tuleb Sillamäe linnal algatada menetlus puudutatud

isiku I elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.

25. Selguse huvides märgib ringkonnakohus määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 ja § 659).

2-08-76934

26. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

27. TsMS § 532 lg-st 1 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)