1-21-1170/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTõnu Alamaa on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.03.2021 otsusega KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
Legislator headnote
AI generated1-21-1170/18 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
2 15. detsember 2021
Kriminaalasi
nr 1-21-1170
Tartu
vangla
Viljandi
kriminaalhooldusosakonna
kriminaalhooldusametniku
erakorraline
ettekanne
taotlusega Tõnu Alamaale määratud karistuse täitmisele
pööramiseks
Kohtulahend
Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.03.2021 otsus T. Alamaa
süüdimõistmises KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, karistuseks vangistus
4 kuud, mida suurendatud 14.06.2019 Tartu Maakohtu otsusega
mõistetud ärakandmata karistuse võrra, liitkaristuseks vangistus
5 kuud ja 9 päeva, mis KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku
tööga 159 tundi, tähtajaga 1 aasta, kohustusega järgida ÜKT
tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli
nõudeid. KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel lisakohustused: mitte
tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas
sotsiaalprogrammis ning asuda tööle või võtta ennast arvele
Töötukassas 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Katseaja lõpp 25.03.2022.
Menetlustoiming
Taotluse lahendamine (kohtuistung 15.12.2021)
Kohtunik
Kadi Aavik
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse
kriminaalhooldusametnik
Vesta
Golding
(e-post:
Vesta.Golding@just.ee)
Kriminaalhooldusalune
TÕNU ALAMAA
isikukood: 39002064235; elukoht: xxxxxxxxxxx xx xx
xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
Rahuldada taotlus ja pöörata Tõnu Alamaale Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.03.2021
otsusega nr 1-21-1170 mõistetud liitkaristusest, s.o 5 kuud ja 9 päeva vangistust, ärakandmata
osa, s.o on 1 kuu ja 22 päeva vangistust, täitmisele.
Saata käesoleva määruse jõustumisel Tõnu Alamaale teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse
vanglasse peab isik karistuse kandmiseks ilmuma.
Edasikaebamise kord
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul
alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
1. Tõnu Alamaa on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.03.2021 otsusega KarS §
201 lg 2 p 1 järgi, karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust
14.06.2019 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o rahalise karistuse 150
päevamäära, s.o 480 eurot, ning 1 kuu ja 9 päeva vangistuse võrra, liitkaristuseks 5 kuud ja 9 päeva
vangistust. KarS § 64 lg 2 alusel otsustati viia rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 69 lg 1 alusel
asendati mõistetud vangistus 159 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta
alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on T. Alamaa kohustatud üldkasuliku töö
tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti määrati T.
Alamaale KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel järgnevad lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja
osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo
sooritamise riske ja asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 kuu jooksul alates
kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.03.2021.
2. Kriminaalhooldusametnik on 08.12.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande T. Alamaa kohta
(tl 1-30). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on T. Alamaa süstemaatiline kontrollnõuete
rikkumine ning ÜKT ajakavade täitmata jätmine.
3. Ettekande kohaselt ei ilmunud T. Alamaa 28.04.2021 registreerimisele, põhjustest eelnevalt ei
teavitanud. T. Alamaa põhjendas 28.04.2021 registreerimisele mittetulemist ehitustöödega.
11.08.2021 teavitas T. Alamaa, et on Saaremaal tööl, mistõttu ei saa tulla registreerimisele. Töötamise
registris puuduvad andmed, et isik sel ajal töötas, T. Alamaa ei ole esitanud muid töötamist
tõendavaid dokumente. Kokkulepitud registreerimisele 27.09.2021 kell 8.30 T. Alamaa ei ilmunud.
Isik helistas kell 13.00 ning põhjendas registreerimiskohustuse rikkumist, et viibis xxxxxxx eemal.
Kokku lepiti registreerimisaeg 28.09.2021. T. Alamaa helistas 28.09.2021, et on haigestunud ning
registreerimisele ei tule. Tõendi puudumist põhjendab seletuses samuti haigusega. Samuti helistas T.
Alamaa 27.10.2021 ja teavitas, et ei saa ootamatute tööülesannete tõttu ÜKT-d tegema minna.
Töötamise registris andmed töötamise kohta puuduvad, isik ei ole esitanud töölepingut. T. Alamaa ei
teostanud 8.11.2021-11.11.2021 ajakava järgi ÜKT tunde eelnevalt põhjustest juhendajat ja
ametnikku teavitamata, sel ajal ÜKT ajakava isiku seletuse järgi täitmata alkoholijoobe tõttu. Isik ei
ilmunud 16.11.2021 registreerimisele, eelnevalt ei teavitanud ning registreerimiskohustuse rikkumist
põhjendas isik suusõnaliselt alkoholitarbimise tsükliga. T. Alamaa ÜKT ajakava 23.11.2021-
26.11.2021 ei täitnud. Ajakava täitmata jätmist põhjendas isik töötamisega.
4. Esmakohtumine T. Alamaaga toimus 31.03.2021, kus isikule selgitati põhjalikult kohtuotsusest
tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Hooldusalune tutvus ja allkirjastas „Süüdlase õigused ja
kohustused üldkasuliku töö tegemisel“. Kokku on toimunud 5 registreerimist, millest ühele ilmus isik
alkoholi tarvitamise tunnustega ning ühel korral hilines 15 minutit. Kolmel korral ei ilmunud T.
Alamaa registreerimisele, eelnevalt põhjustest teavitamata. T. Alamaa põhjendas 28.04.2021
mittetulemist ehitustöödega. Ametnik reageeris hoiatusega (tl 24), sest puudusid tõendid kas üldse ja
kus ehitustööd toimusid. Korralisel registreerimisel 31.05.2021 kontrolliti T. Alamaa kohustust mitte
tarvitada alkoholi täitmist. T. Alamaa väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,384 mg/l, ametnik
reageeris hoiatusega (tl 23). T. Alamaa helistas 28.09.2021, et ei saa registreerimisele tulla, sest on
haige. Hooldusalusele selgitati, et tervenedes on kohustus esitada arstitõend. T. Alamaa seda teinud
ei ole. Isik ei ilmunud 16.11.2021 registreerimisele eelnevalt põhjustest teavitamata. T. Alamaa ilmus
17.11.2021 esindusse, ametnik võttis isiku vastu, et võtta isikult seletused, miks hooldusalune ei ole
täitnud ÜKT ajakavasid ning ei ilmunud 16.11.2021 registreerimisele. Suusõnaliselt põhjendas T.
Alamaa mitteilmumist alkoholijoobega. Esmakohtumisel valiti ÜKT tegemise kohaks MTÜ Töötoad,
juhendajaks Mati Tuuksam. Koostati ÜKT ajakava 13 ÜKT tunni sooritamiseks. Arvestades ÜKT
üldist ajakava on T. Alamaale koostatud kokku 11 ajakava. Perioodidel 12.04-13.04.2021, 17.05-
18.05.2021, 17.06-30.06.2021, 05.07-26.07.2021, 23.08-24.08.2021 sooritas T. Alamaa ÜKT tunnid
ajakava järgselt. Registreerimisel 19.10.2021 koostati ÜKT ajakava perioodiks 26.10-27.10.2021.
Isik ei läinud 26.10.2021 MTÜ Töötubadesse ÜKT tunde tegema. Hooldusalune helistas ametnikule
ning väidetavalt ka juhendajale, et läheb Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse vastuvõtule ning
kolmepoolselt lepiti kokku, et isik teeb ÜKT tunnid 28.10.2021. SA Viljandi Haigla on saatnud
kinnituse, et T. Alamaa pöördus vastuvõtule 26.10.2021 (tl 26-27). T. Alamaa andis 27.10.2021 kell
09:00 telefonitsi ametnikule teada, et ootamatute tööülesannete tõttu ei saa ta sel nädalal üldkasuliku
töö tunde sooritada ning talle koostati uus ajakava 08.11-11.11.2021. Töötamise registris T. Alamaa
kohta sel perioodil kannet tehtud ei ole, isikule on selgitatud, et mitteametlik töötamine ei ole
aktsepteeritav ning ei anna õigust ÜKT ajakava täitmiseks. Eesti Töötukassa vastusest päringule
nähtub, et T. Alamaa on alates 18.12.2020 siiani töötuna arvel (tl 28-29). T. Alamaa 08.11-
11.11.2021 ÜKT ajakava järgi määratud tunde ei teinud ning 17.11.2021 antud seletuses põhjendas
hooldusalune ajakava täitmata jätmist alkoholijoobega, seda vaatamata kohtu poolt määratud
kohustusele
mitte
tarvitada
alkoholi
(tl
21).
Samal
kohtumisel
koostati
ÜKT
ajakava perioodiks 23.11-26.11.2021, mille järgi tuli sooritada 30 ÜKT tundi. MTÜ Töötoad
juhendaja M. Tuuksam helistas 23.11.2021 kell 10:30 ning andis teada, et T. Alamaa ei ilmunud
sooritama ÜKT tunde, telefoni teel kättesaadav ei olnud. Samuti ei läinud ta ÜKT tunde tegema
järgnevatel, ajakavas ettenähtud kuupäevadel. T. Alamaa helistas 2.12.2021 ametnikule, et kokku
leppida registreerimisaeg ÜKT ajakava koostamiseks. Isik lubas registreerimisele kaasa
võtta töölepingu. Samal õhtul viidi T. Jõhvi politsei poolt kaasa kahtlustuse asjaolude
väljaselgitamiseks. T. Alamaa tuli 06.12.2021 esindusse. Isik selgitas, et ajakava 23.11- 26.11.2021
ei täitnud töökohustuste tõttu. Hooldusalune lubas töölepingu esitada 7.12.2021. Koostatud ajakava
ÜKT tundide sooritamiseks 07.12-13.12.2021 MTÜ-s töötoad. T. Alamaa 7.12.2021 töölepingut
ametnikule ei esitanud. Töötamise registri 07.12.2021 andmetel on T. Alamaa viimati töölepingu
alusel töötanud aastal 2018. Kokku on T. Alamaa sooritanud 73 üldkasuliku töö tundi. Sooritamata
on 86 ÜKT tundi.
5. Kokkuvõtlikult leiab kriminaalhooldusametnik, et T. Alamaa karistus tuleb pöörata täitmisele.
Kohus on andnud T. Alamaale võimaluse kanda karistus vabaduses üldkasuliku töö tunde tehes ning
kohustanud teda ÜKT tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Isik on teadlik, et tal on kohustused ja nõuded, mida tuleb täita. T. Alamaa on rikkunud kohustust
mitte tarvitada alkoholi – tulnud registreerimisele alkoholi tarvitamise tunnustega. Isik on
väljendanud seisukohta, et alkoholi tarvitamine on ÜKT ajakava täitmisest olulisem. Isiku ükskõikset
suhtumist kontrollnõuete täitmisse näitab ilmekalt registreerimiskohustuse süstemaatiline rikkumine
või lausa kohustuse eiramine. Kirjalikud hoiatused ei näi olevat talle mõjunud. Tähelepanuväärne on
seegi, et T. Alamaa on varasemalt vangistuses viibinud, kuid isegi võimalus kinnipidamiskohta tagasi
sattuda ei ole pannud teda kohtu poolt määratud kohustusi ja kontrollnõudeid täitma. Eeltoodust
tulenevalt ei ole kohtu antud võimalus karistust vabaduses kanda T. Alamaa käitumise
õiguskuulekuse suunas korrigeerimisel sobiv meede. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku T. Alamaale
mõistetud karistuse kandmata osa 86 ÜKT tundi täitmisele pöörata.
KOHTUISTUNG 15.12.2021
6. Süüdimõistetu T. Alamaa istungile kaitsjat ei taotlenud ja avaldas kohtuistungil kokkuvõtlikult, et
ei soovi karistuse täitmisele pööramist. T. Alamaa avaldas mh, et ta ei saa ametlikku tööd teha, sest
kohtutäitur võtaks temalt siis kõik raha ära. Alkoholijoovet põhjendas ta aastase lapse sünnipäeva
pidamisega ning sugulase matusega. Arstid talle tõendeid haigestumise kohta ei väljasta. Samuti ei
pidanud ta õigeks, et peaks hakkama ametnikule töölepinguid võltsima. T. Alamaa märkis istungil
samuti, et varasemalt on tema kriminaalhooldused kulgenud probleemideta.
7. Kriminaalhooldusametnik jäi kirjaliku ettepaneku juurde, esitades täiendavate tõenditena
üldkasuliku töö 6.12.2021 ajakava (tl 33) ja 13.12.2021 arvestuslehe (tl 34) koopiad ning T. Alamaa
30.04.2021
seletuse
(tl
35)
28.04.2021
registreerimisele
mittejõudmise
kohta.
Kriminaalhooldusametniku sõnul on isikul kohtuistungi seisuga tegemata 52 tundi ÜKT-d.
KOHTU PÕHJENDUSED
8. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule
erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt KarS § 75 lg-le
2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele
pööramiseks. KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi
kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult
hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule,
pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele
mõistetud vangistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Vangistuse täitmisele
pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub
ühe päeva vangistusega.
9. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut, rikkumiste
kirjeldust ning T. Alamaa ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitusi on kohus
seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus tuleb rahuldada.
10. Ettekandest nähtub, et T. Alamaa on korduvalt suhtunud ükskõikselt talle käitumiskontrolli
ajaks määratud lisakohustusse mitte tarvitada alkoholi, kuigi talle on antud võimalus kanda
tingimuslikku karistust vabaduses. Ühel juhul on rikkumine tuvastatud ja vormistatud protokolliga (tl
25-25p), teisel juhul on T. Alamaa seda ise seletuses tunnistanud (tl 21). Kohus on seisukohal, et juba
see rikkumine on piisavalt tõsine ja aktsepteeritavad ei ole ka süüdimõistetu õigustavad selgitused.
Samuti on T. Alamaa jätnud korduvalt mõjuva põhjuseta ja ette teatamata ilmumata
kriminaalhooldusosakonda ja ÜKT tegemisele. Lisaks on T. Alamaa formaalselt täitnud kohustuse
registreerida end arvele Töötukassas (tl 28-29), kuid sellele vaatamata jätkanud mitteametlike
juhutöödega. Samas ei ole asjaolu kohta, et T. Alamaa on tõepoolest töötanud, kohtu ega
kriminaalhooldusametnikuni mistahes tõendeid jõudnud. Kohtuotsusega määratud tööga hõivatuse
kohustuse mõte ei ole selles, et isik võtab end Töötukassas arvele, jätkates samas töötamist
mitteametlikult. Lisaks peab arvestama, et töökoha vahetusele peab KarS § 75 lg 1 p 5 kohaselt
eelnema ametniku eelnev luba. Kriminaalhooldusametnikel peab olema võimalik kontrollida KarS §
75 lg 1 p 3 täitmist, st kriminaalhooldusalune peab esitama usaldusväärse ülevaate enda
elatusvahendite, sh töö eest saadud palga, kohta. Seega pole mitteametlik töötamine, eriti
käitumiskontrolli ajal, kohtu hinnangul mõeldav ega lubatav. On tuvastatav, et T. Alamaa on kätte
saanud 30.06.2021 hoiatuse 31.05.2021 toimunud rikkumise (alkoholijoobes registreerimisele tulek)
kohta (tl 23). Sellele vaatamata on T. Alamaa jätkanud kontrollnõuete rikkumist. T. Alamaa
usaldusväärsust käitumiskontrolliga korrektselt jätkata kõigutab ka tema ebatõene avaldus kohtule,
mille järgi ei ole tal varasemalt käitumiskontrolliga tõsiseid probleeme olnud ja need on kulgenud
tema sõnul väga hästi (vt 15.12.2021 kohtuistungi protokoll). Kohtute Infosüsteemist (KIS) nähtub,
et eelmisel aastal on kohus T. Alamaa rikkumiste tõttu pööranud talle määratud karistuse täitmisele
(Tartu Maakohtu 13.04.2020 määrus nr 1-19-4891), sealjuures on olnud probleemideks
sotsiaalprogrammi tundi ilmumine alkoholijoobes, registreerimiskohustuse rikkumine, kohtu poolt
määratud alalises elukohas mitte elamine, ametniku loata elukoha vahetamine. Eeltoodu iseloomustab
kohtu hinnangul T. Alamaa iseteadlikku ja üleolevat suhtumist käitumiskontrolli ja kohtuotsusega
määratud nõuete täitmisesse ning ei tekita veendumust, et käitumiskontrolliga oleks võimalik
probleemivabalt jätkata. Seetõttu on kohus seisukohal, et T. Alamaa ei ole võimeline ega motiveeritud
täitma kõiki talle Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.03.2021 otsusega määratud kohustusi ja tema
puhul ei ole kriminaalhoolduse edaspidine teostamine tulemuslik ning ärakandmata karistus tuleb
täitmisele pöörata. Kuna T. Alamaal on käesolevaks hetkeks sooritamata 52 üldkasuliku töö tundi,
vastab sellele KarS § 69 lg 1 kohaselt 52 päeva, s.o 1 kuu ja 22 päeva, vangistust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadi Aavik
kohtunik