3-21-2474/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2474

Haldusasi

RK Teeninduse OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni

19.10.2021

otsuse

vaidlustusasjas

nr

166-21/226132

tühistamise nõudes ja Baltic Restaurants Estonia AS

vaidlustuse rahuldamata jätmise nõudes

Vaidlustus riigihangete

vaidlustuskomisjonis

Baltic Restaurants Estonia AS-i vaidlustus Tallinna Reaalkooli

riigihankes

„Masstoitlustusteenuse

osutamine

Tallinna

Reaalkoolis“ (viitenumber 226132) RK Teeninduse OÜ

pakkumuse

edukaks

tunnistamise

otsuse

kehtetuks

tunnistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kolmas isik (kaebuse esitaja halduskohtus) – RK Teeninduse

OÜ, lepinguline esindaja advokaat Priit Kala

Kaebaja (vaidlustuse esitaja) – Baltic Restaurants Estonia AS –

lepinguline esindaja vandeadvokaat Sandor Elias

Vastustaja – Tallinna Reaalkool, volitatud esindaja Kent

Märjamaa

Asja läbivaatamise vorm

01.12.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada menetlus kinniseks Tallinna Reaalkooli poolt kohtule 24.11.2021 esitatud

menetlusdokumendile (dtl 363-376, faili nimi „seisukoht 3-21-2474 fin (ärisaladus)“.

2. Piirata kaebaja ja kolmanda isiku juurdepääsu kinniseks kuulutatud infole ning

avaldada kaebajale ja kolmandale isikule vastustaja 24.11.2021 seisukoht viisil, kus

ärisaladus on kinni kaetud.

3. Rahuldada RK Teeninduse OÜ kaebus ja tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni

19.10.2021 otsus vaidlustusasjas nr 166-21/226132.

4. Teha asjas uus otsus, millega jätta Baltic Restaurants Estonia AS vaidlustus rahuldamata.

5. Mõista Baltic Restaurants Estonia AS-ilt välja RK Teeninduse OÜ kasuks menetluskulud

kokku 5228 eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3-21-2474

2(15)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2021, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud,

et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas

ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.08.2020 avaldas Tallinna Reaalkool (hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Masstoitlustusteenuse osutamine Tallinna Reaalkoolis”

(viitenumber 226132) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid,

sealhulgas dokumendi „Masstoitlustusteenuse osutamine Alusdokumendid“ (RHAD).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 25.01.2021, esitasid pakkumused 3 pakkujat – Baltic Restaurants

Estonia AS, RK Teeninduse OÜ ja P. Dussmann Eesti OÜ.

3. Tallinna Reaalkooli direktori 22.06.2021 käskkirjaga nr 1-6/23 tunnistas hankija Baltic Restaurants

Estonia AS-i, P. Dussmann Eesti OÜ ja RK Teeninduse OÜ pakkumused vastavaks; RK Teeninduse

OÜ pakkumuse edukaks ja tunnistas RK Teeninduse OÜ, kvalifitseerimise tingimustele vastavaks.

4. Baltic Restaurants Estonia AS esitas Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

22.06.2021 käskkirjale osas, milles hankija tunnistas edukaks RK Teeninduse OÜ pakkumuse ning jättis

RK Teeninduse OÜ menetlusest kõrvaldamata.

5. VAKO rahuldas 30.07.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 126-21/226132 vaidlustuse osaliselt ja

tunnistas kehtetuks hankija otsuse, millega tunnistati RK Teeninduse OÜ pakkumus edukaks.

6. Hankija tunnistas direktori 10.09.2021 käskkirja nr 1-6/01 p-is 1 edukaks RK Teeninduse OÜ

pakkumuse.

7. Baltic Restaurants Estonia AS esitas VAKO-le vaidlustuse, milles taotles hankija 10.09.2021

käskkirja nr 1-6/01 p-i 1 kehtetuks tunnistamist.

8. VAKO rahuldas 19.01.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 166-21/226132 Baltic Restaurants Estonia

AS-i vaidlustuse ning tunnistas kehtetuks hankija 10.09.2021 käskkirja nr 1-6/01 p-i 1.

9. 29.10.2021 saabus Tallinna Halduskohtule RK Teeninduse OÜ kaebus VAKO 19.01.2021 otsuse

tühistamiseks.

10. Kohus võttis 01.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse ning luges menetlusosalisteks

halduskohtus: kaebaja (vaidlustaja VAKO-s) - Baltic Restaurants Estonia AS; vastustaja (hankija)

Tallinna Reaalkool; kolmas isik (halduskohtule kaebuse esitaja) – RK Teeninduse OÜ.

11. Baltic Restaurants Estonia AS ja vastustaja esitasid vastused kaebusele 08.11.2021.

12. 15.11.2021 teavitas RK Teeninduse OÜ, et pikendab riigihankes esitatud pakkumuse jõusoleku

tähtaega kuni 31.01.2022.

13. Menetlusosalised esitasid kohtule täiendavad seisukohad 24.11.2021.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

RK Teeninduse OÜ seisukoht

14. RK Teeninduse OÜ (RKT) leiab, et hankija 10.09.2021 käskkirjas tehtud otsused, mille hankija

tunnistas edukaks RKT pakkumuse, on õiguspärased ja põhjendatud, olles tehtud hankija poolt

nõuetekohaselt korraldatud riigihanke hankemenetluse käigus, mistõttu puudub alus hankija 10.09.2021

käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. VAKO otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Seejuures märgib

3-21-2474

3(15)

RKT, et ei vaidlusta VAKO otsuse punktide 12; 13; 14.2; 14.3; 15.1 ja 15.2 põhjendusi, kuid ei nõustu

järgmiste VAKO otsuste põhjendustega:

14.1. otsuse p 14.4, mille kohaselt ei ole kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava eest antavate

hindepunktide andmise põhjendused RHAD-s täpselt kirjeldatud;

14.2. otsuse p-s 15.3, mille kohaselt ei ole hindamine RHAD p 8.4.6. ja 8.7.6. hindamiskriteeriumi

(kontseptsioon) alusel toimunud õiguspäraselt, sest: (a) kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuse

hindamine kategooria 1 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav ning (b) vaidlustaja pakkumuse

hindamine kategooria 3 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav;

14.3. otsuse p 15.4, mille kohaselt ei ole hindamine RHAD p 8.4.7. ja 8.7.7. hindamiskriteeriumi

(teenuse osutamise kava) alusel toimunud õiguspäraselt sest; (a) RK Teeninduse OÜ ja Baltic

Restaurants Estonia AS pakkumuse hindamine kategooria 1 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav,

(b) RK Teeninduse OÜ pakkumuse hindamine kategooria 2 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav

ning (c) RK Teeninduse OÜ ja Baltic Restaurants Estonia AS pakkumuse hindamine kategooria 5 alusel

ei ole põhjendatud ja kontrollitav.

15. VAKO otsus on vastuoluline, sest ühelt poolt heidab VAKO hankijale seoses 10.09.2021 käskkirja

põhjendustega ette üldisust, kasutades teiselt poolt ise samasuguseid üldiseid ja täpsustamata

põhjendusi nagu „põhjendustest ei tulene see“, „põhjendustest ei nähtu“, „jääb selgusetuks“, „pole

arusaadav“ jne. Erinevate ühes dokumendis sisalduvate kaalutlusotsuste kontekstis ei saa olla nii, et kui

hankija hindamiskomisjoni liige on põhjendanud tema poolt pakkumusele antavat hinnet nt, et „kavast

on raske aru saada“, siis käsitleb VAKO seda hankija puhul põhjendamisveana, samas kui VAKO enda

otsuse põhjenduseks on „jääb selgusetuks“ või „pole arusaadav“ justkui piisav.

16. VAKO on otsust tehes jätnud täielikult arvestamata, et vaidlusaluste hindamiskriteeriumite näol

ongi tegemist hinnanguliste hindamiskriteeriumitega, mille puhul viiakse hindamine küll läbi

objektiivsete parameetrite alusel, kuid kus hindajate mõningane subjektiivsus on õiguspärane ja

aktsepteeritav. Muud moodi ei oleks selliste hindamisobjektide hindamine põhimõtteliselt mõeldav.Ei

saa jaatada võimalust, et riigihangetega ei olekski lubatav osta tooteid või teenuseid, mille hindamine

eeldab mingisugustki subjektiivset elementi.

17. Üks olulisemaid ebakõlasid ja defekte VAKO otsuses seisneb järgnevas. VAKO ei nõustunud Baltic

Restaurants Estonia AS-iga (BRE), et kõnesolevates RHAD p-ides on kehtestud suhteline võrdlev

hindamismetoodika ning jagas nii hankija kui RKT seisukohta, et RHAD-st tulenevalt on lubatud ja

võimalik hinnata riigihankes esitatud pakkumusi absoluutskaalal üksnes nende hindamistabelite alusel

ainult iga pakkumust individuaalselt hinnates (VAKO otsuse p 14.3). Vaatamata sellele leidis VAKO,

et BRE vaidlustuses on põhjendamiskoormus vaidlustaja poolt täidetud. Tegelikult asus VAKO pigem

täitma BRE asemel viimase põhjendamiskoormust.

18. VAKO on jätnud tähelepanuta ja eksib selles, et hankija hindamiskomisjoni liikmed hindasid igaüks

pakkumusi eraldi individuaalselt, sh andes nii hindeid eraldi, kui ka põhjendades neid eraldi. Seda

arvestades on näiteks mõistetamatu VAKO arutelu teemal, miks ühel juhul saab väga põhjalikult läbi

mõeldud kava 3, teisel juhul 5 hindepunkti jms VAKO ei ole õigesti aru saanud, kuidas hankija

hindamiskomisjon hindamist läbi viis. VAKO on üritanud hankija hindamiskomisjoni liikmete

põhjendusi kuidagi kunstlikult liita ja kokku kirjutada üheks nn hankija põhjenduseks. Kui VAKO

leidis, et hankija hindamiskomisjoni liikmete põhjendused on puudulikud, siis tulnuks ka täpselt ja

detailselt esile tuua põhjendused, millise hankija hindamiskomisjoni liikme milline põhjendus (st

millises kategoorias) on VAKO arvates ebapiisav ning milles täpsemalt seisneb selle põhjenduse

ebapiisavus ja vastuolu RHAD hindamiskriteeriumitega. Sisuliselt ei lähene VAKO hindamise

põhjendatusele ja kontrollitavusele tervikuna, vaid keskendub kontekstist välja rebitud üksikute lausete

otsimisele ja kritiseerimisele.

19. VAKO otsuse motivatsioon on seetõttu üllatav. Menetlusosalistel ei olnud tegelikult võimalik sellise

VAKO argumentatsiooni suhtes vaidlustusmenetluse kestel omapoolseid seisukohti esitada. Sellest

3-21-2474

4(15)

tulenevalt on ebaõige heita hankijale ette, et viimane ei ole vaidlustusmenetluse jooksul oma

hindamiskomisjoni põhjendusi täiendavalt selgitanud.

20. VAKO ei ole arvestanud ka seda, et mitme erineva hindamiskomisjoni liikme poolt eraldi

individuaalselt hinnatuna antud hindepunktide aritmeetilise keskmise kaudu saavutatakse erinevate

isikute ja arvamuse kaudu hindamisele täiendav objektiivne mõõde. Teisisõnu ei otsusta lõplikke

hindepunkte mingi üks määrav muutuja vaid nö. arvamuste paljusus tagabki selle, et hindamiskomisjoni

liikmete hinnete aritmeeilise keskmise kaudu kujunevad lõplikud hindepunktid annavad maksimaalselt

objektiivse tulemuse. Isegi kui mõni üksik hindamiskomisjoni liikme põhjendus ei ole VAKO

standarditest lähtuvalt nö. ideaalne, ei saa väita, et eranditult kogu hindamine on olnud põhjendamatu

ja kontrollimatu. Seda olukorras kus hankija hindamiskomisjon on kooskõlas RHAD-ga kõikidele

pakkujatele eelnevalt teadaolevalt moodustatud hankija õpetajatest, st pedagoogidest.

21. Vaadates RHAD-s vaatlusaluseid hindamiskriteeriumeid, on võimatu nõustuda VAKO seisukohaga,

et antud riigihankes ei ole kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava eest antavate hindepunktide

andmise põhjendused RHAD-s täpselt kirjeldatud ning tegemist on üldsõnaliste hindepunktide andmise

alustega. Kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava eest antavate hindepunktide andmise põhjendused

on kirjeldatud piisavalt täpselt selleks, et tagada koostoimes hankija hindamiskomisjoni liikmete poolt

hindamisel antud põhjendustega piisav läbipaistvus ja kontrollitavus. Hankija hindamiskomisjoni

liikmete põhjenduste pinnalt on arusaadav ja jälgitav miks hankija ja hankija hindamiskomisjoni

liikmed on pakkumustele sellised hindepunktid omistanud. Hankija tegevus pakkumuste hindamisel on

kontrollitav, läbipaistev ja põhjendatud ning sisuliselt õige.

22. BRE on nii vaidlustusmenetluses kui kohtumenetluses esitanud alusetuid etteheiteid väidetavast

RKT ja hankija tavatult tihedast omavahelisest seosest. Vastavad BRE vihjed on kohatud ja täiesti

põhjendamatud. BRE poolt osundatud erinevad varasemad menetlused ei ole käesoleva vaidluse ese

ning nende varasemate menetluste pinnalt BRE poolt tuletatud järeldused on meelevaldsed. See, et

hankijale riigihanke esemeks olevat teenust varasemalt osutanud ettevõte osaleb ka uue hankelepingu

sõlmimisele suunatud riigihankes, ei ole midagi tavapäratut ega RHS-iga keelatut. Samuti ei tähenda

see vähimalgi määral seda, et sellises riigihankes tehtud hankija otsusele kohalduksid mingisugused

kõrgemad ja põhjalikumad kontrollimise põhimõtted.

Hankija, Tallinna Reaalkooli seisukoht

23. Hankija leiab, et kaebus tuleks rahuldada ja vaidlustatud VAKO otsus tühistada. Hankija käskkiri

kui haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning käskkiri on piisavalt

motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult.

23.1. Hankija ei nõustu VAKOga, et käesoleval juhul on RHAD-s toodud hindamiskriteeriumid väga

üldised ning seetõttu pidanuks hankija hankemenetluses tehtud põhjendusi oluliselt täiendama. VAKO

otsus on ka otseses vastuolus varasema VAKO praktikaga. Varasemas praktikas on VAKO asunud

seisukohale, et vaidlustusmenetluses saab hindepunktide omistamise õiguspärasuse kontroll piirduda

üksnes nende asjaolude paikapidavuse kontrolliga, mida vaidlustaja on kontseptsioonile hindepunktide

vähendamisel (omistamata jätmisel) ette heitnud ja milliste etteheidete kohatust on vaidlustaja

vaidlustuses väitnud. Käesoleval juhul ei sisaldanud vaidlustus mitte konkreetseid ja sisulisi etteheiteid,

vaid üldsõnalisi etteheiteid, mis sisuliselt hindamiskomisjoni põhjendusi ümber ei lükanud. Seega

puudus hankijal mõistlik vajadus hindepunktide andmist täiendavalt motiveerida vaidlustusmenetluses.

Kuivõrd VAKO ei selgitanud eelnevalt, et hankija peab oma otsust täiendavalt vaidlustusmenetluses

põhjendama, on VAKO otsus selles osas üllatuslik.

23.2. Vastustaja leiab jätkuvalt, et käskkirja osisteks olevad hankekomisjoni viie liikme poolt eraldi ja

teistest hankekomisjoni liikmetest sõltumatult toitlustuskontseptsioonidele ja teenuse osutamise

kavadele antud üksikud hindepunktid (kõik 5 hankekomisjoni liiget andsid vastavaid hindepunkte

kokku 8 alakriteeriumi/ kategooria lõikes, kokku seega 40 hinnangut) on asjakohased ja piisavalt

põhjendatud. Kõik vastavad hinnangud eraldi võetuna vastavad vähemalt põhjendamise minimaalsetele

3-21-2474

5(15)

nõudmistele ja tagavad käskkirja kui haldusakti piisava läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Vastavaid

hindamistulemusi saab ja tuleb vajadusel kontrollida nii RHAD toodud hinnete kirjelduste kui ka

hankekomisjoni liikmete poolt esitatud täiendavate selgitustele tuginedes. Sellist analüüsi VAKO otsus

vastustaja hinnangul ei sisalda.

23.3. Riigikohus on sedastanud, et isegi kui on tegemist üle rahvusvahelise piirmäära avatud hankega,

ei saa väärtuspõhise hindamiskriteeriumi puhul subjektiivsust täielikult välistada. Samuti on VAKO

praktikas varasemalt leitud, et riigihanke komisjoni kaasamisel ja hinnanguliste hindamiskriteeriumide

kasutamisel on paratamatu, et kõik riigihanke komisjoni liikmed ei omista pakkumustele täpselt sama

arvu punkte samadel põhjendustel (või ei jäta neid omistama) ning vaidlustuskomisjon ei pea

hindamiskomisjoni otsuste kontrollimisel uurima, kuidas kujunes üksikute komisjoni liikmete

seisukoht.

23.4. Asjaolu, et vaidlustajat või antud asjaoludel vaidlustaja asemele asunud VAKO-t ei veena ühe või

teise hankekomisjoni üksiku liikme poolt antud hindepunkti selgitused, ei tähenda seda, et käskkirja

põhjendus tervikuna ei vastaks seadusega nõutud ja riigihangete valdkonna kohtupraktika

miinimumstandardile.

24. VAKO-le ei olnud arusaadavad osa hankekomisjoni liikmete poolt esitatud põhjendustest

toitlustuskontseptsioonide hindamisel alamkriteeriumite/ kategooriate 1 ja 3 osas. Kategooria 2 osas,

samuti hindepunktide summeerimise ja väärtuspunktideks teisendamise osas VAKOl vastustajale

etteheiteid ei ole.

25. Kontseptsiooni kategooria 1 (õpilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamine) osas leiab

VAKO, et hankekomisjoni liikmete poolt RKT-le antud üksikute hindepunktide (3, 5, 5, 5 ja 5) õigsust

ei ole võimalik kontrollida, kuivõrd puuduvad konkreetsed viited asjaoludele, millest lähtuvalt need

hinnangud on antud.

25.1.1. Vastustaja osundab sellele, et RHAD punkt 8.7.6.3 nägi vaatlusaluse kategooria puhul ette

kolme aspekti hindamist: (a) kontseptsiooni läbimõeldus ja haakuvus kooli eesmärkidega; (b)

kontseptsiooni mõju õpilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamisele; ja (c) kontseptsiooni

lähtumine „Eesti toitumis- ja liikumissoovitustest“ ning sellega haakuvus.

25.1.2. Kuivõrd VAKO ei ole oma otsuses selgitanud, millise konkreetse hankekomisjoni liikme

hinnangut ta antud asjaolude kontrollimatuks ja sellisena ebaõigeks peab ja millist esile toodud

seisukohta millisele konkreetsele hankekomisjoni liikmele omistab, on vastustajal raskendatud esile

toodud lausete täiendav põhjalikum selgitamine. Eeldades, et selles kontekstis viitab VAKO

hankekomisjoni liikme K. Kurimi hinnangule jääb arusaamatuks nii see, miks VAKO on esile tõstnud

just selle osa K. Kurimi põhjendustest pidades seda kontrollimatuks ja oluliseks kaalutlusveaks, kuid ei

ole pidanud vajalikuks analüüsida K. Kurimi poolt esitatud vastavat põhjendust tervikuna.

25.1.3. Vaatlusaluse kategooria puhul on VAKO otsuse kohaselt kontrollimatud ka BRE-le antud kõik

hindepunktid (3, 1, 3 ja 1). VAKO hinnangul puudub põhjendustes selgitus piisava ülevaate puudumise

kohta ja selle kohta, millest kavas on raske aru saada; nimetamata on kooli vajadused, mida vaidlustaja

ei ole mõistnud ning mis on esitatud kavas ebaoluline ja mida ei ole võimalik ellu viia. Kuivõrd VAKO

ei ole oma otsuses ka selle küsimuse osas selgitanud, millise hankekomisjoni konkreetse liikme

hinnangut ta antud asjaolude kontrollimatuks ja sellisena ebaõigeks peab ja millist esile toodud

seisukohta millisele konkreetsele hankekomisjoni liikmele omistab, on vastustajal raskendatud VAKO

otsuses toodud lausendite täiendav põhjalikum selgitamine. Vastustaja osundab sellele, et ka antud juhul

ei ole VAKO analüüsinud hankekomisjoni konkreetsete liikmete terviklikke seisukohti vaid on

piirdunud mõnele kontekstist välja rebitud lausejupile ja nende mõistetamatuks jäämisele viitamisega.

25.2. Kontseptsiooni kategooria 3 (hankija koolitraditsioonide toetamine) osas leiab VAKO, et kõikide

hankekomisjoni liikmete poolt RKT-le antud üksikud hindepunktid vastavad RHAD-s sätestatule ja

põhjendused on arusaadavad. Samas VAKO otsuse kohaselt ei ole hankekomisjoni liikmed BRE

toitlustuskontseptsioonile selles kategoorias antud hindepunktide andmisel piisavalt selgitanud miks

3-21-2474

6(15)

komisjoni liikmed leiavad, et kontseptsioon ei haaku koolitraditsioonidega ning toetab neid vähe.

Lisaks on VAKO otsuse kohaselt ebaselge suur erinevus BRE-le kategooriates 2 ja 3 antud punktide

vahel.

25.2.1. Vastustaja osundab sellele, et RHAD punkt 8.7.6.3 nägi vaatlusaluse kategooria puhul ette

kolme aspekti hindamist: (a) kuivõrd kontseptsioon toetab koolitraditsioone ja haakub nendega; (b)

kuivõrd kontseptsioon toetab hankijal toetada koolitraditsioone; ja (c) kuivõrd kontseptsioon lähtub

hankija koolitraditsioonidest ning haakub nendega.

25.2.2. Näiteks seisukoht “haakub vähesel määral koolitraditsioonidega ning toetab neid vähe“ on

vastustaja hinnangul arusaadav ning vastab arusaadavalt vaatlusaluse kategooria 3 kirjeldustele.

Eeldades, et selles kontekstis viitab VAKO hankekomisjoni liikme K. Matti hinnangule, jääb

arusaamatuks ka see, miks VAKO pidas kontrollimatuks just vaatlusaluse põhjenduse nimetatud osa,

kuid ei ole pidanud vajalikuks analüüsida vastavat põhjendust tervikuna. Selguse huvides toob

vastustaja vastava põhjenduse siinkohal ära tervikuna: “mainitud ei ole Reaalkooli väga olulisi

traditsioonilisi üritusi (märgiaktused, ballid, Reaali poisi päev), vaid pakutud on hoopis teistsuguseid

ning Reaalkooli traditsioonidega mittehaakuvaid üritusi. Kontseptsioon haakub vähesel määral

koolitraditsioonidega ning toetab neid vähe.“. K. Matti vaatlusalune seisukoht on kooskõlas RHAD

punktis 8.7.6.3 sätestatud kategooria 3 vastavate kirjeldustega ning selle põhjal on mõistev, miks on

K. Matt andis BRE toitlustuskontseptsioonile vaatlusaluses kategooria osas 1 hindepunkti. Samale

seisukohale võib asuda ka kõikide teiste VAKO poolt kontekstist välja rebitud üksikute lausete ja

hankekomisjoni liikmete põhjenduste ning hindepunktide osas.

25.3. Lisaks esineb VAKO otsuse kohaselt ilmne kaalutlusviga selles, et vaidlustajale kategooriates 2

ja 3 antud punktide vahel olukorras, kus vaidlustaja toitlustuskontseptsioon sisaldab viiteid nii kooli

traditsioonidele kui koolikalendri üritustele, on suur erinevus. Vastustajale jääb ka see VAKO etteheide

täiesti arusaamatuks. Vastustaja märgib, et mõisted “koolikalendri üritus“ ja „koolitraditsioonid“ ei ole

antud kontekstis kattuvad mõisted. Vastustaja osundab seejuures sellele, et 5-st hankekomisjoni liikmest

2 (Kati Kurim ja Daniel Kaasik) on BRE-le kategooriates 2 ja 3 andnud võrdse arvu hindepunkte.

Ülejäänud hankekomisjoni liikmete vastavates hinnangutes on erinevused tõepoolest suuremad, kuid

vastavad hankekomisjoni liikmeid on oma seisukohti ka põhjendanud.

26. VAKOle ei olnud arusaadavad osa hankekomisjoni liikmete poolt esitatud põhjendustest teenuse

osutamise kavade hindamisel alamkriteeriumite/ kategooriate 1, 2 ja 5 osas. Kategooriate 3 ja 4 osas,

samuti hindepunktide summeerimise ja väärtuspunktideks teisendamise osas VAKOl vastustajal

etteheiteid ei ole.

26.1. Teenuse osutamise kava kategooria 1 (teenuse osutamise kava ülevaatlikus, läbimõeldus,

põhjalikkus ja arusaadavus) osas leiab VAKO, et hankekomisjoni liikmete poolt RTK-le antud üksikute

hindepunktide (3, 5, 5, 5 ja 5) õigsust ei ole võimalik kontrollida kuivõrd puuduvad konkreetsed viited

asjaoludele, millest lähtuvalt need hinnangud on antud. Näiteks pole VAKO hinnangul arusaadav,

milliste kooli nõudmistega teenuse osutamise kava arvestab ja mis kavas näitab, et toitlustamine koolis

on hästi läbi mõeldud. Ka ei ole VAKOle arusaadav, miks ühel juhul saab väga põhjalikult läbi mõeldud

kava 3 ja teisel juhul 5 hindepunkti. BRE pakkumuse osas leib VAKO, et komisjoni hinnangust ei ole

aru saada, miks BRE teenuse osutamise kava ei anna piisavat ülevaadet ning selle kohta, millest kavas

on raske aru saada, mis esitatud kavas on vastustaja hinnangul ebaoluline ja mida pole võimalik ellu

viia.

26.1.1. Vastustaja osundab sellele, et RHAD punkt 8.7.6.3 nägi vaatlusaluse kategooria puhul ette

teenuse osutamise kavade terviklikkuse, ülevaatlikkuse ja läbimõelduse hindamist. Eeldades, et selles

kontekstis viitab VAKO hankekomisjoni liikme K. Kurimi hinnangule jääb arusaamatuks nii see, miks

VAKO ei ole pidanud vajalikuks analüüsida K. Kurimi poolt esitatud vastavat põhjendust tervikuna.

Selguse huvides toob vastustaja vastava põhjenduse siinkohal ära tervikuna: „kava on väga põhjalikult

läbi mõeldud ja annab hea ülevaate teenuse osutamise ülesehituses ja plaanidest. Teenuse osutamise

kava arvestab kõigi kooli vastavate nõudmistega“. See selgitus tervikuna koostoimes vastava kategooria

3-21-2474

7(15)

hindamiskirjeldusega selgitab vastustaja hinnangul piisavalt arusaadavalt kategooria 1 osas RKT-le K.

Kurimi poolt hinde 5 (hea) andmist, mis antakse teenuse osutamise kavale, mis annab teenuse osutamise

plaanidest ja ülesehitusest hea ülevaate ja on hästi läbimõeldud, põhjalik ja arusaadav.

26.1.2. Vastustaja osundab sellele, et ka BRE-le antud hinnangute puhul ei ole VAKO analüüsinud

hankekomisjoni konkreetsete liikmete terviklikke seisukohti vaid on piirdunud mõnele kontekstist välja

rebitud lausejupile ja nende mõistetamatuks jäämisele viitamisega. Vastustaja esitab mainitud

asjaoludel näiteks hankekomisjoni liikme S. Purje vastavad põhjendused: “kava sisaldab palju

ebaolulist. Kokkuvõtlikult jääb mulje, et seda kava oleks ilmselt võimatu ellu viia ning pakkuja ei

mõista seega kooli vajadusi ja ootusi“. Vastustaja leiab, et selline selgitus koostoimes ka RHAD punktis

8.7.7.3 sätestatud vastava kirjeldusega võimaldab mõista ja kontrollida S. Purje poolt vastustaja teenuse

osutamise kavale hindepunkti 1 (mitterahuldav) põhjendatust. Antud kategooria puhul ei saa

põhjendatuks pidada VAKO otsuses sisalduvaid seisukohti, mille kohaselt hankekomisjoni liikmed

oleksid pidanud detailselt välja tooma kooli vastavad vajadused, mille kohta sisaldab märkimisväärses

mahus teavet juba ainuüksi RHAD ise.

26.2. Teenuse osutamise kava kategooria 2 (teenuse osutamise kavas Reaalkooli õpilaste ja reaalsete

teenuse osutamise võimalustega arvestamine ning teenuse osutamisel rakendatavad lahendused ja

meetmed söögivahetundide jooksul kõikide Reaalkooli õpilaste kvaliteetseks teenindamiseks ja

sujuvaks toitlustamiseks) osas leiab VAKO, et RKT-le kõikide hankekomisjoni liikmete poolt antud

üksikute hindepunktide (5, 5, 5, 5 ja 5) õigsust ei ole võimalik kontrollida, kuivõrd põhjendustes

puuduvad kontrollitavad selgitused, miks arvestab kava õpilaste vajadustega ja koolikeskkonna

võimalustega ja millest järeldub toitlustamise väga hea läbimõeldus.

26.2.1. RHAD punktis 8.7.7.3 sätestatud hindamismetoodika kirjelduste kohaselt hinnati antud

kategooria puhul järgmisi aspekte: (a) kuivõrd kava arvestab realistlikult kooli õpilaste ja teenuse

osutamise võimalustega; (b) kui arusaadavalt ja detailselt on pakkuja pannud teenuse osutamise

üksikasjad nii, et tagatud oleks kõikide õpilaste kvaliteetne ja sujuv toitlustamine söögivahetundide

piiratud ajahetke jooksul. Vastustaja esitab mainitud asjaoludel näiteks hankekomisjoni liikme D.

Kaasiku vastavad põhjendused: õpilaste toitlustamine nii tava- kui COVID-19 tingimustes on

põhjalikult läbimõeldud ja detailselt avatud. Vastustaja leiab, et selline selgitus, milles sisalduvad

hankekomisjoni liikme põhimotiivid koostoimes RHAD punktis 8.7.7.3 sätestatud kategooria 2

kirjeldustega võimaldavad piisavalt mõista ja kontrollida D. Kaasiku poolt vastustaja teenuse osutamise

kavale hindepunkti 5 (hea) omistamise asjakohasust ja põhjendatust.

26.2.2. Kategooria 2 osas VAKO otsuse kohaselt BRE-le antud hindepunktide õigsuses ja

põhjendatuses kahtlemiseks alus puudub. Seetõttu vastustaja oma vastuses seda küsimust detailsemalt

ei käsitle.

27. Teenuse osutamise kava kategooria 5 (teenuse osutamiseks rakendatava personali piisavus ja

pädevus ning personalipoliitika ja -arenduse põhimõtete põhjalikkus ja läbimõeldus) on VAKO otsuse

kohaselt põhjendamatud BRE teenuse osutamise kavale antud 4 hinnangut, milles BRE on saanud 1

hindepunkti (mitterahuldav), kuivõrd sellised hinnangud põhinevad valdavalt hinnangul, et vaidlustaja

poolt teenuse osutamiseks ettenähtud personal on liiga väike.

27.1. RHAD punkt 8.7.7.3. sätestatud hindamismetoodika kirjelduste kohaselt tuli vaatlusaluses

kategoorias punktide andmisel hinnata: (a) pakkuja kava koolis rakendatava personali osas

(ametikohad, arv ja pädevused); ja (b) koolis teenuse osutamisel rakendatava personalipoliitika ja -

arendamise põhimõtteid. Vaidlustaja leiab, et hankekomisjoni liikmed on seda ka teinud ja oma

seisukohti adekvaatselt põhjendanud. Näiteks hankekomisjoni liige T. Niggulis on põhjendanud

vaidlustajale omistatud hinnet 1 antud asjaoludel järgmiselt: “personali hulk on ebapiisav kvaliteetse

teenuse osutamiseks. Personali tööülesanded on üldsõnalised. Puuduvad andmed selle kohta, mis

juhtub, kui näiteks kõik või suur osa töötajates haigestuvad“. Vaidlustaja leiab, et ainuüksi selle näite

põhjal ei saa pidada põhjendatuks VAKO otsuses sisalduvat seisukohta, mille kohaselt BRE-le selles

kategoorias antud madalad hindepunktid põhinesid vaid hankekomisjoni liikmete väidetel, et BRE

3-21-2474

8(15)

teenuse osutamise kavas ettenähtud personal on liiga väike koolis kvaliteetse toitlustamisteenuse

osutamiseks.

27.2. Vastaval seisukohal olid kõik 5 hankekomisjoni liiget ning nad lähtusid seejuures oma

pikaajalisest koolis töötamise kogemusest, mille osaks on ka koos õpilastega igapäevaselt

toitlustusteenuste tarbimine. Selline kogemus võimaldab vastustaja arvates hankekomisjoni liikmetel

hinnata seda, kas teenuse osutamise kavades esile toodud personali hulk ja ülesanded on elementaarselt

piisavad olukorras, kus kool on ülerahvastatud ja suures ruumikitsikuses, mis seab toitlustamise

korraldusele tavapärasest kõrgemad nõudmised. Käesoleval ajal mõjutab toitlustuspersonali piisavuse

küsimust ka pandeemia olukord.

28. Vastustaja rõhutab veelkord ka seda, et kaasas vaatlusalusel juhul pakkumuste hindamisse koolis

pikka aega töötanud kogemustega pedagoogid, kes lisaks kooli formaalsetele ja dokumenteeritud

seisukohtadele tunnevad hästi kooli haridus-kasvatuslikke eesmärke, traditsioone aga ka igapäevast

praktilist tegevust (viibivad aastaid igapäevaselt koos õpilastega sööklas ja puhvetis ning on hästi kursis

toitlustamise teemade erinevate aspektidega), mistõttu mainitud isikud said nii hindepunktide andmisel

ja nende põhjendamisel lähtuda ka oma isiklikust vastavast kogemusest. Mainitud kogemused

kajastuvad vastustaja hinnangul ilmekalt ka hankekomisjoni liikmete põhjendustes. Kokkuvõtlike

hindepunktide ja nende alusel määratud väärtuspunktide põhjendatuse, kontrollitavuse, läbipaistvuse,

aga ka lõppastmes pakkumustele antud väärtuspunktide objektiivsuse saavutas vastustaja antud

asjaoludel läbi mitmete isikute subjektiivsete hinnangute liitmise. Riigikohtu praktika kohaselt saab

sellise hankija otsuse tühistada üksnes siis, kui esinevad olulised vead (RKHKo 3-20-1198 p 25).

Käesoleval juhul hankija olulisi vigu teinud ei ole.

Baltic Restaurants Estonia AS seisukoht

29. RKT kaebus tuleb rahuldamata jätta. VAKO on õigesti välja toonud puudused hindamisel vähemalt

kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava osas (vastavalt RHAD p 8.4.6/8.7.6 ja RHAD p 8.4.7/8.7.7).

29.1. VAKO ja kohtute praktikas on selgitatud, et ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud

riigihangetes ei ole hinnangute sisuline kontroll piiratud ilmselguse kriteeriumiga. Seega peavad VAKO

ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata minema kaugemale ilmselgete vigade

testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas

hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas

hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt. Kõrvaldada tuleb

vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.

29.2. Hankija on küll 10.09.2021 otsuse aluseks olevas 08.09.2021 protokollis näiliselt esitanud

muljetavaldava mahuga põhjendused hindamisotsustuste kohta, ent need ei vasta eeltoodud

printsiipidele. RHAD p 8.4.6/8.7.6 (kontseptsioon) ja RHAD p 8.4.7/8.7.7 (kava) hindamiskriteeriumite

alusel läbi viidud hindamine oli läbipaistmatu, kontrollimatu, ebavõrdne ja seega õigusvastane.

29.3. RHAD p 8.7.6.3 tabelile eelneva kirjelduse kohaselt on hindamine kõigis kategooriates

pakkumusi võrdlev (kasutatud on võrdlevaid omadussõnu). BRE ja RKT pakkumuste kontseptsioone

ei ole omavahel võrreldud.

29.4. RKT pakkumusele kõrgete hindepunktide andmist ei ole läbivalt põhjendatud, korratud on RHAD

teksti ning sedagi väga lühidalt. Eriti paistab see silma võrdluses BRE pakkumuse hindepunktidele

esitatud põhjenduste tekstilise mahuga. Hindamiskriteeriume ei ole kohaldatud ühetaoliselt.

29.5. BRE pakkumuse kontseptsioonile esitatud hinnangud on läbivalt paljasõnalised – kasutatud on

põhjendamata hinnanguid või väiteid, justkui ei oleks ühe või teise asjaolu või nõudmisega arvestatud,

ent jäetud on selgitamata, millega konkreetselt arvestatud pole. Juhul, kui hankijal tekkis küsimusi,

saanuks ta RHAD p 8.6 alusel täiendavat infot nõuda.

30. VAKO leidis õigesti, et põhjendatud ega kontrollitav ei ole (vähemalt) järgmised osad

hindepunktide andmisest:

3-21-2474

9(15)

30.1. RKT pakkumusele RHAD p 8.7.6 hindamiskriteeriumi (kontseptsioon) esimese kategooria eest

antud hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete hinnangud on üldised ja põhjendamata (VAKO

19.10.2021 otsuse p 14.5.2.1).

30.2. BRE pakkumusele RHAD p 8.7.6 hindamiskriteeriumi (kontseptsioon) esimese kategooria eest

antud hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete hinnangud ei seondunud osaliselt nimetatud

kategooriaga, etteheited on sisuliselt põhjendamata (VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.5.2.2).

30.3. BRE pakkumusele RHAD p 8.7.6 hindamiskriteeriumi (kontseptsioon) kolmanda kategooria eest

antud hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete põhjendused ei võimalda järeldada antud 1

hindepunkti vastavust RHAD-le (VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.5.3.2).

30.4. RKT pakkumusele RHAD p 8.7.7 hindamiskriteeriumi (kava) esimese kategooria eest antud

hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete põhjendustes puuduvad konkreetsed viited asjaoludele,

millest lähtuvalt need hinnangud on antud (VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.6.2.1).

30.5. BRE pakkumusele RHAD p 8.7.7 hindamiskriteeriumi (kava) esimese kategooria eest antud

hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete hinnangud on põhjendamata, nagu ka 1 hindepunkti

andmine (VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.6.2.2).

30.6. RKT pakkumusele RHAD p 8.7.7 hindamiskriteeriumi (kava) teise kategooria eest antud

hindepunktid, kuna hindamiskomisjoni liikmete põhjendustes puuduvad kontrollitavad selgitused

(VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.6.3.1).

30.7. BRE ja RKT pakkumusele RHAD p 8.7.7 hindamiskriteeriumi (kava) viienda kategooria eest

antud hindepunktid, kuna teada ei ole „piisav“ personali arv (VAKO 19.10.2021 otsuse p 14.6.6).

31. Kontseptuaalselt täiesti väär on RKT lähenemine, justkui VAKO otsus oleks sarnane kaalutlusotsus

hankija 10.09.2021 otsusele. VAKO kontrollib vaidlustusmenetluses hankija (kaalutlus)otsuste

õiguspärasust, sh kontrollitavust, läbipaistvust, RHAD-le vastavust jne. Hindamisotsustuste puhul

kirjeldab VAKO läbi viidava kontrolli ulatust Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-20-1198 (p 17-21).

VAKO enda otsus ei ole aga hindamisotsus.

32. Erinevalt RKT väitest ei ole VAKO hankijale ette heitnud mitte hindamise subjektiivsust, vaid et

hindepunktide andmist ei ole piisavalt põhjendatud. VAKO nõuded ei ole eluvõõrad – hindamisotsused

peavad olema kontrollitavad, läbipaistvad ja ühetaolised nii eelviidatud kohtupraktikast kui ka juba

RHS § 3 p-des 1-2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest tulenevalt. Hankija ise otsustas

hindamist läbi viia sedavõrd mitmete kriteeriumite ja nende alamkriteeriumite (kategooriate) alusel.

Lisaks on hankija otsustanud nimetatud kategooriate hindepunktide andmise aluseid võrdlemisi pikalt,

ent siiski ebatäpselt ja ebamääraselt kirjeldada (RHAD p-d 8.7.6.3 ja 8.7.7.3). Järelikult pidi hankija

arvestama, et hindamisotsus peab olema kõigi nimetatud hindepunktide andmise aluste osas veel

eriliselt jälgitav, kontrollitav ja põhjendatud.

33. Nõustuda ei saa ka RKT väitega, justkui VAKO oleks asunud täitma BRE põhjendamiskoormist.

BRE läbiv etteheide oli vaidlustusmenetluses ja on, et hindamine ei olnud läbipaistev, kontrollitav ega

ühetaoline – põhjendatud ei olnud RKT pakkumusele kõrgete hindepunktide andmist ega ka BRE

pakkumusele tehtud etteheiteid. Tegemist on piisavate alustega hindamisotsuse kehtetuks

tunnistamiseks. Põhjendamatu on ka väide, justkui hankija ei saanuks vaidlustusmenetluse kestel

omapoolseid seisukohti esitada. Hankijale oli juba enne vaidlustusmenetlust teada, millistele

kriteeriumitele peab hindamisotsuse põhjendatus ja kontrollitavus vastama. Kaheldav on, kas

vaidlustusmenetluses saanuks üldse 08.09.2021 protokolli umbmäärasust kõrvaldada, ent kindlasti ei

pidanud VAKO asuma vaidlustusmenetluse ajal hankijale selgitama, kuidas oma kontrollimatuid

otsuseid tagantjärele põhjendada.

34. Asjaolu, et hindamiskomisjoni liikmed hindasid pakkumusi individuaalselt ja läbi arvamuste

paljususe, ei tähenda, et nad võiksid irduda RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriumite, nende

(alam)kategooriate ja hindepunktide kirjeldusest. Täiesti väär on RKT lähenemine, et kuna

3-21-2474

10(15)

hindamiskomisjoni liikmed põhjendasid hindepunkte eraldi, siis justkui ei olegi need põhjendused

kuidagi tervikuks liidetavad. Sisuliselt püüab RKT väita, justkui hindamiskomisjoni moodustamise

kaudu vabaneks hankija vastutusest hindamisotsustuse õiguspärasuse (sh kontrollitavuse ja RHAD-le

vastavuse) üle.

35. RKT ajab nii RHAD p 8.7.6.3 ja 8.7.7.3 kui ka 08.09.2021 protokolli puhul segamini hindamise

aluste/põhjenduste teksti pikkuse ning täpsuse/kontrollitavuse. Kahtlemata on nii RHAD kui ka

08.09.2021 protokoll tekstiliselt ohtrasõnalised. Paraku, kui kaebaja (või VAKO) üritab aru saada

põhjusest, miks ühe või teise hindamiskriteeriumi/kategooria alusel just konkreetne arv hindepunkte

anti, ei ole see ei RHAD-st ja 08.09.2021 protokolli koosmõjuna ega ammugi RHAD-st eraldivõetuna

arusaadav. RHAD p 8.7.6.3 ja 8.7.7.3 sätestatud hindamise aluse kirjeldused on olemuselt seega küll

tekstirohked, ent sisuliselt siiski üldised. Järelikult on igati asjakohane nõuda, et hindamise põhjendused

peavad olema põhjalikud ja kontrollitavad (RKHKo nr 3-20-1198, p 21). Kõnealusele nõudele

08.09.2021 protokoll ei vasta.

36. Vaidlusaluses riigihankes on VAKO juba enne 19.10.2021 otsust kolmel korral leidnud, et kaebaja

etteheited on põhjendatud: kahel korral vaidlustust rahuldades ning ühel korral vaidlustust küll läbi

vaatamata jättes, ent otsekoheselt kritiseerides, et hankija käitumine ei vasta „euroopalikule

õiguskultuurile“ (VAKO 29.10.2020 otsuse p 9). Rahandusministeerium on käesoleva riigihanke

venitamisega seoses varasema toitlustusteenuse lepingu (sõlmitud RKT-ga) pikendamise osas algatanud

isegi väärteomenetluse. Eelnevale lisandub hankija ja RKT pehmelt öeldes tavatult tihe omavaheline

seos. Riigihankes seni toimunut arvestades ei saa ilmselt kellelgi mõistlikku kahtlust olla, et hankija

eesmärk on olnud RKT pakkumus igal juhul edukaks tunnistada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine

37. Vastustaja esitas 24.11.2021 kohtule seisukoha (dtl 363-376, faili nimi „seisukoht 3-21-2474 fin

(ärisaldadus), mille osas taotleb vastustaja menetluse kinniseks kuulutamist ning menetlusvälistele

isikutele juurdepääsu piiramist.

38. HKMS § 77 lg 1 sätestab, et halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks

kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 37-42. Kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või

menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse

hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem (TsMS § 38 lg 1 p

6). Menetlusväline isik ei või tutvuda kinnises menetluses arutatud asja toimikuga (HKMS § 89 lg 2 ls

4).

38.1. Menetluse kinniseks kuulutamiseks ja menetlusvälistele isikutele juurdepääsuõiguse piiramiseks

kaebaja esitatud dokumentide osas peab kohus kaaluma, kas esineb ärisaladuse kaitse vajadus ja huvi

asja avaliku arutelu vastu ei kaalu seda ärisaladuse kaitse huvi üles.

38.2. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt

on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: see ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt

kõnealust laadi teabega tegelevad (1); sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu (2) ja selle

üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda

salajas (3).

38.3. Leian, et vastustaja taotlus on põhjendatud, sest dokument sisaldab andmeid kaebaja ja kolmanda

isiku pakkumuse kohta, mis on käsitatav ärisaladusena. Tunnistan seega menetluse kinniseks vastustaja

poolt 24.11.2021 kohtule esitatud seisukoha (dtl 363-376, faili nimi „seisukoht 3-21-2474 fin

(ärisaldadus) osas ja piiran kaebaja ning kolmanda isiku juurdepääsu kinniseks kuulutatud

3-21-2474

11(15)

dokumendile. Kaebajal ja kolmandal isikul on dokumendiga võimalik tutvuda viisil, milles ärisaladus

on kinni kaetud.

Kaebuse sisuline lahendamine

39. RKT on halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud VAKO otsuse järgnevalt:

39.1. otsuse p 14.4, mille kohaselt ei ole kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava eest antavate

hindepunktide andmise põhjendused RHAD-s täpselt kirjeldatud;

39.2. otsuse p-s 15.3, mille kohaselt ei ole hindamine RHAD p 8.4.6. ja 8.7.6. hindamiskriteeriumi

(kontseptsioon) alusel toimunud õiguspäraselt, sest: (a) kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuse

hindamine kategooria 1 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav ning (b) vaidlustaja pakkumuse

hindamine kategooria 3 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav;

39.3. otsuse p 15.4, mille kohaselt ei ole hindamine RHAD p 8.4.7. ja 8.7.7. hindamiskriteeriumi

(teenuse osutamise kava) alusel toimunud õiguspäraselt sest; (a) RK Teeninduse OÜ ja Baltic

Restaurants Estonia AS pakkumuse hindamine kategooria 1 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav,

(b) RK Teeninduse OÜ pakkumuse hindamine kategooria 2 alusel ei ole põhjendatud ja kontrollitav

ning (c) RK Teeninduse OÜ ja Baltic Restaurants Estonia AS pakkumuse hindamine kategooria 5 alusel

ei ole põhjendatud ja kontrollitav.

40. Esmalt pean vajalikuks viidata, et hindamiskriteeriumite kontrollimisel on Riigikohus leidnud, et

haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ning kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste

asjaolude tõendatust tuleb kohtul kontrollida täielikult. Piiratud kontrollile võivad alluda vaid faktidest

tehtavad järeldused. Faktidel rajanevaid hinnangulisi otsustusi ei ole võimalik tõendada, kuid neid tuleb

põhjendada. Hindamiskriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa

subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama

alakriteeriume. Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-

ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. Kui RHAD-s

kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava

läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta (Riigikohtu lahend asjas nr 3-20-1198 punktid

15–18).

41. Minu hinnangul ei ole hankija poolt kehestatud hindamiskriteeriumid sedavõrd umbmäärased, et

nende alusel antud hinnanguid ei ole kohtumenetluses võimalik kontrollida. RHAD p 8.7.6 näeb ette

hindepunktide andmise kontseptsiooni eest 3-s kategoorias ja p 8.7.7 teenuse osutamise kava eest 5-s

kategoorias ning seejuures on RHAD-s esitatud ka selgitav tabel, millised hindepunktid hinnangutele

peaks vastama. Hankija hindamiskomisjoni protokollis on toodud põhjendused pakkumuse

kontseptsiooni ja teenuse osutamise kava kohta igas kategoorias koos hindepunktidega.

Hankekomisjoni viie liikme poolt eraldi ja teistest hankekomisjoni liikmetest sõltumatult antud üksikud

hindepunktid (kokku seega 40 hinnangut) on asjakohased ja piisavalt põhjendatud. Vastavaid

hindamistulemusi saab kontrollida nii RHAD toodud hinnete kirjelduste kui ka hankekomisjoni

liikmete poolt esitatud täiendavate selgitustele tuginedes.

Toitlustuskontseptsioonide hindamine

42. Kategooria 1 (tervislike toitumusharjumuste kujundamine).

42.1. RHAD punktide 6.2.2. ja 8.7.6 kohaselt tuli pakkujatel esitada kontseptsioonides kooli

koolikalendri ürituste toitlustamise ja õpilaste tervisliku toitumise kontseptsioon ja programm 1

õppeaasta jooksul, milles on ära näidatud kontseptsiooni eesmärgid, eesmärkide saavutamise viis ja

tulemuste hindamine. RHAD punkti 8.7.6.1 kohaselt lähtus hankija kontseptsioonide hindamisel ka

sellest, kuivõrd need haakusid Tervise Arengu Instituudi (TAI) poolt koostatud materjalis ”Eesti

toitumis- ja liikumissoovitused 2015“ (edaspidi TAI soovitused) tooduga. Vastavalt RHAD punktis

8.7.6. sätestatud alakriteeriumitele ja hindamismetoodikale hindas hankija kontseptsioonide osas kolme

3-21-2474

12(15)

peamist aspekti: (a) õpilaste tervislike toitumisharjumuste kujundamine; (b) koolikalendri ürituste

toetamine; ja (c) koolitraditsioonide toetamine.

42.2. RKT kontseptsioon on selles osas saanud 6, 10; 10; 10 ja 10 punkti. Ma ei nõustu VAKOga, et

VAKO otsuse 14.15.2.1 kirjeldatud hinnangute põhjal ja nende võrdlemisel RKT kontseptsiooniga ei

ole võimalik aru saada antud hindepunktide põhjendatusest. RKT kontseptsioonis oli välja toodud kolm

konkreetset eesmärki (kirjeldatud hankija 24.11.2021 menetlusdokumendis). Samuti oli kontseptsiooni

p 2 alapunktides 1-7 lahti kirjutatud õpilaste toitlustamise ja toitumiskultuuri edendamise kvalitatiivsete

eesmärkide saavutamise viisid ja vahendid, tegevuse hindamine. Ka tervislike toitumusharjumuste

kujundamise ja TAI soovituse järgimise osas sisaldas kontseptsioon konkreetseid viiteid ja tegevusi (vt

TAI soovitused kontseptsioonis lk 34–40). Seega ei saa hindamiskomisjonile ette heita, et komisjoni

põhjendused oleksid liialt üldsõnalised, märkides, et kontseptsioon loogiline, hästi läbi mõeldud ja

kooskõlas RHAD punktides 6.2.2. ja 8.7.6 tooduga.

42.3. Nõustun hankija ja RKT-ga ka selles, et hindamiskomisjon on õigesti hinnanud BRE

kontseptsiooni madalamate punktidega. BRE kontseptseptsioon on koolikalendri ürituste toitlustamise

ja õpilaste tervislikku toitumise propageerimise osas küllaltki üldsõnaline ning struktureerimata, sellest

on raske üles leida konkreetseid kriteeriume, millest BRE teenuse osutamisel juhindub ning kuidas

kontseptsioon seondub koolikalendri ja koolitraditsoonidega. BRE kontseptsioon on küll mahukas, kuid

sisaldab mitmeid teemasid, mis aga konkreetsel juhul olid asjakohatud (nt kontseptsiooni slaidid

personali arendus- ja koolitustegevusele, turunduskommunikatsioonile, äriühingu tunnustused jms).

Toodud on küll ka mitmesugust teavet toitlustamise ja tervisliku toitumise kohta üldisemalt, kuid sellele

vaatamata ei sisaldunud kontseptsioon olulises osas RHAD-s sätestatud vastustaja kitsamaid tervisliku

toitumise edendamise eesmärke ega ka koolikalendri ja traditsioonide toetamise küsimusi. Mitmed

viited koolieine ja päevaprae menüüdele, erimenüüde ja nende koostamise alustele ja hinnastuspoliitika

on kopeeritud RHAD-st ja selle lisaks olevast tehnilisest kirjeldusest, mis vaidlustaja jaoks on

toitlustusteenuse osutamisel nagunii kohustuslikud (näiteks koolipiima ja juur- ja puuvilja pakkumine).

Nõustun hankijaga, et kontseptsioonis ei selgitanud BRE detailsemalt ka seda, kuidas ta kavatseb

konkreetselt rakendada soovitusi või mida konkreetsemalt kavatseb nendest üle võtta või kuidas ta

seostab neid koolikalendri üritustega ja/või koolitraditsioonidega. Ka tuleb nõustuda, et kontseptsioonis

sisalduv 2021 näitlikku tervisliku toitumise kampaaniaplaani ei ole seostatud koolikalendri üritustega,

samal ajal on pakutud küll mitmeid üritusi, kuid need ei sisaldu koolikalendris.

42.4. Eeltoodu põhjal on hindamiskomisjon minu hinangul õigesti leidnud, et kontseptsioon on vähesel

määral läbi mõeldud, nähes ette küll meetmeid õpilaste tervislike toiduharjumuste kujundamiseks, kuid

ei moodusta selles mõttes siiski piisavalt usutavat toimivat tervikut, mis väga hästi toetaks Reaalkooli

vastavate eesmärkide saavutamist. Seejuures tuleb märkida, et komisjon hindas BRE kontseptsioone

selles kategoorias punktidega 6; 4; 6 ja 4, mis tähendab „hea“ ja „rahuldav“ ning mitterahuldavat hinnet

antud ei ole.

43. Kontseptsiooni kategooria 3 (hankija koolitraditsioonide toetamine)

43.1. RHAD punkt 8.7.6.3 nägi vaatlusaluse kategooria puhul ette kolme aspekti hindamist: (a) kuivõrd

kontseptsioon toetab koolitraditsioone ja haakub nendega; (b) kuivõrd kontseptsioon toetab hankijal

toetada koolitraditsioone; ja (c) kuivõrd kontseptsioon lähtub hankija koolitraditsioonidest ning haakub

nendega.

43.2. Kategooria 3 osas on VAKO leidnud, et kõikide hankekomisjoni liikmete poolt RKT-le antud

üksikud hindepunktid vastavad RHAD-s sätestatule ja põhjendused on arusaadavad. Samas BRE

toitlustuskontseptsioonile selles kategoorias antud hindepunktid ei ole kontrollitavad. Lisaks on VAKO

otsuse kohaselt jäänud ebaselgeks suur erinevus BRE-le kategooriates 2 ja 3 antud punktide vahel. Ma

ei nõustu VAKO seisukohaga seonduvalt BRE kontseptsioonile antud hindepunktidega.

43.3. Esmalt tuleb selgitada, et BRE-le kategooriates 2 ja 3 antud punktide vahe on seletatav sellega, et

mõisted “koolikalendri üritus“ ja „koolitraditsioonid“ ei ole kattuvad mõisted. Koolikalendri üritusteks

3-21-2474

13(15)

on mistahes üritused (spordipäevad, teemapäevad aga ka traditsioonilised üritused nagu Reaali Poisi

päev, jõuluball jne). Seega sisaldab koolikalender laiemas mahus üritusi kui vaid kooli traditsoonilised

üritused, mistõttu on mõistetav, et kui BRE kontseptsioon sisaldas küll rahuldavas mahus koolikalendri

üritusi, kuid sisaldas vähe või üldse mitte kooli traditsioone, sai kontseptsioon ka neis kategooriates

erinevad hindepunktid.

43.4. BRE kontseptsioon on kategooria 3 osas saanud hindepunkte 6; 1; 1; 4 ja 1, millest nõrgim hinne

RHAD kohaselt tähendab, et kontseptsioon on hankija koolitraditsoonide osas halvasti läbi mõeldud ja

haakub halvasti hankija eesmärkidega. VAKO on seejuures otsuse p 14.5.3.2 toonud ka väljavõtted

komisjoni hinnangutest, mis viitavad, et: „pakkujal puudub piisavalt detailne ülevaade Reaalkooli

traditsioonidest ja ta ei ole oma kontseptsiooni väga hästi kohandanud Reaalkooli vastavatele ootustele

ja eesmärkidele; mainitud ei ole Reaalkooli väga olulisi traditsioonilisi üritusi (märgiaktused, ballid,

Reaali poisi päev), vaid pakutud hoopis teistsuguseid ning Reaalkooli traditsioonidega mittehaakuvaid

üritusi. Kontseptsioon haakub vähesel määral koolitraditsioonidega ning toetab neid vähe; jne“.

Vastupidiselt VAKO-le leian, et viidatud hinnangutest on aru saada, miks komisjoni liikmed pidasid

BRE kontseptsioone selles osas mitterahuldavaks – välja on toodud konkreetsed üritused, mida

kontspetsioon ei toeta, pakutud on teisi üritusi, mis aga koolitraditsioone ei toeta. Hindamiskomisjoni

liikmete seisukohad on minu hinnangul kooskõlas RHAD punktis 8.7.6.3 sätestatud kategooria 3

vastavate kirjeldustega ning mõistetavad.

Teenuse osutamise kavade hindamine

44. RHAD punkti 6.3. ja 8.7.7 kohaselt pidid teenuse osutamise kavad sisaldama ja käsitlema pakkuja

poolt väljendatud arusaama teenuse osutamisest, näidates vastustajale, et pakkuja mõistab hangitava

teenuse sisu ning hankija vajadusi ja ootusi teenusele ning on suuteline korraldama kõrge kvaliteediga

toitlustamisteenuse osutamist koolis kogu lepinguperioodi vältel. Selleks pidid pakkujad teenuse kavas

esile tooma ja kirjeldama mh pakkuja nägemust teenuse osutamise olulistest osadest, need välja tooma

ja lahti selgitama ning ette nägema ka nende realiseerimiseks/saavutamiseks vajalikud tegevused. Kava

peab olema koostatud vastavalt alusdokumentide lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele.

45. Teenuse osutamise kava kategooria 1 (teenuse osutamise kava ülevaatlikkus, läbimõeldus,

põhjalikkus ja arusaadavus) osas leiab VAKO, et hankekomisjoni liikmete poolt RKT-le antud antud

üksikute hindepunktide (3, 5, 5, 5 ja 5) õigsust ei ole võimalik kontrollida. BRE pakkumuse osas leiab

VAKO, et komisjoni hinnangust ei ole aru saada, miks BRE teenuse osutamise kava ei anna piisavat

ülevaadet ning selle kohta, millest kavas on raske aru saada, mis esitatud kavas on vastustaja hinnangul

ebaoluline ja mida pole võimalik ellu viia.

45.1. RHAD punkt 8.7.6.3 nägi vaatlusaluse kategooria puhul ette teenuse osutamise kavade

terviklikkuse, ülevaatlikkuse ja läbimõelduse hindamist. Nõustun siinkohal hankijaga, et BRE teenuse

osutamise kava oli ebarahuldavalt struktureeritud ega andnud mõistlikku ülevaadet koolile

toitlustamisteenuste osutamise erinevatest olulistest aspektidest. Kava sisaldas konkreetse teenuse

osutamise seisukohalt ka hulgaliselt ebaolulist teavet ja jäi teisalt paljudes olulistes küsimustes

üldsõnaliseks. Ka on õige osundus, et hinnanguliselt moodustas suurema osa kavast materjal, mis oli

kopeeritud kontseptsioonist või siis vastupidi ning mis peamiselt kordas RHAD-s sisalduvat teavet ja

teenuse osutajale niigi kohustuslikke aspekte ega andnud kuigivõrd täiendavat informatsiooni selle

kohta, kuidas BRE kavatseb täita talle kohustuslikke minimaalseid nõudeid ning saavutada seejuures

ka minimaalsest kõrgemat teenuse osutamise kvaliteeti. Kava ei vasta ka RHAD lisas toodud 1

tehnilisele kirjeldusele, sisaldades vaid mõnda aspekti, mis kirjelduses on toodud (nt teenuse osutamsie

aeg ja ulatus) jättes käsitlemata aga muud olulised aspektid (nt täpsem info kehtivate

teenindusstandardite osas; tegevused toidu nõudetekohaseks käitlemiseks ja probleemide lahedamiseks;

teave teenuse osutamise raames tehnoloogiliste kaartide ja kalkulatsioonide koostamise protsesside

kohta, ohutusprotseduuride, sh COVID-19 protseduuride jms kohta). Sellest tulenevalt leian, et hankija

komisjoni liikmete poolt BRE kavale antud hindepunkte 3,1, 3, 1, 3 saab pidada põhjendatuks ja

komisjoni liikmete hinnanguid on kava ja RHAD põhjal võimalik arusaadavalt kontrollida.

3-21-2474

14(15)

45.2. RKT teenuse osutamise kavast nähtub seevastu põhjalik ülevaade RKT poolt koolis

toitlustusteenuse korraldamisest. Kava sisaldab põhjalikku teavet teenuse kõikide aspektide suhtes, sh

teenuse osutamise raames menüüde, tehnoloogiliste kaartide ja kalkulatsioonide koostamise

põhimõtetest ja protsessidest (kava p 2.1). Samuti, loodavatest dokumentidest, nende ajakohastamisest

ja säilitamisest ning koolis osutatava teenuse kvaliteedi kontrolli protseduuride kohta, sh

toitlustamisteenuse osutamisest Covid-19 pandeemia olukorras (kava p 2.12). Ka sisalduvad kavas

selged viited projektijuhtimise korraldamisse ning käitumisjuhis probleemide lahendamisel (kava p

2.5). Eeltoodust tulenevalt oli minu hinnanngul hindamiskomisjonil alust hinnata RKT kava

maksimaalsete punktidega.

46. Teenuse osutamise kava kategooria 2 (teenuse osutamise kavas Reaalkooli õpilaste ja reaalsete

teenuse osutamise võimalustega arvestamine ning teenuse osutamisel rakendatavad lahendused ja

meetmed söögivahetundide jooksul kõikide Reaalkooli õpilaste kvaliteetseks teenindamiseks ja

sujuvaks toitlustamiseks).

46.1. RHAD punkt 8.7.7.3 sätestatud hindamismetoodika kirjelduste kohaselt hinnati selle kategooria

puhul järgmisi aspekte: (a) kuivõrd kava arvestab realistlikult kooli õpilaste ja teenuse osutamise

võimalustega; (b) kui arusaadavalt ja detailselt on pakkuja pannud teenuse osutamise üksikasjad nii, et

tagatud oleks kõikide õpilaste kvaliteetne ja sujuv toitlustamine söögivahetundide piiratud ajahetke

jooksul.

46.2. Ma ei nõustu VAKO-ga, et RKT-le antud kõikide hankekomisjoni liikmete üksikute

hindepunktide (5, 5, 5, 5 ja 5) õigsust ei ole võimalik kontrollida.

46.3. Eelnevalt olen asunud seisukohale, et RKT teenuse osutamise kava oli põhjalik ja detailne ning

arvestas kooli õpilaste vajadusi ja koolis eksisteerivaid objektiivseid teenuse osutamise võimalusi

(igapäevase toitlustamise korralduse erinevad aspektid, personali arv, jooksev koostöö vaidlustajaga,

COVID-19 pandeemia ohutusmeetmed jms). RKT on oma kavale lisanud ka põhjaliku Covid-19

tegevuskava. Neid asjaolusid on hankekomisjoni liikmed selles kategoorias hinnanud tuues välja ka

vastavad seisukohad, nt: „kava arvestab realistlikult õpilaste vajaduste ning koolikeskkonna

võimalustega; COVID-olukorrad on väga detailselt lahti seletatud; õpilaste toitlustamine sööklas on

väga hästi läbi mõeldud ja lahti kirjutatud jne“ Minu hinnangul on hankekomisjoni põhjendused

koostoimes RHAD punktis 8.7.7.3 sätestatud kategooria 2 kirjeldustega piisavalt kontrollitavad.

46.4. Seejuures tuleb mainida, et kategooria 2 osas nõustub VAKO otsuse kohaselt BRE-le antud

hindepunktidega (3, 1, 1, 1 ja 3).

47. Teenuse osutamise kava kategooria 5 (teenuse osutamiseks rakendatava personali piisavus ja

pädevus ning personalipoliitika ja -arenduse põhimõtete põhjalikkus ja läbimõeldus) on VAKO otsuse

kohaselt põhjendamatud BRE teenuse osutamise kavale antud 4 hinnangut, milles BRE on saanud 1

hindepunkti (mitterahuldav), kuivõrd sellised hinnangud põhinevad valdavalt hinnangul, et vaidlustaja

poolt teenuse osutamiseks ettenähtud personal on liiga väike. VAKO viitab, et selleks, et anda vähem

hindepunkte (4 hindamiskomisjoni liikme poolt hinnang „mitterahuldav“) põhjendusel, et personali on

teenuse osutamise kava kohaselt liiga vähe, pidi hankijale olema teada see, milline on teenuse

osutamiseks vajalik miinimum personali arv, seda aga ei tulene hindamiskomisjoni liikmete

põhjendustest ega ka hankija selgitustest vaidlustusmenetluses.

47.1. RHAD punkt 8.7.7.3. sätestatud hindamismetoodika kirjelduste kohaselt tuli vaatlusaluses

kategoorias punktide andmisel hinnata: (a) pakkuja kava koolis rakendatava personali osas

(ametikohad, arv ja pädevused); ja (b) koolis teenuse osutamisel rakendatava personalipoliitika ja -

arendamise põhimõtteid.

47.2. Leian, et komisjoni liikmete hindepunkte ei saa põhjedamatuks lugeda seetõttu, et hankija ei olnud

vaidlustusmenetluse käigus pakkujatele ette andnud teenindamiseks vajalikku töötajate arvu. Minu

hinnangul saab pakkuja ise määrata vajalike töökohtade arvu, tuginedes oma varasemale pikaajalisele

kogemusele, arvestades õpilaste arvu ja aega toitlustusteenuse osutamisel ja konkreetse kooli teenuse

3-21-2474

15(15)

osutamiseks kasutatavate ruumide suurust ja tingimusi. Seejuures oli BRE-l võimalik kohapeal teenuse

osutamise tingimustega tutvumas käia ning seda BRE esindajad ka tegid. Samuti oli BRE-l võimalik

hankemenetluse käigus selles osas täpsustavaid küsimusi küsida. Vastustaja märgib õigesti, et seejuures

ei ole kõige olulisem mitte personali täpne arv, vaid see, kuidas on tööülesanded jaotatud ning millise

põhjalikkusega on tegevuskavas seda kirjeldatud.

47.3. Vastustaja viitab õigesti, et, hankekomisjoni liikmed on oma seisukohti adekvaatselt põhjendanud.

Näiteks on komisjoni liikmed leidnud, et “personali hulk on ebapiisav kvaliteetse teenuse osutamiseks.

Personali tööülesanded on üldsõnalised. Puuduvad andmed selle kohta, mis juhtub, kui näiteks kõik või

suur osa töötajates haigestuvad; arvestades tingimusi on ettenähtud töötajaid vähe. Personali

tööülesandeid ei ole lahti kirjutatud. Kava ei sisalda Reaalkoolis kvaliteetse toitlustamisteenuse

osutamiseks vajaliku personali kava (ametikohad, arv, pädevus) jne“. Ka kinnitab eeltoodu, et BRE-le

selles kategoorias antud madalad hindepunktid ei põhinenud üksnes töötjate arvul, vaid sellel kui selgelt

on kavas kirjeldatud persnali ülesanded ja kuidas toimib vajadusel personali asendamine.

48. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tühistan seega

Riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.10.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 166-21/226132 ja teen uue

otsuse jättes ja Baltic Restaurants Estonia AS vaidlustuse rahuldamata.

Menetluskulud

49. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate

materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei

tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.

50. Kuivõrd kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb RKT menetluskulud välja mõista BRE-lt. RKT taotleb

menetluskulude väljamõistmist kokku 5228 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 3948 eurot on

õigusabikulud (koos käibemaksuga).

51. Asja materjalide juures olevatest arvetest nähtub, et kolmandale isikule on osutatud

õigusabiteenuseid kokku 23,5 töötunni ulatuses. Arvestades kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud

dokumentide mahtu leian, et õigusabikulude väljamõistmine sellises mahus on põhjendatud ja mõistlik.

52. Seega tuleb BRE-lt menetluskuluna RKT kasuks välja mõista 5228 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma