Legislator Case Law & Legislation
4-21-3353/12 AI generated

4-21-3353/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 4-21-3353/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-21-3353/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
refusal of expense reimbursement refusal of insured person insufficient return guarantees refusal of insurance benefits lack of self-sufficiency insufficient economic hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

Väärteoasi nr 4-21-3353

M Ä Ä R U S

14. detsember 2021. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus V.V-le väärteoasjas nr 2780,20,004400 määratud karistuse asendamiseks Kohus määras Asendada (IK XXX; elukoht: V.V-le XXX või XXX, täpset aadressi ei tea; kontaktandmed: telefon XXX, e-post XXX) Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17.

mai 2020. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004400 määratud rahatrahv nelikümmend viis (45) trahviühikut nelja (4) päeva arestiga.

V.V aresti kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 13. detsembrist 2021. a kell 17.35.

Määrus edastada V.V-le, Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur Janek Poolile, Tallinna kinnipidamiskeskus ja arestimajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus

vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates kohtumääruse tegemisest või kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 17. mai 2020. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2780,20,004400 määrati V.V-le NPALS § 15 1 lg 1 alusel rahatrahv 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend jõustus 02. juunil 2020. a. Rahatrahvi

tasumise tähtaeg oli 01. juuni 2020. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes täitemenetlus. 08. juulil 2021. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Kohtutäituri teate kohaselt puudub V.V vara või ei ole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. 17. augustil 2021. a esitas kohtuväline menetleja kohtule taotluse, milles palus, juhindudes Kars § 72 ja TMS § 201, otsustada rahatrahvi summas 180 eurot asendamine arestiga.

2

Kohtu seisukoht VTMS § 211 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud

või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole

pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt KarS § 72. KarS § 72 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab

kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS § 69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri taotlus V.V-le määratud

karistuse asendamiseks on põhjendatud. Süüdlane oli teadlik talle määratud rahatrahvist ja kohustusest seda tasuda. Sellegipoolest ei tasunud ta rahatrahvi vabatahtlikult ning trahvinõue suunati kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Käesolevaks ajaks on V.V olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui aasta jooksul, kuid ta ei ole seda ka mitte osaliselt teinud ja rahatrahv on täielikult tasumata. Kohtutäituri teatisest nähtuvalt ei ole V.V vara, millele saaks või

oleks otstarbekas sissenõuet pöörata ning ka kohtul ei ole alust arvata, et tegelikult oleks ta võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma. Seega leiab kohus, et arvestades süüdlasele antud aega oma kohustuse täitmiseks ning asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole praeguseks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga. V.V kinnitas, et oli teadlik määratud rahatrahvist, kuid ei saanud seda ka hiljem tasutud. Ta selgitas, et jättis varasemalt kohtuistungile tulemata ja lubatud ajaks trahvi tasumata kuna haigestus. Kohtule oma mitteilmumisest ja haigusest ta väidetsvalt teavitada ei saanud kuna tal polnud kõneaega ja e-posti teel ka kirjutada ei osanud. Kuigi V.V taotles nii üldkasuliku töö tegemist kui ka aresti kandmisele määramist nädalavahetuseks, siis kohtu hinnangul ei ole

süüdlane piisavalt usaldusväärne isik – ta jättis teadlikult kohtuistungile ilmumata, trahvi

vaatamata lubadusele tasumata ega teavitanud kohut mitteilmumise mõjuvatest põhjustest. Samas oli ta kohtukutsete kättesaamist kinnitanud. Samuti ei saanud kohus süüdlasega enam ühendust ja V.V ei võtnud ka kohtuga ühendust. Suure tõenäosusega võivad sarnased probleemid tekkida tema puhul ka nii üldkasuliku töö tundide või aresti hilisema täitmisega.

Kuna kohus pidi V.V kohtuistungile toomiseks kuulutama tagaotsitavaks ning

kohaldama sundtoomist, siis peab kohus otstarbekaks kohaldada V.V-le

asenduskaristusena aresti ning rakendada aresti kandmist alates süüdlase kinnipidamisest. Määruse koostamisel juhindus kohus VTMS § 211.

Kohtunik Anneli Tanum (allkirjastatud digitaalselt)