3-21-113/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-113

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 11.11.2020 maksuotsuse nr

12.2-3/051567-5 ja 18.12.2020 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, lepinguline esindaja Ivo Raudjärv

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Diana

Viin ja Aiki Meister

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.01.2022.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA ja maksuhaldur) kontrollis 22.01.2020 korralduse nr 12.2-

3/051567-1 alusel X 2018. aasta füüsilise isiku tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise

õigsust. 28.07.2020 koostas maksuhaldur kontrolliakti nr 12.2-3/051567-4.

2. MTA kohustas 11.11.2020 maksuotsusega nr 12.2-3/051567-5 (edaspidi maksuotsus) Xt tasuma

tulumaksu summas 30 783 eurot.

3. Kaebaja esitas maksuotsusele vaide, mille MTA jättis 18.12.2020 vaideotsusega (edaspidi

vaideotsus) rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 16.01.2021 X kaebus maksuotsuse ja vaideotsuse tühistamiseks,

mille kohus 18.01.2021 määrusega menetlusse võttis.

3-21-113

2(11)

5. Kohus määras 20.10.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

6. Väär on maksuhalduri järeldus, mille kohaselt on 2018. aastal ASIM Holdings OÜ (hilisema

nimega Malgen Haldus OÜ, edaspidi otsuses Malgen Haldus OÜ) arvelduskontolt kaebaja

arvelduskontodele tehtud ülekannete näol summas 154 359 eurot tegemist kaebaja maksustatava

tuluga. Maksuhaldur on jätnud kaebaja esitatud tõendid ja selgitused alusetult arvesse võtmata,

mistõttu on lõppjäreldused tegelikult toimunuga vastuolus.

7. Maksuhalduri poolt on arvesse võetud kaebaja poolt Malgen Haldus OÜ-le tasutud summadest

vaid 2018. aastal tasutud 36 020 eurot, kuid aastatel 2013–2017 tasutud 10 139 eurot on arvesse

võtmata. Selgitused ja tõendid 10 139 euro tasumise kohta on kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud.

Aastatel 2013–2017 summade tasumised on tõendatud samamoodi, nagu 2018. aastal summade

tasumine ja seetõttu ei olnud maksuhalduril alust 2013–2017 tasutud summade arvestamata jätmiseks.

Maksuotsus on selles osas vastuoluline.

8. Alusetult on jäänud arvesse võtmata ka see, et kaebaja on Yi (praegune nimi X), Aaberg Finance

OÜ ja Aaberg Eesti OÜ poolt Malgen Haldus OÜ-le antud laenud Malgen Haldus OÜ eest tagastanud

ja omandanud sellega vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu, mistõttu viimase poolt nende

nõuete katteks kaebajale 2018. aastal tasutud 28 600 eurot ei ole tema tulu. Maksuotsuses tehti

etteheide, et Yi ja Zi e-kirjad ei tõenda, et kaebaja isiklikult maksis tagasi Malgen Haldus OÜ-le antud

laenud, mistõttu kaebaja palus neil isikutel anda uued kinnitused. Kaebuse esitaja märkis vaides, et

kui kinnitused siiski ei ole piisavad, palub ta maksuhalduril võtta isikutelt seletused, sest kaebuse

esitajale jääb arusaamatuks, missuguseid kinnitusi isikutelt veel nõudma peaks. Maksuhaldur

kinnitusi arvesse ei võtnud ega võtnud ka isikutelt seletusi. Selliselt ei ole maksuhaldur lähtunud

uurimiprintsiibist.

9. Kaebaja leiab, et nii tema poolt Malgen Haldus OÜ-le aastatel 2013–2018 tasutud summade kui

tasutud laenude kohta on olemas tõendid, mis üheselt mõistetavalt kinnitavad, et tal oli nõue Malgen

Haldus OÜ vastu kokku summas 74 759 eurot (36020+10139+28600) ning seetõttu ei saa selle

summa ulatuses talle 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt tehtud ülekandeid lugeda tema

maksustatavaks tuluks. Nõustuda ei saa maksuhalduri põhjendusega, et nõudeõiguse puudumist

kinnitab asjaolu, et majandusaasta aruannetes ei olnud nõuded kajastatud. Kaebaja on maksuhaldurile

selgitanud, et kajastamata jätmine oli tingitud sellest, et kuivõrd Malgen Haldus OÜ

majandustulemused ei olnud kiita, siis oleks omakapital langenud kriitilise piirini ja võinud tekkida

kergesti olukord, kus netovara oleks vähenenud alla äriseadustikus nõutava piiri. Kuivõrd

raamatupidamiskanded ei tekita ega lõpeta kohustusi, siis ei tähenda aruandes kajastamata jätmine,

et nõuet ei olnud olemas. Samuti ei saa aruandes kajastamata jätmine tuua kaasa maksukohustust.

Lähtuda tuleb ikkagi tegelikest asjaoludest.

10. Kaebaja leiab, et tema aastate 2014–2017 sissetulekute suurus ei puutu antud juhul asjasse.

Kontrolli ei teostatud tema 2014–2017 tulude suuruse kohta, mistõttu ei pidanud ta esitama tõendeid

nende aastate sissetulekute suuruse kohta. Maksuhalduri viidatud asjaolud, millest justkui tuleks

järeldada, et tal puudusid rahalised võimalused aastatel 2014–2017 laene anda, on vaid üksikud

fragmendid tema nende aastate finantsiliste võimaluste hulgast. Täielikult on tähelepanuta jäetud, et

isikul võib olla ka maksuvabasid tulusid, samuti see, et laene anda või tagasi maksta võib ka teiste

laenude arvelt. Järelduste tegemine lähtudes vaid maksustatavate tulude analüüsist on äärmiselt

pealiskaudne lähenemine.

11. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, mille kohaselt pole tõendatud, et Malgen Haldus OÜ-l oli

kaebaja vastu nõue 110 000 eurot ega selle üleandmine Heaprojekt OÜ-le. Nõue kaebaja vastu tekkis

2018. aastal tehtud ülekannetest, mida maksuhaldur just uuribki ja mille kohta ei ole tarvis seega

täiendavaid tõendeid esitada. Kaebuse esitaja on maksuhaldurile kontrolli käigus selgitanud, et nõue

3-21-113

3(11)

Heaprojekt OÜ-le oli üle antud juba enne lõppbilansi koostamist ja seetõttu ei pidanudki see

lõppbilansist nähtuma. Vaidega koos esitas kaebuse esitaja ka 04.11.2019 nõude loovutamise

lepingu. Samuti on kaebuse esitaja selgitanud, et hiljem otsustati kogu ettevõtte üleandmine

Heaprojekt OÜ-le ja sõlmiti ettevõtte üleandmise leping. Selle lepingu kohaselt läksid Heaprojekt

OÜ-le üle kõik varad ja kohustused, sh nõudeõigused, v.a üks nõudeõigus Sarkop Investeeringud OÜ

vastu (20.11.2019 jagunemislepingu sõlmimise ajaks oligi Malgen Haldus OÜ ainsaks varaks jäänud

nõudeõigus Sarkop Investeeringud OÜ vastu, mis jagunemislepinguga kahele ühingule üle anti).

Seega on kaebuse esitaja vastu nõude üleandmine täiendavalt kinnitatud ka ettevõtte üleandmise

lepinguga. Heaprojekt OÜ ei ole nõudest loobunud, see on kajastatud ka raamatupidamises.

Eeltooduga on tõendatud, et 2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt kaebajale üle kantud summad 110

000 euro ulatuses on nõue kaebuse esitaja vastu, mitte kaebuse esitaja maksustatav tulu. Maksuhalduri

vastupidine seisukoht ei vasta tegelikele asjaoludele ja on ebaõige.

12. Kokkuvõttes ei ole maksuotsuses tehtud järeldused kooskõlas tegelike asjaoludega. Ebaõiged

järeldused on tõenäoliselt eelkõige põhjustatud uurimispõhimõtte (maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 11) ebapiisavast järgimisest, aga ka sellest, et kontrolli teostaval ametnikul oli kaebuse esitaja suhtes

juba enne kontrolli alustamist tekkinud eelarvamus varasemalt toimunud Malgen Haldus OÜ

kontrolliga seoses. Viiteid Malgen Haldus OÜ kontrollile, mis aga kuidagi asjasse ei puutu, tehakse

nii kontrolliaktis kui maksuotsuses. Ka vaideotsuses leitakse, et kaebuse esitaja poolt

kaasaaitamiskohustuse rikkumist on asjakohane põhjendada Malgen Haldus OÜ kontrolli käigus

toimunuga (p 13). Malgen Haldus OÜ ja kaebaja isiklikku kontrollimenetlust ei saa samastada ning

ta ei pea hakkama esitama vastuväiteid maksuhalduri väidetele seoses Malgen Haldus OÜ

kontrollimenetlusega. Kaasaaitamiskohustust on kaebuse esitaja oma menetluses oma parima

arusaama kohaselt täielikult järginud. Võimalikud hilinemised tõendite või selgituste esitamisel on

tingitud kogenematusest. Kaebuse esitaja leiab, et ka maksuhaldur võinuks mõnes olukorras anda

konkreetsemaid selgitusi, et milliseid tõendeid ja selgitusi on vaja esitada. Arusaamatuste

ärahoidmiseks võinuks ehk abiks olla ka lõppvestluse läbiviimine (MKS § 555 lg 2).

Vastustaja seisukohad

13. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et Malgen Haldus OÜ arvelduskontolt on 2018. aastal

kaebaja arvelduskontole üle kantud 154 359 eurot (millest on juba eelnevalt maha arvatud summa 36

020 eurot, mille kaebaja kandis Malgen Haldus OÜ-le tagasi). Käesolevas asjas puudub vaidlus

asjaolus, et kaebaja ei ole nimetatud summasid tuludeklaratsioonis maksustatava tuluna kajastanud.

14. Kaebaja, olles Malgen Haldus OÜ juhatuse liikmeks, ei esitanud maksuhaldurile Malgen Haldus

OÜ kontrolli raames dokumente. Maksuhaldur sai Malgen Haldus OÜ arvelduskontode väljavõtted

Malgen Haldus OÜ likvideerijalt Kaupo Meierilt. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja rikkunud

kaasaaitamiskohustust ning jätnud maksuhaldurile nõutavad dokumendid esitamata. Malgen Haldus

OÜ ei esitanud maksuhaldurile ühtegi dokumenti, millest selguks, mis eesmärgil raha kaebaja

isiklikule arvelduskontole kanti.

15. 11.02.2020 e-kirjas teatas kaebaja, et on Malgen Haldus OÜ-le andnud laenu perioodil 2014–

2017 ning laenujääk oli 2017. aasta lõpuks ca 142 000 eurot ja tagasimaksed on teostatud perioodil

2018. Oma 17.03.2020 e-kirjas täpsustas X, et laenu anti perioodil 2013–2018 summas 142 510 eurot.

Järgnevalt 15.06.2020 e-kirjas selgitab kaebaja, et on perioodil 2013–2018 andnud Malgen Haldus

OÜ-le laenu kokku 74 759 eurot. Laenu andmise tõenduseks lisati tabel, kust nähtub raha laekumise

kuupäev, summa ja kes on laenu andnud. Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja selgitused Malgen Haldus

OÜ-le antud laenu osas nii summade kui perioodide osas olnud vastuolulised. Vaatamata

maksuhalduri palvele esitada laenu saamise ja tagastamise tõendamiseks Malgen Haldus OÜ

arvelduskonto väljavõtted perioodi 2013–2017 kohta ja pearaamatu kassa ning laenu kontode

väljavõtted perioodil 2013 –2018, ei ole X neid maksuhaldurile esitanud. Samuti ei ole kaebaja

selgitanud, kas Malgen Haldus OÜ-ga on sõlmitud ka kirjalikud laenulepingud, rääkimata selliste

3-21-113

4(11)

lepingute maksuhaldurile esitamisest. Lisaks ei nähtu sellise laenu olemasolu ka Malgen Haldus OÜ

majandusaasta aruannetest.

16. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud üksnes Malgen Haldus OÜ arvelduskonto filtreeritud

väljavõtted laekumiste kohta. Samas ei ole esitatud dokumente selle kohta, kas või kui suures summas

on Malgen Haldus OÜ kaebajale perioodil 2013–2017 raha tagasi kandnud. Arvelduskonto

filtreeritud väljavõttelt nähtub, et kõikide ülekannete selgitus on ülekanne (va 2018 ja 22.01.2014

tehtud maksed). Seega ei viita ka vastavaid ülekandeid kajastav väljavõte sellele, et tegemist on laenu

andmisega. Arvestades asjaolu, et X ei ole esitanud laenulepinguid ega Malgen Haldus OÜ

pangakontode filtreerimata väljavõtet, mis võimaldaks tuvastada, kas nimetatud ülekanded on

kaebajale juba eelnevatel perioodidel tagastatud või mitte, esitamata on jäetud dokumendid, millest

nähtuks laenude kajastumine OÜ Malgen Haldus raamatupidamises ning äriühingu majandusaasta

aruannetes selliseid laenukohustusi ei kajastu, leiab vastustaja, et kaebajale Malgen Haldus OÜ poolt

2018. aastal ülekantud summade näol ei ole tegemist laenu tagastamisega.

17. Kaebaja leiab samuti, et alusetult on jäänud arvesse võtmata, et kaebaja on Yi (praegune nimi X),

Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ poolt Malgen Haldus OÜ-le antud laenud Malgen Haldus

OÜ eest tagastanud ja omandanud sellega vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu, mistõttu

Malgen Haldus OÜ poolt nende nõuete katteks kaebajale 2018. aastal tasutud 28 600 eurot ei ole tema

tulu. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur lähtunud uurimiprintsiibist. 05.06.2020 e-kirjas kinnitab

Z, et Aaberg Finance OÜ andis 2014. aastal Malgen Haldus OÜ-le laenu 16 000 eurot ja Aaberg Eesti

OÜ andis laenu 7500 eurot, loovutades hiljem nõude TravEX Eesti OÜ-le. Laenud tagastas kaebaja

isiklikult. Malgen Haldus OÜ 2014. aasta arvelduskonto filtreeritud väljavõttest nähtub selliste

ülekannete teostamine ning viited lepingule nr 140101. 12.06.2020 e-kirjas kinnitab Y, et Malgen

Haldus OÜ-le 12.08.2015 antud laenu tagastas kaebaja isiklikult. Malgen Haldus OÜ arvelduskonto

filtreeritud väljavõttest on näha, et Y kandis 12.08.2015 äriühingule 5100 eurot selgitusega laen. Isegi

kui laenude andmine Malgen Haldus OÜ-le nimetatud isikute puhul on toimunud, on põhjendatud

maksuhalduri kahtlused selles, kas laenu on tagasi maksnud kaebaja isiklikult. Maksuhaldurile ei ole

esitatud ühtegi laenu tagasimaksmist tõendavat dokumenti ega ka laenulepinguid. Laenude

tagasimaksmise kaebaja poolt seab kahtluse alla ka asjaolu, et Malgen Haldus OÜ majandusaasta

aruannetest nähtuvalt on äriühing saanud 2014. aastal laenusid 16 000 eurot ning 2015. majandusaasta

aruande järgi oli Malgen Haldus OÜ laenukohustus 0 eurot. Seega oli Malgen Haldus OÜ 2015. aasta

lõpuks kõik laenud tagasi maksnud.

18. Mis puudutab kaebaja väiteid, justkui oleks majandusaasta aruandes jäetud meelega nõuded

kajastamata, siis ei muuda need kuidagi maksuhalduri järeldusi. Laenude tagasimaksmist kinnitavad

üksnes kaebajaga seotud tunnistajad (äripartner ja abikaasa). Seejuures on laenu tagasimaksmisega

vastuolus Malgen Haldus OÜ majandusaasta aruanded. Lisaks ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile

Malgen Haldus OÜ raamatupidamisdokumente, millest nähtuks, kas ja millal laenud tagasi on

makstud. Veelgi enam, kaebaja sisuliselt kinnitab nii oma vaides kui ka kaebuses, et Malgen Haldus

OÜ raamatupidamises vastavate laenude tagasimaksmist ega ka laenude saamist kaebajalt ei

kajastatud. Malgen Haldus OÜ-le Yi (hetke perenimi X), Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ

poolt antud laenude tagasimaksmine kaebaja poolt ei ole tõendamist leidnud.

19. Kaebaja esitas maksuhaldurile Malgen Haldus OÜ ja Heaprojekt OÜ vahel 18.11.2019 sõlmitud

ettevõtte ülemineku lepingu, milles 110 000 euro suuruse nõude üleminekut ei nähtu. Vaidega koos

esitas kaebaja maksuhaldurile nõude loovutamise lepingu kuupäevaga 04.11.2019, mida

maksuhaldurile maksumenetluse käigus ei esitatud. Vastustaja leiab, et vaideorgan on põhjendatult

jätnud nimetatud tõendiga vaide lahendamisel arvestamata. Riigikohus on otsuse 3-3-1-47-07 p-s 12

märkinud järgmist: „MKS § 102 lg 1 p 2 sätestab, et maksukohustuse vähendamiseks maksuotsus

muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu siis, kui asjaolu või

tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

[…] Piiravat tingimust uue asjaolu või tõendi arvestamisel maksukohustuslase tahtluse või hooletuse

3-21-113

5(11)

puhul käsitab kolleegium kui kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärge. […] Ka maksukorralduse

seaduse eelnõu seletuskirjas […] on märgitud: „Maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel

tuleb arvestada asjaoluga, mis põhjustasid asjaolu või tõendi ilmnemise. Maksukohustust

vähendavalt saab maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavakssaamine ei olnud maksukohustuslase poolt põhjustatud tahtlusest või hooletusest.

Näiteks maksukohustuslane on teadlik teatud kulude mahaarvamise võimalusest, kuid ei esita

maksuhaldurile andmeid. Kuna maksukohustuslane ei täida õigeaegselt talle seadusega pandud

kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud arvesse võtmata ning maksuotsust

seetõttu hiljem muuta ei saa.“ Kaebaja ei ole ei vaides ega ka kaebuses toonud välja ühtegi

põhjendust, mis takistasid tal nõude loovutamise lepingut maksuhaldurile esitada juba

maksumenetluse käigus. Arvestades asjaolu, et ta ise on väidetavalt üleantud nõude osas võlgnik, oli

nõude loovutanud äriühingus juhatuse liige ning on hetkel nõude omandanud äriühingu juhatuse liige,

oli tal ligipääs vastavale dokumendile olemas. Asjaolu, et maksuhaldur ei pea maksumenetluses

tuvastatud asjaolusid nõude olemasolu tõendamiseks piisavateks, sai kaebajale selgeks hiljemalt

kontrolliakti saamisel. Samas pidi asjaolu, et nõude olemasolu tuleb tõendada dokumentaalsete

tõenditega, kaebajale selge olema juba siis, kui ta väite sellise nõude esinemise kohta esitas. Seega

oli kaebajal piisavalt aega nõude olemasolu maksuhaldurile enne maksuotsuse väljastamist tõendada.

Eeltoodust nähtuvalt on nõude loovutamise leping jäänud maksumenetluses esitamata kaebaja

tahtluse või vähemalt hooletuse tulemusena, mistõttu jättis vaideorgan selle tõendiga vaidemenetluses

põhjendatult arvestamata. Ühestki teisest tõendist sellise nõude olemasolu ei nähtu, vaid vastupidi,

esitatud tõendid (OÜ Malgen Haldus lõppbilanss, ettevõtte üleminekuleping) sellise nõude olemasolu

ei kinnita. Seega on maksuhaldur jõudnud põhjendatult seisukohale, et OÜ-l Malgen Haldus puudus

110 000 eurone nõue kaebaja vastu.

20. Lisaks eelnevale on maksuhaldur välistanud võimaluse, et kaebaja andis Malgen Haldus OÜ-le

laenu 2013–1014 aastatel summas 74 759 eurot, tõendades, et kaebajal puudusid rahalised vahendid

äriühingule sellises summas laenu andmiseks. Selle järelduse tegi maksuhaldur, lähtudes kaebajale

väljamakseid deklareerinud äriühingute ja kaebaja enda esitatud tuludeklaratsioonidest. Vastustaja

leiab sarnaselt vaideorganile, et kui kaebajal oleks tõepoolest olnud selliseid maksuvabasid tulusid

või oleks ta võtnud Malgen Haldus OÜ-le laenu andmiseks ise eraisikuna laenu, oleks ta saanud

esitada selle kohta ka tõendid või vähemalt selgitada, kellelt ja kui palju ta laenu võttis või milliste

maksuvabade tulude arvelt ta Malgen Haldus OÜ-le laenu andis. Seda kaebaja aga teinud ei ole.

Samuti saanuks sellist laenu andmist tõendada, esitades maksuhaldurile kas enda või Malgen Haldus

OÜ pangakonto väljavõtte filtreerimata kujul. Ka selle jättis kaebaja vaatamata maksuhalduri

vastavale ettepanekule tegemata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

21. Pooled vaidlevad selle üle, kas MTA käsitles vaidlustatud maksuotsuses õiguspäraselt kaebajale

2018. aastal Malgen Haldus OÜ poolt ülekantud summat 154 359 eurot kaebaja muu tuluna, millelt

tuli arvestada, deklareerida ja tasuda tulumaks 30 783 eurot. Kaebaja on seisukohal, et MTA ei ole

maksuotsust tehes arvestanud kaebaja esitatud tõendite ja selgitustega ning jätnud sellega

uurimispõhimõtte piisavalt järgimata. Seega tuleb kohtul maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel

eelkõige kontrollida, kas MTA on kohaselt järginud uurimispõhimõtet ning võtnud maksustamisel

arvesse maksumenetluses esitatud selgitusi ja tõendeid, tehes neist kogumis õiguspärased järeldused.

22. Poolte seisukohtade ning tõenditega tutvumise ja nende hindamise järel olen seisukohal, et

maksuotsus1 ja vaideotsus2 on õiguspärased ja kaebuses esitatud väited ei anna alust nende

tühistamiseks, seega jääb kaebus rahuldamata. Minu hinnangul on maksuotsus piisavalt põhjendatud

1 Kaebuse lisa 4.

2 Kaebuse lisa 6.

3-21-113

6(11)

ning selle lahutamatuks osaks olevas kontrolliaktis3 toodud asjaolud ja neist tehtud järeldused

loogilised ning järgitavad, kinnitades maksustamise õigsust. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on

juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega

kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-

27-14, p 12). Kuna kaebuses esitatud vastuväited maksuotsusele ühtivad nendega, mida kaebaja on

vaides juba MTA-le esitanud ning millele MTA on vaideotsuses põhjalikult vastanud, siis vastustaja

põhjendustega nõustudes ei käsitle ma täiendavalt kõiki kaebuses esitatud vastuväiteid ega korda ka

maksuhalduri kõiki maksu- ja vaideotsuses esitatud põhjendusi. Vastuseks kaebusele selgitan

järgmist.

23. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku

poolt maksustamisperioodil Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu. TuMS §

12 lg-s 1 on toodud mitteammendav näitlik loetelu tulumaksuga maksustatavatest tuludest, ent

tulumaksuseadus ei sisalda tulu mõiste definitsiooni (vt Riigikohtu 14.11.2017 otsus nr 3-16-336, p

14). Seega tuleb sätet mõista nii, et üldjuhul maksustatakse kõik isiku saadud tulud tulumaksuga, v.a

juhul, kui on tõendatud, et tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes. Seega, kui arvelduskontodelt

nähtub sinna summade laekumine, mis võib viidata täiendava tulu saamisele, peab

maksukohustuslane arvestama sellega, et tal võib hiljem olla vajalik maksuhaldurile tõendada, et

tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes.

24. Olukorras, kus maksuhaldur on enda põhjendatud kahtlust veenvalt tõendanud, tuleb

maksukohustuslasel maksuhalduri kahtluste ümberlükkamiseks esitada tõendid selle kohta, et

tegemist ei ole tuluga TuMS § 12 lg 1 mõttes (vt MKS § 150 ja TuMS § 36 lg 2). Sellise kohustuse

panemist füüsilisele isikule ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks. Seejuures ei ole füüsilisel

isikul küll kohustust korraldada tulude ja kulude arvestust sellisel tasemel nõutava hoolsusega, nagu

on see ette nähtud juriidilistele isikutele (vt ka MKS § 57), ent see ei vabasta täielikult füüsilist isikut

kohustusest esitada dokumentaalseid tõendeid enda tulude kohta olukorras, kus see viitab võimalikele

täiendavatele tuluallikatele. Kui maksukohustuslasel ei õnnestu maksuhalduri kahtlusi kõrvaldada,

esineb TuMS § 12 lg-t 1 arvesse võttes pigem eeldus, et tegemist on tulumaksuga maksustatava

tuluga.

Seejuures

ei

kohaldu

maksumenetluses

samasugune

tõendamisstandard

nagu

kriminaalmenetluses ning ka iga maksumenetluses kogutud tõend eraldiseisvalt ei pruugi

maksuhalduri kahtlust tõsikindlalt kinnitada. Seetõttu tuleb maksumenetluses anda hinnang tõendite

kogumile ning selle pinnalt tehtud järelduste elulisele usutavusele (Tallinna Ringkonnakohtu

02.03.2020 otsus nr 3-18-1539, p 11).

25. Asja lahendamisel on seega määrav, kas maksumenetluses kogutud tõendite kogumi pinnalt leiab

kinnitust, et kaebaja ning Malgen Haldus OÜ vahel oli laenusuhe, mistõttu on vaidlusaluse summa

puhul osaliselt tegemist kaebajale tagastatud laenuga ning osaliselt uue nõudega tema vastu, või on

põhjendatud MTA kahtlus, et tegemist on kaebaja maksustava tuluga. Nõustun vastustajaga, et

maksumenetluses kogutud teave ja tõendid viitavad sellele, et kaebaja ja Malgen Haldus OÜ vahel

kaebaja kirjeldatud viisil laenutehinguid tegelikkuses toimunud ei ole. Maksumenetluse käigus jäi

tõendamata, et Malgen Haldus OÜ pangakontolt 2018. aastal kaebaja pangakontodele tehtud

ülekannete näol oli tegemist väljamaksetega, mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Seda

alljärgnevatel põhjustel.

26. Maksumenetluses tuvastati ning poolte vahel puudub vaidlus selles, et Malgen Haldus OÜ kandis

2018. aastal kaebaja kontole Swedbankis 186 689 eurot ja Luminor pangas 3690 eurot. Samal aastal

tagastas kaebaja Malgen Haldus OÜ-le oma Swedbanki kontolt 36 020 eurot, mida vastustaja ei ole

kaebaja tuluks selle tagastamise tõttu lugenud. Sellest ülejäänud 154 359 eurot (186689+3690-36020)

luges maksuhaldur kaebaja tuluks. Kaebaja maksuhalduri sellise järeldusega ei nõustu ning leiab, et

3 Kaebuse lisa 3.

3-21-113

7(11)

aastatel 2013–2017 Malgen Haldus OÜ-le tasutud 10 139 eurot on jäetud arvesse võtmata, kuigi

selgitused ja tõendid 10 139 euro tasumise kohta on kaebaja maksuhaldurile esitanud. Kaebaja leiab,

et maksuotsus on vastuoluline, kuna aastatel 2013–2017 summade tasumised on tõendatud

samamoodi kui 2018. aastal summade tasumine, kuid sellegipoolest on MTA jätnud tasutud summad

arvesse võtmata. Ma ei nõustu kaebajaga.

26.1. Kaebaja esitas maksumenetluses perioodil 2013–2018 kaebaja poolt Malgen Haldus OÜ-le

laenu andmise tõendamiseks Malgen Haldus OÜ filtreeritud pangakonto väljavõtted perioodidest

01.01.2014–31.12.2014 ja 01.01.2017–31.12.20174 ning kaebaja Swedbanki pangakonto filtreeritud

väljavõtte ajavahemikust 01.01.2018–31.12.20185. Lisaks esitas kaebaja kogu perioodi hõlmava

tabeli6 laenu andmise kohta, kus on märgitud kaebaja tehtud ülekande kuupäev, summa, ülekande

tegija nimi ja ülekande selgitus. Muid dokumentaalseid tõendeid kaebaja laenu andmise kohta Malgen

Haldus OÜ-le perioodil 2013–2017 esitanud ei ole.

26.2. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et 2013. aastal andis kaebaja Malgen Haldus OÜ-le väidetavalt

laenu 2800 eurot (ülekanne summas 426 eurot ja sularahas 2374 eurot, peale kaebaja koostatud tabeli

need summad kusagil ei kajastu), 2014. aastal tegi kaebaja Malgen Haldus OÜ-le neli ülekannet

kokku summas 2932 eurot, neist vaid ühel 1000 euro suurusel kandel on selgituseks märgitud laen,

ülejäänutel ülekanne, 2016. aastal tegi kaebaja ülekande summas 93 eurot (kajastub vaid kaebaja

koostatud tabelis) ning 2017. aastal tegi kaebaja Malgen Haldus OÜ-le kokku viis ülekannet summas

4314 eurot. Seega on kaebaja esitatud tõenditest tuvastatav, et 2018. aastale eelneval perioodil on ta

Malgen Haldus OÜ-le üle kandnud 7765 eurot (filtreeritud kontoväljavõttega tõendatud 7246 eurot)

ning 2013. aastal andnud 2374 eurot sularahas.

26.3. Kaebaja eksib leides, et esitatud filtreeritud pangakonto väljavõtted perioodist 2014–2017

tõendavad sarnaselt 2018. aasta kohta esitatud väljavõttega, et kaebaja on Malgen Haldus OÜ-le laenu

andnud ja see laen tagastati alles 2018. aastal. 2018. aasta filtreerimata Swedbanki kontoväljavõttelt7

nähtuvad lisaks kaebaja ülekannetele ka Malgen Haldus OÜ ülekanded kaebaja kontole, mida saab

käsitleda 2018. aastal antud laenu tagasimaksetena, seevastu varasema perioodi osas on kaebaja

esitanud üksnes filtreeritud väljavõtte, kust nähtuvad vaid kaebaja tehtud knded. Seega ei saa esitatud

filtreeritud väljavõtete alusel välistada, et kaebajale on perioodil 2014–2017 juba summad Malgen

Haldus OÜ poolt varasemal perioodil tagastatud.

27. Lisaks on maksuhaldur asjakohaselt välja toonud vastuolud kaebaja maksumenetluses antud

selgituste kohta laenujäägi suuruse osas. Kui esmalt teatas kaebaja 11.02.2020 e-kirjas8

maksuhaldurile, et Malgen Haldus OÜ-le ettevõtluse läbiviimiseks perioodil 2014–2017 antud laenu

jääk 2017. aasta lõpuks oli umbes 142 000 eurot, siis 17.03.2020 e-kirjas9 antud täpsustuse kohaselt

oli Malgen Haldus OÜ-le ettevõtluse alustamiseks ja tehingute finantseerimiseks antud

laenusummaks 142 510 eurot (sh 2018. aastal antud 36 020 eurot). 15.06.2020 e-kirjas10 selgitas

kaebaja juba, et andis perioodil 2013–2018 Malgen Haldus OÜ-le laenu kokku 74 759 eurot, millest

23 200 andsid Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ ja 5100 eurot Y, kellele kaebaja laenu

isiklikult Malgen Haldus OÜ eest tagastas. Loogilisi seletusi ei ole kaebaja selliste vastuolude kohta

andnud ei maksu-, vaide- ega kohtumenetluses.

28. Oma väidete täiendavaks tõendamiseks ei ole kaebaja esitanud ka Malgen Haldus OÜ

filtreerimata pangakonto väljavõtet, samuti pearaamatu kassa ega ka laenu kontode väljavõtteid

4 Kaebuse lisa 9.

5 Kaebuse lisa 7.

6 Vastustaja lisa 5.

7 Vastustaja lisa 12.

8 Vastustaja lisa 2.

9 Vastustaja lisa 22.

10 Vastustaja lisa 4.

3-21-113

8(11)

perioodil 2013–2018. Ei maksu- ega kohtumenetluses ole kaebaja esitanud laenutehinguid tõendavaid

laenulepinguid kaebaja ja Malgen Haldus OÜ vahel. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvesse võttes

jõudis maksuhaldur õiguspäraselt järeldusele, et kuivõrd kaebaja vastuoluliste selgituste ning

filtreeritud pangakontode väljavõtete alusel ei ole tõendatud, et kaebaja poolt perioodil 2013–2014

Malgen Haldus OÜ-le ülekantud summade puhul oli tegemist laenuga ning need summad olid

vastaval perioodil kaebajale tagastamata jäetud, ei saa kaebajale Malgen Haldus OÜ poolt 2018.

aastal ülekantud summat 10 139 euro osas käsitleda perioodil 2013–2017 Malgen Haldus OÜ-le antud

laenu tagasimaksetena.

29. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt on põhjendatud ka maksuhalduri kahtlus, et

Malgen Haldus OÜ-le Aaberg Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Yi poolt laenude andmise korral

Malgen Haldus OÜ-le ei ole nimetatud laene tagasi maksnud kaebaja isiklikult.

29.1. Puudub vaidlus, et Aaberg Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Y on teinud Malgen Haldus OÜ-

le ülekanded, vastavalt 16 000 eurot 30.01.2014 ja 24.02.2014 selgitusega „leping nr 140101“, 7500

eurot 01.07.2014 selgitusega „vastavalt 19.06.2014 lepingule“ ja 5100 eurot 12.08.2015 selgitusega

„laen“11.

29.2. Kaebaja väitel tasus ta eelnimetatud laenusummad laenuandjatele isiklikult ja omandas sellega

vastavas osas nõuded Malgen Haldus OÜ vastu. Sellekohase väite tõendamiseks esitas kaebaja

maksumenetluses Zi (kes oli 2014. aastal Aaberg Finance OÜ ja Aaberg Eesti OÜ juhatuse liige) ja

Yi kirjalikud kinnitused selle kohta, et kaebaja on laenu isiklikult tasunud12. Ühes vaidega esitas

kaebaja maksuhaldurile uued kinnitused, kus Y kinnitab, et kaebaja tasus kogu laenusumma 5100

eurot 2015. aastal13 ja Z kinnitab, et kaebaja tagastas kogu laenusumma 23 500 eurot osaliselt 2014.

aastal ja osaliselt 2015. aastal14. Kumbki isik ei selgita ega tõenda sealjuures kuidas kõnealused

summad neile tagastati, kas sularahas või ülekandega ning mis kuupäeval. Võttes eelkõige arvesse,

et 23 500 euro puhul on tegemist ettevõtete vahelise laenusuhtega, mille puhul on Malgen Haldus OÜ

saanud väidetavalt laenu lepingu alusel (nähtub ülekande selgitusest), siis ei ole usutav, et laenu

tagastamist ettevõtte raamatupidamises mingil moel dokumentaalselt ei fikseeritud. Kordan, et

kaebaja ei ole esitanud Malgen Haldus OÜ pangakonto filtreerimata väljavõtet vaidlusalusest

perioodist, mis kinnitaks, et Malgen Haldus OÜ tõepoolest ei ole ise aastatel 2014–2015

laenuandjatele laene tasunud.

29.3. Mingeid muid tõendeid Malgen Haldus OÜ eest laenude tasumise kohta Aaberg Finance OÜ-

le, Aaberg Eesti OÜ-le ega ka Yile kaebaja maksumenetluses esitanud ei ole. Üksnes Zi ja Yi

sellekohased kirjalikud kinnitused ei ole piisavad tõendamaks, et kaebaja Malgen Haldus OÜ-le antud

laenud isiklikult tagasi maksis. Minu hinnangul puudus ka vajadus neilt isikutelt maksu- või

kohtumenetluses täiendavate suuliste ütluste kogumiseks, kuivõrd need ei kinnitaks kirjalikest

kinnitustest enamat. Seetõttu ei ole maksuhaldur minu hinnangul rikkunud ka uurimispõhimõtet.

Vastustajale uurimispõhimõtte ebapiisavat järgimist ette heites jätab kaebaja arvestamata sellega, et

maksuhalduri uurimispõhimõte ei ole absoluutne, vaid sellele vastandub maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustus (MKS §-d 56–58), mis hõlmab ka maksuarvestuse dokumentide säilitamise ja

esitamise kohustust. Kooskõlas MKS § 10 lg-ga 3 ja §-ga 56 ei ole maksuhaldur kohustatud

maksukohustuslase eest tõendeid koguma ja asjaolusid välja selgitama, seda eriti olukorras, kus

asjaolud ja tõendid on teada üksnes maksukohustuslasele endale. MTA on uurimispõhimõtet piisavalt

järginud ka siis, kui ta on esitanud maksukohustuslasele arusaadavalt määratletud nõude esitada

kontrollimenetluses asjassepuutuvad tõendid, kuid kohustatud isik ei ole seda teinud ega selgitanud,

miks ei ole tal võimalik vastavaid tõendeid esitada. Juba 22.01.2020 korralduses küsis maksuhaldur

11 Kaebuse lisa 9.

12 Vastustaja lisad 7, 8 ja allkirjastatuna 47 ja 48.

13 Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 1.

14 Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 2.

3-21-113

9(11)

kaebajalt kõiki muid dokumente, mis tõendavad kaebaja tulusid ja tehtud kulusid, mida on õigus

maksustamisperioodil tulust maha arvata.15 Märgin, et üksnes kaebajale endale oli teada, millistest

vahenditest, mil viisil ja millal ta Malgen Haldus OÜ eest viimasele kolmandate isikute poolt antud

laenud tasus. Seega oli kaebaja võimuses neid asjaolusid maksumenetluses maksuhaldurile tõendada.

Kaebajal endal oli ligipääs Malgen Haldus OÜ juhatuse liikmena ettevõtte pangakontode

väljavõtetele ning seega võimalus need maksumenetluses tõendina esitada, kuid kaebaja seda ei

teinud. Samuti oleks kaebaja saanud esitada ülekande tegemise tõendamiseks enda isikliku

pangakonto väljavõtte või näidata sissemakseid laenuandjate kontodele. Võttes arvesse, et Z ja Y on

kaebajaga seotud isikud, siis oli kaebajal endal võimalus tõendid esitada ning maksuhalduril puudus

olukorras, kus ei olnud isegi teada, millal ja mil viisil kaebaja laenud väidetavalt laenuandjatele

tagastas, selliseid tõendeid koguda.

29.4. Vastavate kaebaja nõuete tekkimist Malgen Haldus OÜ vastu muudest esitatud dokumentidest,

sh Malgen Haldus OÜ 2015. majandusaasta aruandest16, ei nähtu. Kaebaja ei ole seega suutnud

kummutada maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et kaebaja ei ole Malgen Haldus OÜ-le Aaberg

Finance OÜ, Aaberg Eesti OÜ ja Yi poolt 2014. ja 2015. aastal antud laene isiklikult tagasi maksnud

ning omandanud vastavat nõuet Malgen Haldus OÜ vastu. Seega ei saa lugeda ka 2018. aastal Malgen

Haldus OÜ poolt vastavas ulatuses (16 000+7 500+5 100) tehtud ülekandeid kaebajale laenu

tagasimakseks, vaid maksuhaldur leidis õigesti, et tegemist on maksustamisele kuuluva muu tuluga.

30. Tõendamata on ka Malgen Haldus OÜ 110 000 euro suurune nõue kaebaja vastu, mis kaebaja

väidete kohaselt tekkis 2018. aastal kaebajale kantud summadest. Kaebaja leiab, et nõude tekkimise

tõendamiseks on piisavad tema 2018. aasta pangakonto väljavõte, kust nähtuvad talle tehtud

ülekanded Malgen Haldus OÜ-lt, ning 18.11.2019 sõlmitud Malgen Haldus OÜ Heaprojekt OÜ-le

üleandmise leping17 ja täiendavalt vaidemenetluses maksuhaldurile esitatud 04.11.2019 sõlmitud

nõude loovutamise leping18.

30.1. Maksuhaldur tõi kontrolliaktis ja maksuotsuses õigesti välja, et kuigi Malgen Haldus OÜ

ülemineku lepingus on märgitud, et Heaprojekt OÜ-le lähevad üle varad ja kohustused, nende hulgas

nõudeõigused (lepingu p 1.4.), siis ei ole lepingus märgitud ega esitatud ka lepingulisasid, kust

selguks kas ja kui suur nõue Malgen Haldus OÜ-l kaebaja vastu oli. Seetõttu ei ole ainuüksi ettevõtte

ülemineku lepinguga võimalik tõendada Malgen Haldus OÜ nõude olemasolu kaebaja vastu, veel

enam selle nõude suurust. Sellist nõuet ei nähtu ka Malgen Haldus OÜ 2018. majandusaasta aruandest

(kuigi summad kanti kaebajale 2018. aastal ning nõue oleks pidanud seetõttu aastaaruandes

kajastuma), ega 05.11.2019 lõppbilansist19.

30.2. Ühes vaidega esitas kaebaja esmakordselt maksuhaldurile 04.11.2019 sõlmitud nõude

loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas Malgen Haldus OÜ Heaprojekt OÜ-le lepingu

sõlmimise hetkest 110 000 euro suuruse nõude kaebaja vastu. Olen seisukohal, et maksuhaldur jättis

õiguspäraselt vaidemenetluses nõude loovutamise lepingu kui tõendiga arvestamata. MKS § 102 lg 1

sätestab, et maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise

tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud

põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. Maksuhaldur viitab vaideotsuses õigesti

Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-47-07 punktile 12. Riigikohus on selgitanud, et tahtlusest või hooletusest

esitamata jäetud tõenditele seatud piirang on käsitatav kaasaaitamiskohustuse rikkumise tagajärjena.

Õiguspärane on niisuguste maksukohustust vähendavate tõendite kogumata jätmine, mis said olla

üksnes maksukohustuslase valduses, mida varem maksuhalduri eest varjati ja mis esitatakse

15 Vastustaja lisa 1.

16 Vastustaja lisa 36.

17 Kaebuse lisa 10.

18 Kaebuse lisa 5 juures olev lisa 3.

19 Vastustaja lisa 38.

3-21-113

10(11)

pahatahtlikult alles vaide- või kohtumenetluses. Selliste tõendite vastuvõtmine ning selle tulemusel

maksuotsuse tühistamine muudaks sisutühjaks MKS-is ja maksuseadustes maksukohustuslasele

seatud nõuded deklareerimise ja maksuarvestuse kohta ning annaks võimaluse korrata

maksumenetlust, kuni maksu määramise aegumistähtaeg saabub. Riigikohus viitas maksukorralduse

seaduse eelnõu seletuskirjale (Riigikogu 9. koosseisu menetletud eelnõu 886 SE), milles on märgitud:

„Maksuotsuse muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada asjaoludega, mis põhjustasid

asjaolu või tõendi ilmnemise. Maksukohustust vähendavalt saab maksuotsust muuta või kehtetuks

tunnistada üksnes juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud maksukohustuslase

poolt põhjustatud tahtlusest või hooletusest. Näiteks maksukohustuslane on teadlik teatud kulude

mahaarvamise võimalusest, kuid ei esita maksuhaldurile andmeid. Kuna maksukohustuslane ei täida

õigeaegselt talle seadusega pandud kaasaaitamiskohustust, jäävad maksu vähendavad asjaolud

arvesse võtmata ning maksuotsust seetõttu hiljem muuta ei saa.“

30.3. Praeguses asjas on selliseks vaidlusaluseks tõendiks 04.11.2019 nõude loovutamise leping,

mille kaebaja esitas alles peale maksuotsuse tegemist vaidemenetluses. Kaebaja ei lisanud sealjuures

ühtegi põhjendust, miks ta ei esitanud nõude loovutamise lepingut maksuhaldurile juba

maksumenetluses. Kaebajale pidi olema hiljemalt kontrolliakti saamisel arusaadav, et 110 000 euro

suuruse nõude olemasolu kaebaja vastu ei ole maksuhalduri hinnangul piisavalt tõendatud.

Kontrolliakti punkti 1.1.2 alapunktis h) kirjeldab maksuhaldur põhjalikult, millistele asjas kogutud

tõenditele tema seisukoht nõude puudumisest tugineb. Maksuhaldur toob välja, et sellise nõude

olemasolu ei tõenda Malgen Haldus OÜ ülemineku leping, ega Malgen Haldus OÜ 05.11.2019

seisuga koostatud lõppbilanss. Võttes arvesse, et 04.11.2019 nõude loovutamise leping on sõlmitud

Malgen Haldus OÜ ja Heaprojekt OÜ vahel, mille mõlema juhatuse liiga kaebaja sõlmimise hetkel

oli, siis pidi sellise lepingu olemasolu kaebajale maksumenetluse kestel teada olema, samuti pidi tal

olema sellele ligipääs ja võimalus see maksuhaldurile tõendina esitada. Seda enam ei ole tõendi

esitamata jätmine teadmatusest ja kogenematusest usutav, kuna kaebaja esitas ettevõtte ülemineku

lepingu, mis on hilisem nõude ülemineku lepingust ning ei kajastanud üldse väidetava nõude suurust,

seevastu nõude loovutamise lepingus oli selgelt nõude suurus märgitud. Nõustun maksuhalduriga, et

sedavõrd olulise dokumendi esitamata jätmist maksumenetluses saab pidada tahtluse või vähemalt

hooletuse tulemuseks ning 04.11.2019 nõude loovutamise lepingu kui tõendiga arvestamata jätmine

vaidemenetluses tuleb lugeda põhjendatuks.

31. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses nimetanud põhjuseid miks ta ei esitanud nõude loovutamise

lepingut juba maksumenetluses. Pean usutavaks, et 04.11.2021 nõude loovutamise leping on

koostatud tagantjärgi eesmärgiga esitada see maksuhaldurile maksustamise vältimiseks. Minu

hinnangut kinnitavad ka kaebaja vastuolulised selgitused laenusumma kohta. Kui kaebaja vastu oleks

ka tegelikkuses 2018. aastast eksisteerinud 04.11.2019 nõude loovutamise lepingus fikseeritud nõue

suuruses 110 000 eurot, siis ei oleks kaebaja kolm kuud hiljem 11.02.2020 e-kirjas maksuhaldurile

selgitanud, et Malgen Haldus OÜ-le antud laenujääk oli 2017. aasta lõpus umbes 142 000 eurot.

31.1. Kuna maksumenetluses kogutud tõendite alusel ei ole kaebaja vastu väidetavalt Malgen Haldus

OÜ-le 2018. aastal tekkinud ja Heaprojekt OÜ-le üleantud nõude olemasolu 110 000 euro suuruses

summas tõendatud, siis on maksuotsus ka selles osas õiguspärane ning kaebajale ülekantud summa

kuulub vastavas osas tulumaksuga maksustamisele kui muu tulu.

32. Kokkuvõttes leian, et maksustamisel on arvesse võetud kõiki kaebaja poolt maksumenetluse

kestel esitatud ja maksuhalduri kogutud tõendeid ja kaebaja selgitusi ning minu hinnangul on

maksuhalduri järeldused kontrollimenetluses tuvastatud asjaolude pinnalt loogilised ja eluliselt

usutavad. See, et selliste tõendite ja selgituste pinnalt tehtud vastustaja järeldused ei ole kaebajale

meelepärased, ei tähenda, et kaebaja esitatuga ei ole arvestatud. Ehkki eraldivõetult ei pruugi

mõningad asjaolud või järeldused, nt nõuete ja laenude kajastamine aastaaruandes või kaebaja

sissetulekute analüüsimise tulemusel järeldamine, et kaebajal puudusid sellises summas laenu

andmiseks ja Malgen Haldus OÜ eest tagastamiseks piisavad rahalised vahendid, olla maksu

3-21-113

11(11)

määramiseks piisavad, siis vaadates asjaolusid kogumis ning lisades sellele maksuhalduri järeldused

eeltoodud asjaolude osas, on maksuhalduri lõppjäreldus, et 2018. aastal kaebajale Malgen Haldus OÜ

poolt kantud summa näol ei olnud tegemist tagastatava laenu ning nõude tekkimisega kaebaja vastu,

põhjendatud. Maksuhalduril on kohustus hinnata kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid nende

kogumis ja vastastikuses seoses, mistõttu ei saa üksnes kaebaja vastuoluliste selgituste, üksikute

dokumentaalsete tõendite ja kaebajaga seotud isikute kinnitustega kinnitada laenutehingute tegelikku

toimumist, kui muud kontrollimenetluses kogutud tõendid seavad nende toimumise põhjendatult

kahtluse alla. Kui maksuhaldur on maksuotsuses välja toonud põhjendatud kahtluse, läheb

tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele (MKS § 150). Kaebaja ei ole suutnud esitada eluliselt

usutavat versiooni koos asjakohaste tõenditega, mis suudaks maksuhalduri põhjendatud seisukoha

ümber lükata.

Menetluskulud

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma