2-21-945/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2021.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-945

Kohtuasi

X (X) avaldus Saue vald, Ellamaa küla, Kuuse

korteriühistu vastu Saue vald, Ellamaa küla, Kuuse

korteriühistu 21.11.2020 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.aprilli 2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Saue

vald,

Ellamaa

küla,

Kuuse

korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Andrus Post (e-post:XXX)

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): Saue vald,

Ellamaa küla, Kuuse korteriühistu (registrikood 80119131,

aadress Kuuse, Ellamaa küla, Saue vald, Harju maakond),

lepinguline esindaja Merike Roosileht (e-post:XXX)

Puudutatud isik II: Y (isikukood XXXXXXXXX, e-

post:XXX)

Puudutatud isik III: W (isikukood XXXXXXXX, e-

post:XXX)

Puudutatud isik IV: Q (isikukood XXXXXXXX, e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda Y 07.detsembri 2021.a menetlusdokumenti ja tagastada see

esitajale.

2. Harju Maakohtu 20.aprilli 2021. a määrus jätta muutmata.

3. Saue vald, Ellamaa küla, Kuuse korteriühistu määruskaebus jätta rahuldamata.

2-21-945

2

4. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja

rahuldada avaldaja X taotlus.

5. Välja mõista Saue vald, Ellamaa küla, Kuuse korteriühistult X kasuks

menetluskulud summas 31,50 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 22.jaanuaril 2021.a Harju Maakohtule avalduse Saue vald, Ellamaa küla,

Kuuse korteriühistu (ühistu) 21.novembri 2020.a erakorralise üldkoosoleku (üldkoosolek)

otsuste tühisuse tuvastamiseks. Tühisuse tuvastamisel palus avaldaja saata registriosakonnale

kohtulahendi ärakiri, millega kohustada registrikaardilt kustutama juhatuse liikmed Y, W ja Q.

Avalduse kohaselt taotlesid 8 ühistu liiget juhatuselt kokku kustuda erakorraline üldkoosolek

päevakorraga: juhatuse tagasikutsumine ja uue juhatuse valimine; revisjonikomisjoni valimine

ja revidendi tellimine väljaspool elamut, et saada hinnang juhatuse rahalise tegevuse kohta

2017, 2018 ja 2019 majandusaastal; raamatupidamise teenuse tellimine ja hinnapakkumiste

võtmine, kahju hüvitamise nõude esitamine juhatuse liikme vastu (alusetult saadu tagastamine

nõue või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamine juhatuse liikme vastu;

võlglaste väljaselgitamine ja viiviste arvestamine võlgu olevalt summalt; jooksvad küsimused.

Taotluse kohselt paluti üldkoosolek kokku kutsuda ülaltoodud päevakorraga 21.novembril

2020.a kell 16.00. Juhatus koosolekut kokku ei kutsunud.

21.novembril 2020.a toimus korteriomanike erakorraline üldkoosolek, kus koosolek arutas

eelnimetatud päevakorda ja võttis vastu ka vastavad otsused. Toimunud koosolekust sai

avaldaja teada juhuslikult kolmanda isiku kaudu, kes saatis koosoleku protokolli. Avaldajal

puudub info selle kohta, kas nimetatud kutse on üldse olemas ja kõigile ühistu liikmetele

väljastatud. Ühistu põhikirja p 6.4. kohaselt informeeritakse ühistu liikmeid koosoleku

toimumisest vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse üles

trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord

ning toimumise aeg ja koht. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad ise

üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.

Avaldaja arvates on koosoleku otsused selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida selle toimumise aeg ja koht ning

päevakord. Koosoleku kutset pole avaldaja saanud. Teade tuleb saata kõigile ühistu liikmetele.

Protokollil puuduvad selle lahutamatuks lisaks olevad volikirjad, osavõtjate nimekiri.

Protokollis ei ole märgitud selle toimumise aega ja kohta ega valitud juhatajat.

Puudutatud isiku I seisukoht

2-21-945

3

2. Ühistu vaidles avaldusele vastu. Ühistu arvates on avaldus ebaselge ning seda ei saa

menetleda. Kõigile korteriomanikele, sh avaldajale, oli koosolekust teatatud. Avaldaja oli

teadlik erakorralise üldkoosoleku päevakorrast, selle toimumise ajast ja kohast. Kuigi teates ei

olnud märgitud täpset toimumise kohta, oli avaldajal võimalus seda küsida teistelt

korteriomanikelt. Avaldaja ei tundnud selle vastu huvi, tal puudus tahe ja soov üldkoosolekul

osaleda. Avaldaja oli teadlik, et üldkoosolek toimus Ellamaa majas 182 (majas, kus ise elab).

Teates ei märgitud täpsustavalt aadressi seetõttu, et ei olnud teada, kus korteris on

üldkoosolekut võimalik pidada. See, et koosolek toimus korteris nr 11, selgus koha peal

koosoleku toimumise päeval. Avaldaja lahkus selleks ajaks kodust. Ühistu saatis erakorralise

üldkoosoleku teate avaldajale nii e-postiga kui tähitud kirjaga. Seega on väide, et kutset pole

saadud, põhjendamatu. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud. Avaldaja on

kohtule esitanud töödeldud protokolli. Protokollis on olemas koht, aeg, juhataja ja protokollija.

Olemas on osalejate nimekiri ning volikirjad. Otsused ei ole tühised. Vaidlusalusel koosolekul

valitud juhatuse koosseisu ei ole avaldaja hiljem toimunud koosolekul vaidlustanud, kuigi võttis

sellest osa.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 20.aprilli 2021.a määrusega avalduse, tuvastas Saue vald, Ellamaa

küla, Kuuse korteriühistu korteriühistu 21.novembri 2020.a erakorralise üldkoosoleku otsuste

tühisuse, määras menetluskulud korteriühistu kanda ning mõistis korteriühistult avaldaja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 50 eurot.

4. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb KrtS § 20 lg 1 ja 6 ning MTÜS § 20 lg 6

kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumise kohta teha kirjalik teade, milles on muuhulgas märgitud

ära üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Ühistu pole tõendanud, et avaldajale teatati

üldkoosolekust nõuetekohaselt ette. Ühistu selgitustest järeldub, et ühistu loeb üldkoosoleku

teateks juhatusele 23.oktoobril 2020.a esitatud taotlust üldkoosoleku kokkukutsumiseks (dtl

112 ja 114). Avaldaja pole vaidlustanud selle taotluse kättesaamist oktoobris 2020, kuid

nimetatust ei järeldu avaldaja nõuetekohane kutsumine vaidlusalusele üldkoosolekule. Kohus

selgitas seda ühistule juba 16.märtsi 2021.a määruses ja jääb esitatud põhjenduste juurde.

Korteriomanike poolt ühistu juhatusele esitatud taotlus üldkoosoleku kokkukutsumiseks ei ole

samastatav üldkoosoleku teatega. Kui juhatus ei kutsu korteriomanike nõudmisel üldkoosolekut

kokku, on korteriomanikel õigus teha seda ise (MTÜS § 20 lg 3 ja 4). Seadus sätestab

sõnaselgelt, et üldkoosoleku kokkukutsumine korteriomanike poolt peab toimuma juhatusele

koosoleku kokkukutsumiseks ettenähtud korda järgides (MTÜS § 20 lg 4). Juhatusele esitatud

taotluses on korteriomanikud teatanud koosoleku kokkukutsumise kavatsusest tingimuslikult,

nagu see pidigi olema. Taotluse tegemisel ei saanud taotlejad teada, et juhatus nende nõudmist

koosoleku kokkukutsumiseks ei täida. Lisaks ei sisalda 23.oktoobri 2020.a taotlus koosoleku

toimumise kohta muid andmeid, peale päevakorra. Puudu on koosoleku toimumise koht

(MTÜS § 20 lg 6). Avaldaja väidetav teadlikkus sellest, kus tavaliselt üldkoosolekuid on peetud

(ühistu 31.märtsi 2021.a avaldus, dtl 112) seda puudust ei kõrvalda. Vaidlusalusel

üldkoosolekul osales ühistu 12-st liikmest 7 (dtl 67). Avaldaja koosolekul ei osalenud (dtl 85).

5. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine toob KrtS § 29 lg 1 kohaselt kaasa

üldkoosoleku otsuse tühisuse. Vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise osas eespool tuvastatud

rikkumised on viidatud sätte tähenduses olulised. Korteriomaniku nõuetekohane teavitamine

eesolevast üldkoosolekust, sealhulgas koosoleku toimumise kohast, on kokkukutsumise

reeglite kesksed küsimused, mis peavad olema täidetud selleks, et korteriomanik saaks teostada

oma õigusi.

2-21-945

4

6. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest ning arvestades avalduse rahuldamist, pidas

kohus õiglaseks määrata menetluskulud ühistu kanda. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt

tasutud riigilõiv 50 eurot (dtl 22). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ja kohus mõistis

selle hüvitamiseks ühistult avaldaja kasuks välja 50 eurot. Muudest menetluskuludest avaldaja

kohtule teatanud pole.

7. Avaldaja taotlust määruse täitmiseks rahuldada ei saa, kuna selleks puudub õiguslik alus.

Käesoleva määruse jõustumisel on avaldajal enesel võimalik korteriühistute registripidajat

(Tartu Maakohtu registriosakond) sellest teavitada.

Määruskaebus

8. Puudutatud isik I (ühistu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

teha uus otsus, millega jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning kõik menetluskulud vastustaja

kanda.

9. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja seisukohal, et avaldaja oli

teadlik erakorralise üldkoosoleku päevakorrast, selle toimumise ajast ja kohast. Kuigi

erakorralise üldkoosoleku teates polnud märgitud täpset toimumise kohta, siis oli vastustajal

vaatamata eeltoodule võimalus seda küsida teistelt korteriomanikelt. Avaldaja ei tundnud selle

vastu huvi. Avaldaja pidi olema teadlik, et 21.novembril 2020.a toimus erakorraline

üldkoosolek Ellamaa majas 182 (majas, kus ise elab). Erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumise teates ei olnud märgitud täpsustavalt aadressi seetõttu, et ei olnud teada, kus

korteris on seda võimalik pidada. See, et koosolek toimus korteris nr 11, selgus koha peal

koosoleku toimumise päeval. Vastustaja ei pidanud vajalikuks sellel osaleda.

10. Ühistu on teatanud avaldajale koosoleku toimumisest ette nõuetekohaselt. Vastustaja pole

vaidlustanud 23.oktoobri 2020.a esitatud taotluse kättesaamist ja teatise kättesaamine on ka

määruskaebuse esitaja poolt tõendatud. 21.novembril 2020.a toimunud erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumisel lähtus ühistu MTÜS § 20 lg-test 3 ja 4 sätestatust. MTÜS § 20

lg 5 alusel üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga

ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Arvestades asjaoluga, et erakorraline üldkoosolek toimus

21.novembril 2020.a ja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest sai vastustaja teada

27.oktoobri 2020.a e-kirjaga ja tähitult kirjaga 29.oktoobril 2020.a, siis pidi vastustaja olema

teadlik erakorralise üldkoosoleku toimumisest ja selle toimumisest on teatatud ette

nõuetekohaselt. Koosoleku kokkukutsumise korda pole rikutud ja 21.novembril 2020.a

erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsused on kehtivad, kuna tõendamist ei ole leidnud

asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud, mis toob KrtS § 29 lg 1

alusel üldkoosoleku otsuse tühisuse.

Menetlusosaliste seisukohad

11. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud ühistu kanda.

Avaldaja jäi oma seisukohtade juurde. Juhul kui koosoleku kokkukutsumist nõudvad ühistu

liikmed veendusid, et juhatus koosolekut kokku ei kutsu, pidanuks nad koosoleku ise kokku

kutsuma samas korras juhatusega.

Menetluse edasine käik

2-21-945

5

12. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

13. Tallinna Ringkonnakohus kaasas 17.novembri 2021.a määrusega menetlusse puudutatud

isikutena II-IV Y, W ja Q. Ringkonnakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas tehtav lahend

võib mõjutada vaidlusaluste otsuste järgi ka vaidlusalusel üldkoosolekul korteriühistu uuteks

juhatuse liikmeks valitud isikute õigusi ja kohustusi, kuna kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et kohtulahend, mis tehakse menetluses, kus on vaidluse all korteriühistu juhatuse

liikmete valimise otsuse kehtivus, puudutab kõnealuste juhatuse liikmete õigusi ja kohustusi

korteriühistu suhtes sel määral, et nad peavad olema menetlusse kaasatud puudutatud isikutena

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.mai 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-15388,

p 20.1).

14. Puudutatud isikutena II-IV kaasatud isikud oma seisukohti ringkonnakohtule tähtaegselt ei

esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei menetle TsMS § 331 lg 1 alusel Ye poolt

07.detsembril 2021.a esitatud menetlusdokumenti ja sellele lisatud tõendeid. Ringkonnakohtu

17.novembri 2021.a määruse resolutsiooni punktist 4 tulenevalt said menetlusse puudutatud

isikutena II-IV kaasatud isikud esitada oma seisukohti, taotlusi ja menetluskulude nimekirjasid

kuni 30.novembrini 2021.a. Y on kohtute infosüsteemist nähtuvalt eelnimetatud määruse

isiklikult kätte saanud 24.novembril 2021.a. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et

menetlusdokumendis puuduvad ka selgitused selle hilinenult esitamise kohta, puudub

ringkonnakohtul seaduslik alus dokumendis esitatud seisukohtadega ning sellele lisatud

tõenditega arvestamiseks. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse

seaduslikkust üksnes esitatud määruskaebuse põhjal.

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu

kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse

tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

17. Ringkonnakohtu hinnangul puudub seaduslik alus maakohtule materiaalõiguse väära

kohaldamist ette heita.

18. Krt § 20 lg 1 teine lause sätestab, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks

käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse §-s 20 mittetulundusühingu

liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS § 20 lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku

kokkukutsumise teates märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku

päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate

saatmiseks.

19. Ühistu põhikirja punktist 6.4. tulenevalt peab teates üldkoosoleku toimumise kohta olema

näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht ning sellisest korrast tuleb juhinduda

ka taotlejatel, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku (tlk 39 pöördel).

2-21-945

6

20. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt

rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud

otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle

suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

21. Eeltoodust tulenevalt tuli üldkoosolekut kokku kutsuda soovivatel ühistu liikmetel otsuste

tühisuse vältimiseks rangelt järgida õigusaktides ja ühistu põhikirjas sätestatud nõudeid.

22. Arvestades, et 23.oktoobri 2020.a juhatuse liikmetele adresseeritud taotluses on selgelt

märgitud vaid päevakord ning üldkoosoleku toimumise aeg, kuid selles puudub koosoleku

toimumise koht (sh isegi kaudne viide sellele, et koosolek toimub Ellamaa maja 182 aadressil)

ning allakirjutanud on avaldanud, et kui juhatus ei kutsu koosolekut kokku sama päevakorraga,

siis kustuvad ühistu liikmed ise üldkoosoleku sama päevakorraga kokku (tlk 6-7) ja tuvastamist

ei ole leidnud, et avaldajale oleks muu dokument üldkoosoleku kokkukutsumise kohta

saadetud, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldajale ei ole üldkoosolekust nõuetekohaselt

ette teatatud.

23. Avaldaja väidetav teadlikkus sellest, kus tavaliselt üldkoosolekuid on peetud, aset leidnud

üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi ei kõrvalda. Seda ei tee ka süüdistused avaldaja

aadressil, et tal oli võimalus koosoleku toimumise kohta uurida teistelt korteriomanikelt, kuid

ta ei tundnud huvi ega selgitus, et üldkoosoleku korraldajatele endilegi polnud teada, kus

korteris koosolekut on pidada võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et seaduse mõtteks ei ole

see, et ühistu liige peab ise hakkama välja selgitama, kus võiks planeeritav üldkoosolek

toimuda.

24. Praegusel juhul ei olnud rikkumiste tõttu tagatud ka etteteatamise peamine eesmärk.

Üldkoosoleku kokkukutsumise kord hõlmab üldjuhul neid toiminguid, mis tehakse enne

koosolekut ja mis peavad tagama liikmele võimaluse koosolekul osaleda ja seal informeeritult

hääletada. Koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks on see, kui liikmele ei

saadeta koosoleku teadet, samuti see, kui koosoleku teatest ei ole aru saada, kus koosolek

toimub (vt Riigikohtu 03.märtsi 2021.a tsiviilkolleegiumi kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-13391,

p 37).

25. Arvestades eeltoodut ning kirjeldatud rikkumisi üldkoosoleku kokkukutsumise korras, on

maakohus õigesti järeldanud, et vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise osas tuvastatud

rikkumised on KrtS § 29 lg 1 tähenduses olulised, mistõttu on sellel vastuvõetud otsused

tühised.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud

ringkonnakohtus TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt puudutatud isiku I kanda.

27. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Hagita menetlustes kohaldatakse esindajakulude väljamõistmisel

üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude vajalikkusest ja

2-21-945

7

põhjendatusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.oktoobri 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr

3-2-1-93-13, p 11).

28. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandnud

määruskaebusega seoses lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiga seonduvalt kulu

summas 31,50 eurot. Vastavalt esitatud arvele on avaldajale osutatud õigusabi 0,7 h ulatuses

seonduvalt 20.mail 2021.a vastuse koostamisega määruskaebusele. Avaldaja on kinnitanud, et

menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Puudutatud isikud ei ole avaldaja

menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

29. Ringkonnakohtu hinnangul saab mõistlikuks ja põhjendatuks pidada nii määruskaebusele

vastuse koostamisele kulunud aega 0,7 tundi, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu kui

lepingulise esindaja ühe tööühiku hinda, arvestades vaidluse kestust, keerukust ja lepingulise

esindaja kvalifikatsiooni.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määrata avaldajale puudutatud isiku I poolt

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikult I avaldaja kasuks

välja määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 31,50 eurot.

31. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/