Legislator Case Law & Legislation
2-20-4664/44 AI generated

2-20-4664/44 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Case Number 2-20-4664/44
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

V. K. esitas 25.03.2020. a kohtule hagiavalduse I. K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotles, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses üle kostjale I. K. , kohustusega hüvitada hagejale omandi kaotuse eest 20 000 eurot. Alternatiivselt taotles hageja kinnistu kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses hagejale, kohustusega hüvitada kostjale omandi kaotuse eest 40 000 eurot. Mõlema alternatiivse nõude puhul palus hageja kohtul tuvastada poolte kohustus anda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused.

Legislator headnote

AI generated

2-20-4664/44 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Pooled lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani.

Keywords

AI generated
dispute settlement amicable settlement set-off agreement arbitration clause difference compensation value in dispute
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-20-4664

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2021. a, Võru kohtumaja Põlvas Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-20-4664 Tsiviilasi I V. K. hagi I. K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes II I. K. vastuhagi V. K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastukostja): V. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx; e-post:); lepinguline esindaja: vandeadvokaat Birje Kalmus (epost: birje.kalmus@lmp.ee);

Kostja (vastuhageja): I. K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); lepinguline esindaja: Kristjan Okas (e-post: info@european-legal-office.eu)

Kohtuistungi aeg 13.12.2021. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

Kinnitada V. K. ja I. K. vahel 13.12.2021. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Pooled on leppinud kokku kinnisasja, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kaasomandi lõpetamise viisil, mille kohaselt jääb kinnistu ainuomanikuks I. K. ja I. K. kohustub tasuma V. K. omandi kaotuse eest hüvitusena 14 500 eurot.

2. I. K. maksab punktis 1 kokku lepitud rahasumma 14 500 eurot V. K. pangakontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx hiljemalt 17.12.2021. a.

3. Punktis 2 ette nähtud kohustuse täitmisel I. K. poolt, annab V. K. nõusoleku kustutada teda kinnistusraamatust kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, teisest jaost omanikuna ja kanda uue omanikuna sisse

I. K. .

4. Kompromissi punkt 2 jõustub, kui I. K. on punktis 2 ette nähtud rahalise kohustuse V. K. täitnud.

5. Pooled lepivad kokku, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

6. Pooled lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 (kahe) päevani.

V. K. teavitada kohut viivitamata I. K. poolt kompromissi punktis 2 ette nähtud raha maksmise kohustuse täitmisest. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-4664 menetlus.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 2 (kahe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. K. esitas 25.03.2020. a kohtule hagiavalduse I. K. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotles, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses üle kostjale I. K. , kohustusega hüvitada hagejale omandi kaotuse eest 20 000 eurot. Alternatiivselt taotles hageja kinnistu kaasomandi lõpetamist selliselt, et kinnistu omandiõigus antakse täies ulatuses hagejale, kohustusega hüvitada kostjale omandi kaotuse eest 40 000 eurot. Mõlema alternatiivse nõude puhul palus hageja kohtul tuvastada poolte kohustus anda kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused.

2. Kohus võttis 26.03.2020. a määrusega V. K. hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. Kostja I. K. esitas 15.05.2020. a kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja tegi aga hagejale kompromissiettepaneku kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb kostja ainuomandisse ja kostja maksab hagejale 6000 eurot ning poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Hageja V. K. teatas 08.07.2020. a menetlusdokumendis, et ta kostja pakutud tingimustel kompromissiga ei nõustu. Ühtlasi täiendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet ja teatas, et asendab alternatiivnõude nõudega lõpetada kinnistu kaasomand selle jagamisega poolte vahel reaalosades ehk korteriomanditeks.

5. 09.09.2020. a esitas kostja I. K. kohtule vastuhagi V. K. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. I. K. taotles vastuhagis, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, viisil, et kinnistu jääb kostja (vastuhageja) ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale õiglane hüvitis vastavalt tema osa suurusele, arvestades ka kostja poolt kinnistu säilitamiseks tehtud kulutustega.

6. Kohus pidas asjas korraldava istungina eelistungid 15.12.2020. a ja 19.05.2021. a. Kohus eelistungil eelmenetlust ei lõpetanud ja andis pooltele korduvalt tähtaja oma nõuete täpsustamiseks ning täiendavate tõendite esitamiseks.

7. Hageja V. K. esitas 06.12.2021. a kohtule hagi täienduse. Hageja täiendas oma nõuet kaasomandi lõpetamise viisidega ja palus kohtul lõpetada poolte kaasomand kinnistule, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, alljärgnevalt: 1) lõpetada kinnistu kaasomand viisil, mil see pannakse kaasomanike vahelisele enampakkumisele; 2) alternatiivselt viisil, mil kinnisasja ainuomanikuks saab hageja ja hageja kohustub kostjale tasuma tema omandiosa kaotuse eest hüvitise summas 33 333 eurot; 3) alternatiivselt viisil, mil kinnisasja ainuomanikuks saab kostja ja kostja kohustub hagejale tasuma tema omandiosa kaotuse eest hüvitise summas 16 667 eurot; 4) alternatiivselt viisil, mil kinnisasi pannakse avalikule enampakkumisele ning tulem jagatakse poolte vahel vastavalt omandiosa suurustele või 5) alternatiivselt viisil, mil kinnisasi jagatakse poolte vahel reaalosadeks, moodustades iseseisvad korteriomandid vastavalt hageja näidatud plaanidele.

8. Kostja I. K. esitas 10.12.2021. a kohtule seisukoha, milles teatas, et ta hageja taotletud viisidel kinnistu kaasomandi lõpetamisega ei nõustu ning jääb vastuhagis esitatud nõude juurde lõpetada kaasomand kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse, kohustusega maksta hagejale õiglane hüvitis vastavalt tema osa suurusele, arvestades kostja poolt kinnistu säilitamiseks tehtud kulutusi.

9. 13.12.2021. a toimus asjas uus eelistung. Pooled pidasid istungil läbirääkimisi, jõudsid kinnistu kaasomandi lõpetamise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS §

432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et poolte kokkuleppel määruskaebe tähtaja lühendamine on lubatud. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse poolte kokkuleppel kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kompromissiga on pooled kokku leppinud kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi ja hageja on kompromissiga andnud tingimusliku nõusoleku kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Tingimuseks on, et kostja täidab kompromissiga kokku lepitud rahalise kohustuse hageja ees. Kohus kohustab hagejat kohut viivitamata teavitama kostja kohustuse täitmisest. Jõustumismärkega kohtumääruse väljastab kohus pärast seda, kui hageja on teatanud, et kostja on kohustuse täitnud. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik