3-21-778/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-778

Haldusasi

Hoki OÜ kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti

23.03.2021 käskkirja nr T-30-1/21/25 punkti 3 tühistamiseks

osas, millega jäeti Hoki OÜ 22.02.2021 taotlus rahuldamata

ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Hoki OÜ, volitatud esindaja juhatuse liige Indrek

Linde

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Aljona Kallaste

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hoki OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.01.2022 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-778

2(9)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hoki OÜ sõlmis 09.02.2021 Tallinna linnaga, mida esindas Tondiraba Spordikeskus,

lepingu nr 4-14/21/3 äriruumi nr 0009 üürimiseks. Lepingu p 9 järgi on äriruumi kasutus-

otstarbeks hokivarustuse tarvete müük.

2. Hoki OÜ esitas 22.02.2021 Tondiraba Spordikeskusele avalduse üüritasu soodustuse

saamiseks (perioodiks 08.02.2021 – 30.04.2021) ning 26.02.2021 edastati see avaldus Tallinna

Kultuuri- ja Spordiametile.

3. Tallinna Linnavalitsuse 22.10.2020 määruse nr 31 „Linnavara üüritasu soodustused ja

mittetulundustegevuse toetuse kasutamine COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks“

(ka meetmete määrus) § 4 lg 4 alusel moodustatud komisjon otsustas Tallinna Linnavaraameti

19.03.2021 protokolliga nr 5 (selle lisaks oleva tabeliga) jätta Hoki OÜ avalduse rahuldamata.

Komisjon leidis, et Hoki OÜ sõlmis üürilepingu 2021. a veebruaris, mil talle oli teada

COVID-19 mõju ärile. Samuti oli lepingu sõlmimisel ettenähtav Vabariigi Valitsuse poolt

täiendavate piirangute kehtestamine. Hokipoe tegevus ei ole spordikeskuse poolt piiratud ega

takistatud. Klientidel oli ja on vaba ligipääs poele. Tondiraba Spordikeskus oli avatud

veebruaris kell 9.00-22.00 ja alates 1. märtsist 2021 kell 9.00-21.00. Hoki OÜ-l on ka e-pood

https://shop.hoki.ee/. Varasemalt oli samal pinnal üürileping sõlmitud samadele omanikele

kuuluva teise juriidilise isikuga, kes pidas hokipoodi. Seega ei ole tagasiulatuvalt veebruari eest

üürisoodustuse andmine põhjendatud, sest tegemist on ettevõtte äririskiga. Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirangute tõttu on Hoki OÜ tegevus oluliselt häiritud alates 11.03.2021 ning sellest

kuupäevast alates rakendatakse ka üüritasu soodustust 100%.

4. Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet vormistas 23.03.2021 eraldi käskkirja nr T-30-1/21/25,

mille p-s 3 jättis muu hulgas Hoki OÜ avalduse üüritasu soodustuse saamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Hoki OÜ esitas 13.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 22.04.2021,

18.05.2021, 16.11.2021 ja 01.12.2021) Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 23.03.2021 käskkirja

nr T-30-1/21/25 p 3 tühistamiseks osas, millega jäeti Hoki OÜ 22.02.2021 taotlus rahuldamata,

ning Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.

1) Kaebaja üürib vastustajalt Tondiraba Jäähallis asuvat kaupluseruumi, milles müüb

hokivarustust. Vabariigi Valitsus piiras 19.08.2020 korraldusega nr 282 „COVID-19 haiguse

leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ alates 22.02.2021 meeskondlike

spordiürituste toimumise ja sporditreeningute läbiviimise. Hoki on meeskondlik spordiala.

Eeltoodust tulenevalt vähenes Tondiraba Jäähalli külastatavus kaebajast sõltumatutel põhjustel.

Kui treeninguid ei toimu, siis ostjad jäähalli ei tule.

2) Kaebaja ei nõustu vastustajaga selles, et 2021. a talv oli erakordselt hea väliväljakute

avamiseks. Pideva külmumise ja sulamise tagajärjel ei olnud väliväljakutel vajaliku siledusega

jääkatet. Väliväljakutel ei saanud läbi viia sellist treeningut, milliseks oli vajalik hokivarustus.

Mingil määral oli võimalik hokitreeninguid läbi viia Pirita jääväljakul, ent selle suurusest kui

ka kehtestatud piirangutest tulenevalt ei olnud võimalik ikkagi treeninguid läbi viia sellises

mahus, mis oleks ligilähedane Tondiraba Jäähalli tavamahtudega.

3) Vastustaja on jätnud välja toomata fakti, et toitlustusasutustel oli lubatud kaasamüük.

Hokitreeningud olid aga alates 11.03.2021 keelatud. Samuti selleks ajaks olid siseruumides

treeningud täielikult keelatud ja Pirita jääväljakul lõpetati kogu tegevus 10.03.2021 õhtul ehk 9

3-21-778

3(9)

päeva ennem, kui kaebajale vaidlusalune otsus tehti. Seega oli vastustajale otsuse tegemisel

teada, et jäähoki treeningud on keelatud.

4) Kuigi Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK) koodide järgi on kaubandus

ja toitlustus erinevad, on avalikult teada, et EMTAK koodid on vananenud ega kajasta

tegelikkust. Kaebaja põhitegevuseks ei ole toidukaupade müük, kuid kaebaja müüginimistus on

sportimiseks vajalikud lisatoiduained ja joogid. Kaebaja leiab, et tänasel päeval on kohviku

pidamine oma olemuselt samasugune kaubandus nagu poe pidamine.

5) Tõele ei vasta väide, et kaebaja teadis lepingu sõlmimise hetkel COVID-19 mõju ärile.

2021. a veebruaris ei olnud keelatud meeskondlike sporditreeningute läbiviimine – piirang

kehtestati 22.02.2021, kaebaja aga sõlmis vastustajaga üürilepingu 08.02.2021 / 09.02.2021.

Sealjuures üürilepingu sõlmimiseks viidi eelnevalt läbi avalik kirjalik enampakkumine, kus

pakkumised tuli esitada juba 20.01.2021. Eeltoodust tulenevalt on selge, et vaidlustatud

haldusakt on kaalutlusveaga.

6) Arusaamatu on vastustaja viide kaebaja ja vastustaja vahelisele kirjavahetusele enne

lepingu sõlmimist. Selles kirjavahetuses oli teemaks kultuuriüritustega kaasnevatest ühe päeva

pikkustest ümberkorraldustest keskuse tegevuses, mitte nädalaid kestvatest piirangutest, kus

poodi ei külastata põhjusel, et keskuses ei ole lubatud treenida. Kaebaja hinnangul ei saa olla

vaidlust selles, et Tondiraba Jäähalli külastatavus mõjutab kaebaja tegevust.

7) Vastustaja on õigesti märkinud, et individuaaltegevus oli kuni 11. märtsini lubatud, kuid

jätnud tähelepanuta, et nimetatud kuupäevast alates olid rühmatreeningud keelatud.

Vaidlustatud otsus on tehtud 19.03.2021 ehk 8 päeva pärast rühmatreeningute keelustamist.

Seega jääb arusaamatuks, miks vastustaja ei võtnud otsuse tegemisel aluseks otsuse tegemise

päeva olukorda. Vale on vastustaja väide selle kohta, justkui kohtule esitatud tunniplaan

tõendaks seda, et treeningute läbiviimine oli võimalik. Eesti Jäähokiliit oli 31.01.2021

koostanud usaldusmeetmed jäähokitreeningute läbiviimiseks, kuid need meetmed lähtusid

koostamise kuupäeval kehtinud piirangutest ning ei sisaldanud muud nõutavat.

8) Vastustaja on andnud üürisoodustust MTÜ-le Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus,

Nõmme Jaamarestoran OÜ-le ja OÜ-le Orantes. Kõigile ühingutele on üürisoodustuse andmisel

lähtututud nende tegevusmahtude langusest. Samas on näha, et kõnealused ühingud saavad juba

riigi toetust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 sätestab võrdse kohtlemise kohustuse.

Eelnevalt mainitud kolme ühingut on üürisoodustuse andmisel kaebajaga võrreldes eelistatud.

Vaidlustatud haldusakt on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 54, kuna rikutud on

võrdse kohtlemise põhimõtet ja see ei ole proportsionaalne.

MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus tegevust ei takistanud 2021. a-l kehtinud

piirangud kuidagi. Tegemist ei ole sellise majandusüksusega, milline peab tulu teenima oma

tegevusega, vaid nimetatud MTÜ on finantseeritud välistest allikatest. OÜ Orantes üürib

vastustajalt ruume Forelli 12 asuvas spordihoones. Seega on tegemist kaebajaga võrdses

olukorras oleva juriidilise isikuga. Ka nimetatud äriühingu tegevust mõjutas sporditegevuse

keelustamine ja spordihoone külastatavus. Samas oli OÜ-le Orantes lubatud toidu kaasamüük.

Kaebaja hinnangul on OÜ Orantes olnud paremas seisus kui kaebaja, ent talle anti ikkagi

üüritasu soodustust. Lisaks sai üürisoodustust mittetulundusühing Vehklemisklubi Tallinna

Mõõk. Individuaaltreeningud (vehklemine) olid erinevalt meeskondlikest treeningutest osaliselt

lubatud.

9) Vastustaja on uue asjaoluna välja toonud, et kaebajal on e-pood. Sellise asjaolu

väljatoomine ilmestab selgelt, et vastustaja otsib põhjendusi oma õigusvastase tegevuse

õigustamiseks. Kaebaja poolt müüdavate kaupade ladu asub kaebaja kontoriga samas hoones

3-21-778

4(9)

(Püü 12, Tallinn), kus toimub e-poe tellimuste vastuvõtt, komplekteerimine ja väljasaatmine.

Kõnealuse hoone osas ei ole kaebaja nõudnud vastustajalt üüri alandamist. Seega jääb

arusaamatuks, milline seos on kaebaja e-poel kaebuse aluseks olevate asjaoludega ja kaebuses

nõutavaga. Kaebaja kodulehelt nähtub mh see, et lisaks hokikaupade müügile pakub kaebaja

oma poes ka uiskude teritamist, laenutust ja renti. Loetelust kaks viimast on vahetult seotud

Tondiraba Jäähallis toimuvaga, kuna uiske ei tohi hoonest välja viia. Seega ei toimunud ka

nimetatud teenuste osutamist.

6. Tallinna linn palub 05.07.2021 vastuses (täiendatud 30.11.2021) jätta kaebus

rahuldamata.

1) Vastustaja hinnangul vastab vaidlustatud haldusakt HMS §-s 54 sätestatud õiguspärasuse

nõuetele, mh on haldusakt proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta.

2) Tallinna Linnavalitsus otsustas 22.10.2020 meetmete määrusega sätestada täiendavad

abimeetmed COVID-19 haiguse levikust tingitud eriolukorraga kaasnevate negatiivsete mõjude

leevendamiseks ettevõtjatele. Kuna 2020. a kevadel kannatas ülemaailmse viiruse leviku tõttu

kõige enam turismisektor, siis oli määruse algne mõte toetada eelkõige kesklinna linnaosa

turismisektorit, kes ei jõudnud suvega taastuda. Abimeetmete kavandamisel lähtuti konkreetse

lepingu tingimustest, lepingutüübist, lepingupartneri tegevusalast ja sellest, millises ulatuses

kevadine eriolukord mõjutas lepingupartneri majandustegevust. Linnavalitsus otsustas

Vabariigi Valitsuse 2020. a lõpus kehtestatud karmimatest piirangutest tulenevalt laiendada

soodustuste meetmeid ka väljapoole kesklinna linnaosa. Meetmete määrust täiendati §-ga 4,

mille 05.02.-26.03.2021 kehtinud sõnatuse kohaselt võis anda üürisoodustust ettevõtjale, kes

kasutab linnavara Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse

andmise kord“ alusel ning kelle äriruum asub väljaspool kesklinna. Soodustust võis anda kuni

80% ulatuses äriruumi üürnikule, kes kasutab äriruumi toitlustuse, kaubanduse ja meelelahutuse

(kunst, kultuur jm) tegevusalal (meetmete määruse § 4 lg-d 1 ja 2).

Meetmete määruse § 4 lg 4 kohaselt otsustab soodustuse andmise komisjon, kuhu kuuluvad

äriruumi üürile andmise otsustanud ametiasutuse, Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna

Strateegiakeskuse linna finantsteenistuse esindaja. Kaebaja esitas Tondiraba Spordikeskusele

nõuetele vastava avalduse 22.02.2021. Komisjon otsustas 19.03.2021 koosolekul jätta kaebaja

avalduse rahuldamata. Kuna leping on sõlmitud Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti juhataja

28.01.2021 käskkirja nr T-30-1/21/12 alusel, siis vormistas ka komisjoni otsuse meetmete

määruse § 4 lg 6 alusel Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet. Seega on haldusakt vormistatud

pädeva haldusorgani poolt haldusakti vormistamisel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

3) Sporditegevuse valdkonnas kehtinud piirangud on olnud pidevas muutumises, samas kui

kaubandustegevust piirati alles 11.03.2021. Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangutest

tulenevalt vaatas Tallinna linn jooksvalt üle ka meetmete määruse ning kohendas seda vastavalt.

Kui meetmete määruse alusel võis alates 01.01.2021 saada taotluse alusel üüritasu soodustust

kuni 80% ka väljaspool kesklinna linnaosa tegutsevatele isikutele, siis alates 11.03.2021 said

100% soodustuse kõik tingimustele vastavad äriruumi üürnikud.

4) Tallinna linn ja kaebaja sõlmisid lepingu 09.02.2021 ning juba 22.02.2021 esitas kaebaja

taotluse üürisoodustuse saamiseks. Seejuures märkis kaebaja oma põhjendused soodustuse

saamiseks Tondiraba Spordikeskuse juhatajale ette valmistatud kaaskirjale, mitte enda

avaldusele. Kaebaja hinnangul ei saanud hokivarustuse kauplus tegutseda eraldiseisvana, kuna

hoki harrastajate tegevus oli alates 22.02.2021 peatatud, mistõttu on käive juba veebruari

algusest alates olnud äärmiselt väike. Komisjon pidas avaldust põhjendamatuks, leides mh, et

COVID-19 mõju kaebaja äritegevusele pidi olema kaebajale juba lepingu sõlmimisel ette näha.

Spordikeskus ei ole hokipoe tegevust piiranud ega takistanud ning klientidel oli vaba ligipääs

3-21-778

5(9)

poele. Seda tõendab ka vastusele lisatud tunniplaan, millest nähtuvalt oli alates 22.02.2021

jääväljak jätkuvalt avatud ning mh broneeritud hokitegevusteks ja -harjutusteks. Kuigi

rühmategevus oli alates 22.02.2021 keelatud, oli individuaaltegevus kuni 11.03.2021 lubatud.

5) Kaebaja on seisukohal, et tema käive on seotud eeskätt spordikeskuse külastatavusega, kuid

jätab tähelepanuta, et vastustaja ja kaebaja lepingust ei tulene vastustajale kohustust tagada

hokipoele klientuuri. Vastustaja selgitas juba lepingu sõlmimise eel, et kaebaja peab arvestama

spordikeskuses peetavate üritustega ja muude tegemistega, mis võivad niisamuti mõjutada poe

külastatavust. Lepingu sõlmimisel olid teatud rühmategevused juba piiratud ning ka jäähoki oli

tunnistatud suure riskiga tegevuseks, mistõttu võis eeldada, et COVID-19 näitajate

halvenemisel võidakse kehtestada üldine rühmategevuse keeld.

6) Kaebaja peab lähtuma eeskätt kaubandustegevusele, mitte sporditegevusele kehtivatest

piirangutest. 10. märtsini kehtisid kaubandustegevuses vaid 2+2 reegel ja ruumi täituvuse

piirang, mis ei saanud hokipoe tegevust olulisel määral takistada. Erakordselt hea ja soodsate

ilmadega talv soosis jääväljakute avamist ning välispordi harrastamist. Tallinna linna toel oli

avatud kuus ametlikku jääväljakut, sh Pirita hokiväljak. Märkimist väärib ka see, et kuigi

tegevused sisetingimustes olid rangemalt piiratud, siis välitingimustes oli rühmategevus veel

kuni 10. märtsini lubatud. Hokiväljakute kasutamise ülevaatest nähtuvalt kasutasid aktiivselt

väliväljakute võimalusi ka kaebaja esindajaga seotud hokiklubid HK Tornaado MTÜ ja HK

Mark Winner. Seega on kaebajale hästi teada, et hokitegevus oli Tallinna linna jääväljakutel

väga populaarne, mistõttu on väär kaebaja seisukoht sellest, et tema müügikäive sõltub vaid

spordikeskuse külastatavusest. Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon õigesti, et Vabariigi

Valitsuse kehtestatud piirangute tõttu on hokipoe tegevus oluliselt häiritud alates 11.03.2021,

mil keelati klientidel viibida kaupluse siseruumides ning lubatud oli vaid e-kaubandus ja

kaupade väljastamine näiteks õuealal. Kuigi kaebajal on aktiivne e-pood, sai ta perioodil 11.03.-

30.05.2021 meetmete määruse § 2 lg 1 p 1 ja § 5 alusel üüritasu soodustust 100%.

7) Vastustaja toob välja, et 20.01.2021, kui kaebaja esitas pakkumise, ning 28.01.2021, kui

enampakkumise tulemused kinnitati, oli sportimine ja treenimine lubatud siseruumides

kontaktivaba individuaaltegevusena ja individuaaltreeninguna, st rühmategevus (sh hoki-

treeningud) olid juba sel ajal keelatud. Lepingu sõlmimisel (s.o 09.02.2021) oli sisetingimustes

sportimine ja treenimine lubatud kontaktse või suure riskiga tegevuse või treeningu korral

üksnes juhul, kui selles osaleb kaks isikut, kui tegevuse või treeningu ajal ei vahetata partnerit

ja kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Mittekontaktse või väikese

riskiga tegevus või treening oli lubatud üksnes juhul, kui selle läbiviimisel on tagatud, et

osalejate arv rühmas ei oleks rohkem kui 11 isikut, sh juhendaja, ning kui tegevuse või treeningu

ajal ei vahetata rühma ja kui hoitakse teiste rühmadega vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Terviseamet märkis jäähoki kontaktseks või suure riskiga tegevuseks. Seega oli lepingu

sõlmimine kaebaja jaoks hoolega läbi mõeldud ning piirangud olid suuresti ettenähtavad.

8) Kaebaja heidab vastustajale ette, et vastustaja ei kohelnud teda võrdselt teiste soodustuse

saajatega nagu MTÜ Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Nõmme Jaamarestoran OÜ ja

OÜ Orantes. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-61-01 sedastanud, et võrdse kohtlemise põhimõtte

kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel

ning ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Seega on PS § 12

eesmärk kohelda võrdselt vaid neid isikuid, kes on samades oludes.

Kahtlemata avaldab COVID-19 kõikidele mõju, kuid kaebaja jätab tähelepanuta mitmeid

asjaolusid, mis ühte või teist isikut enam mõjutab ning mida komisjon peab hindama taotlust

menetledes. Eelkõige on selleks tegevusvaldkond ja isiku tegevuskoht, kuid komisjon on

pidanud oluliseks hinnata ka, millal on üürileping sõlmitud. Näiteks on Nõmme Jaamarestoran

3-21-778

6(9)

OÜ-ga sõlmitud leping 2014. a-l ja OÜ-ga Orantes 2006. a-l ning mõlemad toimetavad

toitlustusvaldkonnas. Samas toitlustusvaldkonnas tegutsev ja kaebajaga samal pinnal asuv

Budgetstore OÜ ei saanud soodustust, sest ka tema leping sõlmiti alles 05.02.2021. Riik on juba

EMTAK klassifikaatoris eristanud kaubandustegevust toitlustustegevusest. Äriregistri järgi on

kaebaja EMTAK kood 47641, mis on sporditarvete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes, st et

kaebaja tegevus on ilmselgelt kaubandustegevus, mitte toitlustustegevus. Siinjuures ei ole

vaidlust, et COVID-19 mõjutab mõlemat valdkonda, kuid riik on pidanud vajalikuks kehtestada

toitlustusele ja kaubandusele erinevad tingimused. Kaebajast on pahatahtlik anda hinnanguid

OÜ Orantes äritegevusele. On ilmne, et riigi piirangud on toitlustusettevõtet enam mõjutanud

kui kaubandustegevust ning vastustaja on sellega otsuse langetamisel ka arvestanud. Lisaks

võrdleb kaebaja end MTÜ-ga Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, kelle peamiseks

tegevusvaldkonnaks on äriregistri andmetel haridust abistavad tegevused, st koolituste

korraldamine. On ilmne, tegemist on taaskord erinevate tegevusvaldkondadega, mistõttu ei ole

kaebaja MTÜ-ga võrdsel positsioonil. Lisaks on kaebaja jätnud tähelepanuta, et koolituste

korraldaja pidi arvestama oluliselt karmimate piirangutega kui kaebaja samal ajal. Näiteks 01.-

22.02.2021 oli täiendkoolitus lubatud kuni 11-liikmelisele rühmale, siis alates 22.02.2021 oli

täiendkoolitus lubatud vaid individuaaltegevusena.

Kokkuvõttes on ilmne, et kaebaja ja soodustuse saanute asjaolud ja eeldused soodustuse

saamiseks on erinevad. Vastustaja on hinnanud kõiki kaebajaga seotud asjaolusid ning jõudnud

kaalutletud otsuseni jätta kaebaja taotlus üüritasu soodustuse saamiseks rahuldamata. Seega ei

ole vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et Hoki OÜ kaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja taotles 22.02.2021 üürileandjalt / vastustajalt 80%-list üüritasu soodustust perioodi

08.02.-30.04.2021 eest, mille vastustaja jättis 23.03.2021 käskkirja nr T-30-1/21/25 p-ga 3

rahuldamata. Sellel ajal (s.o perioodil 05.02.-26.03.2021) kehtis Tallinna Linnavalitsuse

22.10.2020 kehtestatud määrus nr 31 „Linnavara üüritasu soodustused ja mittetulundustegevuse

toetuse kasutamine COVID-19 puhangu mõju leevendamiseks“ (meetmete määrus), mis nägi

ette erinevad tingimused üürisoodustuse saamiseks (mh) sõltuvalt sellest, kas linnavara asus

kesklinna linnaosas või väljaspool kesklinna linnaosa. Praegusel juhul taotles kaebaja üüritasu

soodustust äriruumi eest, mis asub Tondiraba Spordikeskuses. Seega kohaldus kaebaja puhul

meetmete määruse § 4, mis reguleerib linnavara üüritasu soodustusi väljaspool kesklinna

linnaosa. Nimetatud sätte lõige 1 nägi ette, et linnavara üürnikul, kes kasutab linnavara Tallinna

Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ alusel, on õigus

taotleda üürileandjalt üüritasu soodustust. Soodustust kohaldatakse 01.01.-30.04.2021 sama

paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaubanduse tegevusala osas. Meetmete määruse § 4 lg 2 sätestas,

et soodustust võib anda kuni 80% ulatuses äriruumi üürnikule, kes kasutab äriruumi toitlustuse,

kaubanduse ja meelelahutuse (kunst, kultuur jm) tegevusalal.

Kuna Vabariigi Valitsus seadis alates 11.03.2021 täiendavad (rangemad) piirangud1 koroona-

viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks, siis otsustas ka Tallinna linn meetmete määrust muuta.

Nimelt tunnistas Tallinna linn meetmete määruse § 4 kehtetuks ning otsustas üürile antud

linnavara puhul (kogu Tallinna linna territooriumil) alandada üüri 100% äriruumi üürnikul, kes

kasutab linnavara toitlustuse, kaubanduse, teeninduse, hariduse, alushariduse, hoolekande,

spordi, huvitegevuse, noorsootöö, kunsti, kultuuri ja meelelahutuse tegevusalal (meetmete

1 Vt Vabariigi Valitsuse korraldus nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja

piirangud“, p 2014 ap-d 9 ja 10, https://www.riigiteataja.ee/akt/309032021012

3-21-778

7(9)

määruse § 2 lg 1 p 1). Sellist soodustust otsustas linnavalitsus esialgu kohaldada perioodil

11.03.-30.04.2021 ning seejärel pikendas 100%-lise üüritasu soodustuse kohaldamise aega kuni

31. maini 2021 (meetmete määruse § 2 lg 5). Tallinna Linnavaraameti 19.03.2021 protokollist

(s.o vaidlustatud 23.03.2021 käskkirja lisa) nähtub, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata muu

hulgas põhjusel, et alates 11.03.2021 kohaldatakse kaebajale 100%-list üüritasu soodustust ning

vastustaja on vastuses kaebusele märkinud, et kaebaja sai 100%-list üüritasu soodustust

perioodil 11.03.-30.05.2021.

Eeltoodud sätetest tuleneb, et taotluse esitamise perioodil kehtinud meetmete määrus nägi

haldusorganile ette kaalumiskohustuse (kasutatakse sõna „võib“) üüritasu soodustuse andmisel.

Hiljem muudetud meetmete määrus (s.o määrus, mis kehtis perioodil 27.03-13.06.2021) sellist

kaalumiskohustust haldusorganile ette ei näinud – kõikide meetmete määruse § 2 lg 1 p 1

nõutele vastavate isikute üüri alandati 100%. Sellest tulenevalt on kaebaja taotlus perioodi

11.03.-30.04.2021 eest sisuliselt rahuldatud ning vaidluse all on eeskätt küsimus, kas vastustaja

jättis õiguspäraselt kaebaja üüri alandamata perioodi 08.02.-10.03.2021 eest. Sel põhjusel on

kohtu hinnangul asjassepuutumatud ka kaebaja väited, mis puudutavad olukorda / piiranguid

alates 11.03.2021 ning kohus neid ei analüüsi.

9. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HKMS § 158 lg 3

järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldus-

organi poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldus-

akti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult ei saa

kohus ise teha vastustaja asemel kaalumist, kuid saab kontrollida, kas vastustaja poolt kaalu-

misel arvesse võetud asjaolud olid asjakohased ning kas vastustaja on teinud kaalumisvigu.

10. Kohtu hinnangul jättis taotluse esitamise perioodil kehtinud meetmete määrus vastustajale

ulatusliku kaalutlusõiguse otsustamaks, kas anda üüritasu soodustust väljaspool kesklinna

linnaosa. Seda eelkõige seetõttu, et meetmete määrus ei sisalda sisuliselt ühtegi hindamis-

kriteeriumi, millest tulnuks taotlusi hinnanud komisjonil (vt ka meetmete määruse § 4 lg 4)

soodustuse andmise otsustamisel lähtuda.

Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et taotluste hindamisel võeti arvesse eelkõige isiku

tegevusvaldkonda, isiku tegevuskohta ja ka üürilepingu sõlmimise aega. Täpsemalt on kaebaja

taotluse rahuldamata jätmist põhjendatud sellega, et kaebajale pidi olema teada COVID-19

mõju ärile, kuna kaebaja sõlmis vastustajaga üürilepingu 09.02.2021, ning hokipoe tegevust ei

olnud piiratud ja Hoki OÜ-l on olemas ka e-pood (vastustaja on juba vaidlustatud otsuses

märkinud, et kaebajal on olemas e-pood, seega ei ole tegemist uue asjaolu väljatoomisega, nagu

kaebaja on märkinud). Samuti on taotluse rahuldamata jätmist põhjendatud sellega, et alates

11.03.2021 kohaldatakse kaebajale 100%-list üüritasu soodustust (s.o vastavalt muudetud

meetmete määruse § 2 lg 1 p-le 1).

Kohtu hinnangul ei ole eelnimetatud kaalutlused ilmselgelt meelevaldsed ega asjakohatud.

Tallinna Linnavalitsuse abimeetmed (sh üüritasu soodustused) kehtestati selleks, et leevendada

COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmete ja piirangutega kaasnevat

negatiivset mõju. Ajal, mil kaebaja vastustajaga lepingu sõlmis, oli Vabariigi Valitsus juba

korduvalt kehtestanud erinevaid piiranguid (sh neid muutnud), mistõttu ei saanud kaebajal olla

kindlust, et täiendavaid / rangemaid piiranguid spordi- või kaubandustegevuse valdkonnas ei

seata. Lisaks oli ja on üldteada asjaolu, et koroonaviirus levib eeskätt õhu ja pindade kaudu ning

kõige tõhusmaks abinõuks viiruse leviku tõkestamiseks on inimestevaheliste kontaktide

vähendamine ja distantsi hoidmine. Hoki on meeskondlik sportmäng, millise hindas ka

3-21-778

8(9)

Terviseamet oma 09.02.2021 korralduses nr 1.1-15/21/172 suure riskiga treeninguks. Seega pidi

kaebaja lepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et Vabariigi Valitsus võib sporditegevusele

kehtestada täiendavad piirangud.

Kohtu arvates on vastustaja põhjendatult välja toonud ka asjaolu, et kuigi kaebaja müügikäive

võib olla sõltuvuses üldisest Tondiraba Spordikeskuse külastatavusest, siis tuleb kaebaja kui

kaubandustegevuse valdkonnas tegutseva ettevõtte puhul lähtuda eeskätt kaubandustegevusele

(mitte sporditegevusele) seatud piirangutest. Nimelt ei tugine kaebaja tema osas kehtestatud

piirangutele, vaid teatud osale sporditegevusest kehtestatud piirangutele, mis mõjutavad

kaudselt kaebaja kaubandustegevust, s.o konkreetse spordiala varustuse müüki. Vaidlust ei ole

selles, et kaebajal võis kuni 10.03.2021 tegutseda, järgides Vabariigi Valitsuse kehtestatud

piiranguid (s.o 2+2 reegel; siseruumides maski kandmise kohustus; ruumi täituvus kuni 50%;

desinfitseerimisvahendite olemasolu töötajatele ja klientidele). Seega ei olnud kaebaja

äritegevust kuni 10.03.2021 oluliselt piiratud.

Kaebaja väited, et tema kaupluse käive sõltub hoki rühmatreeningute läbiviimisest samas

asukohas, on iseenesest usutav, samas ei saa kohtu hinnangul asuda ka seisukohale, et nõudlus

hokivarustuse järgi sõltuks vaid rühmatreeningute võimalikkusest Tondiraba Jäähallis (ja

muudes sisehallides). Isegi kui võtta arvesse sporditegevusele seatud piirangud, siis on

vastustaja vastuses kaebusele välja toonud, et kuni 10.03.2021 oli rühmategevus välitingimustes

lubatud. Eelduslikult kasutasid varasemalt Tondiraba Spordikeskust külastanud mängijad /

hokiklubid sisetingimuste asemel seega väliväljakuid (sh on kaebaja möönnud, et vähemalt

Pirita jääväljakul oli võimalik treeninguid läbi viia) ning vajaduse korral soetasid vajaliku

hokivarustuse jätkuvalt kaebajalt. Usutavaks ei saa ühtlasi pidada, et Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirangud perioodil 08.02.-10.03.2021 mõjutasid huvilisi olulises mahus hokiga

tegelemisest lõplikult loobuma, st nõudlus hokivarustuse järgi eksisteeris eelduslikult ka

perioodil, kui rühmatreeningutele kehtisid ajutised piirangud (nt soov varustust uuendada

piirangutejärgseks perioodiks).

Oluline on siinkohal rõhutada, et COVID-19 haiguspuhangu tõttu kehtestatud piirangud on

ilmselgelt mõjutanud negatiivselt paljusid erinevaid isikuid. Tallinna Linnavalitsuse

kehtestatud abimeetmete valik (sh milliste konkreetsete meetmetega ja millises mahus toetada)

oli poliitiline otsustus, millisel juhul tuli paratamatult arvestada avaliku sektori võimekusega

erasektorile appi tulla.

11. Kaebaja on vastustajale ka ette heitnud, et teda on ebavõrdselt koheldud, kuna vastustaja

andis üüritasu soodustuse MTÜ-le Integratsiooni Ühiskondlik Algatuskeskus, Nõmme

Jaamarestoran OÜ-le, OÜ-le Orantes ja MTÜ-le Vehklemisklubi Tallinna Mõõk.

PS § 12 lg 1 järgi on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi,

nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et

võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades

oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude

korral (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-61-01, p 5 ja nr 3-3-1-65-06, p 25). Kuivõrd

praegusel juhul ei tegutse viidatud ühingud kaebajaga sarnases valdkonnas (MTÜ Integratsiooni

Ühiskondlik Algatuskeskus tegeleb koolituste korraldamisega, MTÜ Vehklemisklubi Tallinna

Mõõk tegutseb spordiklubina ning Nõmme Jaamarestoran OÜ ja OÜ Orantes on tegutsevad

toitlustusvaldkonnas) ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangud olid samuti kõnesoleval

perioodil nendes valdkondades mõnevõrra erinevad, siis ei saa kohtu hinnangul olla tegemist

2 vt https://www.terviseamet.ee/et/uudised/terviseamet-tapsustas-korraldust-kontaktse-voi-suure-riskiga-

spordialade-kohta (p 2.3)

3-21-778

9(9)

võrreldavate olukordadega. Seeläbi ei saa tegemist olla ka isikute ebavõrdse kohtlemisega.

Teistsugusele järeldusele ei vii ka kaebaja üldsõnaline väide, et teised ühingud juba saavad

riigilt toetust. Riik ei peagi kõigi ettevõtjate kõikvõimalikke kahjusid korvama.

12. Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja tühistamis- ja kohustamiskaebus rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega seda tõendavaid dokumente kohtule

ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda

(HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik