4-21-4601/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-21-4601

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4601 (2315,21,005205) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

Liiklusseaduse 224 lg 2 ja § 201 lg 2, § 203 ja § Liikluskindlustuse seaduse § 81 ettenähtud väärte

od Menetlusalune isik B.A

ik: XXX; elukoht: xxxx xxxx, e-post: , töökoht: xxxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Helena Eerits, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. B.A tunnistada LS ,

süüdi § 201 lg 2, § 224 lg 2 § 203 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.

2. Mõistetud arest 20 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära

kantud hiljemalt 31.03.2022. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti

ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on

tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o § 199 lg 3 sätete kohaselt alates 15.12.2021. VTMS kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

14.11 5,21,005205 .2021 koostatud väärteoprotokollist nr 231 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.11.2021 kell 21.00 juhtis B.A Mahtra tn 42, Maardu linnas suunaga Mahtra tn 44 poole mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. uhtis mootorsõidukit isikuna, Samuti j

kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,74 mg.

Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,81 mg/l +/- 0,07 mg/l. juhtis liikluskindlustuseta mootorsõidukit. Juhtis mootorsõidukit, mis on ajutiselt registrist kustutatud (alates 01.10.2021). Registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest ning omandaja ei ole

viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks Transpordiametile. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3, § 90 lg 1 p 1,3 § 77 lg 8 p 1 , ja LKindlS § 3 lg 2 keeldusid ja pani toime LS § 224 lg 2, § 201 § 203 ja LKindlS § 81

lg 2,

ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuid kirjutas kohtule, et palub tema väärteoasi läbi vaadata tema osavõtuta.

VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlust ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks endale kaitsjat valinud, mistõttu peab kohus otsustama kas asja arutada menetlusaluse isiku osavõtuta. Kuna menetlusaluse isiku kirjast kohtule nähtub, et talle on asja arutamise aeg

ja koht teada ning ta ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, vaid ta on pidanud võimalikuks asja arutada tema osavõtuta, arutab kohus asja menetlusaluse isikuta.

Kohtuvälisel menetlusel ei ole menetlusalune isik ütlusi anda soovinud, mistõttu ei saa kohus VTMS § 98 lg 5 korras kohtuistungil teatavaks teha menetlusaluse isiku ütlusi ja teeb teatavaks

vaid väärteoprotokolli märgitud avalduse, mille kohaselt ei soovi menetlusalune isik ütlusi kirjutada.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et on teadlikult ja B.A

tahtlikult toime pannud temale süüks pandud väärteod. Väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud väärteotoimiku materjalidega. KarS § 56 alusel on karistamise aluseks isiku süü. M ühe teo, mis v i väärteo enetlusalune isik on toime pannud astab neljale er koosseisule.

Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on enamohtlik väärtegu. Kriminaalmenetlusest

päästis teda mõõtemetoodikast tulenev laiendmääramatus. Lisaks alkoholijoobele oli B- kategooria juhtimisõigus omandamata, sõiduk registreerimata transpordiametis. Seega on isiku süü väga suur, mis tingib karistuse määramise oluliselt üle keskmise määra. Menetlusalune isik on eelnevalt kolmel korral kriminaalkorras karistatud 423 KarS § 1 ja § 424 lg 1 ja lg 2 alusel,

mis käsitl vad mootorsõiduki süstema st juhtimist juhtimisõiguseta isiku e a i til poolt ja mootors juhtimist joobeseisundis. Rahatrahvi rakendamine ei ole otstarbekas, õiduki kuivõrd

isikut on juba korduvalt samaliigiliste süütegude eest karistatud, s.h ka vabaduskaotusliku karistusliigiga. Isik jätkab süütegude toimepanemist, seega ei saa olla veendumust, et rahatrahv teda mõjutaks. Lisaks sellele puudub isikul püsiv ja kindel sissetulek, millest rahatrahvi tasuda. Ohtliku juhi ühiskonnast eraldamine täidab nii karistuse üldkui ka eripreventiivseid eesmärke, võiks isikut edaspidistest süütegudest hoi . Juhindudes KarS § 63 lg 1 palub LS § sundida duma 224 lg alusel mõista B.A-le 20 päeva aresti.

Kohus, materjale, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule kontrollinud väärteoasja inkrimineeritud väärte toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. gude

LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria

või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust s on kõrvaldatud sõiduki , samuti ke

juhtimiselt vastavalt -le 91 (p 3). Transpordiameti LS § liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt

3

B.A . kehtivat juhtimisõigust ei ole Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on B.A 09.08.2018 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o

juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt

kõrvaldatud. koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub 09.08.2018

otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 langenud, on see otsus nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 14.11.2021 omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91.

Menetlusaluse isik selgitusi 14.11.2021 toimunu osas ei andnud. Samas nähtub

politseiametniku vormikaamera salvestiselt, et ta tunnistab politseiametnikule, et tal juhtimisõigus puudub. kõrvaldamisest samalaadse Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on , kuivõrd menetlusalune tegu toime pandud kavatsetult isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks teadmises, et see ka saabub.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki . juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki maastikusõiduki või trammi juhtimise eest -, isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 1,49 milligrammi või kelle ühes - liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest -

on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik.

Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati

14.11.2021.a kella 01.30 kuni 01.36 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr AR -0013 (taatlustunnistuse nr AF

TTRC-21/00097 esimesel juhul 0,83, teisel juhul 0,81 ). Tõendusliku alkomeetri näidud olid

alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,07 mg/l, seega

lõpptulemus 0,74 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Urmas Suvorov

, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

V

astavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi. –

Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas

õhus jääb 0 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. ,10- Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti politseiametniku

vormikaamera salvestisest nähtuvat, kus menetlusalune isik tunnistab politseiametnikule alkoholi tarvitamist, väites, et tarvitas natuke, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud

4

seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse eelnevalt tarvitatud alkoholi tõttu, oma pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd

menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks,

teadmises, et see ka saabub. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et menetlusalust isikut on eelnevalt korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi

, s.t menetlusalune isik oli sellise käitumise keelatusest ja karistatavusest üheselt teadlik ning see teadmine teda ei takistanud. uue süüteo toimepanemisel

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 76 lg 1 kohaselt peab peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras

registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis

kasutusele võtmist. MKM 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise

registreerimise tingimused ja kord“ § 6 lg 4 kohaselt liikluses kasutatav sõiduk tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Transpordiameti

liiklusregistri väljavõtte kohaselt oli sõiduk reg.märgiga xxxx xxxx registrist ajutiselt

kustutatud 01.10.2021 ning registrisse kantud sõiduki omanik on teatanud sõiduki võõrandamisest. le sõiduki, pidi ta ka andmeid registris Kui menetlusalune isik ostis endale sel

muutma, s.t pöörduma Transpordiametisse liiklusregistris registriandmete muutmiseks ja sõiduki uuesti registreerima. mootorsõidukit, mis ei B.A aga juhtis 14.11.2021

olnud kehtestatud korras registreeritud. Omanikuvahetuse kannet veel 17.11.2021 seisuga tehtud ei olnud. Seejuures nähtub politseiametniku vormikaamera salvestiselt, et menetlusalune isik põhjendas sõidukiga sõitmist, sellega, et auto oli pikemat aega seisnud ja ta pani mootori tööle, et auto ostjale näidata, kuivõrd sõiduk oli müügis. Seega pidas menetlusalune isik enda sõiduki omanikuks, kes soovib seda võõrandada, s.t ta pidi olema teadlik, et ta peab sõiduki oma nimele registreerima kui soovib sõidukit liikluses kasutada. Seda ka siis, kui ta soovib sõidukit ostjale näidata, tehes seda sõidukit liikluses k Seega on tõendamist leidnud, asutades. et menetlusalune isik rikkus LS § 76 lg 1 sätestatud kohustust. Kohus peab vajalikuks märkida,

et 5 päevane tähtaeg ümberregistreerimiseks on olnud alates suuremast liiklusseaduse muudatusest, s.o alates 2011. aastast ning varem kehtinud liikluseeskirja kohaselt oli selleks

tähtajaks samuti 5 päeva. Seega juhtimisõiguse isegi ta isikuna pidanuks menetlusalune isik soovides ka liiklusseadusest sõidukiga mingeid toiminguid teha, sellele eelnevalt selle endale tulenevad nõ , kuivõrd tegemist on registrisse kantava vallasvaraga uded selgeks tegema .

Seega rikkus menetlusalune isik LS § 76 lg 1 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 203 sätestatud väärteo, s.o kehtestatud korras registreerimata mootorsõiduki juhtimise.

LKindlS § 81 näeb ette vastutuse liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest või välisriigis põhiasukohta omava sõiduki juhi poolt riiklikku järelevalvet teostavale politseiametnikule või abipolitseinikule liikluskindlustuse olemasolu tõendava dokumendi esitamata jätmise eest ning taolise süüteo eest on karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei ole sõiduk reg. märgiga xxxx xxxx liiklusesse lubatud ja seega ei saa sellele ka liikluskindlustust teha. Liikluses liiklemiseks on

vaja sõiduk viia vastavusse nõuetega, et see liiklusesse lubatakse ning sõlmima ka liikluskindlustuse, mida antud juhul tehtud ei ole.

LKindlS § 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit,

millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.

Menetlusalusele isikule ei ole omistatud B- t, kategooria juhtimisõigus kuid mootorsõidukit

omandades ed selgeks tegema. Kohtu peab endale vajalikud liiklusseadusest tulenevad nõud

5

arvates on tegemist kavatsetult toime pandud teoga, s.t süüdlane seadis kohustuse eiramise kui süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta teadis, et see saabub.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldu ja pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 203 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviüh , arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni ikut

12 kuuni.

LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS §

224 lg 2

14.11.2021 toime , § 203, § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi inkrimineeritud väärteod

pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle

üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näe nii LS § 201 lg 2 kui ka LS § 2 lg 2 ettenähtud vad ette 24 sanktsioonid,

kuid LS § 224 lg 2 ka alternatiivset karistusliiki juhtimisõiguse äravõtmise näol nagu ka samalaadset lisakaristust, tuleb karistust kohaldada LS § 2 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. 24 Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista ühe karistuse LS § ettenähtud

224 lg 2 sanktsiooni alusel

ühe karistuse, mõistes LS § 203, § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude eest karistuse ülalviidatud põhimõtet, s.o KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 näe ja LS § 203 ning vad ette alternatiivsed karistuse liigid LKindlS § 81 karistuse liigina ainult rahatrahvi, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et

menetlusalusel isikul on kaks

kehtivat väärteokaristust, mille mõlema puhul on määratud rahatrahvid, milliste t itmise kohta info puudub. varasem

ä Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa ad

karistus rahatrahvide da ning menetlusalune isik

ed näol soovitud mõju avalda on jätkanud süütegude toimepanemist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub ning rahatrahv pole soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ood , et menetlusalusel isikul puudub atud mõju taganud. Seejuures nähtub väärteoprotokollist

ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Lisaks sellele on menetlusalust isikut 09.11.2018 karistatud vangistusega KarS § 4231

ja § 424 lg 2 ettenähtud näitab, et

kuritegude toimepanemise eest, mis juba otseselt

menetlusalune isik ei ole teinud järeldusi toime pandud tegudest ega karistustest, ta on vabastatud vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, kuid teadlikult ignoreerib liiklusseadusest tulenevaid nõudeid ja jätkab järjekindlalt õiguserikkumiste toimepanemist. Seega on rahatrahv

6

kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada

teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärtegude temale inkrimineeritud toimepanemisel üle keskmise suur Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava . süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus täh 74 elepanu asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud taas kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2

mõttes on maksimaal e ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud n neli erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise

sanktsiooni ülemmääras.

Väärteoprotokolli nähtuvalt ei ole menetlusalune isik ütlusi anda soovinud, mistõttu ei o st le kohtule ka teada menetlusaluse isiku suhtumist oma teosse. Seega ei ole väärteomenetluses

kergendavaid asjaolusid tuvastatud, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusalusel isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, ta ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja ta on aastaid ja regulaarselt juhina

liikluses osalenud, olles seejuures korduvalt ka joobeseisundis. Menetlusalune isik oli ka

kriminaalsele joobele lähedases joobe egemist äärmisel s ning kohtu hinnangul on t t

vastutustundetu käitumisega, millega ta seadis ohtu kaasliiklejad. Eeltoodu viitab

menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni ülemmääras.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks

karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära ülemmääras, kuivõrd üha uute süütegude

toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Samas peab kohus oluliseks asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole mitme

viimase aasta jooksul arestiga karistatud, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse esialgu ettenähtud sanktsiooni 2/3 ulatuses lootuses, et sellise pikkusega isiku vabadust piirav karistus sunnib menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Kuivõrd menetlusalune isik väidetavalt

töötab väljaspool Eesti Vabariiki, mille kohta ta küll tõendeid ei ole esitanud, peab kohus võimalikuks määrata mõistetava karistuse kandmiseks pikema ajavahemiku jooksul.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/