3-21-1778/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

14.12.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1778

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 02.07.2021 vastuse nr 5-

8/21/14462-2 ja 26.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/353-

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse

resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-1778.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde X vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

02.04.–02.08.2021 kohta.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 01.06.2021 taotluse (korratud 28.06.2021), milles palus

alustada menetlust tema avavanglasse ümberpaigutamiseks.

2. Tallinna Vangla jättis 02.07.2021 otsusega nr 5-8/21/14462-1 kaebaja taotluse rahuldamata.

Kaebaja ei vasta justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ v.r. § 17 lg-tes 1 ja 2

sätestatud

tingimustele.

Kaebajale

määrati

aasta

pikkune

vanglakaristus

(08.06.2020–08.06.2022). Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avaneb tal järgmisena

26.08.2021. Kaebaja on riskihindamise kohaselt hinnatud avalikkusele kõrgohtlikuks (risk

ühiskonnas), üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus on 23% ja vägivaldse teo

toimepanemise tõenäosus 45%. Vangla ei toeta seetõttu tema tingimisi ennetähtaegset

vabastamist. Ühtlasi ei ole võimalik kaebajat paigutada avavanglasse täitmisplaani

§ 17 lg 1 p 3 alusel. Samuti on kaebajal läbimata alkoholisõltuvuse vastu planeeritud tegevus

ning puudub piisav alus oletada, et ta ei pane toime uut õiguserikkumist (täitmisplaani

§ 17 lg 1 p 2 ja lg 2 p 2). Kaebaja ei ole olnud viimase aasta jooksul piisavalt õiguskuulekas.

3-21-1778

2(3)

Tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli puudutavad ebaviisakate või ähvardavate

väljendite kasutamist vanglateenistuse ametnikega ja üks vanglateenistuse ametniku töö

häirimist.

3. Kaebaja esitas 02.07.2021 otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 26.07.2021

vaideotsusega nr 5-15/21/353-2 rahuldamata. Kaebaja võib nõuda, et vangla hindaks, kas ta

vastab avavanglasse paigutamise tingimustele, ning tingimuste täitmisel kaaluks tema

ümberpaigutamist. Kuna kaebaja ei vasta avavanglasse ümberpaigutamise tingimustele, ei pea

vangla kaaluma, kas kaebaja avavanglasse ümber paigutada.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 03.08.2021 kaebuse (saadetud 02.08.2021), milles

palus tühistada 26.07.2021 vaideotsus ja teha Tallinna Vanglale ettekirjutus alustada tema

avavanglasse ümberpaigutamise menetlust. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus

kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 01.09.2021 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata

(resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta, andes kaebajale ühtlasi 15 päeva riigilõivu tasumiseks

(resolutsiooni p 2).

Isikut ei vabastata kaebuselt tasutavast riigilõivust, kui tema menetluses osalemine on

ebamõistlik ja asjast tulenev võimalik kasu oleks ebamõistlikult väike võrreldes

kohtumenetluse eeldatavate kuludega (HKMS § 111 lg 3). Kaebuse rahuldamine on

vähetõenäoline. Praegusel juhul on kaebuse eduväljavaated minimaalsed. Tallinna Vangla

02.07.2021 vastuses nr 5-8/21/14462-2 ja 26.07.2021 vaideotsuses nr 5-15/21/353-2 on piisava

põhjalikkusega selgitatud, miks kaebajat ei saa avavanglasse ümber paigutada. Kehtivast

õigusest ei tulene kinnipeetavatele õigust nõuda meelepärast paigutust. Perspektiivituid kaebusi

võib küll esitada, kuid sellistel puhkudel ei ole põhjendatud vabastada kaebuse esitajat

riigilõivust.

6. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2021 määruse p 1,

vabastada ta kaebuselt tasutavast riigilõivust, võtta kaebus menetlusse, kuid tagastada see

teisele halduskohtule.

Kohtunik ei olnud erapooletu, sest ta ei pidanud vajalikuks küsida vanglalt välja tema taotlust

ja muid dokumente. Riigilõivu tasumine ei muudaks kohtuniku hinnangut kaebuse

perspektiivikuse kohta. Seetõttu keeldub kaebaja selle tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Kaebaja

eesmärk on vabaneda kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Selleks tuleb taotleda

halduskohtu 01.09.2021 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega

menetlusabi taotlus rahuldada, ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks tagasi

halduskohtule (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel

kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et kaebuse

lubatavust, sh kohtualluvust, kontrollib ja kaebuse võtab menetlusse asja läbivaatav kohus.

Menetlusse võtmise määrus ei ole määrus, mille puhul ringkonnakohus saaks ise teha uue

määruse. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks.

9. Kaebaja kahekordne keskmine sissetulek neljal kuul enne kaebuse esitamist, s.o

ajavahemikul 02.04.–02.08.2021, on väiksem kui kaebuselt tasutav riigilõiv 15 eurot (HKMS

3-21-1778

3(3)

§ 112 lg 1 p 1). Ringkonnakohus võtab kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte asja materjalide

juurde. Kaebaja majanduslik seisund ei ole siiski ainus asjaolu, mida halduskohtul tuleb

menetlusabi taotluse lahendamisel hinnata. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on

vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Nõnda peab riigilõivu riigi kanda jätmine olema

põhjendatud. Menetlusabi andmine eeldab, et kavandatav menetluses osalemine on isiku jaoks

edukas ja mõistlik (HKMS § 111 lg-d 1–3). Seega ei anta menetlusabi vähese perspektiiviga

vaidluste pidamiseks. Halduskohus põhjendaski menetlusabi taotluse rahuldamata jätmist

kaebuse väheste edulootustega.

10. Vangistusseaduse (VangS) § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest

täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava

poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata

vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime

uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.

Täpsemad tingimused, millele kinnipeetav peab avavanglasse ümberpaigutamiseks vastama, on

kirjas täitmisplaani §-s 17. Tingimuste täitmisel tuleb vanglal kaaluda kinnipeetava

ümberpaigutamist (vt Riigikohtu 09.05.2006 otsus nr 3-3-1-6-06, p 27).

11. Tallinna Vangla 02.07.2021 vastusest ja 02.07.2021 vaideotsusest nähtuvalt ei vasta

kaebaja täitmisplaani v.r. § 17 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele. Kaebaja on riskihindamise

tulemusel hinnatud kõrgohtlikuks, ta polnud läbinud alkoholisõltuvuse vastu planeeritud

tegevusi, vangla ei toetanud tema tingimisi ennetähtaegset vabanemist (lõige 1). Vangla polnud

ka veendunud, et kaebaja käitub edaspidi õiguskuulekalt ega pane toime uusi õigusrikkumisi

(lõige 2). Tallinna Vangla 02.07.2021 vastusest nähtuvalt on kaebajat karistatud neljal korral

ebaviisakate ja ähvardavate väljendite kasutamise eest ja ühe korra vanglateenistuse ametniku

töö häirimise eest. Üldiselt võib eeldada, et isiku käitumine minevikus võib anda piisava aluse

arvata, et ta võib panna rikkumisi toime ka tulevikus. Kuigi kaebaja ei ole toime pannud

täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 esimeses lauseosas nimetatud distsipliinirikkumisi, on „uued

õigusrikkumised“ laiem mõiste. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas VangS § 20 lg 1 ja

täitmisplaani eesmärgiga. Avavanglasse paigutamine on vangla kaalutlusotsus, mis eeldab

usaldust kinnipeetava vastu. Igasuguste õigusrikkumiste toimepanemine vähendab sellist

usaldust. Kaebaja ei vasta seega täitmisplaani § 17 lg-tes 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning

vanglal puudus alus kaaluda tema avavanglasse ümberpaigutamist. Esitatud põhjenduste alusel

ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel ilmselgelt

õigusvastaselt tegutsenud. Kaebaja ei ole otsuses ja vaideotsuses toodud seisukohti

määruskaebuses ümber lükanud. Seega ei saa kaebuse edulootusi pidada suureks ning

menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.

12. Halduskohus küsis enne taotluse lahendamist vanglalt välja kaebaja taotluse, selle kohta

tehtud otsuse ning vaideotsuse. Seega ei ole õige kaebaja etteheide, et need dokumendid jäeti

vanglalt välja küsimata. Ühtlasi andis halduskohus kaebuse eduväljavaadetele hinnangu. See,

et kaebajat riigilõivu tasumisest ei vabastatud ja kaebajale see hinnang ei meeldi, ei tähenda, et

halduskohus oleks olnud erapoolik.

13. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.09.2021

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)