4-21-950/29 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-21-950 1(20)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2021, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-21-950 Kohtunik Regiina Lebedeva Väärteoasi S.L-i väärteoasi jahiseaduse § 50 järgi Menetlusalune isik S.L isikukood XXX elukoht xxx Kaitsja Margus Venesaar Kohtuväline menetleja Keskkonnaamet registrikood 70008658 asukoht Roheline 64, Pärnu 80010 Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § , § §

- 120 st 132 p-st 1

ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata S.L-i kaitsja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks.

2.

kaitsja kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti Jätta S.L-i

18. veebruari 2021. a üldmenetluse otsus väärteoasjas 940020001141 S.L-i karistamise kohta jahiseaduse § 50 järgi muutmata.

Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

3. Edastada kohtuotsus S.L-ile, kaitsjale ja Keskkonnaametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon

4-21-950 2(20)

esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA M

ENETLUSE KÄIK Kohtuvälise menetleja kaevatav otsus

1. Keskkonnaameti 18.02.2021. a otsusega karistati S.L-i jahiseaduse (JahiS) § 50 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400

eurot. Otsuse kohaselt küttis S.L 19.08.2020

kella 22.15 paiku Ida-Viru maakonnas Auvere külas Vanakivi maaüksusel ilma suuruluki jahiloata ühe pruunkaru. Sellega rikkus menetlusalune isik JahiS §

2 ja §

35 lg 1 p

40 lg-te 1 ja

10 nõudeid.

1.1. JahiS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et jahipidamisõigust tõendavaks dokumendiks on jahiluba. JahiS § 40 lõike 1 kohaselt annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti. Sama sätte lõike 10 järgi

antakse suuruluki jahiluba iga isendi küttimiseks eraldi. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab pruunkaru küttimismahu igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust.

1.2. Keskkonnaameti 30.07.2020. a käskkirja nr 1-1/20/137 punkti 2.2 kohaselt oli pruunkaru

küttimismahust kinnipidamise tagamiseks jahimehel kohustus pruunkaru jaht enne jahile

minemist asukohajärgse maakonna kontaktisiku juures, täpsemalt ajavahemikul alates kella 7.30-st kuni kella 22.00-ni registreerida ning pruunkaru küttimisest kontaktisikut viivitamatult teavitada.

1.3. S.L ei registreerinud 19.08.2020 pruunkaru jahti, samuti ei teavitanud ta kontaktisikut karu küttimisest, mistõttu on tema tegevus mõistetav jahiloata jahipidamisena. Jahiloata jahipidamine on karistatav JahiS § 50 alusel.

1.4. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Eelpool kirjeldatud teo pani S.L toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna

viibides metsseajahis ning omamata karu küttimiseks vajalikku suuruluki jahiluba, oleks ta pidanud veenduma, et t

ulistab õiget ulukit.

1.5. Menetluskuludena mõisteti S.L-ilt välja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisi nr 20E-TB0109 maksumus summas 420 eurot.

Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele

2. S.L-i kaitsja Margus Venesaar esitas 26.02.2021 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse (I kd, tl 3- . a 7), paludes tühistada Keskkonnaameti 18.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 940020001141. Samuti paluti eeltoodud kaebuses teha järelepärimine sideteenust osutatavatele ettevõtetele (Telia, Tele2, Elisa) ja nõuda välja kõigi jahimeeste telefonide asukohad seisuga

19.08.2020 kella 22.00-22.30 vahel ning teha kõikidele relvadele korduvekspertiis, sh teha ekspertiis ka V L

jahirelvale. Menetluskulud paluti jätta vastustaja kanda.

2.1. Kaebuse esitaja talle süüks pandud rikkumist ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies

ulatuses. Väärteomenetlus on läbiviidud ühekülgselt ja kogutud tõendid on puudulikud, mistõttu ei ole võimalik tõendada kaebuse esitaja süüd. Kohtuväline menetleja on tuginenud ainult ühele tõendile, mis on puudulik ning jätnud kogumata ülejäänud asjas tähtsust omavad tõendid.

2.2. Kaebaja hinnangul on jäänud tähelepanuta asjaolu, kus asusid jahimehed, kui toimus lask.

4-21-950 3(20)

Kaebuse esitaja S.L asukoht sellel õhtul kohast, kus toimus väidetav lask ja kust leiti

väidetavalt verejäljed 250 m kaugusel. Lisaks oli õhtul kella 22.15 ajal, millal , on ca 200- väidetavalt toimus lask 250 m kaugusele ei olnud võimalik , juba piisavalt pime ning ca 200- näha. Kaebaja selgitab, et õhtuhämaruses saab kindlalt ulukit lasta ca 50-100 m kauguselt, sest

kaugemale ei ole võimalik näha ning samuti võib kaugemale sihtides lasta juba teist jahikaaslast. Tunnistaja G B poolt esitatud skeemist, kust on näha jahimeeste asukohad, selgub, et karu laskmise kohale ja karu leidmise Y B S kohale asus kõige lähemal . See on näha ka L poolt koostatud skeemil ja D N koostatud skeemilt. Samuti on S.L seisukohal, et kõik

jahimehed ei avaldanud oma positsioone skeemidel ausalt. Selle tõenduseks oleks pidanud

kohtuväline menetleja tegema järelepärimise suurematele sideteenuste osutajatele, et nõuda

välja kõigi jahimeeste telefonide positsioneeringud seisuga 19.08.2020 kella 22.00-22.30 vahel. Selliselt on võimalik tõendada kes kus kohas istus ning kes oli karule kõige lähemall sellel hetkel kui toimus lask.

2.3. G. B ei osalenud sellel õhtul ühisjahis, mistõttu ei tea tema täpselt, kus tegelikult kõik jahimehed asusid ning ka tema saab tugineda ainult jahimeeste ütlustele, kuid nagu kaebaja selgitas, siis ei ole kõigi jahimeeste ütlused õiged. Peale kaebaja asusid väidetavate verejälgede

tekkimise asukoha juures veel J. B ja P. K , kuid nende jahirelvasid ei kontrollitud sama põhjalikult, kui seda tehti kaebaja jahirelvaga.

2.4. Kohtuvälise menetleja 20.08.2020 sündmuskoha vaatluse prot . a okolli juurde lisatud

skeem karu leidmise ja verejälgedega ei klapi jahimeestelt saadud andmetega. Nimetatud skeemi kohaselt hakkavad karu verejäljed Vanakivi maaüksuselt, lähevad üle raja (kus oli oks, millelt leiti verd) ja lõpevad karu surnukeha juures Vilumetsa maaüksusel. Jahimeeste antud ülekuulamise protokollide kohaselt leiti veri rajalt (millele suunduti Tamme teelt) asuva oksa pealt. Vere jälgi märkas Y. B selgitavad, et raja pealt verejälgede järgi . Ka V. L ja D. N minnes umbes 200-250 m kauguselt leidsid nad karu surnukeha. Mitte keegi jahimeestest ei räägi sellest, et raja pealt, kust leiti verd mindi Vanakivi maaüksuse poole ja et just sellisele kaugusele nagu on näidatud menetleja skeemil ulatusid verejäljed. Selgituste järgi mindi rajalt verejälgi mööda karuni, mitte teisele poole. Ka menetleja tehtud piltidest ei ole võimalik sellist järeldust teha. Nimetatud asjaolu on oluline, sest sellest selgub, et karu tegelik laskmise koht oli veelgi kaugemal kaebaja asukohast. S.L on ka ise selgitanud, et tema arvates kostis lask umbes 1 km kauguselt. Tähelepanuväärne on ka S.L-i selgitustes asjaolu, et pärast lasku tuli oma nn hunniku pealt maha P. K , kes hakkas põldu lambiga valgustama kõndides edasi-tagasi. Miks P. K

niimoodi käitus ei ole kohtuväline menetleja uurinud.

2.5. Sündmuskoha vaatluse protokollis on küll näha mõned pildid koos lühikese selgitusega,

kuid protokolli kirjeldus ei kajastu protokolliga koos esitatud skeemil karu oletatava liikumistrajektoori kohta. alik kokku viia. Protokollis on kirjeldatud, et Neid ei ole võim „viimased kaks jälge suunduvad Vanakivi maaüksuse poole“, kuid sellest ei selgu, et jäljed asusid Vanakivi maaüksusel.

2.6. Otsuse punktis 6 selgitab kohtuväline menetleja, et kaebaja asus P. K lähedal, seega oleks ta näinud, kui P. K Seega on võimalik ka vastupidine variant, et kui kaebaja oleks lasu teinud. tulistas karu, siis oleks seda pidanud nägema P. K aga oma selgitustes seda väitnud ei . P.

K ole. Seega, sellest tulenevalt kaebaja tegelikult ei tulistanudki.

2.7. Keskkonnainspektsiooni poolt 22.09.2020 koostatud ekspertiisimääruse punktis 4 on eksperdile esitatud 7 küsimust. Nendest küsimustest on tähelepanuväärsed küsimused nr 6 ja 7. Eeltoodud küsimused on esitatud ainult ühe relva kohta, s.o just S.L-i relva kohta. See

4-21-950 4(20)

tähendab, et vastustaja ei ole kogunud kõiki vajalikke tõendeid antud väärteo kohta, sest ei ole teada, kas mõne teise tulirelva puhul oleks võinud olla relvaraud lühendatud või relvaraua õõnt muudetud. Samuti ei ole menetleja selgitanud, mille alusel tema leidis, et eeltoodud küsimused

nr 6 ja 7 tuleb küsida just kaebaja esitajale kuuluva relva kohta aga mitte mõne teise

menetlusosalise relva kohta. Selline asjaolu viitab suunatud menetlusele, kus on eksitatud eksperti ja tegelikkus Peale kaebaja olid samas kohas ka es ei soovitagi muid tõendeid koguda.

veel J. B ja P. K , kuid nende jahimeeste relvade kohta selliseid küsimusi ei esitatud. Kohtuväline menetleja ei ole ka selgitanud, mida ta nende küsimustega tõendada soovis. Otsuse p 7 kirjutab kohtuväline menetleja, et jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginedes väidab vastulause esitaja, et S.L-i vastutus oleks välistatud, kui mõne ekspertiisiks esitatud relva rauda oleks lühendatud või muudetud. Kui selline asjaolu jää

b selgusetuks vastustajale, siis

tekib küsimus, miks vastustaja sellise küsimuse üldse eksperdilt küsis ning mida vastustaja soovis selle küsimusega tõendada.

2.8. Menetleja poolt ei võetud hoiule L. S väikesekaliibrilist (22LR) vintraudset tulirelva CZ

- 455, mis oli L. S -18-MH kaliiber 7,62x54R, mida L.

kaasas, vaid hoiule võeti tulirelv IŽ S sõnade järgi temal üldse kaasas ei olnudki. Toimikus puudub L. jahiluba. Samuti puudub S toimikus S P jahiluba. Menetleja poolt ei võetud hoiule väikesekaliibrilist (22LR) vintraudset tulirelva CZ-455, mis oli S. P kaasas, vaid tulirelv Mazalat kaliiber 7,62x 54R nr , mida S. XX

P sõnade järgi temal üldse kaasas ei olnud. Kaebaja esitaja arvates viitab see kohtuvälise menetleja puudulikule tõendite kogumisele.

2.9. 20.08.2020 koostatud objekti kontrollimise protokollis nr 1099321 p 3 kirjutatakse, et

S. P , L. S – võimalik, et ei võtnud ühisjahist osa, vaid olid oma lubadega. Selgub, et menetleja ei tea täpselt, kas eeltoodud isikud võtsid jahist osa või mitte. Jahilubasid kontrollitud ei ole, aga ometi on saadetud ekspertiisi isikute tulirelvad, mida neil nende endi sõnul tegelikult üldse kaasas ei olnudki. Kogutud (õigem oleks öelda kogumata) tõenditele tuginedes ei ole teada, kus täpselt viibisid karu laskmise ajal L. S ja S. P . Samuti ei ole teada, kas neile kuulub ainult üks suurema kaliibriline relv, millega on võimalik karu lasta, või on neid rohkem. See asjaolu ei ole tegelikult mitte ühegi jahimehe kohta tõendatud. Jahimees võis olla jahil ühe relvaga ja tuua ekspertiisi tegemiseks teise relva.

2.10. Keskkonnainspektsiooni 08.09.2020 koostatud protokolliga on menetlusaluse isikuna üle kuulatud V. L . V. L oli kaasas vintraudne tulirelv Sako-Hunter 30-06. Nimetatud isiku käest ei ole tulirelva hoiule võetud ega ekspertiisi saadetud. Miks seda ei ole tehtud ei ole teada. Kuna kohtuväline menetleja on käsitlenud V. kui menetlusalust isikut võttes temalt ütlused, L siis oleks pidanud ka tema tulirelva ekspertiisi kontrolli saatma. t V. Tõsikindlalt ei saa väita ka, e L asus eeldatavast tabamuskohast ligi 800 m kaugusel, sest seda on öelnud ainult V. , kuid L

selle kohta puudub kindel tõend. Veelkord on põhjust teha järelepärimine sideteenust osutatavatele firmadele, et tuvastada V. L tegelik asukoht karu laskmise ajal ning vajalik oleks teha ekspertiis ka V. L jahirelvale.

2.11. Lähtudes eeltoodust leiab , et temale süüks pandava väärteo menetlusalune isik

toimepanemine ei ole piisavalt ja usaldusväärselt tõendatud. Kaebaja on seisukohal, et

väärteomenetlus tuleb VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamatu kahtluse tõttu lõpetada. Kohtuväline menetleja on jätnud välja selgitamata kaebaja seisukohast olulised

asjaolud. Tõendite kogumata jätmine on aga käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kuna kaebuse eelnevatest punktidest on selgunud, et vastustaja poolt kogutud tõendid on puudulikud, siis on vastustaja poolt koostatud protokollis nimetatud rikkumine tõendamata.

4-21-950 5(20)

3. 03.03.2021 teatas kaebuse esitaja kohtuistungist ning soovib, et , et ei soovi osa võtta

väärteoasi lahendatakse kirjalikus menetluses lähtudes VTMS § 120 lg-st 1. Samuti esitati kohtule nõuetekohane kehtiv volikiri.

Kohtuvälise menetleja seisukoht asja lahendamise võimalikkuse osas kirjalikus menetluses ja kae

buse esitaja taotluste osas täiendavate tõendite kogumiseks

4. Kohtuväline menetleja esitas 05.03.2021 kohtule vastuse päringule (I kd, tl 177-179), kus teatas, et Keskkonnaamet nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Päringu kohaselt ei nõustu Keskkonnaamet kaebuse esitaja taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks.

4.1. Asukohaandmetele juurdepääsu taotlemise käigus riivatakse oluliselt inimese põhiõigusi,

mistõttu kasutatakse seda võimalust praktikas vaid raskemate süütegude tõendamisel, mille

hulka kaebuse esitajale etteheidetav süütegu ei kuulu ning seda vaid juhul, kui süüteo

toimepanemist ei ole võimalik muude tõenditega tõendada. Kõnealusel juhul on süüteo toimepanemine isiga. S.L-i poolt tõendatud nii tunnistajate ütluste kui ballistilise eksperti

Lisaks sellele ei annaks need asukohaandmed süüteoasjas uut teavet, kuna andmetega on võimalik tuvastada isiku paiknemine lähima telefonimasti suhtes, isiku täpset paiknemist maastikul tagantjärele tuvastada ei ole võimalik.

4.2. Relvade korduvekspertiis ei ole vajalik ega ka põhjendatud, kuna juba tehtud ekspertiisi käigus on kahtlusteta tuvastatud, millisest tulirelvast on tulistatud pruunkaru surnukehast leitud kuul. Tõenäosus, et ekspertiis teise relva puhul samale järeldusele jõuaks, on olematu.

K

ohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

5. Kohtuväline menetleja esitas 09.03.2021 seisukoha S.L-i kaitsja kaebusele

(tl 180-183) S.L-i , paludes jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti üldmenetluse otsus muutmata. Menetluskulud line menetleja kanda. palus kohtuvä jätta S.L-i

5.1. Uue väitena on kaebuse esitaja välja toonud vaid selle, et kohtuväline menetleja ei ole

kontrollinud mitut suurekaliibrilist tulirelva menetluse käigus menetlusaluste isikutena üle

kuulatud isikud omavad ning seetõttu võisid ekspertiisi sattuda relvad, mida 19.08.2020 toimunud jahis üldse ei kasutatudki. Kohtuväline menetleja lükkab väite ümber ja selgitab, et menetlusalustelt isikutelt võeti vallasasjana hoiule ja saadeti tulirelvaekspertiisi kõik tulirelvad, mille k -8 mm, kuna just selles vahemikus oli pruunkaru surnukehast aliiber jäi vahemikku 7 leitud kuul (vt asitõendi vaatlusprotokoll ning ekspertiisimäärus). Selliseid tulirelvi oli kõigil

menetlusalustel isikutel üks, va , kellelt võeti vallasasjana hoiule A R kaks tulirelva. Isikute relvaandmeid kontrolliti läbi Apollo andmebaasi. Seega ei vasta tegelikkusele kaebuses esitatud väide, et kohtuväline menetleja ei kontrollinud mitu suurekaliibrilist tulirelva jahis viibinud isikutel oli.

5.2. Kohtuvaidluse keskseks küsimuseks on see, kas 20.08.2020 Auvere jahipiirkonnast leitud pruunkaru küttimist saab seostada S.L-iga. Keskkonnaamet on seisukohal, et saab, kuna

kuigi kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele

tõendile, on menetluse käigus kogutud nii otseseid kui kaudseid tõendeid. Käesolevas menetluses on otsesteks tõenditeks: sündmuskoha vaatluse protokoll ning objekti kontrollimise protokoll, mis kinnitavad asjaolu, et 20.08.2020 tuvastati Auvere jahipiirkonnas üks surmatud

pruunkaru ning pruunkaru kehast leiti üks vintraudse tulirelva kuul ja ekspertiisiakt, mis kinnitab asjaolu, et eelmainitud kuul on tulistatud S.L-i tulirelvast, millega S.L 19.08.2020 Auvere jahipiirkonnas jahti pidas. Muud menetluse käigus kogutud tõendid on küll

4-21-950 6(20)

kaudsed tõendid, kuid Riigikohtu praktikas ei ole välistatud isiku süüditunnistamine ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes

sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad (RKKKo nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Kaudsetele tõenditele tuginemine eeldab nende paljusust (RKKKo nr 3-1-1-15-12, p-d 13-14), mis käesolevas asjas

on kahtlemata tagatud. Kõik menetluse käigus kogutud tõendid, v.a S.L-i poolt antud

ütlused, on omavahel kooskõlas ning nendes puuduvad vasturääkivused. Väärteootsuses kirjeldatud tõendeid kogumis hinnates saab veenvalt ja kahtlusteta järeldada, et S.L küttis 19.08.2020 Auvere jah

ipiirkonnas ühe pruunkaru.

5.3. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse

otsus on õiguspärane ning järeldus kaebuse esitaja poolt väärteo toime panemise osas on

tõenditega kinnitust leidnud. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud väidetega väärteokoosseisu puudumise kohta ning leiab, et otsuse tühistamiseks puudub alus.

Menetluse vahepealne käik

6. Viru Maakohtu 10.03.2021. a otsusega kaebus rahuldati, Keskkonnaameti otsus tühistati ja menetlus lõpetati VTMS § Ekspertiisitasu 420 eurot jäeti riigi kanda.

29 lg 1 p 1 alusel.

7. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Keskkonnaamet, kes taotles otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist või alternatiivselt asja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.

8. S.L-i kaitsja esitas kassatsioonivastuse, milles taotles maakohtu otsuse muutmata jätmist.

9. Riigikohtu 27.09.2021. a otsusega t 03.2021. a otsus ja saadeti ühistati Viru Maakohtu 10.

väärteoasi uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Riigikohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

9.1. Kolleegiumi hinnangul ei järginud maakohus tõendite hindamise reegleid ning rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust. Esiteks on maakohtu viide varasemate karistuste puudumisele asjakohatu ega välista mingil moel S.L-i poolt kõnealuse väärteo toimepanemist. Teiseks on väärteoasjas tehtud tulirelva ekspertiis. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile edastati kümne jahil viibinud jahimehe üksteist tulirelva ja karu kehast eemaldatud kuul. Ekspert jõudis kümne relva puhul järeldusele, et kuul ei olnud nendest lastud. Järelejäänud ühe relva, s.o S.L-i

jahipüssi puhul järeldas ekspert, et tõenäoliselt on kuul sellest lastud (ekspertiisiks esitatud

kuuli ja S.L-i püssist katselaskmisel saadud kuuli eritunnustes esinesid vaid vähesed

erisused).

9.2. Maakohus keskendus ekspertiisiakti hinnates üksnes sellele, et kuuli pärinemine S.L-i relvast oli tuvastatud tõenäolikus, mitte kategoorilises vormis, pidades vajalikuks, et S.L-i

süüd kinnitaksid veel täiendavad tõendid. Samas ei pööranud kohus sootuks tähelepanu

ekspertiisiakti osale, kus ekspert välistas, et kuul võinuks olla lastud teistest ekspertiisiks esitatud relvadest. Sellises olukorras pidanuks kohus pöörduma nn välistamismeetodi poole.

Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et ülejäänud relvadest karu kindlasti ei lastud. Järelikult on väärteo toimepanemine teiste jahimeeste poolt välistatud, millest tulenevalt saaks võimaliku teo toimepanijana arvesse tulla üksnes S.L.

9.3. Välistamismeetodi rakendatavuse võinuks kahtluse alla seada tõesti asjaolu, kui

4-21-950 7(20)

jahipiirkonnas viibinuks samal ajal veel teisi menetluses tuvastamata isikuid. Maakohus ongi otsuses leidnud, et välistada ei saa, et jahil osales veel keegi, mis omakorda suurendab kahtlust

S.L-i süüs. Menetluse käigus on tõepoolest tuvastatud, et jahidokumendid ei olnud

korrektselt vormistatud ega kajastanud jahist osa võtnud isikuid päris täpselt. Samas on kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikute ütlustega jahil tegelikult osalenud isikud ja nende

paiknemine jahialal kindlaks tehtud, mistõttu ei ole jahidokumentidel selles osas määravat tähtsust. Arvestatavaid tõendeid, et jahil viibis senises menetluses tuvastamata isikuid, ei ole.

9.4. P

õhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus. Tõenduslikus mõttes tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult asjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Samuti on

senises praktikas rõhutatud, et menetlusõiguse rikkumine on seegi, kui isiku süüküsimuse

lahendamisel esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid. Riigikohtu hinnangul eiras

maakohus eeltoodud seisukohti asja lahendamisel ning nentis alusetult sellise põhjendatud kahtluse esinemist, mille saab tõlgendada süüdistatava kasuks.

10. Asja uuel arutamisel maakohtus jäid S.L ja tema kaitsja 26.02.2021 esitatud kaebuse ning kaebuses esitatud taot soovisid neid luste juurde täiendavate tõendite kogumiseks, kuid täpsustada.

10.1. Nimelt palus kaebuse esitaja teha järelepärimine sideteenust osutatavatele ettevõtetele (Telia, Tele2, Elisa) ja nõuda välja S.L ja A. R telefonide asukohad seisuga 19.08.2020 kella 22.00-

22.45 vahel. Samuti nõuda sideettevõtetelt välja S.L ja A. R kõnede eristus koos sisuga 19.08.2020 kella 22.00-22.45 vahel. Lisaks teha korduvekspertiis relvadele LOS- 7-1 kaliiber 308 Winchester nr ja LOS-7-1 kaliiber 308 Wincheste nr ning kuulata XX XX tunnistajatena üle G . Samas kinnitas kaebuse esitaja jätkuvalt, et k B ja J D ui kohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine pole vajalik, siis palub kaebaja lahendada asi kirjalikus menetluses.

10.2. Erinevalt kaebusest, on kaebus esit

aja seisukohas asunud väitma, et karu lasi A R . Nimelt S.L oleva info põhjal asus Vanakivi maaüksusel asuva põllu teises servas (ca 150-200m eemal) risti üle põllu kaebaja asukohast A. R , kes oli umbes 3 m kõrgusel puu otsas vastava jahipidamiseks mõeldud kaasaskantava istme peal. Seda asjaolu, et nimetatud kohas asus A.

R tõendavad puule jäänud jäljed istumisalusest. Seda, et selles kohas on puul näha

jäljed, võib vaadata ka tänasel päeval. Samuti nägid seda 20.08.2020 hommikul nii keskkonnainspektor, kes tuli asja uurima, kui ka Auvere jahipiirkonna esimees G. B , kes saab anda tunnistusi jälgede olemasolu kohta puul. A. R on samasugune jahivarustus nagu kaebajal. Seda teab ka G. B arvata alguses, et laskjaks oli S.L. , mistõttu võis G. B

10.3. Kaebajale jääb jätkuvalt Kuidas on võimalik, et arusaamatuks relvaekspertiisi tulemus.

ekspertiisiga ei ole võimalik tuvastada, millisest jahirelvast on tulistatud. Ilmselt sellepärast

ongi ekspert leidnud, et ekspertiisiks esitatud deformeeritud kuul on tõenäoliselt lastud kaebajale kuuluvast relvast. Sama tõenäoliselt võib see olla lastud ka A. R kuulunud relvast, sest tegemist on ühesuguste relvadega.

10.4. S.L , s.o 19.08.2020 minna jahile koos J. ja A. R . Juba plaanis sellel päeval D päeval käisid nad oma jahipidamise kohti ette valmistamas. Kui algselt pidi A. R asuma selles kohas, kus kaebaja poolt esitatud plaanil asus J. ja J. pidi algselt asuma kaebajast ca 100 D D m eemal Vanakivi maaüksusel põllul asuva kivihunniku peal, siis hiljem A. muutis meelt R ning asus jahti pidama kohta, mida eelmises lõigus kirjeldas kaebaja ja kust said alguse karu

4-21-950 8(20)

verejäljed Vanakivi maaüksusel. Seda soovib asukohta muuta ütles ta ka J. , et A.

R D , sest

J. D oleks muidu jäänud A. R laskeulatusse. Seetõttu läks J. D jahti pidama teise kohta, sinna kuhu kaebaja oma plaanil ta ka märkis. Kuna kaebaja käis päeval koos A. ja J. kohti R D ette valmistamas, siis oli neile teada A. R asukoht. Seetõttu ongi oluline määrata jahil osalejate

asukohad telefoni positsioneerimise teel ning teha vastav taotlus sideteenust osutavatele

ettevõtetele. Kaebajale teadaolevalt A. oma süüd ei tunnista ning seda teha ei kavatse.

R

Kaebajale teadaolevalt on A.

temale viitavaid R asunud likvideerima kõiki võimalikke asjaolusid sealhulgas on ta ka avaldanud soovi kahjustada oma relva selliselt, et sellele ei oleks võimalik teha korduvekspertiisi.

10.5. Eeltoodud asjaolusid saab tuvastada ainult kaebaja ja A. asukoha kindlaks R määramisega ning neile kuuluvate relvade kordusekspertiisiga. Samuti on vajalik tunnistajana üle kuulata J. D .

10.6. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et asukoht ei ole õige, mitte ainult A.

R vaid õige ei ole ka mõningate teiste isikute asukohad. Näiteks erineb J. D asukoht tema enda poolt märgitud kaardil sellest, kuhu märkis teda kaebaja ja kuhu märkis teda V. . Samuti on L erinev asukoht märgitud V enda poolt märgitud kaardil ja Z . V.

Z

G. B kaardil on asukohas väike erinevus, kuid V. L kaardil on V.

Z märgitud hoopis teise kohta. Eeltoodu ilmestab, kui erinevad olid tegelikult jahimeeste asukohad sellest, mis hiljem kaartidele kirja pandi. See aga viitab sellele, et andmed, mis on olulised ei ole õiged.

10.7. Vastustaja poolt esitatud sündmuskoha vaatluse protokolli skeemi 2 kohaselt liikus kuul karu kehas ülevalt alla. See tähendab, et karu lasti üsna ligidalt puu otsast. A. R ütluste kohaselt

asus ta umbes 3 m kõrgusel maapinnast. Selliselt kõrguselt tulistades vastab täpselt kuuli liikumine trajektoorile karu kehas, mis on kirjeldatud sündmuskoha vaatluse protokolli skeemil

2. Kui aga kaebaja oleks enda asukohast tulistanud (s.o ca 150-200 m kauguselt, kui ta olekski üldse näinud karu liikumas arvestades, et karu oli puude vahel metsa sees ja oli juba hämar), siis oleks kuuli trajektoor karu kehas olnud hoopis teistsugune ehk horisontaalne mitte aga ülevalt alla. Seega ka sellest asjaolust tulenevalt ei saanud karu lasta kaebaja.

10.8. P

kohe A.

ärast seda, kui 19.08.2020 jahipidamise käigus kõlas lask helistas kaebaja R ja küsis, kas sina tulistasid, sest kaebaja sai aru, et lask tuli A. poolt. Siis A. tunnistas, R R et jah tema lasi. Seetõttu ei vasta tõele A. ütlus protokollis, et keegi talle ei helistanud.

R Hiljem ütles A. R seda ka J. D . Sellest tulenevalt esitab kaebaja taotluse küsida sideteevõtetelt välja telefonikõnede eristus, koos sisuga 19.08.2020 õhtul ajavahemikul 21.45-23.00 kaebaja ja A.

R telefonide vahel. Selle tõendiga saab kaebaja tõendada, et tema ei lasknud karu, vaid seda tegi A. R . Kaebaja pöördus 04.11.2021 ka ise Tele2 poole vastavasisulise taotlusega, kuid

talle öeldi, et kaebajale sellist infot ei väljastata. Kaebaja on seisukohal, et järelepärimine elektroonilise side ettevõtjale on ainukene dokumentaalne võimalus tõestada kaebaja süü puudumist.

10.9. Kaebuse esitaja täpsustab, et tema taotleb korduvekspertiisi tegemist jahirelvadele LOS-7-1 kaliiber 308 Winchester nr , mille omanikuks on S.L, ja LOS-7-1 kaliiber XX

308 Wincheste nr , mille omanikuks on A. . Ekspe XX R rdile tuleks esitada järgmised küsimused: Milline ekspertiisiks esitatud relv on laskekõlbulik? Millisest relvast on ekspertiisiks esitatud kuul tulistatud? Kas ekspertiisiks esitatud vintraudse tulirelva LOS-7-1 kaliiber 308 Wincheste nr

XX

relva või relvaraua õõnt on muudetud? Küsimus on oluline seetõttu, et kaebajale

4-21-950 9(20)

teadaolevalt võib A. soovida oma relva rikkuda, et välistada niimoodi oma süüd.

R

Relvadele korduvekspertiisi tegemine on oluline ka seetõttu, et Riigikohus oma 27.09.2021

otsuse punktis 8 asunud seisukohale justkui tehtud ekspertiisiga olekski juba kaebaja süü tuvastatud.

10.10. Lisaks eeltoodule soovib kaebaja tunnistajatena üle kuulata G. B , kes oskab anda ütlusi

selle kohta, et just karu laskmise kohas on näha, et puu küljes on jäljed istumisaluse paigaldamiseks. Samuti oskab G. selgitada, et kaebajal ja A.

B R on ühesugune varustus, mistõttu võis G. Samuti soovib kaebaja üle kuulata

arvata, et karu laskjaks oli kaebaja. B tunnistajana J. D , kellele A. R ütles, et ta läheks vanakivi maaüksuse põllu pealt kivihunnikust teise kohta jahti pidama, et mitte jääda A. laskeulatusse. Samuti saab J. R D anda ütlusi selle

kohta, et A.

R ise kinnitas, et tema oli see, kes sellel õhtul tulistas karu. Kuivõrd

väärteomenetluse seadustik ei näe ette, et minisuguseid faktilisi asjaolusid võib tõendada ainult

kindlat liiki tõendi abil, soovib kaebaja tõendada A. viibimist kohas, kus toimus karu R laskmine tunnistaja ütlustega. Kui kohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine pole vajalik, sii

s palub kaebaja lahendada asi kirjalikus menetluses.

10.11. Kohtuväline menetleja on piirdunud jahimeeste ütlustega jahimeeste asukohtade kindlaks määramisel, kuid ei ole käinud kohapeal tutvumas tõendusalase infoga (jäljed puul),

mida siiamaani alt leida. Kaebaja ei ole kindel, kuid talle tundub, et võib sündmuskoh

kohtuväline menetleja võis olla lasknud ennast eksitada oletustest ehk võimalikust G.

B poolsest arvamusest.

10.12. Vastustaja on otsuse teinud vale isiku suhtes, kuna ei ole piisavalt kontrollinud

väärteoasjas olulisi asjaolusid. Kui kohtuväline menetleja oleks küsitlenud tõsisemalt kõiki jahimehi, aga eriti J. kui ka A. , D R oleks olnud olukord juba lahendatud. Kohtuväline menetleja aga jäi uskuma kõike seda mida talle jahimehed rääkisid. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud protokollidest ei ole üldse aru saada, et isikuid oleks küsitletud. Jahimehed on lihtsalt rääkinud oma lugu. Selline ülekuulamine kaebaja arvates aga ei saagi anda mingit tulemust.

10.13. Kohtuväline menetleja ei ole arvestanud asjaoluga, et augustikuus on p kella 22.00 ärast

juba üsna hämar, mistõttu pika maa tagant (ca 150 200 m) on tulistamine ülimalt ohtlik, -

rääkimata sellest, et näha metsa sees looma on praktiliselt võimatu. äiesti arusaamatu on T ekspertiisi tulemus, sest kaebaja teab, et ta ei ole väga pikka aega oma relvast tulistanud. Samas S.L teab, et tulistas oma relvast A. R , kuid ekspertiisiga ei olnud seda võimalik kindlaks teha. Selline asjaolu on enam, kui kummastav ning vajab kindlasti korduvekspertiisi teostamist.

10.14. S.L läks metssea jahile, milleks on talle antud ka vastav luba. Karu tulistada ta ei ole tahtnud ja ei ole seda ka teinud ettevaatamatusest nagu kirjutab oma otsuses kohtuväline menetleja.

11. Kohtuväline menetleja jäi oma 05.03.2021 ja 09.03.2021 esitatud seisukohtade juurde ja on jätkuvalt nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Keskkonnaamet ei pea võimalikuks ega ka vajalikuks täiendavaid tõendeid koguda. Isikul endal on alati õigus ja võimalus enda kohta käivaid andmeid sideettevõttelt küsida ja kohtule esitada. Kõneeristuste väljanõudmine

õiguskaitseorgani poolt ei ole proportsionaalne meede ega kaalu üles sellega kaasnevat

põhiõiguste riivet, mistõttu oleks selliste andmete väljanõudmine, eriti väärteomenetluses, vastuolus Euroopa Liidu õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kõneeristuste väljanõudmine tuleks

kõne alla kriminaalmenetluses ja sedagi olukorras, kus muude vahenditega ei ole võimalik

süüteo tehiolusid tõendada. S.L-ile etteheidetava teo tehiolud on teiste kohtuvälise

4-21-950 10(20)

menetluse käigus kogutud tõenditega tõendatud. Kuivõrd väärteomenetluse käigus on kõik asjasse puutuvad isikud üle kuulatud ning kõigi jahil osalenud isikute asukohad on tuvastatud, ei saa taotletud tunnistajad olemasolevale midagi uut lisada. Seetõttu ei pea Keskkonnaamet vajalikuks G. ja J.

B D kohtuistungil ülekuulamist. Juhul, kui kohus siiski leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja eelpool mainitud isikud kohtuistungil üle kuulata, taotleb kohtuväline menetleja asja kohtulikku uurimist täies mahus, st kõigi kohtuvälises menetluses üle kuulatud isikute kohtusse kutsumist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht kaebuse

esitaja taotluste osas täiendavate tõendite kogumiseks

12. Tulenevalt VTMS § st 117 peab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatu - d

kaebuse saamisel kohtulikus eelmenetluses kindlaks tegema, kas kaebuse lahendamine on

võimalik ja kas selleks tuleb korraldada kohtuistung või saab kaebust lahendada kirjalikus menetluses. menetluses. Kohus pidas eelmenetluses võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus Samas on maakohtul asja uuel arutamisel VTMS § 120 lg

2 tulenevalt õigus kaebust arutada - st kohtuistungil, kui ta seda vajalikuks peab. Nimelt, kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi. Seda eelkõige siis, kui kohtul tekivad

kahtlused väärteo tõendatuses või ilmneb vajadus täiendavate tõendite kogumiseks ja

väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ega lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS § 133 loetletud küsimusi. Eeltoodust tulenevalt selgitamaks välja, kas asjas võib ilmneda vajadus täiendavate tõendite

kogumiseks ja väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine ei võimalda kõrvaldada

tõenditevahelisi vastuolusid, andis kohus kaebuse esitajale tähtaja täiendavate taotluste esitamiseks. Kaebuse esitaja jäi 08.11.2021 esitatud seisukohas oma varasema kaebuse ja selles

esitatud taotluse juurde täiendavate tõendite kogumiseks, kuid täpsustas neid ning esitas täiendava taotluse nõuda sideettevõtjatelt välja S.L-i ja A.

R kõnede eristus koos sisuga 19.08.2020 kella 22.00-22.45 vahel ning tunnistajate G. ja J.

B D ülekuulamiseks, millega soovib tõendada A. viibimist kohas, kus toimus karu laskmine. R

12.1. Samas sätestab VTMS § 115 lg 1 p 9, et isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja

tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida, esitatakse kaebuses. Kaebuses, mida kohus hetkel menetleb, ei olnud märgitud isikuid, kelle kutsumist istungile taotletakse. Seega tuleb kohtul taotluse lahendamisel lähtuda sellest, kas täiendavate isikuliste (G. ja J.

B D ülekuulamine) tõendite kogumine on käesoleval juhul vajalik või võimaldab

väärteoasja kirjalikus menetluses arutamine kõrvaldada tõenditevahelisi vastuolusid ja lahendada kohtuotsuse tegemisel täiel määral VTMS § 133 loetletud küsimused. Seejuures on kaebuse esitaja kinnitanud valmisolekut lahendada asi kirjalikus menetluses, juhul, kui kohus leiab, et tunnistajate ülekuulamine pole vajalik.

12.2. Kohus selgitab esmalt, et m VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab aakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. See tähendab, et

kui kohus peaks

vajalikuks lahendada i suulises menetluses, tuleks väärteoas kõiki tõendeid kohtus vahetult uurida ehk üle tuleks kuulata kõik tunnistajad, mitte üksnes kaebaja poolt taotletud 2 tunnistajat.

VTMS § 99 lg s 8 järgi on tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütluste avaldamine -

võimalik vaid olukorras, kus tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud (vt nt RKKKo nr

3-1-1-55-10, p 15). Seega kohtuistungil , ei saa , kui isikulised tõendiallikad annavad ütlusi kohus VTMS § 98 lg 5 kohaselt arvestada ega avaldada nende kui isikuliste allikate varasemaid ütlusi.

4-21-950 11(20)

12.3. Kuigi

kohus möönab, et tunnistajate ütlustes esinevad mõningad vastuolud, leiab kohus,

et need vastuolud on võimalik kõrvaldada väärteoasja kirjalikus menetluses arutamisel. A ei ole eluliselt usutav rvestades väärteo toimepanemisest möödunud aega , et väärteoasjas üle

kuulatud isikulised tõendiallikad mäletavad 19.08.2020 toimunud ühisjahi üksikasju detailsemalt kui kohtueelsel ülekuulamisel sellekohaseid ütlusi andes. Seega ei ole tõenäoline,

et isikute kohtuistungil vahetu ülekuulamine võimladaks praegusel ajal ütlustevahelisi vastuolusid kõrvald rvestades juhtunust möödunud aega ning selle mõju isikute mälule ada. A tuleb pigem vastupidist eeldada. ebaolulised vastuolud Küll aga on kohtu hinnangul võimalik kõrvaldada kirjalikus menetluses isikute kohtueelses menetluses antud ütlusi ning asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid kõrvutades. Mis puudutab kaebaja taotlust kuulata üle G. , kes saab anda tunnistusi istumisalusest puule B jäänud jäl , leiab kohus, et see asjaolu ei oma mingit tõenduslikku teavet, gede olemasolu kohta kuivõrd ainuüksi jälgede olemasolust ei ole võimalik järeldada, millal need jäljed sinna tekksid

ega ka seda, kelle istunmisalusest need jäljed pärinevad. Seonduvalt J. ülekuu D lamisega m rgib kohus, et J.

ä D on vahetult pärast sündmust üle kuulatud ning andnud oma ütlused selle kohta, kus viibis ühisjahil tema ja kus viibisid temale teadaolev lt teised ühisjahis osalenud, a samuti mis suunast tema lasku kuulis. Arvestades sündmusest möödunud aega, ei ole ka J. D puhul mingit põhjust eeldada, et ta mäletab nüüdseks mingeid asjaolusid täpsemalt kui vahetult pärast sündmust. Seega jätab kohus kaebaja taotluse G. B ja J. D ülekuulamiseks rahuldamata.

13. Samuti on kaebuse esitaja seisukohal, et kõik jahimehed ei avaldanud oma positsioone skeemidel ausalt. Selle tõenduseks oleks pidanud kohtuväline menetleja tegema järelepärimise

suurematele sideteenuste osutajatele, et nõuda välja kõigi jahimeeste telefonide positsioneeringud seisuga 19.08.2020 kella 22.00-22.30 vahel. Selliselt on võimalik tõendada kes kus kohas istus ning kes oli karule kõige ligemal sellel hetkel kui toimus lask. Hilisemas

seisukohas on kaebuse esitaja taotlenud vaid S.L-i ja A. telefonide nõuda välja R

asukohad seisuga 19.08.2020 kella 22.00-22.45 vahel. Samuti küsida sideteevõtetelt välja telefonikõnede eristus koos sisuga 19.08.2020 õhtul ajavahemikul 21.45-23.00 kaebaja ja A. R telefonide vahel.

Kohus leiab, et ka

eeltoodud taotlus täiendava tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata.

Seonduvalt telefonikõnede sisuga märgib kohus, et selliste andmete säilitamise kohustust

sideettevõtjal elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111

kohaselt ei ole. Vastupidi, sama

paragrahvi lg 9 kohaselt peab sideettevõtja dmete säilitamise korral an tagama side sisu kajastavate andmete säilitamata jätmise. Seega kõnede sisu väljanõudmine käesoleval ajal on igaljuhul välistatud. telefonikõnede eristus Mis puudutab t kaebaja ja A. telefonide vahel, R siis selles osas oli kaebajal igal ajal võimalik teha väljavõte enda telefonilogidest, kuivõrd on üldteada asjaolu, et mobiiltelefonid salvestavad vähemalt poole aasta andmed sissetulevatest ja väljamineva kõned test est, nende tegemise aja ja kestuse.

13.1. VTMS § 312 lg 3 kohaselt võib VTMS § 312 -s 1 ja 2 lg nimetatud päringu teha üksnes

siis, kui see on vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. Seega on

väärteomenetluses sõnaselgelt esitatud päringu põhimõte (VTMS § 31

2

lg 3). Väärteomenetluses võimaliku riive ulatus on kriminaalmenetlusega võrreldes piiratum, mis on kooskõlas menetluse eesmärgi eelduslikult väiksema kaaluga. Kohtu hinnangul pole käesoleval juhul taotletud päringu tegemine vältimatult vajalik väärteomenetluse eesmärgi saavutamiseks. Kaebuse esitaja taotluse eesmärgiks on koguda tõend selle kohta, et ta ei ole isikuks, kes pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav JahiS § 50 järgi. Euroopa Kohtu 02.03.2021. a otususe

kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/58/EÜ,

milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv), mida on muudetud

4-21-950 12(20)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/136/EÜ, artiklit 15 lõiget 1 koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lõikega

1, tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklusvõi asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist. Kaebaja taotlusest

ning eeltoodud süüteo kvalifikatsioonist ei saa kuidagi järeldada, et taotletud juurdepääsu võimaldamine asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi

kasutajate sideseansside või nende kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha nende

eraelu kohta järeldusi, oleks seotud võitlusega raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmisega.

13.2. Lisaks eeltoodule tingib kaebuse esitaja taotluse rahuldamata jätmise ka see, et kogutavast

tõendist ei nähtuks käesoleva väärteoasja lahendamise seisukohast olulist tõendusteavet.

Vastavalt ESS § 1111

lg 2 p-le 9 telefonija mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja

mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama mh andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid

säilitatakse. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väitega, mille kohaselt ei annaks need asukohaandmed süüteoasjas uut tõendusteavet, kuna andmetega on võimalik tuvastada isiku

paiknemine lähima telefonimasti suhtes, isiku täpset paiknemist maastikul tagantjärele tuvastada ei ole võimalik. res kohtuvälise menetleja asjaokohast märget, et Arvestades seejuu asukohaandmetele juurdepääsu taotlemise käigus riivatakse oluliselt inimese põhiõigusi, ei ole kaebuse esitaja taotlus põhjendatud.

14. Kaebuse esitaja on esitanud ka taotluse kõikidele relvadele korduvekspertiisi tegemiseks.

Hilisemas seisukohas on kaebuse esitaja täpsustanud, et taotleb korduvekspertiisi tegemist jahirelvadele LOS-7-1 kaliiber 308 Winchester nr , mille omanikuks on S.L, ja LOS- XX 7-1 kaliiber 308 Wincheste nr , mille omanikuks on A. R . Kohus, olles tutvunud asja XX materjalidega ning kohtuvälise menetleja seisukohaga, leiab, et ka see taotlus täiendava tõendi kogumiseks tuleb jätta rahuldamata. K on selgitanud ja ohtuväline menetleja , et menetlusalustelt isikutelt võeti vallasasjana hoiule saadeti tulirelvaekspertiisi kõik tulirelvad, mille kaliiber jäi vahemikku 7-8 mm, kuna just selles vahemikus oli pruunkaru surnukehast leitud kuul. Selliseid tulirelvi oli kõigil menetlusalustel

isikutel üks, v.a A , kellelt võeti vallasasjana hoi .

R ule kaks tulirelva. Seejuures isikute

relvaandmeid kontrolliti läbi Apollo andmebaasi. alus kahelda kohtuvälise Kohtul puudub

menetleja selgituse tegelikkusele vastavuses. N on protokollitud nii relvade õuetekohaselt hoiule võtmine (I kd, tl 79, 83, 100, 104, 109, 113, 114-115, 120, 131, 135, 139-142) kui ka relvade ekspertiisi saatmine (144-145). Ka nähtub vallasasja hoiulevõtmise protokollidest (I kd, tl 139-140), et 09.09.2020 on A. R vallasasjana võetud hoiule nii tulirelv OP-SKS kal 7,62x39 nr kui ka tulirelv L -7-1 kal 308 Win nr . Eeltoodu kinnitab kohtu hinnangul seda, et XX os XX

kohtuväline menetleja on kontrollinud läbi Apollo andmebaasi, millised relvad olid menetlusosalistel 19.08.2020, mille kaliiber jääb vahemikku 7 8 mm. Nimetatu ei tähenda aga - seda, et põhjendatud oli jätta ka eeltoodud andmebaasist asjakohane väljavõte tegemata ning see väärteotoimiku materjalide juurde lisamata. Samas kuna kohtul puudub kahtlus selles osas,

et kohtuväline menetleja on kontrollinud läbi Apollo andmebaasi andmeid kõikide menetlusaluste isikute osas enne ekspertiisimääruse koostamist, siis ei pea kohus põhjendatuks

4-21-950 13(20)

ka ise koguda sellekohast tõendit, sest see ei muuda kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja lõpptulemust. Kuna menetlusaluste isikute L jahipüss . vintraudne tulirelv CZ-455 ja S

S P CZ-452-ZKM -8 mm, siis eeltoodud relvade ekspertiisi saatmata on väiksemakaliibrine kui 7

jätmist ei ole põhjendatud kohtuvälisele menetlejale ette heita, arvestades karu surnukehast eemaldatud kuuli, mille kaliiber on 7,62 mm (I kd, tl 154). Eeltoodut kinnitab ka asitõendi

vaatlusprotokollis (I kd, tl 143) kajastatu, mille kohaselt kuuli põhja läbimõõt mõõdetuna vindiväljajälgedest on ~ 7, 6 mm.

14.1. Asja materjalide V.

ekspertiisi st nähtuvalt ei ole L käest tulirelva hoiule võetud ega

saadetud. Siiski ei pea kohus uue ekspertiisi määramist põhjendatuks, kuna kohus arutab väärteoasja väärteoprotokolli järgi ning arvestades toimikus olevat eksperdiarvamust ja muid

kogutud tõendeid, siis kohtu hinnangul ei mõjuta väärteoasja lõpptulemust see, milline on

ekspertarvamus V. tulirelva osas. L Arusaamatuks jääb ka see, millist täiendavat tõendusteavet annaks korduvekspertiisi tesotamine S.L-i ja A. relvadele. R

Ekspertiisiakti nr 20E-TB0109 kohaselt on ekspertiisiks esitatud deformeerunud kuul tõenäoliselt lastud ekspertiisiks esitatud vintpüssist Los-7-1 kaliiber .308 Winchester nr XX. Asjaolu, et kaebajale teadaolevalt on A. avaldanud soovi kahjustada oma relva selliselt, et R

sellele ei oleks võimalik teha korduveksp , ei saa mõjutada juba teostatud ekspertiisi ertiisi

tulemust. E

lastud kuulidel ksperdiuuringute kirjelduses väljatoodu kohaselt püssist nr XX

jälgede üldtunnused (hulk, suund ja laius) ning nendes kujunenud eritunnused

(mikroskoopilised pinna ebatasasused nagu vaokesed ja vallikesed) ühtivad. Eritunnustes esinesid ka vähesed erinevused. Kohtu hinnangul vastab ekspertiisiakt nr 20E-TB0109 KrMS

§ 107 sätestatud nõuetele ning kohtulikult kontrollitav on see, kuidas ekspert on enda

arvamusele jõudnud. KrMS §

2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas Vastavalt 107 lg 3 p-dele 1 ja

obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada

põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda

eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Kohus, olles tutvunud ekspertiisiaktis kajastatud uuringute kirjeldusega, leiab, et ekspert on ekspertiisi käiku

ekspertiisiaktis piisava üksikasjalikkusega ja arusaadavalt kirjeldanud. Kohtu hinnangul on ekspert ekspertiisiaktis kajastuvaid vastuseid (järeldusi) põhjendanud arusaadaval viisil, sest

ekspert on vastanud kõikidele ekspertiisimääruses esitatud küsimustele ekspertiisiaktis

kirjeldatud ekspertuuringutele tuginedes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ekspertiisitulemused on kasutatud metoodikat järgides jälgitavad ning ekspertiisi käik seeläbi kõigile (sh kohtule) omakorda kontrollitav. Ekspertarvamuse kujunemise kontrolli teostamise tulemuslikkusele ja usaldusväärsuses veendumisele aitab kaasa ekspertarvamusele lisatud foto nr 37 (I kd, tl 163), kus on nähtav relvaraua õõne jälgede ühitamine esitatud kuulil (vasakul) ja katselaskmisel püssist nr . Täheldatav on märkimisväärne ühitumine, kuid XX saadud kuulil

täielikku ühildumist sealt ei nähtu, mis on kohtu hinnangul tinginud ka eksperdiarvamuse andmise tõenäolikus vormis.

15. Eeltoodust tulenevalt ei näe kohus, et väärteoasja arutamisel kohtulikul arutamisel, pidades silmas VTMS § 123 lg s 2 sätestatud väärteoasja täies ulatuses arutamise ( ) põhimõtet, -

oleks võimalik või vajalik koguda uut tõendusteavet, mitõttu jätab kohus kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

Objektiiv koosseis ne

16. V I kd, tl 173-174) heidetakse S.L-ile

äärteoprotokolli kohaselt ( ette JahiS § 50 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, mis seisnes selles, et tema 19.08.2020 kella 22.15 paiku Ida-Viru maakonnas, Auvere külas, Vanakivi maaüksusel (51401:001:0114) küttis ühe

4-21-950 14(20)

pruunkaru, omamata karu küttimiseks vajalikku suuruluki jahiluba, rikkudes selle teoga JahS §

35 lg 1 p-i 2. Jahiloata jahipidamine on karistatav JahiS § 50 alusel. Väärteoprotokolli kohaselt on pruunkaru ebaseadusliku hukkamisega tekitatud keskkonnakahju 2000 euro ulatuses.

17. JahiS § 7 lg 1 järgi on jahipidamisõigus füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. JahiS §

23 lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. JahiS § 35 lg 1 järgi on jahipidamisõigust tõendav dokument mh jahiluba (p 2).

JahiS § 40 lg 1 järgi annab jahiluba õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule. Sama paragrahvi lõike 10 kohaselt antakse suuruluki jahiluba isendi küttimiseks eraldi. Tulenevalt JahiS § 4 lg 2 p-st 5 on suuruluk pruunkaru.

18. Vaidlus puudub selles, et 19.08.2020 kella 22.15 paiku kütiti Ida-Viru maakonnas Auvere külas üks pruunkaru. Nimetatu on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolliga 20.08.2020. a (I kd, tl 46- -Virumaal Narva- 65), mille kohaselt sündmuskoht asub Ida Jõesuu linnas Auvere

külas Vilumetsa maaüksusel. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt tuvastati koordinaatidel X:6585256 Y:725552 karu surnukeha (foto 7-9). Surnukeha parema külje kaela

piirkonna karvastik on eristatav tumedama värvi tõttu. Piirkonna läbivaatlusel määrduvad

kummikindad verega ning tuvastatakse haav (foto 11-12). Haava kuju on iseloomulik kuulihaavale (foto 13-14). Kuuli otsimiseks alustati surnukeha lahti lõikamisega paremalt küljelt haava asukoha juures (foto 19). Naha eemaldamisel o i nahk paremalt li näha ulatuslike hematoome ning edasi lõigat

kehaküljelt vasakule (foto 20-21). Surnukehal eemald i rinnak ja sisikond (foto 23-25). at

Sisikonnal puudusid i abaluude vahelise ala uurimist, kus o

nähtavad vigastused. Jätkat lid suured hematoomid (foto 26- i 27). Karu surnukeha vasaku käpa juures tuvastat võõrkeha (foto 28). Võõrkehaks osutus kuul (foto 29-30). Surnukehast eemaldatud kuul pakiti kilekotti ning

plommiti (plomm nr 0197097) (foto 31). Ekspertiisiakti nr 20E-TB0109 on tegemist vintpüssipadruni kaliiber 7,62 mm defotmeerunud poolmantelkuuli või õõnsaotsalise kuuliga.

Eeltoodu tõendab, et karu surm vintpüssi lasuga ehk küttimi ati jahipidamisel sel (uluki surmamine).

19. S leiti pruunkaru surnukeha Ida-Virumaal ündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt

Narva-

Jõesuu linnas Auvere külas Vilumetsa maaüksusel. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt liiguti k lõuna suunas mööda tallatud taimestikku. aru surnukehast Koordinaatidel X: 6585213 Y:725573 tuvastata taimestikul sid verd (foto 15, I kd, tl ti jäljed, mis väliselt meenuta

55). Lisaks leiti veel sarnased jäljed koordinaatidel X:6585132 Y:725620; X:6585064 Y:725651 ja X:6585028 Y:725661 (foto 16-18, I kd, tl 55-56). Viimased kaks jälge suunduvad

Vanakivi maaüksuse (katastritunnus 51401:001:0114) poole. Kaebuses märgib kaitsja, et s usega, kuid ündmuskoha vaatluse protokollis on küll näha mõned pildid koos lühikese selgit

protokolli kirjeldus ei kajastu protokolliga koos esitatud skeemil karu oletatava

liikumistrajektoori kohta. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Sündmuskoha vaatluse protokollis on kajastatud täpsed koordinaadid, kust leiti verd meenutavad jäljed. Protokollis kajastatud koordinaadid võimaldavad kontrollida karu eeldatavat liikumistrajektoori avalikust

andmebaasist, s.o Maa-ameti kaardirakendusest

(https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo), mille alusel kattub karu eeldatav liikumistrajektoor protokolliga koos esitatud skeemil nr 1 kajastatud karu liikumistrajektooriga.

Oma hilisemas seisukohas on kaitsja sisuliselt ka möönnud, et karu verejäljed said alguse

Vanakivi maaüksuse läh kohast, kust kohtuväline menetleja karu surnukeha juurest edalt,

liikudes viimased verejäljed tuvastas, väites aga, et just selle koha vahetus läheduses asus 19.08.2020 ühisjahil A. . R

4-21-950 15(20)

20. Õige on iseenesest kaebaja väide, et karu surnukeha ja verejäljed leiti Ida-Viru maakonnas

Auvere külas Vilumetsa maaüksusel, kuid väärteoprotokolli kohaselt pani S.L

etteheidetava teo toime selgitab Vanakivi maaüksusel (51401:001:0114). Sellega seonduvalt kohus, et süüteo toimepanemise koha kirjelduse täpsus sõltub konkreetse süüteo asjaoludest ning süüteo sündmuse tuvastamiseks ei ole alati tingimata vajalik, et teo toimepanemise koht oleks tuvastatud aadressi täpsusega või looduses meetri täpsusega. Teo toimepanemise koht peab olema kindlaks määratud sellise täpsusega, et isikul oleks võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse, ja esitada sellele vastuväiteid (vt RKKKo nr 4-17-3969/37, p 7.2). Vaidlust ei ole selles, et S.L-i viibimiskoht küttimise ajal oli Vanakivi maaüksusel. Seda kinnitavad

tunni Vilumetsa stajate ütlused ning sellele ei vaidle vastu ka S.L ega tema kaitsja.

maaüksus, mille koordinaatidelt X:6585028 Y:725661 leiti karu surnukeha juurest tagasi

liikudes viimased a. jäljed, mis väliselt meenutasid verd, piirneb Vanakivi maaüksuseg Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt suundusid viimased kaks jälge Vanakivi maaüksuse

(katastritunnus ) poole. Seega on kohtu hinnangul teo toimepanemise koht piisava XX täpsusega kindlaks määratud, et isikul on võimalik aru saada, millist tegu talle ette heidetakse, ja esitada sellele vastuväiteid, mida menetlusaluse isiku kaitsja kogu senise menetluse ka teinud on. asukohaga, s.o Nimelt on kaitsja läbivalt esitanud oma vastuväited seonduvalt S.L-i ca 150-200 m kauguselt karu eeldatavast asukohast laskmise hetkel, arvestades, et karu oli puude vahel metsa sees ja oli hämar.

21. Samuti puudub vaidlus selles, et . Seda pruunkaru kütiti 19.08.2020 kella 22.15 paiku tõendab sündmuskoha vaatluse protkoll, mille kohaselt vaatlus algas 20.08.2020 hommikul kell

7.30. Objekti kontrollimise protokolli Nr. kohaselt (I kd, tl 66-68) teostati kontrolli XX 20.08.2020 seoses teatega -

06.02. Protokolli kohaselt oli leitud telefonikõne inspektorile kell

karu surnukeha küllaltki värske, raipele iseloomulikku lõhna polnud tunda ning surnukeha

polnud tervenisti kangestunud. Eeltoodu on kooskõlas tunnistajate ütlustega, et 19.08.2020 toimus ühisjaht ning kuuldi ühte lasku. Tagasiteel jahikantslist märkas 22.10-22.30

J. B rajal vere jälgi ning seetõttu otsustati järgmisel päeval minna kontrollima võimalikku jahipraaki.

22. Tuvastamaks, kes karu küttis, peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et vähemalt osad erinevate jahiseltskondade liikmed nägid teineteist ning saavad kinnitada, kes kindlasti karu ei lasknud. Nii on V. Z ja J. D välistanud, et lasu oleks teinud kumbki, sest nad olid lasu kuulmise hetkel teineteise vaateulatuses. S. ja L. S , kes viibis kui P id tuvijahil, on välistanud D. N laskja. S.L on kinnitanud, et tema nägi enda asukohast P. ning seda, et P. oleks K K tulistanud, S.L ei väida ning selles osas puudub ka alus tema ütlustes kahelda. Kaebuses on kaitsja leidnud, et on ka vastupidine variant, et kui kaebaja tulistas karu, siis oleks võimalik seda pidanud näge Sellega seonduvalt märgib kohus, et nähtuvalt väljavõttele ma P. . K

kaardi

märgitud (tee ääres kivihunnikul P. asukohast K , I kd, tl 95), mille vastavust tegelikkusele kinnitas ülekuulamisel ka S.L (temast paremat kätt 45 ise -kraadise nurga all hunniku otsas, I kd, tl 132), on ilmne, et P.

oma kohalt lul toimuvat, mitte teed. Seega pidi K jälgis põl P. olema S.L-i poole seljaga K kas küljega või . Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et P.

Seega K oleks teadnud S.L-i täpset asukohta, s.o tee ääres puu otsas ca 5 m kõrgusel.

ei saa sellest, et S.L

oma asukohast tema all põllul olevat P. K nägi, tõsikindlalt järeldada, et ka P. K oleks pidanud S.L, kes viibis temast kõrgemal, tulistamas nägema. Samas on P. aga kinn

K itanud, et lask kostus lähedalt.

23. L. S endast ligi 1 km kaugusel kagu suunas. Ka ütlustest nähtuvalt kuulis tema püssilasku S. kinnitab, et kuulis lasku endast 1 km kauguselt. D. N P ütluste kohaselt oli tema näoga kõrgepingeliinide suunas ning kuulis lasku, mis kostus temast kella viie suunas. Y B. ütlustest

4-21-950 16(20)

nähtuvalt kuulis tema püssilasku enda selja tagant. J. B ütluste kohaselt kuuldus lask tema selja tagant paremalt poolt, üsna lähedalt. V. ütluste püssilasku 500

Z kohaselt kuulis tema -600 meetri kauguselt otse tema ees, tee suunas. Ka J.

D on lasu kuulmise suunaks ülekuulamise

juurde esitatud kaardil märkinud Kõik need ütlused osutavad aga just S.L-i Tamme tee poolt. asukoha suunas. N st, et P.

Lisaks nähtub D. ütluste K oli temale telefonis öelnud, et lask tuli D. N ja poolt (I kd, tl 106). S.L-i asukoht oli kaardi väljavõttest nähtuvalt D. N P. vahel. K Ainsana on S.L andnud ütluseid, mille kohaselt tuli lask temast vasakult, kõrgepingeliinide juurest, umbes 1 km kauguselt. Kuivõrd see lasu suund ei ühti aga mitte ühegi

teise jahimehe väidetuga liglähedaseltki antud ütlused selles osas

, siis ei ole S.L-i usaldusväärsed. Samuti ei ole usutav see, et kõik teised jahimehed on nii oma asukohad kui lasu kuulmise suuna hiljem kooskõlastanud. Kuivõrd teiste jahimeeste ütlused omavahel riimuvad,

siis peab kohus neid vaatamata mõningatele vastuoludele ebaolulistes asjaoludes, usaldusväärse ütlustest. maks S.L-i

24. Asja uuel arutamisel on S.L-i kaitsja esitanud oma seisukohas kohtule väited, et

tegelik karu laskja oli hoopis A. R . Kuivõrd kohus arutab VTMS § 123 lg 2 kohaselt

väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, siis tuleb kohtul vaatamata

kaebusele h . Seega ei oma kohtu hinnangul innata kõiki võimalikke versioone toimunust tähtsust asjaolu, et kaebaja on pärast Riigikohtu lahendit valinud uue kaitsetaktika. Kohus ei

ole seotud kaebuse piiridega, mistõttu tuleb kohtul igaljuhul analüüsida kõiki võimalikke versioone toimunust. Kaitsja uute väidete kohaselt pidi A. algselt asuma selles kohas, kus R kaebaja poolt esitatud plaanil asus J. ja J. pidi algselt asuma kaebajast ca 100 m eemal D D Vanakivi maaüksusel põllul asuva kivihunniku peal. Hiljem A. R muutis aga meelt ning asus jahti pidama kohta, kust said alguse karu verejäljed Vanakivi maaüksusel. Selline kaebeja väide ei riimu aga S.L-i enda varasemate ütlustega, mille lisana esitatud kaardi väljavõttel on ta ise märkinud A. vast laskmiskohast mitusada meetrit lõuna poole, kust karu

karu eeldata R tulistamine oli igaljuhul välistatud. Samasse kohta on A. asukohaks märkinud ka J.

R D , kes võttis koos S.L-i ühisjahist osa ( väidetava ja A.

R I kd, tl 91). Kaitsja poolt viidatud

A. R koha (S.L-ist risti üle põllu) läheduses pidas jahti veel P. , kaugel ei viibinud ka K

J. B . Ükski teise seltskonna jahimeestest aga A. R ei enne ega pärast jahti ei näinud. Seejuures nähtub ütlustest, et A. auto jäi a tunnistajate

R insana S.L-i, J. ja A. esialgsesse D R kokkusaamise kohta - Tamme tee ja tee nr 13109 (Nõva Auvere tee) ristumiskoha lähedale (vt J.

neile D ütlused I kd, tl 127 ja lisatud skeem I kd, tl 130). See tähendab aga seda, et pärast jahi lõppu oleks pida kõndima tagasi oma auto juurde ning ei ole usutav, et samal nud A.

R ajal koju suunduvad jahimehed teda näinud ei oleks. Küll aga arvestades S.L-i ja J.

D poolt skeemile märgitud A. , tema sõiduki asikohta

asukohta R ning teiste jahimeeste jahijärgseid kogunemiskohti, on mõistetav, miks A. lahkumist keegi ei näinud.

R

Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et nagu eelnevalt märgitud (vt otsuse p 23), kuulsid J.

D ja V.

itati S.L-ist Z lasku tee suunast, mis seab kahtluse alla ka kaitsja väite, et lask soor risti üle põllu, kus kaebaja väidete kohaselt oli A. . R Kaitsja märgib, et ütlus protokollis, et keegi talle pära A.

R st lasku ei helistanud, ei vasta

tõele. Nimelt märgib kaitsja, et pärast seda, kui 19.08.2020 jahipidamise käigus kõlas lask, helistas kaebaja kohe A.

R ja küsis, kas sina tulistasid, sest kaebaja sai aru, et lask tuli A. R poolt. Siis A. tunnistas, et jah tema lasi. Samas ei ole S.L R aga ka ise ülekuulamisel väitnud, et selle väite tõendamine kohtuvälisele menetlejale oleks helistas kohe A. , kuigi R olnud võimalik telefonilogi esitamisega. B. ütluste kohaselt küsiti S.L-ilt pärast jahti, Y kes nende omadest tulistas ning S.L vastas, et ei saa kedagi telefoni teel kätte (I kd, tl 97). Samuti on J. B ülekuulamisel selgitanud, et S.L oli pärast jahti öelnud, et proovis helistada teistele, kellega koos jahil oli, aga ei saanud kedagi kätte (I kd, tl 102). ütlustest J.

D nähtuvalt helistas S.L talle enne 24 ja ütles, et jaht on läbi. J. D küsimusele, kes lasu tegi,

4-21-950 17(20)

ütles S.L, et ei tea (I kd, tl 128). Seega ei kinnita ükski tõend kaitsja väidet, et S.L helistas kohe A. , kes tunnistas, et tema lasi. R

25. 23.12.2020. a ekspertiisiaktist nr 20E- tuvalt edastati Eesti Kohtuekspertiisi TB0109 näh Instituudile kümne jahil viibinud jahimehe üksteist tulirelva ja karu kehast eemaldatud kuul.

Seejuures võeti menetlusalustelt isikutelt eelnevalt vallasasjana hoiule ja saadeti

tulirelvaekspertiisi kõik tulirelvad, mille kaliiber jäi vahemikku 7-8 mm, kuna just selles vahemikus oli pruunkaru surnukehast leitud kuul. Eksperdil tuli muu hulgas vastata küsimusele, kas ja millisest ekspertiisiks esitatud tulirelvast oli kuul tulistatud. Ekspert jõudis kümne relva

puhul järeldusele, et kuul ei olnud nendest lastud. Järelejäänud ühe relva, s.o S.L-i

jahipüssi puhul järeldas ekspert, et tõenäoliselt on kuul sellest lastud. Ekspertiisiks esitatud

kuuli ja S.L-i püssist katselaskmisel saadud kuuli eritunnustes esinesid vaid vähesed erisused. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik, et ekspertiisiga ei ole võimalik tuvastada,

millisest jahirelvast on tulistatud, ilmselt sellepärast ongi ekspert leidnud, et ekspertiisiks

esitatud deformeeritud kuul on tõenäoliselt lastud kaebajale kuuluvast relvast. Sama tõenäoliselt võib see kaebaja hinnangul olla lastud ka A. R kuulunud relvast, sest tegemist on ühesuguste relvadega. Kohus kaebaja sellise väitega ei nõustu. Ekspertiisi tulemusena antav

eksperdiarvamus on tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud

kategooriline või tõenäoline eksperdijäreldus ( § kohtuekspertiisiseadus 3). Kehtivast

kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises

vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele (RKKKo nr 3-1-1-63-08, p 17.4).

Kaitsja jätab tähelepanuta, et eksperdile esitati karu kehast eemaldatud deformeerunud mantelkuul. Siiski ühtisid relvast lastud kuulidel jälgede üldtunnused (hulk, suund S.L-i

ja laius) ning nendes kujunenud eritunnused (mikroskoopilised pinna ebatasasused nagu vaokesed ja vallikesed) eksperdile esitatud deformeerunud kuulil olevate jälgedega (I kd, tl 153- 154). Kuivõrd e püssist katselaskmisel saadud kuuli kspertiisiks esitatud kuulil ja S.L-i l

esinesid eritunnustes vaid vähesed erisused, ongi eksperdiarvamus antud tõenäosuslikus vormis. Samas on oluline märkida, e tõendatud, et ülejäänud t ekspertiisiaktiga on ekspertiisiks esitatud relvadest karu ei lastud. Ekspertiisiks esitati seejuures ka A. kuuluvad tulirelvad OP-SKS R kal 7,62x39 nr AP694И ja Los-7-1 kal 308 Win nr XX. Mõlema relva puhul tuvastas ekspertiis,

et ekspertiisiks esitatud deformeerunud kuul ei ole lastud nendest relvadest (I kd, tl 153),

tegemist on seejuures kategoorislises vormis ekpsrdiarvamusega. Järelikult on väärteo toimepanemine teiste jahimeeste, sh A. poolt ekspertiisiga

R välistatud.

Iseenesest on põhjendatud kaebaja etteheide, et menetleja on eksperdile esitanud küsimuse relvaraua lühendamise või relvaraua õõne muutmise osas üksnes S.L-i relva kohta. Samas ei muuda see asjaolu ekspertiisi tulemust, kuivõrd tuvastatud on, et S.L-i relvarauda ei

olnud lühendatud ega relvaõõnt lihvitud ning relvast lastud kuulidel jälgede S.L-i üldtunnused (hulk, suund ja laius) ning nendes kujunenud eritunnused (mikroskoopilised pinna ebatasasused nagu vaokesed ja vallikesed) eksperdile esitatud deformeerunud kuulil ühtisid

olevate jälgedega mistõttu leidis ekspert, et deformeerunud kuul on tõenäoliselt lastud ,

S.L-i relvast.

Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust ka kaitsja väide, et kuuli liikumine karu kehas viitab

sellele, et kuul on tulistatud A.

R väidetavast asukohast 3 m kõrguselt. Siiski peab kohus vajalikuks viidata, et sündmuskoha vaatluse protokollist (fotod 11-12, I kd, tl 53) ja sellele lisatud skeemilt nr 2 (I kd, tl 65) surnukeha kaelapiirkonnas tuvastatud haava asukoht nähtuv (kaela keskjoonest allpool) ei viita sellele, et karu oleks tulistatud tema kohalt. otse ülevalt

4-21-950 18(20)

26. Nagu Riigkohus oma lahendi märkis ei ole arvestatavaid tõendeid, et jahil viibis senises menetluses tuvastamata isikuid. es 19.08.2020 jahis aga ka Asja materjalidest nähtuvalt osal V. , kelle relva ekspertiisiks ei esitatud. Kuigi esitatud L jahidokumendid ei olnud tõepoolest korrektselt vormistatud (nt I kd, 93, 121

tl oleval ühisjahist osavõtjate nimekirjal olev V. L allkiri ei l V.

I kd, tl 84- sarnane vähimalgi määra L ülekuulamise protokollis oleva allkirjaga 85), on , et V. 19.08.2020 jahil viibis. Seejuures on V. kinnitanud, et väljaspool kahtlust L Z V.

his koos temaga.

ligikaudn L osales ühisja Tunnistajate ütlustega on tõendatud ka V. L e

asukoht. Asjaolu, et jahimeeste poolt esitatud asukohtades on erinevused, ei ole seejuures

oluline vastuolu

, kuivõrd kogutud tõenditest nähtuvalt viibis samal ajal samas piirkonnas 3 jahiseltskonda (koos L. ja S.

iseltskond ei pidanudki S P

4 jahiseltskonda). Seega üks jah

täpselt teadma, kus viibisid jahipidamise ajal teise seltskonna jahimehed. Näiteks on V.

L öelnud, et tema nägi jahimeeste autosid, mitte jahimehi ennast, millega on selgitatav ka see, miks erinevad tema poolt märgitud isikute asukohad isikute tegelikest asukohtadest (kattuvad sisuliselt pargitud autode asukohtadega). tunnistajate ütlustest nähtuvate

V. L, kelle relva ainsana ekspertiisiks ei esitatud, asukohaga seonduvalt nähtub V. Z ütlustest, et tema jõudis kokkulepi seejärel läks tud kohale 15 minutit enne 21, ajas seal P. juttu ning K oma istumiskoha juurde. Kui ta seal oli, siis kuulis, et ka

L jõudis oma istumiskoha juurde, tundis tema auto hääle järgi ära. ütlused riimuvad J. ütlustega, kes selgitas, et läks V.

Z D enda hunniku juurde, kus ta looma passis. Seal oli ees juba V. auto. Autot parkides kohtas Z ta V.

hast, kus V. seega jahipidamise ajal L , ajasid paar sõna juttu ja L sõitis edasi. Ko L viibis, on tema poolt karu küttimine välistatud. Puuduvad igasugused arvestatavad tõendid selle kohta, et V. oleks viibinud karu tabamiskohale . L lähemal

27. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et välistatud on karu küttimine kõikide teiste 19.08.2020 jahil

viibinud jahimeeste poolt. Kogutud tõendid kogumis viitavad üheselt sellele, et karu küttis

S.L. Vaidlus puudub selles, et S.L puudus 19.08.2020 jahiluba pruunkaru

küttimiseks. Seega on väljaspool põhjendatud kahtlust tuvastatud, et S.L küttis

19.08.2020 kella 22.15 paiku Idalas Virumaal Auvere kü ühe pruunkaru, omamata karu küttimiseks vajalikku suuruluki jahiluba.

28. JahiS § 48 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.05.2013. a määruse nr 79 “Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale

tek ahiuluki itatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad“ lisa 1 kohaselt on S.L j ebaseadusliku hukkamisega tekitanud keskkonnale kahju 2000 euro ulatuses.

Subjektiivne koosseis

29. Tulenevalt karistusseadustiku (KarS) § 15 lgst 3 saab väärtegude eest karistada nii tahtliku kui ka ettevaatamatu rikkumise eest. Kohtuväline menetkleja leidis, et väärteo pani S.L toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna viibides metsseajahis ning omamata

karu küttimiseks vajalikku suuruluki jahiluba, oleks ta pidanud veenduma, et tulistab õiget ulukit.

30. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et S.L ei pannud tegu toime tahtlikult, kuivõrd olles teadlik, et samal ajal viibivad samas jahipiirkonna ühisjahi pidajad, s ka teised ei ole usutav, et ta oleks teadlikult riskinud karu tulistamisega, sest see ei oleks saanud teistele

jahimeestele märkamata jääda. Pigem võiski just teiste jahimeeste viibimine temaga sama

s piirkonnas, seejuures P. K sama põllu ääres, suurendada hasarti ise metssiga tabada, hajutades

S.L-i tähelepanu ja hoolsust. Kuna S.L-ile heidetakse ette hoolsuskohustuse

rikkumist, peab teokirjeldusest lähtudes kontrollima, kas tema käitumises esinevad kõik

elemendid, mille olemasolu korral saab isikut vastutusele võtta süüteo ettevaatamatu

4-21-950 19(20)

toimepanemise eest. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtmise korral pidanud ette nägema. Kui S.L oleks enne lasu sooritamist veendunud, et kütitav loom ei ole metssiga, vaid karu kelle küttimiseks tal jahiluba puudus, , poleks ta ilmselt

karu tulistanud ega oleks tekkinud kahju keskonnale. Kuna naturalistlik kausaalsus teo ja

tagajärje vahel on ettevaatamatusest toime pandud tagajärjedelikti korral üksnes isiku karistusõigusliku vastutuse minimaalne eeldus, peab järgnevalt kindlaks tegema, kas saabunud

tagajärge saab selle põhjustajale normatiivselt omistada. Selleks on vaja tuvastada

hoolsuskohustuse rikkumine. Hoolsuskohustuse rikkumisest on alust kõneleda siis, kui toimepanija jätab üles näitamata ühiskonnas vajaliku hoolsuse, samuti peab objektiivne - vaatleja ära tundma hoolsusvastase teo tagajärjel tekkinud või tekkida võiva ohu. Samuti mingi

sündmuse ettenähtavaks pidamine eeldab, et tulenevalt konkreetsetest asjaoludest on selle

esinemise võimalikkus toimepanija hinnangul enam kui pelgalt teoreetiline (RKKKo nr

4-18-5832, p 21). Kogenud jahimehena pidi S.L olema teadlik, et karu jahia

eg on

1. augustist 31. augustini (keskonnaministri 28.05.2013 määrus nr 32 „Jahieeskir “ § 5 lg 1 i ) ehk

19.08.2020, mil peeti ühisjahti , oli ühtlasi ka karu jahiaeg. metsseale Seega pidi S.L eeldama, et samas piirkonnas võivad olla liikvel ka karud. Keskonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri“ § 6 lg 1 p 5 kohaselt on jahiohituse tagamiseks keelatud tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti

nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne). JahiS § 31 lg 5 p 2 kohaselt on jahijuhataja

kohustatud teavitama jahist osavõtjaid jahiohutuse nõuetest, küttida lubatud jahiulukitest ja loale märgitud erinõuetest. Ühisjahist osavõtjate nimekirja kohselt (I kd, tl 91) oli S.L jahijuhataja. Seega oli ta teadlik ka jahiohutuse nõuetest. Jahimeeste ütlused riimuvad omavahel selles osas, et lasku kuuldi ca 22.10-22.20 ajal. Sellel ajal on augustikuus juba hämar. Eeltoodud asjaolud annavad aluse järeldada, et S.L rikkus hoolsuskohustust: ta tulistas kas hääle või

ok , veendumata, et tegemist ei ole ste liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta metsseaga, kelle jahtimiseks oli tal jahiluba.

Õigusvastasus, süü

31. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

32. S.L oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüvõimeline. Süüd

välistavaid asjaolusid ei esine. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30).

33. Eeltoodud põhjustel on kohus veendunud, et S.L on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, m JahS § 50 järgi. is on karistatav

Karistus

34. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56

lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse

karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine

määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

preventsioone, mõistetakse karistus. JahiS § 50 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on E. Yurovit karistanud rahatrahviga 100 trahviühikut,

4-21-950 20(20)

s.o 400 eurot. Süüd vähendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud, et

S.L

puuduvad varasemad karistused. suurendava ja Süüd asjaoluna on kohtuväline menetle arvestanud keskkonnale tekitatud kahju ja S.L-i vastutustundetut käitumist – tulistades uluki suunas, veendumata ulukiliigis ning kas uluk sai surma või haavata. Ühtlasi ei tuvastanud

kohtuväline menetleja karistust kergendavaid ega raskendavaid as nõustub jaolusid. Kohus eeltoodud asjaoludega ning leiab, et karistus sanktsiooni keskmises määras vastab S.L-i süü suurusele, samuti arvestab karistus erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

35. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega koostoimes VTMS § 38 lg ga 1 ja KrMS § 180 lg -

1 kuulub ekspertiisitasu välja mõistmisele menetlusaluselt isikult ja sellest on juhindunud ka kohtuväline menetleja.

36. Eeltoodu pinnalt nendib kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ja kaebuse lahendamisel kohtus ei

leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Regiina Lebedeva kohtunik