2-20-16978/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.12.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16978

Kohtuasi

OÜ Exmet hagi aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja

AS-i Liwathon E.O.S. vastu kinnistusraamatu kande

parandamiseks

Aktsiaseltsi Tallinna Sadam vastuhagi OÜ Exmet vastu

kinnistusraamatusse tasuta isikliku kasutusõiguse

seadmise

nõusoleku

andmise

tuvastamiseks,

alternatiivselt kinnistusraamatu kande muutmiseks

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks

AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi OÜ Exmet vastu

kinnistusraamatusse tasuta isikliku kasutusõiguse

seadmise

nõusoleku

andmise,

alternatiivselt

kinnistusraamatu

kande

muutmiseks

nõusoleku

andmise kohustuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ

Exmet

apellatsioonkaebus

ning

aktsiaseltsi

TALLINNA

SADAM

ja

AS-i

Liwathon

E.O.S.

vastuapellatsioonkaebused

Kaebuse hind

OÜ Exmet apellatsioonkaebus 1 100 000 eurot

aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

vastuapellatsioonkaebus 1 103 500 eurot

AS-i

Liwathon

E.O.S.

vastuapellatsioonkaebus

1 103 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastukostja) OÜ Exmet (registrikood 11739524),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik

2-20-16978

Kostja I (vastuhageja I) aktsiaselts TALLINNA SADAM

(registrikood

10137319),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Martti Peetsalu

Kostja

II (vastuhageja II) AS

Liwathon E.O.S.

(registrikood

10715645),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Menetluse liik

Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 23.11.2021

peetud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16978 tühistada osas, millega

maakohus jättis rahuldamata OÜ Exmet hagi ning aktsiaseltsi TALLINNA

SADAM ja AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagid (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1,

2 ja 3). Teha tühistatud uus otsus, millega:

1.1. OÜ Exmet hagi rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

(registrikood 10137319) ja AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645)

andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald,

Muuga küla, Koorma tn 5) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud 18.09.2012 ja

muudetud

6.03.2020

kinnistamisavalduse

alusel

17.03.2020)

sisuga:

„Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood

10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 07.03.2000 lepingu

punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a

lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.

1.2. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata.

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja

kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 (Muuga sadam,

asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jakku

AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse

seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS Liwathon

E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt

7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2

ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.

1.3. AS-i

Liwathon

E.O.S.

vastuhagi

esmane

nõue

jätta

rahuldamata.

AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada

OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 569202 III jakku AS-i Liwathon E.O.S.

(registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt:

„Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS-i Liwathon (registrikood

10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu

punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020

lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“

2. Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16978 jätta muutmata osas,

milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, kuid muuta ja täiendada selles

osas maakohtu otsuse põhjendusi.

2-20-16978

3. OÜ Exmet taotlus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuapellatsioonkaebuse

läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.

4. OÜ Exmet taotlus AS-i Liwathon E.O.S. vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata

jätmiseks jätta rahuldamata.

5. OÜ Exmet apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. AS-i Liwathon E.O.S. vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

8. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

9. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et resolutsiooni punktis

1.1. nimetatud kannet ei kustutata ilma, et tehtaks resolutsiooni punktides 1.2. ja

1.3. nimetatud uus kanne.

10. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

10.1. OÜ Exmet hagi rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

(registrikood 10137319) ja AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645)

andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald,

Muuga küla, Koorma tn 5) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud 18.09.2012 ja

muudetud

6.03.2020

kinnistamisavalduse

alusel

17.03.2020)

sisuga:

„Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood

10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 07.03.2000 lepingu

punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a

lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.

10.2. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata.

Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja

kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 (Muuga sadam,

asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jakku

AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse

seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS Liwathon

E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt

7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2

ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.

10.3. AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata.

AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada

OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr 569202 III jakku AS-i Liwathon E.O.S.

(registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt:

„Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS-i Liwathon (registrikood

10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu

punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020

lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“

10.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

10.5. Määrata

kindlaks

kohtuotsuse

täitmise

viis

ja

kord

selliselt,

et

tervikresolutsiooni punktis 10.1. nimetatud kannet ei kustutata ilma, et tehtaks

tervikresolutsiooni punktides 10.2. ja 10.3. nimetatud uus kanne.

2-20-16978

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Exmet (hageja) esitas 17.11.2020 Harju Maakohtule aktsiaseltsi TALLINNA SADAM

(kostja I) ja AS-i Liwathon E.O.S. (kostja II) (kostja I ja kostja II ühiselt kui kostjad) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjaid andma nõusolek Viimsi vallas, Muuga külas, Koorma tn 5

paikneva kinnistu registriosa nr 569202 (kinnistu) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud

18.09.2012 ja muudetud 6.03.2020 kinnistamisavalduse alusel 17.03.2020) sisuga:

„Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645)

kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007

lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“

Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistu kostjale I, kes on kinnistu koormanud

hoonestusõigusega hageja kasuks tähtajaga 50 aastat ning isikliku kasutusõigusega kostja II

kasuks tähtajaga 20.01.2034. Enne kostjat II oli isiklik kasutusõigus seatud kostja II

õiguseellase AS-i Vopak E.O.S. kasuks tähtajaga 7.03.2020. Kostja I ei ole taotlenud isikliku

kasutusõiguse pikendamiseks hageja nõusolekut. Isikliku kasutusõiguse pikendamine rikub

hageja õigusi.

2. Kostjate hagile esitatud vastuväidete osas märkis hageja järgmist.

-

Hagejale pole 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingus antud

nõusolekut teatavaks tehtud ning nõusolekut pole ka kinnistusraamatusse kantud.

-

Hageja

ei

ole

realiseerinud

15.05.2012

isikliku

kasutusõiguse

seadmise

asjaõiguslepinguga antud nõusolekut ajal, kui hoonestusõiguse omanikuks oli

nõusoleku andnud isik.

-

Vaidlustatud

kanne

ei

vasta

15.05.2012

isikliku

kasutusõiguse

seadmise

asjaõiguslepingu tingimustele. Nõusolek anti isiklike kasutusõiguste pikendamiseks

registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks, mis oli

20.12.2032. Kostja II kasuks seatud isiklikku kasutusõigust pikendati aga kuni

20.01.2034.

Kostja I vastuväited ja vastuhagi

3. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-20-16978

3.1. Kostja I vastuväited hagile olid kokkuvõtvalt järgmised.

-

Hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, kes on andnud nõusoleku isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Nõusolek anti 15.05.2012 sõlmitud isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13.

-

AHL Logistic OÜ võttis kokkuleppe isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks üle

27.03.2018

sõlmitud

lepingu

(asjaõiguslepingud

hoonestusõiguse

omandi

üleandmiseks) p-dega 2.6. ja 2.6.1.

-

AHL Logistic OÜ ja hageja ühinesid, mille tõttu hageja astus õigusjärglasena oma

õiguseelneja asemel kõikidesse õigussuhetesse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

§ 6 lg 1 (TsÜS), äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4).

4. Kostja I esitas 14.04.2021 vastuhagi, milles palub esmase nõudena kohustada hagejat andma

nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostja I

tugineb esmase nõude alusena 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja

11.4. ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15² lg-le 1. Neist alustest tuleneb

hagejale kohustus taluda kostjale II kuuluvat ja kinnistut läbivat torujuhet tähtajatult.

Alternatiivselt palub kostja I kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse

seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.12.2032. Alternatiivse nõude alusena tugineb kostja

15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13.

Kostja II vastuväited ja vastuhagi

5. Kostja II palus jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II

vastuväited hagile olid samad, mis kostjal I.

6. Kostja II esitas 6.05.2021 vastuhagi.

6.1. Kostja II palub vastuhagis samuti esmase nõudena kohustada hagejat andma nõusolek

isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostja II tugines

kostja I vastuhagis esile toodud asjaoludele, põhjendustele ja õiguslikele alustele. Kostja II leiab

sarnaselt kostjaga I, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dest 11.2. ja 11.4. ning

AÕSRS § 15² lg-st 1 tuleneb hagejale kohustus taluda kostjale II kuuluvat ja kinnistut läbivat

torujuhet tähtajatult. Alternatiivselt palus kostja II kohustada hagejat andma nõusolek isikliku

kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.12.2032. Nii nagu kostja I, tugines ka

kostja II alternatiivse nõude alusena isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu

p-le 1.13.

6.2. Vastuhagi kohaselt on kostjal II kütusemahutid ca 7 km kaugusel Muuga sadamast. Kütus

pumbatakse terminalidest Muuga sadamasse läbi torustiku, mille lõik kaile nr 7 kulgeb üle

kinnistu. Koorma tn 5 kinnistu on ainuke kinnistu, mis tagab kostjale II juurdepääsu Muuga

sadamas asuvale kaile nr 7. Seetõttu on torustik kinnistule ka püstitatud. Kai nr 7 on kostja II

majandustegevuse ellu viimiseks kasutatav põhikai, mis on spetsiaalselt mõeldud suurte

tankerite laadimiseks ja lossimiseks. Kostja II ei saa oma tavapärast majandustegevust ilma

isikliku kasutusõiguse esemeks oleva torujuhtmeta jätkata.

Hageja vastuväited vastuhagidele

7. Hageja palus jätta kostja I ja kostja II vastuhagid rahuldamata ning jätta kostja I vastuhagiga

seonduvad menetluskulud kostja I kanda ja kostja II vastuhagiga seonduvad menetluskulud

kostja II kanda.

2-20-16978

7.1. Hageja põhilised vastuväited kostja I ja kostja II vastuhagidele olid kokkuvõtvalt

järgmised.

-

Vastuhagi nõuetega on kostjad võtnud hageja hagi omaks.

-

Kostja I vastuhagi nõudeid ei saa rahuldada ilma, et oleks kindlaks määratud

hoonestusõiguse koormamise tingimused. Kostja II pole esitanud sellist nõuet hageja

vastu.

-

Muuga Logistics OÜ ei ole andnud hagejale üle 15.05.2012 lepingu p-s 1.13. toodud

nõusolekut kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Pärast

hoonestusõiguse võõrandamist AHL Logistic OÜ-le (17.04.2018) kaotas nõusolek

õigusliku tähenduse. Hageja ei ole mitte Muuga Logistics OÜ, vaid AHL Logistic OÜ

õigusjärglane.

-

Kui kohus tuvastab, et hagejale on üle läinud võlaõiguslikud kohustused

Muuga Logistics OÜ-lt, millele vastuhagides tuginetakse, taotleb hageja ka aegumise

kohaldamist.

-

AÕSRS § 15² lg 1 ei ole asjakohane. Pärast tähtajalise õiguse kinnistusraamatusse

sissekandmist pole säte enam kohaldatav.

-

Kostja II õiguseellase AS-i Vopak E.O.S. kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõppes

7.03.2020. Kostjad sõlmisid varasema tähtajalise kasutusõiguse muumiseks uued

kokkulepped, mis ei tulenenud varasematest kasutusõiguse lepingutest.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus jättis 2.07.2021 otsusega hageja hagi ja kostjate vastuhagid rahuldamata

ning menetluskulud poolte kanda.

8.1. Maakohus tuvastas, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepinguga

andis Muuga Logistics OÜ nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks, mis

sisaldab muu hulgas kande tegemiseks vajalikku kinnistamisnõusolekut. Maakohtu hinnangul

on kinnistu hoonestusõigusega seonduvad Muuga Logistics OÜ õigused ja kohustused

AHL Logistic OÜ-le üle läinud – sealhulgas võttis AHL Logistic OÜ üle 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse

seadmise

asjaõiguslepingus

sisaldunud

kokkuleppe,

millega

Muuga Logistics OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks.

Kuna hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, on hagejale üle läinud Muuga Logistics OÜ

kohustus anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks.

Seeläbi on hageja andnud tähtaja pikendamiseks vajaliku nõusoleku ja kinnistusraamatu kanne

on õige.

8.2. Kostjate vastuhagide osas leidis maakohus, et kuna kinnistusraamatusse on juba kantud

kostja II kasuks isiklik kasutusõigus kostjate poolt nõutud tähtajaks, ei tuvastanud kohus

kostjate õiguste rikkumist. Nõude aegumist maakohus ei käsitlenud.

8.3. Kuna

maakohus

jättis

hagi

ja

vastuhagid

rahuldamata,

jäid

menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi poolte enda kanda.

Hageja apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti

hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Hageja palub hagi rahuldamist.

Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda ja määrata need ka rahaliselt kindlaks.

2-20-16978

9.1. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

-

Maakohus tuvastas, et kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks

on vaja hoonestaja nõusolekut.

-

Maakohus tuvastas mitmed ebaõiged faktid, mis väidetavalt tulenevad kinnistu kohta

avatud registriosast ning mis tingisid otsuse järelduste ebaõigsuse.

-

Maakohus on otsuses eiranud asjaolusid, mille kostjad on omaks võtnud. Vaidlusaluse

isikliku kasutusõiguse tähtaeg saaks 15.05.2012 lepingu alusel ka kostjate endi väitel

olla kuni 20.12.2032, mitte 20.01.2034.

-

Maakohus jättis käsitlemata ja hindamata mitmed hageja esile toodud asjaolud ja

põhjendused, miks Muuga Logistics OÜ (varasema ärinimega ArcelorMittal Tallinn

OÜ) antud nõusolek isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks ei ole omistatav

hagejale.

-

Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Samuti oleks maakohtul tulnud

menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.

Kostja I vastuapellatsioonkaebus

9.2. Kostja I esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas,

millega jäeti kostja I vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kostja I palub

vastuhagi rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei võtnud hagi

rahuldamata jätmise tõttu seisukohta kostjate esitatud vastuhagide osas, käsitles kostja I

vastuapellatsioonkaebuses vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid ja eset.

9.3. Kostja I esitas vastuapellatsioonkaebuses ka taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra

kindlaksmääramiseks juhul, kui kohus leiab, et hageja nõusoleku puudumise tõttu on

kinnistusraamatu kanne ebaõige ning see tuleb kustutada ja samal ajal rahuldada ka

vastuapellatsioonkaebus (vastuhagi). Kostja I palub sellisel juhul teha kohtuotsuse alusel

mõlemad kinnistusraamatu kanded üheaegselt – s.t kande parandamiseks kustutatakse ebaõige

kanne ja tehakse õige kanne.

Kostja II vastuapellatsioonkaebus

9.4. Kostja II esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamise korral tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja II vastuhagi

rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kostja II palub vastuhagi rahuldada ning jätta

menetluskulud hageja kanda. Kostja II tugines kostja I vastuapellatsioonkaebuses esile toodud

asjaoludele, põhjendustele ja õiguslikele alustele ning palus täiendavalt arvestada, et kostja II

ei saa oma tavapärast majandustegevust ilma isikliku kasutusõiguse esemeks oleva

torujuhtmeta jätkata.

Poolte seisukohad kaebuste suhtes

10. Kostja I ja kostja II vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle

rahuldamata.

11. Hageja vaidleb kostja I vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Lisaks leidis hageja, et kostja I vastuapellatsioonkaebus on esitatud kostja II õiguste ja huvide

kaitseks ning tuleks jätta läbi vaatamata.

2-20-16978

12. Hageja vaidleb kostja II vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Hageja taotles ka kostja II vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist. Kostja II

apellatsioonkaebuse üheks nõudeks on taotlus rahuldada kostja I vastuhagi. Lisaks on kostja II

vastuapellatsioonkaebus tingimuslik, sest kostja II on selle esitanud juhuks kui hageja hagi tuleb

rahuldada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ja kostjate vastuapellatsioonkaebused

tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi ja

vastuhagide rahuldamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha nende nõuete osas

ise uue otsuse. Ringkonnakohus rahuldab hageja hagi. Kostja I vastuhagi esmane nõue ja

kostja II vastuhagi esmane nõue jäävad rahuldamata, kuid rahuldada tuleb kostja I vastuhagi

alternatiivne nõue ja kostja II vastuhagi alternatiivne nõue. Menetluskulude jaotuse osas ei anna

hageja apellatsioonkaebuse ja kostjate vastuapellatsioonkaebuste väited alust tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt muuta ja

täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

14. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule kokkuvõtvalt ette seda, et maakohus on

rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning teinud vastuolulise otsuse, jättes asjas

tähtsust omavate asjaolude kohta seisukoha võtmata või need ebaõigesti tuvastanud. Kostja I ja

kostja II on oma vastuapellatsioonkaebustes esitanud uuesti vastuhagides toodu, sest maakohus

ei võtnud nende osas otsuses seisukohta. Ringkonnakohus nõustub nii hageja kui ka kostjate

etteheidetega ning leiab samuti, et maakohtu otsus on nii hageja hagi kui ka kostjate vastuhagide

osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 rikkumine) – maakohus ei ole käsitlenud poolte

kõiki faktilisi ja õiguslikke väiteid ega piisavalt põhjendanud otsuses sisalduvaid järeldusi.

Samuti on otsuse tegemisel rikutud tõendite hindamise nõudeid (TsMS § 232 lg 1 rikkumine)

– tõendeid ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud, mille tõttu on neist tehtud ebaõiged

järeldused. Need rikkumised viisid maakohtu ebaõige otsustuseni jätta hageja hagi ning kostjate

vastuhagid rahuldamata. Ringkonnakohus vastab hageja apellatsioonkaebuse ning kostjate

vastuapellatsioonkaebuste väidetele otsuste järgnevates osades konkreetsete väidete, tõendite

ja põhjenduste kaupa.

15. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi ning kostjate

vastuhagid jäid rahuldamata, tuvastab ringkonnakohus esmalt asja lahendamise seisukohalt

olulised asjaolud (I). Sellest lähtuvalt lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II

vastuapellatsioonkaebused (II), sealhulgas hageja taotlused jätta kostja I ja kostja II

vastuapellatsioonkaebused läbi vaatamata (A) ning hageja aegumise vastuväite (B). Seejärel

lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse (III) ning kostja I taotluse määrata

kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord (IV). Viimasena käsitleb ringkonnakohus

menetluskulude jaotust nii maa- kui ka ringkonnakohtus (V).

I

16. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes nii hageja apellatsioonkaebuse kui kostjate

vastuapellatsioonkaebuste alusel jätkuvalt selle üle, kas hageja oma õiguseellaste kaudu on

andnud nõusoleku kostja II kasuks kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja

pikendamiseks ning kui on, siis milliseks tähtajaks – kas kuni 20.01.2034 või 20.12.2032.

Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et kostjad on 6.03.2020 isikliku kasutusõiguse muutmise

lepingus ja asjaõiguslepingus kokku leppinud, et p-s 1.11 nimetatud kinnistu isikliku

2-20-16978

kasutusõiguse tähtaega pikendatakse p-de 3 ja 4 järgi kuni 20.01.2034. Tähtaja pikendamise

kande tegemiseks vajalik nõusolek oli hageja poolt 15.02.2012 lepingu p-i 1.13 järgi antud ning

kinnistusraamatu kanne on õige. Kostjate õiguste rikkumist maakohus vastuhagide alusel ei

tuvastanud (kinnistusraamatusse on juba kantud isiklik kasutusõigus kostjate poolt nõutud

tähtajaks kostja II kasuks) ning jättis vastuhagid seetõttu rahuldamata. Maakohtu hinnangul

puudus kostjatel vajadus vastuhagide esitamiseks.

17. Pooled ei vaidle üldjoontes nõuete õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tingitud

tõendamiskoormise jaotuse üle.

18. Pooled ei vaidle ka järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille ringkonnakohus

võtab kaebuste lahendamisel aluseks:

-

kostja I on kinnistu omanik;

-

hageja kasuks on 13.04.1998 kinnistule seatud 6.03.1998 sõlmitud hoonestusõiguse

seadmise lepingu alusel hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat, mille kohta on avatud

registriosa nr 609902;

-

6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on Eesti Vabariik

andnud üle kostjale I;

-

kostja II kasuks on kinnistule kantud isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034;

-

kostja II kasuks kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei esitanud kostja I ega

kostja II kinnistusosakonnale hageja nõusolekut (kinnistusosakond nõusolekut ei

küsinud);

-

kostjad ei ole taotlenud hageja äriühingult nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034;

-

enne kostjat II oli kinnistule seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 7.03.2020

AS-i Vopak E.O.S. kasuks ning ArcelorMittal Tallinn OÜ andis selleks 15.05.2012

isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. oma nõusoleku;

-

Muuga Logistics OÜ varasemad ärinimed olid mh Ruma Estonia OÜ ja ArcelorMittal

Tallinn OÜ;

-

kostja II on ühinenud AS-iga Vopak E.O.S.;

-

hageja on ühinenud Aktsiaseltsiga Termoil;

-

hageja kasuks kinnistule seatud hoonestusõiguse osaks ei ole hoonestaja nõusolek

pikendada kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust;

-

Muuga Logistics OÜ andis 27.03.2018 sõlmitud lepinguga (asjaõigusleping

hoonestusõiguse omandiõiguse üleandmiseks) AHL Logistic OÜ-le üle kinnistule

seatud hoonestusõiguse;

-

hageja on 27.07.2018 ühinenud AHL Logistic OÜ-ga.

II

19. Kuna kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande

õigsus sõltub sellest, kas hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034, lahendab ringkonnakohus kõigepealt

kostjate vastuapellatsioonkaebused ning nendega seonduvad taotlused ja vastuväite. Kuivõrd

maakohus ei tuvastanud menetluses tehtud eksimuste tõttu kostjate õiguste rikkumist, jättis

maakohus kostjate vastuhagid sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus saab selle vea ise

parandada – arvestades, et vastuhagide rahuldamata jätmise maakohtu poolt tingis hageja hagi

rahuldamata jätmine, ning hagi ja vastuhagide eeldused kattuvad olulises ulatuses.

2-20-16978

(1.)

20. Hageja on esitanud taotlused jätta läbi vaatamata nii kostja I kui ka kostja II

vastuapellatsioonkaebus (II kd tl 34–38, 40–45). Ringkonnakohus leiab, et kostjate

vastuapellatsioonkaebused on lubatavad ning aluseid nende läbivaatamata jätmiseks ei esine.

Hageja taotlused kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jäävad

rahuldamata.

(a.)

21. Kostja I vastuapellatsioonkaebus tuleb hageja väitel jätta läbi vaatamata seetõttu, et

kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada. Hageja märgib, et

kostja I vastuapellatsioonkaebuse esemeks on vastuhagi nõuded, mis kaitsevad kostja II

eeldatavat seadusega kaitstud õigust (II kd tl 34p, p 1). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

22. Kostja I ja kostja II on sõlminud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu (I kd, tl 25 p-d 1.4.

ja 1.5.; I kd tl 84–87; ja I kd tl 90–111), millest tuleneb kostjale I kinnistu omanikuna kohustus

tagada, et kostjal II selline õigus kokkulepitud tingimustel ka oleks. Isiklik kasutusõigus tekib

kinnistusraamatu kandega (AÕS § 64¹) ja kande tegemiseks on nõutav hoonestaja nõusolek

(AÕS § 173 lg 4). Läbi vastuhagi esitamise täidab kostja I kinnistu omanikuna oma kohustust

tagada kostjaga II isikliku kasutusõiguse osas sõlmitud kokkulepete täitmine. Seega ei ole

põhjendatud hageja väide, et kostja I vastuapellatsioonkaebust (ja seeläbi ka vastuhagi) ei saaks

rahuldada. Kostja I on seejuures õigesti märkinud, et hageja esitas taotluse (mis sisuliselt on

suunatud vastuhagi läbivaatamata jätmisele) alles apellatsiooniastmes (vt ringkonnakohtu

23.11.2021 kohtuistungi protokoll, lk 4 ajamärk 00:26:22). Maakohtus hagejal kostja I

vastuhagi menetlemisele vastuväiteid ei olnud (I kd tl 119p, p 1.1.). Ringkonnakohus arvestab

hageja taotluse rahuldamata jätmisel ka hageja enda varasema seisukohaga.

(b.)

23. Kostja II vastuapellatsioonkaebus tuleb hageja arvates jätta läbi vaatamata kahel põhjusel:

1) kostjal II puudub õigus nõuda kostja I vastuhagi rahuldamist, sest vastuhagi saab kostja

esitada vaid hageja vastu; ning 2) kostja II vastuapellatsioonkaebus on tingimuslik.

23.1. Ringkonnakohus

ei

nõustu

hageja

käsitlusega

nagu

oleks

kostja II

vastuapellatsioonkaebuse esemeks nõue rahuldada kostja I vastuhagi. Kostja II on oma

19.08.2021 menetlusdokumendis teinud kolm menetlustoimingut: 1) vastanud hageja

apellatsioonkaebusele; 2) esitanud seisukoha kostja I vastuapellatsioonkaebusele; ning

3) esitanud enda vastuapellatsioonkaebuse (II kd tl 19–24). Kostja II menetlusdokumendi

resolutiivosas esitatud taotlused väljendavad kokkuvõtet kostja II menetlusdokumendis esitatud

seisukohtadest, mille seas kostja II, vastates kostja I vastuapellatsioonkaebusele, toetas selle

rahuldamist (vt ka II kd tl 21p, p-d 19–20). Kostja I vastuapellatsioonkaebusele esitatud

seisukoht ja taotlus see rahuldada ei ole seega kostja II vastuapellatsioonkaebuse esemeks.

23.2. Kostja II vastuapellatsioonkaebuse tingimuslikkuse osas märgib ringkonnakohus

järgmist.

23.2.1. Kostja II on 19.08.2021 menetlusdokumendis esitanud oma taotlused ringkonnakohtule

selliselt, et palub esmalt jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning alternatiivselt,

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tühistada maakohtu otsus osas, millega

2-20-16978

maakohus jättis kostja II vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda (II kd tl 20p,

kostja II taotlused).

23.2.2. Kostja II selgitas ringkonnakohtu 23.11.2021 istungil, et tema vastuapellatioonkaebuse

taotlused on esitatud küll tingimuslikuna, kuid see ei muuda vastuapellatsioonkaebust ennast

tingimuslikuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et kostja II taotluste

tingimuslikkus tähendab samaaegselt ka vastuapellatsioonkaebuse tingimuslikkust, kuid peab

tingimusliku vastuapellatsioonkaebuse esitamist lubatavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

välista tsiviilkohtumenetluse seadustik vastuapellatsioonkaebuse esitamist selliselt, et

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamine sõltub apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest

(tingimuslik vastuapellatsioonkaebus). Vastuhagi ja -apellatsioonkaebuse sõltuvus hagi ja

apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest on osaks vastuhagi ja -apellatsioonkaebuse

olemuslikust sisust (TsMS § 373 lg 1 ja § 635 lg 1). Sarnaselt on mõlemad kostjad esitanud

TsMS § 370 lg 2 alusel vastuhagides ka oma nõuded. Tagumises järjekorras esitatud nõuded

on kohtu menetluses tingimuslikult: kui eespoolses järjekorras esitatud nõue rahuldatakse,

kujutab see endast äramuutvat tingimust, mille saabumisel loetakse, et tagumises järjekorras

esitatud nõuded ei ole kunagi kohtu menetluses olnud (vt selles osas V. Kõve, I. Järvekülg,

J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 433).

Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik vastuhagis või vastuapellatsioonkaebuses alternatiivsete

(s.o hagi või apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest sõltuvate) taotluste esitamist

otsesõnu ei reguleeri, on ringkonnakohtu hinnangul see võimalik analoogselt TsMS § 370

lg-ga 2 alternatiivsete nõuete kohta.

23.2.3. Põhjendatud ei ole hageja väide nagu poleks kostja II vastuapellatsioonkaebusega

vaidlustanud maakohtu järeldust, et vastuhagi esitamiseks puudus vajadus. Ringkonnakohus

märkis eelnevalt, et maakohus on kostjate vastuhagid sisuliselt lahendamata jätnud. Nii kostja I

kui ka kostja II on vastuapellatsioonkaebustes jäänud tervikuna selle juurde, mis nad

vastuhagides esitasid. Maakohtu järeldus, et ta ei tuvastanud kostjate õiguste rikkumist, põhines

üksnes sellel, et maakohus jättis hageja hagi rahuldamata. Lisaks viitab ringkonnakohus, et

hagejal ei olnud maakohtu menetluses ka kostja II vastuhagi menetlemisele vastuväiteid

(I kd tl 140p, p 1.1).

23.2.4. See, kas kostja II vastuapellatsioonkaebus on tingimuslik või mitte, ei oma asja sisulise

lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei teki

küsimust, kas kostja II vastuapellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata.

(2.)

24. Hageja on esitanud kostjate vastuhagidele ka aegumise vastuväite juhuks, kui kohus

tuvastab, et hagejale on üle läinud võlaõiguslikud kohustused Muuga Logistics OÜ-lt, millele

vastuhagides tuginetakse (I kd tl 47, p 6; tl 120–120p, p 2.3.; ja I kd tl 141p, neljas lõik).

Maakohus hageja aegumise vastuväidet ei lahendanud, sest jättis kostjate vastuhagid

rahuldamata (maakohtu otsuse p 19).

25. Hageja aegumise vastuväide nii kostja I kui ka kostja II vastuhagides esitatud nõuetele jääb

rahuldamata. Pooled vaidlevad siinses asjas selle üle, kas hageja oma õiguseellaste kaudu on

andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks,

s.h millisest lepingust selline nõusolek tuleneb. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas

nõusoleku andmise kohustus võiks hagejale tuleneda seadusest, kui hageja õiguseellased ei ole

nõusolekut andnud või nõusolek ei ole hagejale siduv. Kostjad on esitanud vastuhagid, milles

väidavad, et nõusolek kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks on antud ning paluvad

2-20-16978

kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatus kande

tegemiseks.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei teki praegusel juhul kostjate vastuhagides esitatud nõuete

puhul aegumise küsimust. Kuigi vastuhagi nõuded on sellisena formuleeritud, ei nõua kostjad

hagejalt isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmist – eelkõige väidavad kostjad, et

hageja õiguseellane on nõusoleku juba andnud ja see on hagejale siduv. Sisuliselt paluvad

kostjad kohtult nõusoleku tunnustamist (vt ka I kd tl 157, p 2.11.). Lepingud, millest hageja

õiguseellase nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks saaks tuleneda, on täidetud. Isikliku

kasutusõiguse kanne on kinnistusraamatus olnud alates 18.09.2012 (I kd tl 4p, III jao 2. kanne)

ning seda muudeti 17.03.2020 – küsimus on, kas kanne on õige või tuleks seda muuta või hoopis

kustutada. Kuigi kostjad saaksid hageja õiguseellase antud nõusoleku alusel kinnistusraamatu

kande tegemist taotleda ka kohtumenetluse väliselt (kinnistamisavalduse esitamisega

kinnistusosakonnale), on kande tegemisele suunatud vastuhagide esitamise tinginud hageja

poolt hagi esitamine senise kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Muude nõuete kaudu kui

kostjad on oma vastuhagides esitanud, ei ole kostjatel oma õiguste kaitsmine võimalik.

27. Ebaõige on kostja II väide, et kostjad on esitanud tuvastusnõuded, mis TsÜS § 142 lg 1

kohaselt ei aegu. Tahteavaldust andma kohustamise puhul ei ole tegemist mitte

tuvastusnõudega, vaid sooritusnõudega (vt ka RKTKo 2-18-15391/14, p 15).

(3.)

28. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et maakohus on kostja I ja kostja II vastuhagid jätnud

sisuliselt lahendamata. Maakohus ei tuvastanud hageja hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja I

ja kostja II õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus eksis. Hageja hagi jäi

ebaõigesti rahuldamata (vt kohtuotsuse osa III) ning seetõttu järeldas maakohus ka sellest

ebaõigesti kostjate õiguste rikkumise puudumist. Seega tuleb ringkonnakohtul kostja I ja

kostja II vastuapellatsioonkaebuste alusel lahendada ka nende vastuhagid. Materiaalõiguse

normid, mille vastu maakohus vastuhagide lahendamisel eksis, väljenduvad nendes

õigusnormides, mida maakohtul tulnuks hagi ja vastuhagide lahendamisel kohaldada.

Maakohtu menetlusõiguse normide rikkumine vastuhagide lahendamisel seisneb hageja hagi

lahendamisel tõendite ebapiisaval hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamise nõude rikkumisel

(TsMS § 231 lg 1 ning TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Asja eripära arvestades toob

ringkonnakohus maakohtu rikkumised vastuhagide lahendamisel esile läbi kostja I ja kostja II

vastuapellatsioonkaebuste ning hageja apellatsioonkaebuste lahendamise.

29. Kostjad on esitanud vastuhagid, milles paluvad esmase nõudena kohustada hagejat andma

nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostjad

tuginevad nõude alusena 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingule ja AÕSRS § 15² lg-le 1

(I kd tl 76p, p 2.1., tl 77, p 3.6., ning I kd tl 132, p 8). Neist alustest tuleneb kostjate hinnangul

hagejale kohustus taluda kinnistut läbivat torujuhet tähtajatult. Alternatiivselt paluvad kostjad

kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga

20.12.2032. Alternatiivse nõude alusena tuginevad kostjad 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse

seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13.

(a)

30. Esimesena lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagi esmase nõude kohustada

hagejat andma nõusolek kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga

20.01.2034 (või olemasoleva kande parandamiseks nagu kostja I on märkinud). Selleks tuleb

2-20-16978

hinnata, kas hageja on andnud 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingus nõusoleku isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kostja II kasuks kuni 20.01.2034.

(i)

31. Kuivõrd kostja I on kinnistu omanik, kes on ühtlasi üle võtnud Eesti Vabariigi 6.03.1998

hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused, ei teki kostja I osas küsimust, kas

kostja I saab lepingule vastuhagi esmase nõude alusena tugineda.

32. Kostja II osas leiab ringkonnakohus, et ka tema saab vastuhagi esmase nõude alusena

tugineda 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4. – vaatamata sellele,

et kostja II ei ole lepingu pooleks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu poolteks on Eesti

Vabariik ja Ruma Estonia OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ). Pooled ei vaidle, et

6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on Eesti Vabariik andnud

üle kostjale I (I kd tl 76p, p 2.1., tl 132, p 8 ja 82–83). Hoonestusõiguse seadmise lepingu

p-s 11.2. on hoonestaja (Ruma Estonia OÜ, hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) andnud

nõusoleku liiniservituudi, teeservituudi või sellele vastava muu kasutusõiguse seadmiseks

valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks või liini omaniku kasuks, ning on sama lepingu

p-s 11.4. nõustunud õigustatud isikute nõudel oma kulul lepingu p-s 11.2. ette nähtud servituudi

või muu sellele vastava kasutusõiguse seadmise ja kande tegemisega kinnistusraamatusse.

33. Ringkonnakohtu hinnangul on 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-d 11.2. ja

11.4. käsitatavad lepinguna kolmanda isiku (s.o kostja II) kasuks ning kostja II võib nõuda

hagejalt selle täitmist 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4. alusel

(VÕS § 80 lg 2). 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p 11.4. käsitab õigustatud

isikuna isikut, kelle kasuks seatakse lepingu p-s 11.2. nimetatud servituut või muu sellele vastav

kasutusõigus. 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4. kohaselt on õigustatud

isikul õigus nõuda hoonestajalt sama lepingu p-s 11.2. nimetatud servituudi või muu sellele

vastava kasutusõiguse seadmist ja kande tegemist kinnistusraamatusse. Kostja II õiguseelneja

Aktsiaselts Termoil oli sõlminud kostjaga I lepingu isikliku kasutusõiguse seadmiseks

kinnistule (I kd tl 84-87) (lepingut on hiljem ka muudetud, I kd 25, p-d 1.4.–1.5.). Selle üle, et

hageja ja Aktsiaselts Termoil ühinesid ning kostja II on seetõttu Aktsiaseltsi Termoil

õigusjärglane, pooled ei vaidle (I kd tl 76, p 2.1.).

34. Seega vastab kostja II 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 11.4. sätestatud

tingimustele ning kostja II saab vastuhagi esmase nõude alusena tugineda 6.03.1998

hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4.

(ii)

35. Siiski ei tulene ringkonnakohtu hinnangul 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust

hageja nõusolekut pikendada kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.01.2034.

Maakohtu vastupidine järeldus otsuse p-s 16 on ebaõige.

35.1. Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostjatega selles, et 6.03.1998

hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.2. esimene lause sisaldab hoonestaja põhimõttelist

nõusolekut kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks nii kinnistu kui ka liini omaniku

kasuks (käesolevaga hoonestaja nõustub tasuta liiniservituudi, teeservituudi või sellele vastava

muu kasutusõiguse seadmisega valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks või liini

omaniku kasuks) (vt ka sama lepingu p 3.1., I kd tl 79p), on kostja I, kostja II ja hageja

õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) sõlminud

2-20-16978

15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. järgneva kokkuleppe:

hoonestaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku lepingu punktide 2.1 ja 2.2 alusel seatavate

isiklike

kasutusõiguste

tähtaja

pikendamiseks

Harju

maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks ning

vastavate muudatuste tegemiseks kinnistusraamatus (I kd tl 25p, p 1.13). VÕS § 29 lg 5 punkti

3 kohaselt tuleb 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-de 11.2. ja 11.4. tõlgendamisel

arvestada ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva

kokkuleppega (ringkonnakohus juhtis sellele tähelepanu ja küsis selle kohta pooltelt ka

23.11.2021 istungil). Seda on maakohus otsuse p-des 15 ja 16 iseenesest õigesti teinud, kuid ei

ole oma seisukohta piisavalt põhjendanud, sealhulgas käsitlenud poolte vastavaid väiteid ega

hinnanud tõendeid.

35.2. Kostja I ja kostja II käsitluse kohaselt oleksid nad saanud 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisel hoonestaja nõusoleku osas tugineda

6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4., kuid ei ole seda teinud.

Selle asemel pidasid pooled (sh kostjad) vajalikuks, et hoonestaja annab sama lepingu p-s 2.1.

nõusoleku kostja II (varasema ärinimega AS Vopak E.O.S.) kasuks isikliku kasutusõiguse

seadmiseks tähtajaga 7.03.2020 (I kd tl 25p–26, p 2.1. esimene lause). Järelikult olid osapooled

(sh kostjad) seisukohal, et hoonestaja nõusolekut on isikliku kasutusõiguse seadmiseks vaja

(s.t seda ei olnud). Nii on ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu

p-s 1.4. märgitud, et isiklikku kasutusõigust ei ole lepingu sõlmimiseni kinnistusraamatusse

kantud, sest hoonestaja ei ole andnud selleks nõusolekut (I kd tl 25 koostoimes I kd tl 84–87).

Kostja I esitatud 6.08.2009 isikliku kasutusõiguse tähtaja muutmise leping ning väljavõtted

6.03.2020 ja 7.03.2000 lepingutest on tõenditena asjakohatud, sest lepingud ei puuduta

kinnistut (vt I kd tl 161–167p, 168 – 168p ja 169; ning võrdle I kd tl 24–27). Nõusoleku isikliku

kasutusõiguse seadmiseks andis hoonestaja alles 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu lepingu p-s 2.1.: omanik ja kasutaja on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku

leppinud ning hoonestaja annab eelnimetatud käsutuseks oma nõusoleku […] (I kd tl 25p).

Samuti sõlmisid kostja I, kostja II ja hageja õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ 15.05.2012

isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. kokkuleppe, millega hageja

õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja

pikendamiseks Harju maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 202702

kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks ning vastavate muudatuste tegemiseks

kinnistusraamatus (I kd tl 25p). Ka isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks nõusoleku

andmiseks puudunuks vajadus, kui hoonestaja nõusolek oleks olnud varasemast

(6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust) juba olemas.

35.3. Sõltumata sellest, kas 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-des 11.2. ja 11.4.

toodud hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks oli 15.05.2012 lepingu

sõlmimise ajal kehtiv, on ringkonnakohus seisukohal, et pooled on 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva kokkuleppega igal juhul muutnud

6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-te 11.2. ja 11.4. Ringkonnakohus arvestab

siinjuures ka sellega, et hageja ei ole vastu vaielnud, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise

lepingus sisaldus hoonestaja põhimõtteline nõusolek kinnistu isikliku kasutusõiguse

seadmiseks (hageja väidab, et tema ei ole selle nõusolekuga seotud). Lepingut võib

lepingupoolte kokkuleppel muuta (VÕS § 13 lg 1). Vastasel korral puudunuks pooltel vajadus

nimetatud kokkulepet sõlmida (nagu ka küsida hoonestaja nõusolekut kostja II kasuks isikliku

kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 7.03.2020). Ringkonnakohtu 23.11.2021 istungil ei

selgunud, millisel muul moel saaksid 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise leping ja 15.05.2012

isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping omavahel suhestuda. Kostjad ei ole ka

varasemas menetluses selgitanud, miks küsiti hoonestaja nõusolekut kostja II kasuks isikliku

2-20-16978

kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 7.03.2020, ning 15.05.2012 sõlmiti ka kokkulepe isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks, kui kostjate endi hinnangul oli neil hoonestaja nõusolek

isikliku kasutusõiguse seadmiseks juba 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel

olemas. Hageja hagile vastuväiteid esitades tuginesid kostjad samuti vaid 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13., mitte 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise

lepingule. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka see kostjate väide nagu võimaldaks

6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise leping kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse

tähtaja muuta tähtajatuks.

35.4. Kuna ringkonnakohtu hinnangul muudeti 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-ga 1.13. 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingut osas, milles see

reguleeris hoonestaja poolt kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmist,

ei hinda ringkonnakohus eraldivõetuna 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4.

Nimetatud lepingu punkti tuleks tõlgendada koostoimes sama lepingu p-ga 11.2. ning sellest

võib tuleneda, et hageja õiguseellase poolt lepingu p-s 11.2. antud nõusolek kehtis vaid piiratud

aja, mille tõttu märgiti ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.4.,

et hoonestaja ei ole andnud nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistule. See ei

oma aga mõju asja lahendamisele.

35.5. Arvestades eelnevalt otsuse p-s 35.2. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-i 1.4. kohta märgitut (isikliku kasutusõiguse seadmise tingimus oli

hoonestaja nõusolek ning kuni lepingu sõlmimiseni ei olnud hoonestaja oma nõusolekut

andnud), selgitab ringkonnakohus, et tõendid tuleb kohtule üldjuhul esitada terviklikul kujul

(TsMS § 275 lg 1). Vastasel korral ei pruugi lepingule antav hinnang olla kooskõlas selle

tegeliku sisuga. Kostja I on esitanud 7.03.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust

kohtule üksnes väljavõtte (vt I kd 84–87) ega ole väljavõtte esitamist kuidagi põhjendanud.

Kohtule esitatud lepingust on mh välja jäetud see osa isikliku kasutusõiguse lepingu

tingimustest, mis sidus isikliku kasutusõiguse seadmise 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse

seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.4. kohaselt hoonestaja nõusolekuga. Seega on tõenäoliselt

tegemist tõendiga, mille puhul ei olnud täidetud TsMS § 275 lg-s 1 nimetatud tingimused, mis

õigustanuks lepingust üksnes väljavõtte esitamist. Kostja I ei ole ka väitnud, et dokument

sisaldaks tema ärisaladusena käsitatavaid andmeid. Eelnevast tulenevalt võinuks ka 7.03.2000

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust eraldivõetuna tuleneda, et selle sõlmimise ajaks ei

olnud hoonestaja andnud nõusolekut isikliku kasutusõiguse kinnistule seadmiseks, kuigi

kostjad väidavad siinses menetluses, et hoonestaja nõusolek tuleneb 6.03.1998 hoonestusõiguse

seadmise lepingust. Maakohtul tulnuks asja lahendamiseks (lepingust ekslike järelduste

tegemise vältimiseks) nõuda kostjalt I 7.03.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

terviklikul kujul esitamist, vaatamata sellele, et hageja pole väljavõtte kasutamisele vastu

vaielnud.

35.6. Kostjad on väitnud, et isiklik kasutusõigus ongi piiramatu tähtajaga: isikliku

kasutusõiguse kehtivuse aega saavad määrata ainult kostjad kui kinnisasja omanik ja isikliku

kasutusõiguse järgi õigustatud isik. Kostjate arvates peaks isiklik kasutusõigus, mis koormab

kostja I kinnistut, püsima niikaua kui kostjatel on isikliku kasutusõiguse vastu huvi. Samuti on

kostjad märkinud, et ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13.

viidatud hoonestusõiguse tähtaeg, millega isikliku kasutusõiguse tähtaeg on seotud, on kostjate

kontrolli all. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega nagu sõltuks isikliku kasutusõiguse tähtaeg

üksnes kinnistu omaniku ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isiku kokkulepetest.

Kinnistu omanik ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isik saavad sõlmida küll mistahes

sisuga kokkuleppeid, kuid isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemine kinnistusraamatusse

(mille läbi isiklik kasutusõigus AÕS § 64¹ kohaselt tekib) ei ole hoonestaja nõusolekuta

2-20-16978

võimalik (AÕS § 173 lg 4). Järelikult sõltub kinnistu omaniku ja isikliku kasutusõiguse järgi

õigustatud isiku vaheliste kokkulepete realiseeritavus otseselt hoonestaja nõusolekust ning

kostjate hinnang nagu ei omaks isikliku kasutusõiguse tähtaeg hagejaga puutumust, on petlik.

35.7. Kostja I väide nagu oleks isikliku kasutusõiguse kanne tehtud 6.03.1998 hoonestusõiguse

seadmise lepingu alusel (ringkonnakohtu 23.11.2021 istungi protokoll, lk 3 ajamärk 00:14:26),

on samuti ebaõige. Nagu kohtuotsuse eelnevatest punktidest järeldub, ei olnud 15.05.2012

kinnistusraamatusse kostja II ega tema õiguseelnejate kasuks isiklikku kasutusõigust veel

kantud, kuigi võlaõiguslikud kokkulepped selleks olid sõlmitud juba 7.03.2000, 13.06.2007 ja

6.08.2009 (I kd tl 36, III jao 2. kanne, mis on kustutatud ning I kd tl 25 p-d 1.4.–1.5.).

Asjaõigusleping isikliku kasutusõiguse seadmiseks sõlmiti ja isiklik kasutusõigus (tähtajaga

7.03.2020) seati kinnistusraamatusse 15.05.2012 kinnistamisavalduse alusel 18.09.2012

(I kd tl 36, III jao 2. kanne, mis on kustutatud). Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, siis on

ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.4. märgitud, et isiklikku

kasutusõigust ei ole lepingu sõlmimiseni kinnistusraamatusse kantud (I kd tl 25).

36. Pooled ei vaidle 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.13. sisu

üle. Vaidluse all on üksnes see, kas seal hoonestaja antud nõusolek on siduv ka hagejale.

Nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendamiseks kuni

20.01.2034 või kohustust nõusolek anda, ei tulene hagejale ringkonnakohtu hinnangul ka

15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-st 1.13. Maakohus on jätnud

tähelepanuta, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p 1.13. sisaldab

nõusolekut pikendada isikliku kasutusõiguse tähtaega registriossa nr 202702 kantud

hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks. Seda hoonestusõiguse tähtaega ei ole maakohus otsuses

kindlaks teinud. Sellest sõltus aga otseselt hinnang, kas hageja läbi oma õiguseellase on andnud

nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni

20.01.2034. Registriossa nr 202702 kantud hoonestusõiguse tähtaeg on 36 aastat ja

hoonestusõigus on kinnistusraamatusse kantud 20.12.1996 (I kd tl 50, I jao 1. kanne). Seega on

hoonestusõiguse tähtaeg 20.12.2032. Kuivõrd 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-st 1.13. ei tulene hageja nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032, ei ole õige maakohtu järeldus, et isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks on vajalik nõusolek hageja poolt 15.2. lepingu p-i 1.13.

järgi antud ning kinnistusraamatu kanne on õige. Öeldut arvestades ei hinda ringkonnakohus

siinjuures seda, kas 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13.

ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) antud nõusolek on

hagejale siduv (ringkonnakohus annab sellele hinnangu otsuse järgnevates punktides).

(iii)

37. Arvestades, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-st 1.13.

ei tulene hageja nõusolekut pikendada kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega

kuni 20.01.2034, tulnuks maakohtul hinnata, kas nõusoleku andmise kohustus võis hagejale

tuleneda AÕSRS § 15² lg-st 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕSRS § 15² lg-st 1 ei tulene

hagejale kohustust anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja

pikendamiseks kuni 20.01.2034. Samuti ei võimalda AÕSRS § 15² lg 1 isikliku kasutusõiguse

seadmist hoonestaja nõusolekuta, s.t AÕS § 173 lg-t 4 eirates.

38. AÕSRS § 15² lg 1 kohaldub seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustuse puhul olukorras,

kus vastavat õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. Praegusel juhul on isiklik kasutusõigus

kinnistusraamatusse aga juba kantud (I kd tl 4p, III jao 2. kanne ja seal viidatud lepingud).

AÕSRS § 15² lg 1 ei kehtesta täiendavat seadusjärgset talumiskohutust, vaid teeb enne maa

2-20-16978

esmakinnistamist püstitatud tehnovõrgu või -rajatise (seadusjärgse) talumiskohustuse

nähtavaks. AÕSRS § 15² lg 1 võinuks kostjatele küll anda õiguse nõuda hoonestajalt nõusolekut

isikliku kasutusõiguse seadmiseks, kuid pooled on seda kokkuleppel juba teinud.

AÕSRS § 15² lg 1 ei reguleeri poolte hilisemaid lepingulisi suhteid ega anna alust nõuda kohtult

nende muutmist.

39. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste

alusel rahuldamata kostja I ja kostja II vastuhagide esmased nõuded tuvastada hageja kohustus

anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni

20.01.2034. Kuivõrd kostja I ja kostja II on esitanud vastu apellatsioonkaebustes ja -hagides ka

alternatiivsed nõuded, ei mõjuta see kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste rahuldamise

ulatust.

(b)

40. Järgmisena lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded

kohustada hagejat andma nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku tähtaja pikendamiseks kuni

20.12.2032. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja I ja kostja II vastuhagides esitatud

alternatiivseid nõudeid, sest asus ekslikult seisukohale, et kinnistusraamatu kanne kostja II

isikliku kasutusõiguse kohta tähtajaga 20.01.2034 on õige.

41. Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et hageja on andnud 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. Samuti märkis ringkonnakohus

eelnevalt seda, et pooled ei vaidle kokkuleppe (nõusoleku) sisu üle. Seega tuleb

ringkonnakohtul tulenevalt kostjate vastuhagides esitatud väidetest ja hageja neile esitatud

vastuväidetest hinnata, kas 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu

p-s 1.13. sisalduv nõusolek on hagejale siduv.

42. Kostjad on väitnud, et hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, kes on andnud nõusoleku

isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Hageja õigusjärglus AHL Logistic OÜ-le on

tekkinud

esmalt

läbi

hoonestusõiguse

võõrandamise

Muuga

Logistics

OÜ-lt

AHL Logistic OÜ-le (I kd tl 29–32p), ning seejärel läbi hageja äriühingu ühinemise

AHL Logistic OÜ-ga (I kd tl 33, 9. kanne).

42.1. Muuga Logistics OÜ ja AHL Logistic OÜ vahel 27.03.2018 sõlmitud lepingu

(asjaõiguslepingud omandiõiguse üleandmiseks) p-de 2.6. ja 2.6.1. kohaselt võttis

AHL Logistic OÜ hoonestusõiguse ostjana üle lepingu esemega ehk hoonestusõigusega

seonduvad võlaõiguslikud lepingud, mis on sõlmitud Muuga Logistics OÜ ja kostja I vahel

(I kd tl 31p–32). 27.03.2018 lepingu p-de 1.1. ja 1.7. kohaselt oli lepingu esemeks mh kinnistule

seatud hoonestusõigus. Ringkonnakohtu hinnangul on 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse

seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv kokkulepe käsitatav kinnistut koormava

hoonestusõigusega seonduva võlaõigusliku lepinguna. Lepingu tekst on selles osas selge ja

lepingupoolte ühine tahe äratuntav. Vaidlust ei ole, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse

seadmise asjaõiguslepingu poolteks on kostja I ja Muuga Logistics OÜ õiguseelneja

AHL Logistic OÜ – nii nagu 27.03.2018 lepingu p 2.6.1. eeldas (hoonestusõigusega seotud

võlaõiguslik leping, mis on sõlmitud Muuga Logistics OÜ ja kostja I vahel). Sarnaselt

tõlgendab ringkonnakohus ka 27.03.2018 koostöölepingu muutmise kokkuleppe preambuli

teises lõikes tehtud viidet kinnistut koormava hoonestusõigusega seotud võlaõiguslike

kokkulepete ülevõtmise kohta AHL Logistic OÜ poolt (I kd tl 34). VÕS § 179 lg 2 kohaselt

loetakse, et lepingu ülevõtmisega on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu

2-20-16978

ülevõtjale üle läinud. Selles osas järeldas ka maakohus otsuse p-s 12 õigesti, et 15.05.2012

isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv kokkulepe läks

hoonestusõiguse võõrandamisega Muuga Logistics OÜ-lt AHL Logistic OÜ-le üle. Erinevalt

maakohtust

ei

oma

õigusjärgluse

hindamisel

ringkonnakohtu

hinnangul

tähtsust

hoonestusõiguse kohta tehtud kande sisu, mis tugineb 27.03.2018 sõlmitud lepingule ja sealt

tulenevale hoonestaja kohustusele võtta hoonestusõiguse võõrandamisel üle hoonestusõigusega

seotud võlaõiguslikud kokkulepped (I kd tl 4, III jao 1. kanne). Eelkõige tuli maakohtul hinnata

27.03.2018 lepingu sisu.

42.2. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega

Muuga Logistics OÜ) osalusel sõlmitud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv nõusolek isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks läks

27.03.2018 lepingu p-de 2.6. ja 2.6.1. alusel üle AHL Logistic OÜ-le. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt

on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. AHL Logistic OÜ-l tekkis Muuga Logistic OÜ

suhtes 27.03.2018 sõlmitud lepingu alusel eriõigusjärglus. Kostja I on andnud oma nõusoleku

hoonestusõiguse ning hoonestusõigusega seotud lepingujärgsete õiguste ja kohustuste

võõrandamiseks AHL Logistic OÜ-le (I kd tl 172 ja selle tõlge tl 173). Hoonestusõiguse sisust

nähtuvalt oli see hoonestusõiguse võõrandamise tingimus (vt I kd tl 35p–36, III jao 1. kanne,

mis on tehtud 13.04.1998 ning on praeguseks kustutatud). Ka Muuga Logistics OÜ on

kinnitanud, et AHL Logistic OÜ võttis üle kõik Muuga Logistics OÜ õigused ja kohustused

(I kd tl 170p teine lõik ja selle tõlge tl 171 teine lõik).

42.3. Selle üle, et hageja äriühing ühines AHL Logistic OÜ-ga (I kd tl 33, 9. kanne) ning hageja

on seetõttu AHL Logistic OÜ õigusjärglane, pooled ei vaidle. Ringkonnakohus nõustub, et

hageja on AHL Logistic OÜ üldõigusjärglane alates AHL Logistic OÜ ja hageja äriühingu

ühinemise äriregistrisse kandmisest vastavalt ÄS § 403 lg-le 1.

43. Arvestades, et 1) AHL Logistic OÜ võttis 27.03.2018 sõlmitud lepingu p-dega 2.6. ja 2.6.1.

Muuga Logistics OÜ-lt üle kinnistule seatud hoonestusõigusega seotud võlaõiguslikud

lepingud (s.h 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva

kokkuleppe, millega Muuga Logistics OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja

pikendamiseks kuni 20.12.2032); ning 2) hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärgne,

on 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv nõusolek

isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks hagejale üle läinud ja talle siduv. Ringkonnakohus

märkis eelnevalt, et pooled ei vaidle 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-i 1.13. sisu üle – s.t et sellest tuleneb hoonestaja nõusolek kostja II kasuks

seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. 15.05.2012 isikliku

kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p 1.13. ei sea hageja nõusolekule täiendavaid

tingimusi.

44. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva

kokkuleppe üleminekut hagejale õigusjärgluse kaudu ei mõjuta see, kas õiguseellased hagejat

sellise kokkuleppe olemasolust teavitasid, selle hagejale eraldi kokkuleppega üle andsid, või

kas Muuga Logistics OÜ teavitas hoonestusõiguse võõrandamisel kokkuleppest AHL Logistic

OÜ-d. Seetõttu ei ole tõendina asjakohane hageja esitatud väljavõte 10.01.2018 võlaõiguslikust

hoonestusõiguse müügilepingust (I kd tl 125–131). Sellest, et hagejat või AHL Logistic OÜ-d

15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduvast

kokkuleppest ei teavitatud, ei saa teha järeldust, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p 1.13. poleks käsitatav kinnistule seatud hoonestusõigusega seonduva

kokkuleppena. Kinnistusraamatus ei ole vaja ilmtingimata teha nähtavaks hoonestaja

nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks läbi hoonestusõiguse sisu, selle

2-20-16978

koormamise või muul moel. Sellise nõusoleku võib hoonestaja olla andnud ka kokkuleppega

või eraldiseisva avaldusega. Nõusolek on hagejale läbi õigusjärgluse Muuga Logistic OÜ ja

AHL Logistic OÜ-ga siduv ka selliselt väljendatuna ning kostjal II ei tule hageja vastu

sellekohaseid nõudeid esitada.

45. Ebaõige on hageja käsitlus nagu oleks isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamise

kokkulepe olemuselt volitus, mida saab realiseerida vaid seni kuni selle andnud isik on

õigustatud nõusoleku andma. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu

p-s 1.13. on hoonestaja andnud oma nõusoleku isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kuni

20.12.2032 ning teinud seda tagasivõtmatult (I kd tl 25p). Kui hoonestaja on nõusoleku andnud,

siis sellega on ta oma tahteavalduse isikliku tähtaja pikendamiseks teinud. Tegemist ei ole

mingil moel volitusega kinnistu omanikule või isikliku kasutusõiguse omajale hoonestaja eest

veel mingite toimingute tegemiseks. Seda ei muuda ka hageja väide, et 27.03.2018 sõlmisid

kostja I ja AHL Logistic OÜ hoonestusõiguse seadmise lepingu, milles loetleti kõik kostja I ja

AHL Logistic OÜ hoonestusõigusega seotud olulised lepingud (I kd tl 56–63).

46. Arvestades, et hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud

isikliku kasutusõiguse seadmise pikendamiseks, seadmata nõusolekut sõltuvusse mistahes

muudest tingimustest peale tähtaja, ei ole asjakohane hageja väide, et kostja I ei ole hagejale

avaldanud isikliku kasutusõiguse kande sisuks olevaid lepingu punkte ning et kostjad on

6.03.2020 lepinguga muutnud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut (vt I kd tl 90–111,

eelkõige viidatud lepingu p 3). Pealegi nähtub 6.03.2020 lepingu p-st 3.2., et isikliku

kasutusõiguse suhtes ei lepitud kokku täiendavaid tingimusi, vaid mõned varasemad poolte

kokkulepped tunnistati kehtetuks (I kd tl 110). Samal põhjusel (tingimusteta nõusolek isikliku

kasutusõiguse pikendamiseks kuni 20.12.2032) ei ole asjakohane ka hageja vastuväide, et ta ei

ole nõus tasuta kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega ning selle kinnitamiseks

esitatud tõend (hageja 29.04.2020 kiri kostjale I, I kd tl 123–124).

47. Hageja on leidnud, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu

p-s 1.13. toodud ArcelorMittal Tallinn OÜ nõusolek ei oma hageja õigustele mõju rohkem kui

nähtub kinnistusraamatust. Asjaolu, et kinnistut hageja kasuks koormava hoonestusõiguse

sisuks ei ole kohustus anda isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isikule nõusolek selle õiguse

seadmiseks või selle tähtaja pikendamiseks, ei välista samuti ArcelorMittal Tallinn OÜ antud

nõusoleku siduvust hagejale. Sellise kohustuse kehtestamine hoonestusõiguse sisuna

lihtsustaks küll kinnistu omanikul ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isikul isikliku

kasutusõiguse kohta kinnistusraamatu kande tegemist, kuid ei välista võimalust, et

kokkuleppega või muu avaldusega väljendatud hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse

seadmiseks on uuele hoonestajale üle läinud õigusjärgluse korras.

48. Arvestades, et hageja õiguseellane on andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032 seda ilma täiendavate tingimustega

seostamata, ei ole asja lahendamisel asjakohane hageja väide, et talle pole teada kostjate vahel

sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu sisu. Hageja õiguseellase antud nõusolek on hagejale

siduv sellest sõltumata.

49. See, kas kinnistul paiknevat torustikku on võimalik sealt eemaldada ning millistel

tingimustel kostja II majandustegevus Muuga sadamas on võimalik või mõistlik, ei oma asja

lahendamise seisukohalt samuti tähtsust. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid ei hinda.

Vastavalt on tõendina asjakohatu ka hageja esitatud Muuga sadama eeskiri (I kd tl 145–152p)

ning kostja I esitatud 22.04.2020 ja 18.05.2020 vastused hageja nõudele (I kd tl 174 – 175p).

2-20-16978

50. Eelnevast

tulenevalt

rahuldab

ringkonnakohus

kostja

I

ja

kostja

II

vastuapellatsioonkaebused osas, milles kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded

jäid rahuldamata, rahuldades kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded kohustada

hagejat andma nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks

kuni 20.12.2032. TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud, et hageja tahteavalduse

kostja II isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 20.12.2032 saaks lugeda kohtuotsusega

asendatuks. Hageja õiguseellane on teinud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise

asjaõiguslepingu p-s 1.13. kostja I ja kostja II nõutud tahteavalduse. Hageja tahteavalduse

(nõusoleku) sisu on tuvastatav sama lepingu p-i 1.13. alusel.

(c)

51. Nii kostja I kui ka kostja II on oma vastuhagides palunud otsuses märkida, et hageja

tahteavaldus nõusoleku andmiseks asendatakse kohtuotsusega (I kd tl 76, kostja I taotluste p 4

ja tl 131p, kostja II taotluste p 5). Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata.

52. Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostjate tahteavaldust sellekohaste

nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1).

TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid kohustatud

andma nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1

kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse

kohtulahendiga (vt ka RKTKo nr 2-15-9117/149, p 12) (RKTKo 2-17-9822/101, p 16).

Hageja tahteavaldust asendab kohtuotsus seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel.

(d)

53. Seoses kostja I ja kostja II vastuhagides esitatud alternatiivsete nõuetega märgib

ringkonnakohus, et kohus ei saa resolutsioonis tuvastada ka tahteavalduse andmise kohustust,

vaid kohus peab kohustama isikut andma mingi kindla sisuga tahteavaldust. Tahteavaldust

andma kohustamise puhul ei ole tegemist mitte tuvastusnõudega, vaid sooritusnõudega

(RKTKo 2-18-15391/14, p 15). Seetõttu ei ole ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagide

alternatiivseid nõudeid rahuldades järginud kostjate nõuete sõnastust. Kohus ei ole

resolutsiooni sõnastamisel seotud täpselt kostjate esitatuga ning saab kostjate nõuete sõnastust

vajaduse korral tõlgendada (vt ka RKTKo 3-2-1-163-11, p 32 ja 3-2-1-142-12, p 35).

(e)

54. Kostja I on oma vastuhagi alternatiivse nõudega palunud kohtul tuvastada hageja kohustus

anda nõusolek isikliku kasutusõiguse kande parandamiseks. Kostja I kinnitas ringkonnakohtu

23.11.2021 istungil, et tema vastuhagi eesmärk on saavutada kostja II kasuks

kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kande tegemine, sõltumata sellest, kas parandatakse

(muudetakse) olemasolev kanne või tehakse uus kanne. Ringkonnakohus on sellest kostja I

vastuhagi alternatiivse nõude lahendamisel ka lähtunud ning on kohustanud hagejat andma

nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistusraamatusse. Kohtuotsuse alusel tehakse

kinnistusraamatusse uus kanne, mitte ei parandata (muudeta) olemasolevat kannet.

55. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kande parandamine (muutmine) isikliku kasutusõiguse

tähtaja osas võimalik. Esiteks on hageja hagis taotlenud senise isikliku kasutusõiguse kande

kustutamist. Ringkonnakohus rahuldab hageja hagi. Teiseks on tähtaeg isikliku kasutusõiguse

asjaõiguslik sisu ja selle õigusega lahutamatult seotud. See tähendab, et kui kinnistusraamatusse

kantud isikliku kasutusõiguse tähtaeg on ebaõige, on kinnistusraamatu kanne tervikuna ebaõige

2-20-16978

ja tuleb kustutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda AÕS § 65 lg 1 kande parandamise

kaudu muuta asjaõiguse sisu (isikliku kasutusõiguse tähtaega). Seega ei ole kande parandamine

võimalik.

III

56. Viimasena

lahendab

ringkonnakohus

hageja

apellatsioonkaebuse.

Hageja

apellatsioonkaebuse alusel vaidlevad pooled selle üle, kas kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034 oli vajalik hageja (hoonestaja) nõusolek,

ning kui nõusolek oli nõutav, siis kas hageja on selle andnud. Hageja väidab, et isikliku

kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks oli tema nõusolek vajalik ja hageja käest ei küsitud

nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Kostjad on seisukohal, et hagejale on

siduv hageja õiguseelneja isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks antud nõusolek.

57. Hageja leiab esmalt, et kostjad on tema hagi vastuhagide esitamisega õigeks võtnud. Kuna

vastuhagide rahuldamiseks on vajalik tuvastada hageja nõusolek, siis on järelikult olemasolev

kinnistusraamatu kanne tehtud puudutatud isiku (hageja) nõusolekuta. Ringkonnakohus hageja

käsitlusega ei nõustu. Kostjad ei ole menetluses väljendanud hagi õigeksvõttu ning seda ei saa

järeldada ka vastuhagide esitamisest. Kostja I ja kostja II on oma vastuhagides selgelt

väljendanud, et hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku kostja II kasuks

kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmiseks, või tuleneb nõusoleku andmise

kohustus hagejale seadusest. Järelikult ei saa vastuhagide esitamisest hagi õigeksvõttu

järeldada. Ka hagile esitatud vastustes on kostja I ja kostja II hageja hagile selgelt vastu vaielnud

ning palunud selle jätta rahuldamata (I kd tl 20–22 ja 38–40).

58. Kostja I on menetluses avaldanud, et kinnistusosakond ei nõudnud isikliku kasutusõiguse

muutmise kande tegemiseks hoonestaja nõusolekut (I kd tl 157, p 2.6.). Kuigi

kinnitusosakonnal tulnuks hoonestaja nõusolekut küsida (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34¹

lg 1, AÕS § 173 lg 4), ei muuda ainuüksi see kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse

kannet ringkonnakohtu arvates ebaõigeks, kui hageja nõusolek oli kande tegemise ajal olemas.

Erinevalt hagejast on ringkonnakohus seisukohal, et isikliku kasutusõiguse kanne ei sisalda ega

peagi sisaldama viidet dokumendile, milles sisaldub hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse

seadmiseks. Kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kanne sisaldab üksnes

viidet isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks olevale dokumendile (KRS § 24 punkt 2).

Hoonestaja kui puudutatud isiku nõusolek on vajalik üksnes kande tegemiseks või muutmiseks

(KRS § 34¹ lg 1). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas isikliku kasutusõiguse tähtaja

muutmiseks oli hageja nõusolek – vaatamata sellele, et kinnistusosakond kande tegemisel seda

ei nõudnud.

59. AÕS § 173 lg 4 kohaselt hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib

omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vahet, kas muudetakse varasema isikliku kasutusõiguse

kannet (kokkuleppel on võimalik seda teha) ja pikendatakse isikliku kasutusõiguse tähtaega,

või seatakse uus isiklik kasutusõigus uue tähtajaga. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on

tähtaeg kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse asjaõiguslik sisu (KRS § 24 punkt 1 ja

I kd tl 4p, III jao 2. kanne), mille tõttu on ka juhul, kui pikendatakse isikliku kasutusõiguse

tähtaega, AÕS § 173 lg 4 kohaselt igal juhul vajalik hoonestaja nõusolek.

60. Ringkonnakohus leidis eelnevalt kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuseid

lahendades, et hageja õiguseellased ei ole andnud nõusolekut pikendada kostja II kasuks seatud

isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.01.2034. Hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud

2-20-16978

nõusoleku pikendada kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.12.2032.

Kuivõrd olemasoleva kinnistusraamatu kande kohaselt on kostja II isikliku kasutusõiguse

tähtaeg 20.01.2034 (I kd tl 4p, III jao 2. kanne) ning selleks puudus hoonestaja (hageja)

nõusolek, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. AÕS § 173 lg 4 kohaselt on kande õigsuse üheks

eelduseks hoonestaja nõusolek. Kuna tähtaeg on isikliku kasutusõiguse sisuks, ei oma tähtsust,

et hageja on läbi oma õiguseellaste andnud nõusoleku isikliku tähtaja pikendamiseks lühemaks

ajaks kui kinnistusraamatus märgitud.

61. AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige

kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eelnevast

tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal on õigus nõuda kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse kohta tehtud kande parandamist. Õigus nõuda ebaõige kande parandamist

hõlmab ka õigust nõude ebaõige kande kustutamist. Ebaõige kanne rikub hageja õigusi, sest

tehnorajatis takistab tema majandustegevust (kahjustab hageja majandushuve). Hagejal on

sadamas piiratud tsoonid, kus hageja võib oma majandustegevusega hoonestusõiguse alusel

tegutseda (I kd tl 71, ajamärk 00:14:50). Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud.

62. Asja lahendamisel ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust hageja viidatud 15.05.2012

isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.12. toodud notari selgitus lepingu

osapooltele (I kd tl 25p). Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kinnistusraamatus ei ole vaja

ilmtingimata teha nähtavaks hoonestaja nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja

pikendamiseks. Sellise nõusoleku võib hoonestaja olla andnud ka kokkuleppega või eraldi

avaldusega.

63. Kuivõrd hageja nõusoleku puudumise tõttu on kostja II kasuks seatud isikliku

kasutusõiguse kanne ebaõige, on täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused, et kostja I ja

kostja II tahteavaldused kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks saaks lugeda

kohtuotsusega asendatuks. Kostjal I ja kostjal II on AÕS § 65 lg-st 1 tulenev kohustus teha

tahteavaldus ebaõige kande kustutamiseks.

64. Kokkuvõtteks rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja tühistab

maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab hageja

hagiavalduse.

65. Kohtuotsuse alusel kinnistusraamatukannete tegemiseks tuleb kinnistusraamatu pidajale

esitada koos kohtuotsusega poolte endi avaldused. Kohtuotsusega on TsÜS § 68 lg 5

(ja TMS § 184 lg 1) alusel asendatud üksnes vastavad kostjate ja hageja tahteavaldused.

IV

66. Kostja I on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks

selliselt, et kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kanne tuleb kustutada ning uus kanne

kostja II kasuks kohtuotsuse alusel tehakse üheaegselt. Kostja I on pidanud silmas, et üht kannet

ei tehtaks ilma teiseta (ringkonnakohtu 23.11.2021 kohtuistungi protokoll, lk 4 ajamärk

00:28:26). Kostja II on taotlust toetanud (samas, lk 5 ajamärk 00:39:37). Hageja ei pidanud

vajalikuks taotluse kohta oma seisukohta avaldada (samas, ajamärk 00:39:41).

67. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 alusel ning määrab kohtuotsuse täitmise viisi

ja korra kostja I taotletud viisil, kuid täpsustab kostja I taotluse sõnastust, sest üht kannet

kustutada ja teist samaaegselt teha ei ole võimalik. Kohtuotsus täidetakse selliselt, et ebaõiget

kannet ei kustutata ilma, et tehtaks uus isikliku kasutusõiguse kanne tähtajaga 20.12.2032.

2-20-16978

Selliselt ei teki olukorda, kus senise isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kande ja uue kande

tegemise vahele võiks jääda ajaline nihe.

V

68. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas asjas ise

uue otsuse, on ringkonnakohtul õigus TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta vastavalt ka

menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Sõltumata

maakohtu otsuse osalisest tühistamisest ei ole ringkonnakohtul alust muuta menetluskulude

jaotust, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse

põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus ja kostjate vastuapellatsioonkaebused jäävad vastavalt

rahuldamata osas, milles pooled palusid muuta menetluskulude jaotust ning määrata

menetluskulude rahalise suurus.

69. Hageja hagi rahuldatakse. Kostja I ja kostja II vastuhagid rahuldatakse alternatiivsete

nõuete osas. Kostja I ja kostja II vastuhagide esmased nõuded jäävad rahuldamata. Kuigi seda

võib menetluskulude jaotamisel iseenesest käsitada vastuhagide osalise rahuldamata jätmisena

(mis tähendab, et menetluskulud võiksid jääda osaliselt TsMS § 163 lg 1 järgi kostja I ja

kostja II kanda, vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik

II. Kommenteeritud väljaanne, lk 441 ning seal viidatud õiguskirjandus), ei ole ringkonnakohtu

hinnangul siiski alust järeldada, et pooled on kandnud kostjate vastuhagides esimeses

järjekorras esitatud põhjendamatuks osutunud nõuete läbivaatamisega seoses rohkem

menetluskulusid, kui oleks olnud vaja üksnes rahuldatud nõuete esitamise korral.

70. Ringkonnakohtu hinnangul on siinses menetluses nii hageja kui ka kostjate nõuete

menetlemisel kantud kulutusi raske eristada, sest poolte kõikide nõuete osas esitatud väited ja

seisukohad on olnud läbipõimunud ning väited ja seisukohad on suuresti olnud asjakohased iga

(vastu)hagi lahendamisel. Kuigi tahteavalduse asendamise nõue on olnud kostjate esmane ja ka

alternatiivne nõue, ei saa kulusid jagada ka nõuete hinnast lähtudes. Seetõttu leiab

ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus oli põhjendatud jätta poolte endi kanda.

Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad samadel kaalutlustel poolte endi kanda.

71. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing