1-10-8409/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. augustil 2010.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-8409 (10240101083) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Erika Skobioale Tõlk Sirje Sirnask Kriminaalasi

I.S-i süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi ja Roman I.S-ini süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad I.S

Elukoht xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood xxx , EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta.

Varasemad karistatus:

- 12.03.1998.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 210-1 lg 1

järgi rahatrahviga summas 2800 krooni;

- 10.08.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 202-5 lg 1

järgi arestiga 15 päeva;

- 26.06.2003.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2

järgi vangistusega 1 aasta 11 kuud;

- 05.03.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p

1,2 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 65 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud. Tõkend – vahistamine alates 13.03.2010.a.

Roman I.S

Elukoht xxxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx.

Varasem karistatus:

- 20.09.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS

§ 424 järgi KarS § 73 alusel tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 14.03.2010.a.

1-10-8409

2(12) Kaitsja Vandeadvokaadid Jekaterina Jevšina, Vladimir Rogulski

RESOLUTSIOON

Tunnistada I.S süüdi KarS § 118 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada I.S-i vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud.

Karistusaega arvestada alates 13.03.2010.a.

I.S-ile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata.

Tunnistada Roman I.S süüdi KarS § 263 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman I.S-ini vangistusega 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 13.03.2010.a kuni 14.03.2010.a,

s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.09.2007.a

kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud vangistust) ning mõista liitkaristuseks 6 (kuus) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel Roman I.S-ile mõistetud karistus, 6 (kuus) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust, 396 (kolmesaja üheksakümne kuue) tunni üldkasuliku tööga.

Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15 (viisteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel Roman I.S-ini üldkasuliku töö tegemisel järgima

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Roman I.S-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

1-10-8409

3(12) Asitõendid – nahkmantel, nahkpintsak, püksid, talve poolsaapad, mis asuvad Ida Prefektuuri

Narva politseijaoskonna hoiuruumis (16.06.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr

61), tagastada omanikule I.S-ile (ik xxx). Süljeproov, mis asub Ida

Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (16.06.2010.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 61), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista I.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10 875 (kümme tuhat

kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3446 (kolm tuhat nelisada nelikümmend kuus) krooni ja 40 senti,

kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 110 (ükssada kümme) krooni, ekspertiiside tegemise eest 22 640 (kakskümmend kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 25.08.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 6600 (kuus tuhat kuussada) krooni.

Mõista Roman I.S-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 6525 (kuus tuhat

viissada kakskümmend viis) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 (kaheksasada nelikümmend) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist

koopiate tegemise eest 110 (ükssada kümme) krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 25.08.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi, kriminaalasja number 1-10-8409, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates 27. augustist 2010.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 17. septembrist 2010.a.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu

1. I.S

I.S-i süüdistatakse selles, et ta 13.03.2010a. ajavahemikul 00.00-00.50 viibides alkoholijoobes baaris „Karina“ aadressil Narva, Tallinna mnt 52 sekkus Roman I.S-ini ja Xxxi vahelisse kaklusse, kellega ka temal oli konflikt ja raske tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil, lõi Xxxit korduvalt noaga keha piirkonda tekitades talle rindkereõõnde tungiva

1-10-8409

4(12)

torke lõikehaava vasakul pool rindkerel, lõikehaava vasakul pool kaelal kägiveeni vigastusegaelule ohtlikud kehavigastused tekitamise ajal.

Oma tegudega pani I.S toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o. KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo.

2. Roman I.S

Roman I.S-ini süüdistatakse selles, et ta 13.03.2010a ajavahemikul 00.00 –00.50 olles

alkoholijoobes baaris „Karina“ aadressil Narva, Tallinna mnt 52 Xxxiga purjuspäi tekkinud konflikti käigus läks temale kallale ja teiste isikute juuresolekul, riivates sellega kolmandate isikute ühiskondlikku turvatunnet, kasutas kannatanu suhtes vägivalda, korduvalt tõukas Xxxi ja paiskas teda põrandale, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Oma tegudega pani Roman I.S toime avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pannud vägivallaga, s.t. KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Süüdistatav I.S vastas kohtuistungil, et saab süüdistuse sisust aru ja tunnistab ennast süüdi ja on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses. Tema ütluste kohaselt ei olnud tal tol hetkel väljapääsu, kuna ei olnud valvet, tahtis ennetada kaklust ja pärast sattus tema Xxxiga konflikti. Oli ekspertiis selle kohta, et ka tema oli löömisjälgedega. Oli põrutus ja ta kartis oma tervise pärast, tal polnud mingit tahet tekitada vägivalda.

Süüdistatav Roman I.S vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, tunnistab ennast süüdi ja on nõus asja läbivaatamisega lühimenetluses. Süüdistatav kahetses, et tõukas inimest ja tekkis kaklus.

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud. I.S pani toime I astme raske

kuriteo, I.S II astme kuriteo katseaja jooksul. Prokurör palus süüdi tunnistada I.S-i KarS § 118 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust, kuna asja vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendada karistust 1/3 võrra, lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Roman I.S-i palus prokurör süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud, kuna asja vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendada karistust 1/3 võrra ja karistada teda vangistusega 4 kuud. Kuna ta pani kuriteo toime katseajal,

siis kohaldada KarS § 65 lg 2 sätteid ja liita mõistetud karistusele eelmise kohtuotsuse karistuse kandmata osa 4 kuud ja lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust. Kohaldada KarS § 69 ja asendada vangistus ÜKT-ga 480 tunni ulatuses. ÜKT tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja panna I.S-ile kontrollnõuded KarS § 75 lg 1 järgi. Välja mõista süüdistatavatelt sundaraha, kohtukulud. Asitõendid tagastada I.S-ile peale kohtuotsuse jõustumist.

I.S-i kaitsja Jekaterina Jevšina leidis, et I.S tekitas need kehavigastused,

kuna kaitses ennast Xxxi ja teiste kuue isiku eest. Eeluurimisel ja tänasel kohtuistungil

I.S tunnistas, et tõepoolest tekitas noaga vigastusi, aga eeluurmisel ja täna ta püüdis selgitada, et see oli enesekaitse piirides. Ta kakluse algatajaks ei olnud, oli sunnitud sekkuma teiste isikute vahelisse kaklusesse, kuna soovis ennetada seda. Ei saa olla ükskõikne ja tuleb

püüda ennetada kuritegu. Ta kodanikuna püüdis ennetada. Aga kujunenud olukord läks üle juba tema enda isikule, talle oli kallaletung teiste isikute poolt ja I.S-i ütluste alusel tulid talle kallale 6 inimest. Ruumi oli vähe ja ära minna ta ei saanud, teda löödi, mille tagajärjel ta kukkus. Ekspertiisiaktist nähtub, et kehavigastused olid talle ka tekitatud. Selles olukorras, kui

pole kuhugi joosta, vahekäik on kitsas, kallale tuli 6 inimest ja kuulis hüüet „löö mustlasi”

tema oli mustlastest baaris üksi, siis ta sai aru, et see kehtis tema kohta. Ta võttis noa ja

1-10-8409

5(12) hakkas sellega vehklema. Mitte eesmärgil, et kedagi vigastada, vaid vehkides kaitsta ennast. Just Xxx oli nende keskel, kes tungisid talle kallale, ta oli üks esimestest ja sellepärast saigi löögi. Ta oli üksi, jooksu panna ei saanud ja ta kartis oma elu eest. Kaitsja palus arvestada tema tegevuses enesekaitset.

Roman I.S-i kaitsja Vladimir Rogulski leidis, et süüdistus on põhjendatud. Tema kaitsealune väärib leebemat karistust, lähtuvalt sellest, et esimestest päevadest ei tunnistanud oma süüd, aga tunnistas, et tõukas kannatanut. Avalikult rikkus korda, seega pole vastu

kvalifikatsiooni osas. Aitas kaasa uurimisele, käesoleval ajal ta töötab, omab perekonda ja kahte alaealist last. ÜKT-st piisab, et ta teeks vajalikud järeldused ja rohkem nii ei tee.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid:

- Kannatanu Xxx`i ütlused (tl 98-102);

- Tunnistaja Xxx ütlused (tl 1-5);

- Tunnistaja Xxx`i ütlused (tl 26-30);

- Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokolli (tl 76-80);

- Tunnistaja Xxx`i ülekuulamise protokolli (tl 109-114);

- Sündmuskoha vaatlusprotokolli (9-11);

- Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 6-8);

- Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga (tl 47-51);

- Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 69-75);

- Isiku ekspertiisiakti nr 20 (tl 65-68);

- Isiku ekspertiisiakti nr 29 (tl 117-119);

- Eskpertiisiakti nr GE-0449-10/1263 p 5.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti.

Kuulanud ära süüdistatavad, uurinud ja avaldanud prokuräri poolt taotletud kriminaalasja

materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et

I.S-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises - raske

tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, s.t. kuriteos KarS § 118

p 1 järgi, on tõendamist leidnud ning eeluurimise poolt õigesti kvalifitseeritud. Samuti leiab kohus, et tõendamist on leidnud see, et Roman I.S pani toime KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.S süüdistatuna KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

I.S-i süüdistatakse selles, et ta oma tegudega pani toime raske

tervisekahjustuse tekitamise, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o. KarS § 118 p 1 ettenähtud kuriteo.

Raske tervisekagjustuse tekitamine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt.

Objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tervisekahjustus on

1-10-8409

6(12)

inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnagul vajab väljaravimist, st tervise taastamine eeldab sel puhul meditsiinilist sekkumist. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse tekitamise ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest.

I.S-i poolt raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht elule on tõendatud tema enda kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt lõi tema noaga kannatanut kolm korda kuskil rinna piirkonda. Nimetatut kinnitavad ka asjas kogutud muud tõendid. Nimelt nähtub kannatanu Xxx Xxx`i ütlustest, et 12.03.2010.a jõi ta kodus ära 0,5

liitrise pudeli viina. Jõi üksinda. Pärast suundus baari Karina, mis on kaupluse Tempo

hoones. Tal on 3 noahaava: üks südame all, üks parema kopsu piirkonnas, aga kolmas kaelal unearteri juures.

I.S-i poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt selgitas ta, et 12. märtsi ööl vastu 13. märtsi oli ta oma töökohas baaris Karina. 13.03.2010.a umbes kell 00.50 hakkas baaris kaklus. Ta läks

õue, kuna kõva kaklus oli, toolid lendasid. Minuti pärast vaatas ta uuesti saali ja nägi mustlase välimusega meest, vanuses umbes 40-50 aastat, lühemat kasvu, seljas olid mustad

riided, kuid mis nimelt, ta ei oska öelda. Mustlasel nägi ta käes nuga, nagu talle tundus

lahtikäiv. Mustlane seis poosis nagu talle tundus – valmis lööma. Mustlane hoidis nuga vasakus käes. Tunnistaja läks uuesti saalist välja ja helistas politseisse. Minuti pärast läks ta sisse tagasi ja nägi, et põrandal lamas üleni verine mees. Samuti nägi, et mustlase käsi oli

verine, kuid nuga enam käes polnud. Kui ta pani tule põlema, siis rahvas hakkas baarist

väljuma enne politsei saabumist. Kohtul pole alust kahelda nimetatud tunnistaja ütluste

usaldusväärsuses. Nimetatud tunnistaja tundis äratundmiseks esitamise protkolli kohaselt

foto nr 1 all ära mustlasest mehe, kellel baaris Karina kakluse aeg 13.03.2010 kell 00.50 nägi nuga ja kellel oli käsi verine, kui ta tuli õuest, kus kutsus välja politsei. Fotol nr 1 oli I.S.

Lisaks sellele tunnistajale kinnitavad I.S-i poolt raske tervisekahjustamise

tekitamist kannatanule Xxx Xxx`ile kohtu hinnangul usaldusväärse tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt 12.03.2010.a ööl vastu 13.03.2010.a oli ta omas töökohas patrulli PA 4479 koosseisus. 13.03.2010.a umbes kell 00.50 üks ekipaaž sai väljakutse aadressile

Tallinna mnt 52 selle kohta, et nimetatud aadressil olevas baaris Karina toimus kaklus. Tunnistaja saabus kohale teisele ekipaažile abi osutamiseks. Baarist avastasid nad maas vereloigus lamamas mehe.

Teiste tunnistajate ütlustega haakuvad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt 12. vastu 13.03.2010.a läks ta baari Karina, ta ei läinud üksinda, vaid koos oma tuttavaga Veeraga.

Ta saali ei uurinud, kuid pööras tähelepanu mustlasele, kellega rääkis punasejuukseline

suurt kasvu naine. Naine rääkis väga kõvasti, sel põhjusel tunnistaja vaataski neid. Mustlast ta näo järgi ära ei tunneks, kuna baaris oli pime, kui ta mäletab hästi, et mustlasel oli seljas must pikk nahkmantel. Seda, et see oli nimelt mustlane, sai aru tema mustade

juuste järgi, tal oli suus kuldne hammas. Tunnistaja nägi, kuidas heledate pikkade juustega noormees kukkus ja lõi pea kõvasti vastu põradandat ära, ta haaras peast kinni ja ei saanud alguses püstigi. Siis noormehed asusid eemale ja tunnistaja nägi seda mustlast,

tema paremas käes oli nuga, seda nägi tunnistaja täpselt. Korraga mustlane ja kõik, kes temaga olid, hakkasid liikuma selle noormehe suunas. Inimeste vool oli suur, aga pärast

inimesed läksid eemale ja tunnistaja nägi noormeest, kes seisis mustlase ees, ta oli poollamavas asendis seina ääres ja tunnistaja nägi, kuidas põrandale hakkas veri voolama.

Tunnistaja Xxx ja Xxx ütlused erinevad küll selles osas, kummas käes hoidis I.S

nuga, kuid kohtu hinnangul ei muuda see vastuolu kummagi tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseks, kuna ka isiku ekspertiisiakti nr 29 kohaselt haavade morfoloogiliste

1-10-8409

7(12) tunnuste täpse kirjelduse puudumise tõttu ei ole võimalik tuvastada kumma käega on need

vigastused tekitatud. Nimetatud vastuolu on tekkinud tõenäoliselt sellest, et tunnistaja Xxx oli väljunud ruumist selleks ajaks, kui toimus I.S-i poolt noaga löömine

ning I.S võis vahetada kätt, kus ta nuga hoidis. Võimalik on ka see, et

kumbki tunnistajatest ei mäleta enam päris täpselt kõiki selle kuriteo toimepanemisega seotud detaile.

Kannatanule Xxx Xxx`ile raske tervisekahjustuse põhjustamist tõendavad ka tunnistaja

Xxx`i ütlused, mille kohaselt reedel, s.o 12.03.2010.a, õhtul tuli ta oma sõbra juurest ja

läks baari Karina, mis on kaupluse Tempo hoones. Ta tõusis püsti ja läks väljapääsu

poole, kui ta jõudis juba ukseni, siis pööras ringi ja nägi, et Xxx lamas maas. Ta arvas alguses, et ta kukkus. Xxx oli väga purjus, teda oleks võinud näpuga torgata ja ta oleks

kukkunud. Ta nägi, kuidas Xxx hakkas põrandalt tõusma ja tal purskas veri. Tunnistaja

läks tema juurde tagasi ja nägi haava kaelal, kust verd purskas. Ta surus kahe näpuga haava, kuid see ei aidanud. Ta võttis salli ja surus haava salliga. Siis tõstis ta üles riided ja nägi, et Xxxi kehal oli veel 2 haava.

Süüdistatava ja tunnistajate ütluseid kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille

kohaselt ukse eest umbes 1, 5 m kauguselt tualeti nurgas vasakul oleva laua suunast

kahhelpõrandalt avastati punane plekk-loik sama värvi klompidega. Pleki servad on

ebaühtlased, ümarate valgumiste ja jalatsijälgedega. Pleki juurest põrandalt avasati meditsiiniliste vahendite pakendid, side. Lauast vasakul seinal dekoratiivääristel umbes 1 m alalt avastati punased pritsmed ja nired. Pritsmed on 35-45 kraadise nurga all ülalt alla vasakult paremale. Äärise 4. lipil on kaks vertikaalset niret. Seina alumises osas on ümara

kujuga laialimäärdunud plekk. Tualetiukselt avastati punane plekk pritsmetena:

laialimäärdunud ja tilgakujulised. I.S-i poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt on vaatluse objektiks

meeste nahkmantel, suurus 48, ühevärviline-must. Sildi valgel pinnal on punane jälg. Parema hõlma esipoolel ja mantlikrael on häha pruunikaspunased jäljed. Samuti tõendab

raske tervisekahjustuse tekitamist asitõendi, mustade pükste, vaatlusprotokoll, mille kohaselt vasakul püksisaarel 30 cm kõrgusel altservast, keskosas (ülalt alla) on hulgaliselt

väikseid tumedaid plekke. Samasugused plekid (ülalt alla) on 3 cm kaugusel sisemisest

küljeõmblusest ja 27 cm kaugusel püksisääre allservast. Hulgaliselt väikseid tumedaid plekke on ees terve püksisääre alumise osa ulatuses.

Lisaks eeltoodud tõenditele tõendavad I.S-i poolt 13.03.2010.a baaris Karina

kakluses osalemist ka isiku ekspertiisiakti nr 29, mille kohaselt I.S

esinesid kohtuarstlikul läbivaatusel 16.03.2010.a kl 14.40 ajal ning kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel vasaku käe V sõrme osanihestus, parema hüppeliigese sidemete venitus, nahaalune verevalum vasakul reiel ning marrastus paremal

küünarvarrel. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi esemega

(esemetega). Vasaku käe V sõrme osanihestus, nahaalune verevalum paremal reiel ja

parema hüppeliigese sidemete venitus on tekitatud mitte rohkem kui 3-5 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust, võimalik, et eelandmetes ja I.S-i poolt näidatud ajal ja

asjaoludel 13.03.2010.a kakluse käigus. Marrastus paremal küünarvarrel on tekitatud mitte vähem kui 4-6 päeva enne kohtuarstlikku läbivaatust. Kõik arvamuse esimeses

lõigus loetletud vigastused ei ole eluohtlikud ning tavalise kulu korral põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat.

Kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamist noaga löömisega, millega kaasnes oht elule,

tõendab ka isiku ekspertiisiakt nr 29, mille kohaselt Xxxil esinesid kohtuarstlikuks

ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel pindmine lõikehaav paremas ülakõhus, rindkereõõnde tungiv torke-lõikehaav vasakul pool rindkere, lõikehaav vasakul pool kaelal

1-10-8409

8(12)

koos kägiveeni vigastusega. Vigastused on tekitatud terava vägivalla toimel löökidest

teravaotsalise vähemalt ühte lõikeserva omava vahendiga (näiteks noaga) määrused näidatud ajal – 13.03.2010.a. Vastavalt Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §

7 sätestatule rindkereõõnde tungiv haav vasakul pool rindkerel, samuti ka lõikehaav

vasakul pool kaelal koos kägiveeni vigastusega põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Pindmine lõikehaav paremas ülakõhus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu

korral põhjustab lühiajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 päeva, kuid vähem kui 4 nädalat.

Ka ekspertiisiakti nr GE-0449-10/1263 p 5, kinnitab seda, et just I.S tekitas

kannatanule raske tervisekahjustuse lüües teda noaga, kuna selle akti p 5 kohaselt nahast

pintsakult, mis oli I.S seljas, võetud esimesest proovist (vasakult varrukalt,

proov B100578, sisaldas läbiviidud eeltesti alusel verd) saadi DNA analüüsil täielik

segaprofiil, milles tuli ilmsiks peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Xxx`i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud DNA segaprofiil ei ole seostatav I.S-i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on see, et I.S-i

käitumises esinevad talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjetiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et I.S pani raske

tervisekahjustuse toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 p 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda. Kohus leiab, et lüües kannatanule noaga rindkere ja kaela piirkonda pidi süüdistatav pidiama võimalikuks raske tervisekahjustuse tekitamist ja möönma seda. Süüdistatav ja tema kaitsja leidsid kohtuistungil, et I.S-i tegu ei ole õigusvastane, kuna ta tegutses hädakaitse seisundis. Vastavalt KarS § 28 lg 1 tegu ei ole õigusvastane, kui

isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Süüdistatava ütluste kohaselt lõi ta noaga selle pärast, et kui teda jalust maha löödi, pigistati baarileti vahele, tal polnud valikut, ta kartis oma tervise pärast, kuna karjuti „löö mustlasi”. Talle tuli esimesena kallale Xxx ja ta kaitses ennast. Ta võttis välja noa, kui nad olid täitsa lähedal, kui tema tervist ähvardas oht. Ta arvas, et tema elule on oht. Tunnistaja

ütlusi ei kinnita tunnistaja Xxx ütlused, milles kohtul ei ole alust kahelda ja seega leiab

kohus, et tema ütlused on antud soovist vabaneda kriminaalvastutusest ning ta ei olnud kuriteo toimepanemise hetkel kaitseseisundis.

Tunnistajatest nägi noaga löömist ja seega ka seda, kas esines hädakaitse seisund ainult Xxx, kelle ütluste kohaselt mustlase ees seisis noormees, mis lauas ta istus, tunnistaja isegi ei näinud, selle noormehe kõrval kummalgi pool seisid ka keegi. Mustlane ja see noormees karjusid midagi, mida nad klaarisid, kuulda polnud. Korraga mustlane ja kõik, kes temaga olid, hakkasid liikuma selle noormehe suunas. Inimeste vool oli suur, aga pärast inimesed

läksid eemale ja tunnistaja nägi noormeest, kes seisis mustlase ees, ta oli poollamavas asendis seina ääres ja tunnistaja nägi, kuidas põrandale hakkas veri voolama.

Kohus leiab, et nimetatud tunnistaja ütlustest ilmneb selgelt, et hädakaitse seisundit ei

esinenud, kuna vahetut õigusvastast rünnet ei olnud ja seega ka kaitseseisundit. Kakluse vastaspooled seisis vastamisi, kannatanu ja süüdistatava vahel oli sõnelus ning süüdistatava

1-10-8409

9(12)

poolel osalenud isikud otsustasid rünnata ning I.S otsustas kasutada nuga. Tunnistaja ütlused ei kinnita I.S-i poolt väidetut, et esimesena ründas kannatanu

ning saalis oleks karjutud „löö mustlasi”. Seega on kohus seisukohal, et ei esinenud ka

olukorda, kus süüdistatav arvas ekslikult, et kaitseseisundit moodustavad asjaolud on

olemas. Kui isik asub end kaitsma teo vastu, mis ei seisa vahetult ees, on tegemist

ennakkaitsega ning hädakaitse on välistatud. Tunnistaja Xxx ütlustest ei nähtu, et

kannatanu oleks teinud midagi, mida saaks hinnata kui vahetut rünnet. Kohus on ka

seisukohal, et kaitsetahe ja hädakaitse puudub vastastikuses kakluses, kuna kaitsja ja ründaja rollid vahelduvad osapoolte kokkuleppel ning kummalgi ei teki kaitseseisundit.

Kohus leiab ka, et isegi kui jaatada hädakaitse olemasolu, siis oli tegemist hädakaitse

piiride ületamisega, kuna tulenevalt tunnistaja ütlustest oli nii süüdistatava poolel kolm isikut kui ka kannatanu poolel. Seega noa kasutamine süüdistatava poolt tõendatud viisil ilmselt ei vastanud ründe ohtlikkusele ning tal oli aega kaalutleda, millisesse kehapiirkonda

ründajat noaga lüüa. Kohus jõudis sellisele seisukohale arvestades ka tunnistaja Xxx`i ütluseid, mille kohaselt Xxx oli väga purjus, teda oleks võinud näpuga torgata ja ta oleks

kukkunud. Ka kannatanu kinnitas enda eeluurimisel antud ütlustes, et12.03.2010.a jõi ta kodus ära 0,5 liitrise pudeli viina. Baaris tellis ta endale õlut, aga endala kaasa võttis veel pudeli viina. Hakkas kõike seda tarviatama. Edasi sündmusi ei mäleta. Toibus alles haiglas, reanimatsioonis. Kohus on seega seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja I.S

pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Roman I.S süüdistatuna KarS § 263 p 1 järgi järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises

Roman I.S-i süüdistatakse selles, et ta oma tegudega pani toime

avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pannud vägivallaga, s.t. KarS § 263 p1 ettenähtud kuriteo.

Objektiivse koosseisu moodustab §-s 262 nimetatud teo-avalikus kohas teiste isikute rahu või

avaliku korra muu rikkumise-toimepanemine, mis on seotud vägivallaga. Õigushüvena

kaitstavat avalikku korda võib määratleda, kui tavadega, heade kommtega, normidega või

reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Baari Karina puhul oli seega tegemist avaliku kohaga.

Kohus leiab, et süüdistatava Roman I.S-i poolt avaliku korra raske rikkumine on

tõendatud tema enda kohtuistunil antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab ennast süüdi,

kahetseb, et tõukas inimest ja tekkis kaklus. Lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele

kinnitavad tema poolt nimetatud kuriteo toimepanemist ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt samuti võib ta lisada, et Roman osales samuti kakluses, kuid kuidas ja keda ta lõi,

tunnistaja ei näinud. Samuti on eelnimetatud tõenditega kooskõlas tunnistaja Xxx`i ütlused, mille kohaselt baaridaam näitas Romani nimelisele noormehele, kelle tunnistaja pidas kinni, kes samuti osales kakluses ja oli koos mustlase välimusega mehega. Samuti ta lisas, et

mustlane ja Romani nimeline mees istusid ühe laua taga ja jõid koos alkohoolseid jooke. Selle Romani nimelise noormehe pidasid nad kinni. Kinnipeetuks osutas Roman I.S. Ka kaassüüdistatava ütluste kohaselt tekkis konflikt Roman I.S-ini ja Xxxi vahel.

1-10-8409

10(12) Asjasse mittepuutuvate isikute või üldise õigusrahu häirimisega on tegemist siis, kui konflikti

lahendamisse saavad enda tahte vastaselt kaasatud ka kolmandad, asjasse mittepuutuvad

isikud. Kohus leiab, et ka see on tõendamist leidnud. Baaris oli peale kakluses osalejate ka

teisi külastajaid, nt tunnistajad Xxx, Xxx ja Xxx, kelle õigusrahu häiriti. Tunnistaja Xxx ütluste kohaselt tekkis sein pikkadest inimestest, nemad Veeraga tõusid püsti ja püüdsid

baarist väljuda, kuid mööda minnes polnud enam võimalik. Õudne oli. Üldise õigusrahu häirimist kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, mille kohaselt ta läks õue, kuna kõva kaklus oli, toolid lendasid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud see, et Roman I.S täitis oma tegevusega avaliku korra raske rikkumise objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane

pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks, et tema käitumine võib olulisel määral rikkuda teiste inimeste õigusrahu ning sellisest teadmisest lähtudes valitakse isikliku konflikti lahendamiseks koht ja viis, mis

võib kaasata ja kaasabki tahtevastaselt konflikti rohkem või vähem määratletud kõrvaliste isikute ringi. Kohus leiab, et Roman I.S pani avaliku korra raske rikkumise toime otsese

tahtlusega. KarS § 16 p 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et kasutades avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul vägivalda, pidi süüdistatav teadma, et rikub raskelt avalikku kord ja möönma seda.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et

Roman I.S pani talle inkrimineeritava kuriteo toime süüvõimelisena.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus põhjendatuks arvestada Roman I.S-i puhul puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelistena kuriteod, I.S esimese astme kuriteo ja Roman I.S teise astme kuriteo. Karistuse

mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistatust ning ka süüdistatavate süü astet kuritegude toimepanemisel.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi

vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK otsus nr 3-1-1-40-04). Sisuliselt tähendab see isiku suhtes teatud prognoosotsuse tegemist – kohus usub, et isik ei pane enam toime uusi õigusrikkumisi, mis võimaldabki jätta mõistetud karistuse täitmisele pööramata.

Süüdistatava I.S-i karistus

Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et I.S-i on varasemalt 3-l korral

karistatud kriminaalkorras (tl 128-133). Seega ei ole ta varasematest karistustest vajalikke

1-10-8409

11(12)

järeldusi teinud, mida tuleb arvestada karistuse mõistmisel karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel.

KarS § 118 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse nelja kuni

kaheteistaastase vangistusega. Kohus peab võimalikuks karistada I.S-i nimetatud kuriteo toimepanemise eest arvestades tema süü astet minimaalses määras. Kohus arvestab ka

seda, et kannatanul ei ole tema suhtes pretensioone, mis nähtub sellest, et ta ei soovinud

osaleda kohtuistingil ja selle kuriteo pani ta toime kaudse tahtlusega. Arvestades aga süüdistatava varasemat karistatust kriminaalkorras tuleb karistuse eesmärkide saavutamiseks karistada teda aga reaalse vangistusega. Kuna kohus vaatas kriminaalasja läbi lühimenetluses, siis tuleb I.S-ile mõistetavat karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja karistada I.S-i vangistusega 2 aastat ja 8 kuud. Karistusaega arvestada alates 13.03.2010.a.

Süüdistatava Roman I.S-i karistus

KarS § 263 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus leiab, arvestades Roman I.S-i süü suurust nimetatud kuriteo toimepanemisel ja seda, et tegemist on varasemalt kriminaalkorras 1-l korral karistatud isikuga (tl 135), kes pani

toime uue kuriteo katseajal, siis tuleb teda karistada vangistusega alla keskmist määra. Arvestades seda, et R. I.S omab legaalset sissetulekut ning tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last, siis kohus leiab, et teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude

toimepanemisest asendades vangistuse üldkasuliku tööga, mille tegemiseks andis ta

kohtuistungil nõusoleku. Kuna kohus vaatas asja läbi lühimenetluses, siis tuleb vähendada

KrMS § 238 lg 2 alusel Roman I.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada teda vangistusega 2 kuud ja 20 päeva. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses

viibitud aeg alates 13.03.2010.a kuni 14.03.2010.a, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 2 kuud ja 18 päeva vangistust. Suurendada KarS § 73 lg 4, § 65 lg 2

alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 20.09.2007.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (4 kuud vangistust) ning mõista liitkaristuseks 6 kuud ja 18 päeva vangistust.

Asendada KarS § 69 lg 1 alusel Roman I.S-ile mõistetud karistus, 6 kuud 18 päeva

vangistust, 396 tunni üldkasuliku tööga. Määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 15 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohustada KarS § 69 lg 4 alusel Roman I.S-ini üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule.

V Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 2,4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud,

tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup või võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus leiab, et asitõendid – nahkmantel, nahkpintsak, püksid, talve poolsaapad, mis asuvad

Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (16.06.2010.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 61), tagastada omanikule I.S-ile (ik xxx).

Süljeproov, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (16.06.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 61), hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

VI Menetluskulud

1-10-8409

12(12) Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel I.S-ilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub I.S-ilt väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista

süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Samuti tuleb KrMS §-de 175

lg 1 p 3 alusel I.S-ilt välja mõista ekspertiiside tegemisega kaasnenud kulud summas 22 640 krooni.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311-313, 315.

Mari-Liis Avikson Kohtunik