3-21-2533/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2533

Haldusasi

JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ kaebus

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2021. a korralduse nr

305 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ, Hea Õhtu OÜ;

esindajad v.adv Robert Sarv ja adv Severinas

Jakubauskas

Vastustaja

–

Vabariigi

Valitsus

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu); esindaja

Ave Henberg

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ

määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ määruskaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-2533 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, §

252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vabariigi Valitsus andis 23.08.2021 korralduse nr 305 „COVID-19 haiguse leviku

tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“. Korralduse nr 305 p-s 10 on loetletud

tegevused, millele piirangud kehtestati, sh meelelahutusteenuse osutamine. Korralduse nr 305

p 13 kohaselt on tegevus lubatud, kui on tagatud korralduse p-des 10 ja 14–17 sätestatud nõuete

täitmine.

2. Vabariigi Valitsus täiendas 28.10.2021 korraldusega nr 373 korraldust nr 305 p-ga 82, mille

kohaselt on p-s 10 sätestatud juhul avalikus sireruumis tegevuse eest vastutaval isikul kohustus

tagada, et isikud ei viibi tegevuse asukohas ajavahemikul kell 23.00‒06.00. Korraldusega 373

sõnastati p 10 selliselt, et mh meelelahutusteenuse osutamine on lubatud, kui on täidetud III

3-21-2533

2(9)

osas ja sisetingimustes täiendavalt p-des 7‒9 sätestatud nõuded; ning täiendati korraldust nr 305

p-ga 151, mille kohaselt lisaks p-s 14 sätestatud alustele võib 12‒18-aastane isik tegevuses

osaleda, kui ta esitab tõendi COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi

antigeen-RTD või RT-PCR testi tegemise kohta, mille tulemus peab olema negatiivne ja mille

peab olema teinud tervishoiuteenuse osutaja või üldapteegi tegevusloa omaja (SARS-CoV-2

antigeen-RTD testi puhul). SARS-CoV-2 antigeen-RTD test peab olema tehtud kuni 48 tundi

enne ja SARS-CoV-2 RT-PCR test kuni 72 tundi enne tegevuses osalemist.

3. JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ esitasid 04.11.2021 Tallinna

Halduskohtule kaebuse korralduse nr 305 osaliseks (p 82, p 10 alap 4 ls 1 meelelahutusteenuse

osutamise osas koostoimes p-dega 7 ja 8 ja p-ga 151 üle 18-aastaste isikute osas) tühistamiseks.

JMKLD OÜ peab Pärnus Kuursaali, mis on avatud reedeti ja laupäeviti kell 23‒05, ja ööklubi

Spice, mis on avatud reedel ja laupäeval kell 23‒05. CLUB ML OÜ peab Rakveres

vesipiibukohvikut ja ööklubi MLounge & Bar, mis on avatud kl 20‒06. Hea Õhtu OÜ peab

Tartus ööklubi Level, mis on avatud teisipäevast neljapäevani kl 00‒05 ning reedel ja laupäeval

kl 00‒07. Tegemist on täiskasvanutele mõeldud meelelahutusasutustega.

Vastustaja kohaldatud piirangud on ebaproportsionaalsed ja põhiseadusevastased ning rikuvad

ka kohtumenetluse ajal intensiivselt kaebajate õigust tegeleda ettevõtlusega (sisuliselt lõpetavad

kaebajate ettevõtluse). Piirangute kehtestamisel ei ole läbi viidud põhjalikku analüüsi, sh

kaebajate tegevusspetsiifika põhist, ei ole hinnatud mõju kaebajate majandustegevuse

lõppemisele, sh ei ole loodud kohest ja piisavat toetusmeedet, kohaldatud piirangud on

vastuolus teistes sektorites kohaldatavate meetmete või piirangutega – nt testimise lubamine

koolides.

Kaebajatel ei ole võimalik paaripäevase etteteatamisega enda tegevust ümber organiseerida või

alustada tegevust muul alal. Kaebajad peavad koondama kõik töötajad. Arvestada tulnuks

kaebajate tegevusala tsüklilist iseloomu ja asjaolu, et olulise käibe teenivad nad aastalõpu

pidude korraldamisest. Põhjenduste ebapiisavust tõendab fakt, et korralduse seletuskiri on vaid

5 lehekülge pikk. Põhjendamata on, miks peab just õhtusel ajal siseruumides vähendama

inimestevahelisi kontakte. Vastustaja ei erista nakkusohutuid ja nakkusohtlikke inimesi ning

lähtub vaid vaktsineerimisest. Põhjendamata on, miks seni turvaliseks ja usaldusväärseks

peetud teste tuleb ignoreerida. Kui isik on tõendanud nakkusohutuse, ei koorma ta

tervishoiusüsteemi, sest ta ei põe nakkushaigust, ja ta ei saa teisi nakatada.

Arusaamatuks jääb, miks 12‒18-aastaseid võib negatiivse testiga tegevustesse lubada, ent

vanemaid isikuid mitte. Kõige suurem nakatumine toimus 25.10.2021 seisuga just noorte

hulgas, kes meelelahutusasutustesse ei pääse (sissepääs alates 18-eluaastast). Arusaamatuks

jääb, et nn koroonapassiga isikud tohivad päevasel ajal ringi liikuda, kuid mingil põhjusel

muutuvad nad alates kella 23-st üksteisele ohtlikuks. Inimese nakkusohutus ei sõltu kellaajast,

vaid sellest, kas ta kannab viirust.

Kaebajate ettevõtluse piiramise seisukohast ei oma tähtsust haiglas viibivate isikute arv ega

kaebajate meelelahutusasutuse potentsiaalsete klientide välised vanuserühmad.

Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada nende suhtes

korraldusega nr 305 kehtestatud piirangud p 82, p 10 alap 4 ls 1 meelelahutusteenuse osutamise

osas koostoimes p-dega 7 ja 8 ning p-ga 151 üle 18-aastaste isikute osas või peatada eelviidatud

punktide kehtivus lisatingimustega (nt testimiskohustuse ettenägemisega) või rakendada muu

kaebajate eesmärgile vastav abinõu.

3-21-2533

3(9)

Õiguskaitse mittekohaldamine võib kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem

heastamine ei ole mõistlik. Kaebajate tegevuse täielik sulgemine või märkimisväärne piiramine

(arvestades tegutsemist vaid öötundidel) tähendab kaebajate majandustegevuse lõppu või

pankrotti, samuti kõigi töötajate koondamist. Nakkusohutust ja nakkusohutute inimeste vaba

liikumist on võimalik realiseerida läbi seni pika aja jooksul vastustaja poolt tunnustatud

meetodite (testimine, arstitõendid, COVID-passid).

Vastustaja ei põhjenda ega tõenda, kuidas saab nakkusohutute inimeste põhiõiguste piiramine

ja kaebajate ettevõtlusvabaduse piiramine olla objektiivselt põhjuslikus seoses haiglavõrgu

võimekusega. Terved inimesed ei saa haiglavõrku ega avalikke teenuseid koormata. Vastustaja

ei esitanud andmeid, et meelelahutusasutustes öistel tundidel oleksid inimesed rohkem ohus.

Testimise negatiivne tulemus tähendab, et viiruseosakesi pole „piisavalt“ ja tegemist on

nakkusohutu ehk viirusevaba inimesega. Vastustaja seisukoht, et nakkusohutust ei olegi

võimalik tõendada, on absurdne.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 28 lg 6 annab vastustaja korraldusele kui

üksikaktile oluliselt laiema kohaldamisala, kui Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 30 lg 31

ette näeb. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS § 104 lg 2 p 8) kohaselt on VVS konstitutsiooniline

seadus. Kuna NETS § 28 lg 6 laiendab oluliselt valitsuse õigust anda korraldusi, sh lubades

anda korraldusi olulise ühiskondliku mõjuga piirangute kehtestamiseks, on tegemist

olemuslikult PS § 104 lg 2 p 8 kohaldamisalasse kuuluva vastustaja tegevust reguleeriva

seadusega. Sadade tuhandete Eesti inimeste põhiõiguste piiramine kuulub riigi põhikorra

seisukohast olulisimate riigielu küsimuste hulka. Kuivõrd parlamendis laiendati 13.05.2020

meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega selgelt

VVS § 30 lg-s 31 sätestatud korralduse andmise õigust, pidi poolt hääletama vähemalt 51

saadikut, ent hääletas 47. Seega on seadusemuudatus vastu võetud põhiseadusevastaselt. PS-i

eiramine annab kohtule eraldi õiguse kohaldada esialgset õiguskaitset, sest piirangud on

kehtestatud põhiseadusevastaselt.

4. Vabariigi Valitsus palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajate eesmärgiks on esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebusega saavutada olukord, kus

meelelahutusasutused võivad hilisõhtul ja öösel lahti olla, sinna saaksid isikud nii negatiivse

koroonatesti, vaktsiinipassi kui ka läbipõdemistõendi alusel ning need isikud ei peaks

meelelahutusasutuses kandma maski ega olema hajutatult.

Kehtestatud piirangud on proportsionaalsed ja põhjendatud, volitusnorm põhiseaduspärane

ning taotluse rahuldamine kahjustaks oluliselt Eesti elanike õigusi ja vabadusi ning avalikku

huvi, sh seaks täiendava ebamõistliku ja põhjendamatu koormuse haiglavõrgule. Alati, kui

nakatumiste ja haiglaravi vajavate patsientide hulk on langenud, on asutud kohe leevendama ka

piiranguid. Vastustaja on piiranguid pidevalt muutnud ja ajakohastanud ning teeb seda ka

edaspidi.

Piirang, mille järgi ei või kell 23.00‒06.00 kliendid meelelahutusasutuses viibida, ei keela

kaebajate tegevust täielikult, kuid selle mõju saab pidada oluliseks, kuna kaebajad on just öisele

ajale keskenduvad meelelahutusasutused. Teised vaidlusalused piirangud mõjutavad kaebajaid

oluliselt vähem. Hajutatus ja maskinõue on elementaarsed nakkushaiguste ennetusmeetmed

ning

vaktsineeritud

ja

koroonaviiruse

läbipõdenud

inimeste

arv,

kes

saavad

meelelahutusasutusi külastada, kasvab pidevalt.

Kaebuse rahuldamise tõenäosus on väike, sest koroonaviiruse tõkestamise eesmärgil öise

meelelahutuse piirangu kehtestamine on avaliku huvi ja Eesti inimeste õiguste ning vabaduste

kaitsmiseks hädavajalik ja kaebaja suhtes proportsionaalne meede.

3-21-2533

4(9)

Koroonaviirus on uudne eriti ohtlik nakkushaigus NETS § 2 lg 2 tähenduses. See levib kiiresti

ja ulatuslikult isegi olukorras, kus selle leviku tõkestamiseks on piirangud ning selle kulg on

raske või isegi eluohtlik. Eriti probleemne on koroonaviiruse väga kerge nakkuvus mh

aerosoolleviku kaudu, st et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. Vastustaja kehtestas vaidlustatud

meetmed korraldusega nr 373 ajal, mil koroonaviiruse leviku risk oli väga kõrge ja haiglaravi

koormuse olukord kriitiline. Eestis on suures osas katkenud plaaniline statsionaarne haiglaravi

ja abita jääb väga palju inimesi. Lisaks ei suudeta vastu võtta enam ka kõiki koroonahaigeid,

kes seda vajaks, mistõttu tõuseb viirusesse suremus. Vastustajal oli kohustus viiruse leviku

takistamiseks ja haiglavõrgu koormuse vähendamiseks karmistada oluliselt koroonaviiruse

vastu võitlemise meetmeid ja piiranguid. Seda soovitas vastustajale ka Terviseamet. PS § 14

nõuab riigi aktiivset tegutsemist isikute põhiõiguste kaitseks. Riik ei saa vaadata erinevaid

põhiõigusi isoleeritult ja keskenduda vaid ühe põhiõiguse kaitsele. Lisaks ettevõtlusvabadusele

(PS § 31) ja tervise kaitse õigusele (PS § 28 lg 1) peab riik arvestama ka haridust omandavate

lastega ja nende tulevikuga, aordilaiendi operatsiooni vajava pereema ootustega, depressioonis

isoleeritult elava vanaisaga, elutähtsate teenuste osutamise võimekusega. Ekslik on seisukoht,

et piirangud koolis, toidupoes ja ööklubis peaksid olema ühesugused. On selge, et näitusesaalid

on oluliselt nakkusohutumad kui paigad, kuhu sageli koguneb palju juhukontakte ja kus

tegevuse olemuse juurde kuuluvad tants, lähikontakt ja enamasti ka riskikäitumist soodustav

alkohol. Riigi toimivuse seisukohast on apteegid, toidupoed ja elutähtsate teenuste toimivus

olulisem, kui öine meelelahutus.

Varasem olukord, kus inimkontakte üksnes piirati osaliselt ja erinevates tegevustes, sh

meelelahutusões, sai osaleda kas koroonapassi või negatiivse testitulemuse alusel, ei olnud

koroonaviiruse leviku tõkestamiseks piisav – viiruse levik nendes oludes aina kasvas ja

haiglavõrk oli kokku kukkumas.

Kaebaja seisukoht, et kui inimene on koroonapassiga või andnud enne ööklubikülastust

negatiivse koroonatesti, siis on ta nakkusohutu, on ebaõige. Vastustaja selgitas korralduse nr

373 seletuskirjas, et ka vaktsineeritud inimestel on teatud risk haigestuda ja nakkust edasi

kanda. Testimine võimaldab määrata ainult viiruse geneetilise materjali olemasolu, mitte selle

nakatumisvõimet. Negatiivne testitulemus tähendab, et proovi andmise hetkel ei olnud

organismis piisavalt viirusosakesi, kuid inimene võib olla juba nakatunud ning muutuda

nakkusohtlikuks vahetult pärast proovi andmist. Samuti on pärast proovi andmist võimalik

kokku puutuda viirusekandjaga ja nakatuda. Negatiivsest testist saadav kindlustunne on petlik.

Öise meelelahutuse piiramine vähendab inimkontakte ja takistab viiruse levikut. Piirangud

aitavad vähendada koroonaviiruse levikut ja leevendada koormust haiglasüsteemile.

Haiglavõrgu koormuse stabiliseerumisel ja langemisel arutab vastustaja piirangute

leevendamist.

Kaebus on perspektiivitu, sest piirangud on põhjendatud ja proportsionaalsed. Volitusnormid

on põhiseaduspärased, sh piisavalt määratletud. Seadusandja on NETS § 28 lg-s 6 võimaldanud

kehtestada piirangud üldkorraldusega. Üksikakti vorm annab isikutele oluliselt paremad

võimalused oma õiguste kaitseks – seda on võimalik kohtus vaidlustada. Kaebaja nõue, et uudse

nakkushaiguse vastu meetmete kehtestamise volitusnorm oleks sama määratletud ja täpne kui

maksude kehtestamise volitusnormid ning jätma vastustaja rolliks vaid piirangute selgitamise,

nõuaks seadusandjale selgeltnägija võimeid, kes kehtestab juba volitusnormis täpsed meetmed

ja piirangud. Teadmised uue nakkushaiguse kohta muutvad pidevalt (nt levikuviisid).

Piirangute kehtestamine delegeeriti kiire reageerimise võimaldamiseks, arvestades viiruse

iseloomu ja leviku taset. Uudse nakkushaiguse piirangute kehtestamise volitusnorm on

tegelikkuses määratletud, sest sisaldab isegi meetmeid, mida valitsus võib rakendada, samuti

nende kehtestamise eesmärgi ja piirid.

3-21-2533

5(9)

Vastustaja kehtestas vaidlustatud meetmed alles siis, kui teised meetmed, st tegevuses

osalemise lubamine vaktsiinipassi ja negatiivse koroonaviiruse testi tulemuse alusel ei toonud

kaasa viiruse leviku peatumist. Seega on inimkontaktide piiramine mitteesmavajalikes

tegevustes vältimatult vajalik.

5. Tallinna Halduskohus jättis 17.11.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Kaebajad on juriidilised isikud, kelle tegevusalaks on õhtuse ja öise meelelahutusteenuse

pakkumine. Kaebajatel on vaidlustatud korralduse kehtivuse ajal võimatu tavapärase teenuse

osutamisega tegeleda ehk nende majandustegevus on takistatud. Selline sunnitud

majandustegevuse peatamine halvendab ilmselgelt äriühingute majanduslikku olukorda. Seega

on kaebajatel õiguskaitse vajadus.

Kaebuse eduväljavaated ei ole kuigi head. Korralduse nr 305 andmist ja muutmist on nii

korraldustes kui ka nende seletuskirjades piisavalt põhjendatud. Seejuures ei ole määravaks

põhjenduse pikkus, vaid asjakohasus ja olulisus. Korralduse nr 373 seletuskirjas on vastustaja

selgitanud, et alaealistel võimaldatakse nakkusohutust tõendada täiendavalt negatiivse testi

esitamisega põhjusel, et neil on võimalik vaktsineerimise periood olnud lühem ja varasemalt ei

kehtinud neile piiranguid kontrollitud tegevustes osalemiseks. Vastustaja esitatud

teadusnõukoja liikme prof KF 01.11.2021 analüüsist „COVID-19: vaktsineerimine,

nakatumine ja haiglaravi – Eesti andmed aastast 2021“ on näha, et oktoobris 2021 on

nakatumine tõusnud laste ja noorte hulgas ning vanusegrupis 20‒59-aastased, seega ka

potentsiaalsete öösel avatud meelelahutuskohtade klientide hulgas.

Seletuskirjast nähtuvalt on COVID-19 haiguse levik hüppeliselt kasvanud ja hospitaliseeritute

arv on ohtlikult lähedal haiglate maksimaalsele võimekusele, mistõttu tulebki kasutusele võtta

lisameetmeid nagu hajutatus, kaitsemaski kandmine jm. On selge, et meetmed on vajalikud ka

nakkuse leviku takistamiseks öisel ajal meelelahutusasutustes. Öötundidel avatud

meelelahutusasutustes on isegi ruumis viibivate isikute arvu piiramisel tavapärased sellised

tegevused, millise käigus ei saa välistada lähikontakte ja samuti tarbitakse seal alkoholi, mis

vähendab inimeste kontrolli enda käitumise üle.

Nakatumisenäitajate suur kasv näitab, et seni kehtinud piirangud olid ebapiisavad viiruse leviku

ohjamiseks. Esines tungiv vajadus võtta tarvitusele täiendavad meetmed. Tegemist ei ole seatud

eesmärke arvestades ilmselgelt asjakohatute või ebasobivate piirangutega. Tegevuspiirangud

võimaldavad vähendada vaktsineerimata inimeste nakatumist, nende poolt nakkuse levitamist

ja tervishoiusüsteemi koormamist. Kohus nõustub vastustajaga, et test näitab vaid

hetkeolukorda ega ole seega usaldusväärne pikemaajalises perspektiivis.

Kehtestatud piiranguid ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks. Uute piirangute eesmärk

on kaitsta inimeste elu ja tervist. Ilmselgelt on need hüved oluliselt kaalukamad kaebajate kui

meelelahutusteenust osutavate äriühingute ettevõtlusvabadusest. Kaebajate tegevusvabadust on

piiratud vaid ajutiselt, samas kui viiruse jätkuv levik võib tuua kaasa hoopis drastilisemad

tagajärjed.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei oleks kooskõlas avalike huvidega ja oleks vastuolus

kehtestatud

piirangute

eesmärgiga.

Kohus

tugineb

mh

Tallinna

Ringkonnakohtu

seisukohtadele, et uudse ja eriti ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel on põhjendatud lähtuda

ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb nakkushaiguste ohtu kohaste meetmetega

võimalikult suurel määral vähendada. Ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb eriti ohtliku

nakkushaiguse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel tegutseda avalikes huvides ning

kahtluse olemasolul eelistada lahendusi, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguste

3-21-2533

6(9)

tõrjumisele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus nr 3-21-2030, p 13; 08.11.2021

määrus nr 3-21-2163, p 9).

Kui kaebajatel on tekkinud vastustaja väidetavalt õigusvastasest tegevusest varaline kahju,

saavad kaebajad esitada konkreetsetele majandusnäitajate analüüsidele tugineva kahju

hüvitamise nõude, sh arvestades riigi poolt ettevõtluse piirangute leevendamiseks kehtestatud

võimalikke toetusmeetmeid ja nende kasutamise võimalusi. Praegusel juhul prevaleerib avalik

huvi elanikkonna tervise ja elu kaitsele kaebajate ettevõtlusvabaduse ees.

Kaebajate viide meditsiiniseadme seaduse, hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõule 165SE, mis võeti vastu 13.05.2020, ei ole asjakohane, sest alates 01.06.2021

kehtib NETS § 28 lg 6 sõnastuses, mis kehtestati nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

muutmise seadusega (eelnõu 347SE ). Viimane võeti 12.05.2021 vastu 56 poolthäälega. Seega

ei ole viide volitusnormi selgele põhiseadusevastasusele põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ paluvad 02.12.2021 määruskaebuses

Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 määrus tühistada ja kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldada.

Halduskohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes määrusesse konkreetsed põhjendused

lisamata ja viidates selle asemel korralduse nr 305 ja selle muudatuse seletuskirjale. Kuna

kehtestatud meetmed piiravad väga selgelt kaebajate PS-st tulenevaid õiguseid ja meetmete

proportsionaalsuses on võimalik mõistlikult kahelda, siis ei ole kaebus ilmselt perspektiivitu.

Kaebajate õiguste riive on ulatuslik. Vastustaja ega halduskohus ei ole esile toonud asjaolusid,

mis seda riivet põhjendaksid. Enne kaebajate majandustegevuse täielikku keelamist kontrollisid

kaebajad kõigi klientide nakkusohutust. Vastustaja ei ole välja toonud, et ükski nakkuskolle

oleks alguse saanud mõne kaebaja majandustegevuse tõttu. Kaebajate asutusi külastavad

eelkõige nooremad inimesed vanuses 20‒40, kelle puhul on üldteada väga madal tõenäosus

haiglasse sattuda. Haiguse leviku ja haiglate koormuse vähendamist saab palju tõhusamalt

saavutada, kui kaitsta eelkõige riskigrupis olevaid isikuid. Piirangud mõjutavad kaebajate

majandustegevust ebaproportsionaalselt suurel määral ja rohkem kui keskmist äriühingut, kuna

kaebajate majandustegevus on sisuliselt kogu ulatuses keelatud. Vastustaja ei ole põhjendanud,

millele tugineb väide, et kaebajate õiguste piiramisega saavutatakse ülekaaluka avaliku huvi

tagamine. Kuna kehtestatud piirangud ei vähenda mingil arvestataval määral haiguse levikut

ega haiglate koormust, siis ei saa kaebajate õiguste piiramine kogu menetluse kestel edendada

avalikku huvi. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on avalikes huvides. Kuna kaebajate

majandustegevus on sisuliselt keelatud, siis tekib neil kahju saamata jäänud tulu näol, mistõttu

on tõenäoline, et kaebajatel tekib vastustaja vastu nõue selle kahju hüvitamiseks.

Vastustaja haldusakt rikub võrdsuspõhiõigust. See piirab kaebajate õigust teenindada isikuid,

kes ei ole küll vaktsineeritud, kuid on oma nakkusohutust tõendanud negatiivse testiga.

Kaebajate majandustegevust on piiratud oluliselt suuremal määral kui teiste isikute

majandustegevust (nt kaubanduskeskused, restoranid, teatrid), sest piiratud on just neid

tegevusi, mis toimuvad kell 23.00‒06.00. Ettevaatuspõhimõtte kohaldamine ei õigusta isikute

diskrimineerimist.

7. Vabariigi Valitsus palub 10.12.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

3-21-2533

7(9)

Vastustaja jääb 10.11.2021 ja 06.12.2021 esitatud seisukoha juurde. Öise meelelahutuse

piirangu ja teiste kaebajate vaidlustatud piirangute esialgse õiguskaitse korras peatamine rikuks

ülemääraselt kaalukat avalikku huvi, mille kaitsmiseks on piirangud kehtestatud.

Korralduse nr 373 kehtestamise ajal oktoobri lõpus oli koroonaviiruse leviku risk väga kõrge

ning haiglavõrgu koormus äärmiselt kriitiline. Arvestades, et öine meelelahutus ei ole inimeste

esmavajaduste rahuldamiseks vältimatu ning selle tegevuse äärmiselt kõrget nakkusohtlikkust,

kehtestas vastustaja öisele meelelahutusele viiruse leviku tõkestamiseks, haiglavõrgu olukorra

parandamiseks ning ühiskonna toimimise tagamiseks ranged piirangud: vahemikus 23.00‒

06.00 keelati teenuse osutamine inimkontaktide vähendamiseks, sest see on kõige efektiivsem

viiruse tõrjemeede. Kahjuks ei näita negatiivne testitulemus ega vaktsineeritus inimese

täielikku nakkusohutust, mistõttu ei ole need sama efektiivsed meetmed kui tegevuse keelamise

meede.

Korraldusega nr 373 kehtestatud meetmed, sh öise meelelahutuse piirang, on olnud

tulemuslikud, sest nakatumine on Eestis võrreldes oktoobri lõpuga vähenenud ja haiglaravi

koormus langenud, kuid olukord on stabiliseerunud üsna kõrgel tasemel ja viimaste päevade

trend näitab haiglavõrgu koormuse kasvamist. Täiendav oluline murekoht on see, et novembri

lõpus on avastatud koroonaviiruse uus omikron tüvi, mille osas on teada, et ta levib

varasematest tüvedest oluliselt kiiremini, kuid tema teiste omaduste osas on veel teaduslik ja

meditsiiniline selgusetus (muu hulgas osas, kuidas vaktsiinid või läbipõdemine tagavad kaitse

tüve osas ning kuivõrd tõsist haigust see põhjustab). Omikron tüvega seotud teadmatuse tõttu

soovitab ka Euroopa Komisjoni juures olev Terviseohutuse Komitee jätkata riikidel

ettevaatusprintsiibi rakendamist ning mittefarmatseutiliste piirangute kohaldamist, sealhulgas

erinevate pidude vältimist.

Vastustaja pidas asjakohaseks teadlaste, arstide ja ekspertide soovitusi kuulata ning otsustas

seetõttu 09.12.2021, et öise meelalahutuse piirangut ei saa veel leevendada. Säärase otsuse

tegemisel võttis vastustaja arvesse ka seda, et kuna kalendriaasta hakkab lõppema, on inimestel

suurenenud pidutsemisvalmidus, mistõttu võiks öise meelelahutuse piirangu kaotamine kaasa

tuua inimeste ohutunnetuse kadumise ja olukorra, kus jõuludeks oleks nakatumisnäitajad ja

haiglavõrgu koormus taaskord sedavõrd kõrged, et peaks hakkama inimkontakte tänasega

võrreldes veelgi ulatuslikumalt piirama ehk riiki rohkem sulgema.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2021

määruse tühistamiseks alust. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea

ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral

korrata.

9. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis raskendavad kaebuse

eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab

esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab

kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg

3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne.

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjas on esitatud korralduse nr 305 osalise tühistamise

nõue, mitte nõue kohustada Vabariigi Valitsust vastu võtma mingeid kaebajate olukorda

leevendavaid meetmeid. Iseenesest ei ole esitatud nõude rahuldamise korral kohtuotsuse

täitmise tagamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. HKMS § 158 lg 2 teisest lausest

tulenevalt hindab kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga.

3-21-2533

8(9)

Vaidlusalune korraldus on olemuselt prognoosotsus (nt Riigikohtu 19.02.2019 otsus nr 3-17-

1545, p 26) ning pidevalt täienevatel teadusandmetel põhinevate prognooside muutumine või

täpsustumine ei muuda varem tehtud prognoosotsust iseenesest õigusvastaseks (nt Riigikohtu

25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 27; 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). Hinnata tuleb

seda, kas vastustaja prognoos oli otsuse tegemise aja seisuga põhjendatud ja sellest lähtudes

valitud meetmed proportsionaalsed. Kohustamiskaebuse esitamise võimaluste kohta on

ringkonnakohus andnud põhjalikud selgitused 02.12.2021 määruse nr 3-21-2412 p-des 9‒11

ning jääb jätkuvalt nende juurde.

11. Olenemata sellest, et kaebajad on seni esitanud ainult tühistamisnõude, ei piira see kohtu

võimalust rakendada kaebajate õiguste kaitsmiseks erinevaid esialgse õiguskaitse abinõusid.

Kui esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vastu räägib ülekaalukas avalik huvi, saab esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud üksnes tingimusel, et kaebusel on head

eduväljavaated. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei ole välistatud ka olukorras, kus

kaebaja saavutaks sellega sisuliselt oma eesmärgi (sh osaliselt) juba enne asja sisulist

lahendamist, kuid sellisel juhul peaks esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas

vajadus ning samas ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine tekitada

avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr

3-3-1-59-14, p 19).

12. Kaebajatel on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad on meelelahutusteenust pakkuvad

ettevõtted, kelle tavapärased lahtiolekuajad jäävad õhtusele ja öisele ajale. Seega on korralduse

nr 305 kehtivuse ajal kaebajate ettevõtlusega tegelemine oluliselt piiratud ja see raskendab

nende majanduslikku olukorda. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista hilisema kahjunõude

esitamise võimalikkus, sest see ei kõrvalda õiguste piiramisest tekkinud tagajärgi ning kahju

väljaselgitamine on raskendatud ja tooks tõenäoliselt kaasa vajaduse algatada täiendav

kohtuvaidlus (nt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 5).

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebust praeguses menetlusetapis põhjust pidada

ilmselgelt perspektiivituks, kuid kaebuse eduväljavaateid pole ka ülekaalukalt head. Seda, kas

õiguslik alus vaidlustatud korralduse andmiseks on olnud piisavalt määratletud või mitte, tuleb

kohtul hinnata haldusasja sisulisel läbivaatamisel, kuid korraldust ei ole alust pidada ilmselgelt

õigusvastaseks (vt ka Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 23; Tallinna

Ringkonnakohtu 02.12.2021 määrus nr 3-21-2473, p 9).

14. Kuivõrd kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus

lahendada vastanduvate huvide kaalumise pinnalt. Kahtlust ei ole selles, et kuivõrd kaebajate

asutused on ennekõike avatud õhtusel ja öisel ajal, siis vaidlustatud meetmed, sh eriti piirang,

mille kohaselt ei või ajavahemikul 23.00‒06.00 kliendid meelelahutusasutuses viibida, piiravad

oluliselt kaebajate ettevõtlusvabadusõigust. Samas kaitstakse vaidlusaluste meetmetega teiste

ühiskonnaliikmete vähemalt sama olulisi põhiõigusi (nt PS § 28 lg-s 1 sätestatud õigus tervise

kaitsele) ja äärmiselt olulisi avalikke huve vältida tervishoiusektori ülekoormamist ning tagada

riigi tuumikfunktsioonide toimimine ja avalike ülesannete täitmine. Korralduse nr 373

kehtestamise ajal (28.10.2021) oli COVID-19 haiguse leviku risk väga kõrgel tasemel ja

haiglavõrgu koormus kriitiline. Kuigi on ilmne, et kaebajate asutusi külastavad eelkõige

nooremasse vanusegruppi (20‒40 aastat) kuuluvad inimesed, kelle tõenäosus haiglasse sattuda

on madalam, ei ela sellesse gruppi kuuluvad inimesed teistest isoleeritult ning võivad nakatada

COVID-19 haigusest enam ohustatud vanusegruppe ja riskigruppe, kelle tõenäosus haiglaravi

vajamiseks on suurem. Kui väga suure hulga inimeste plaaniline haiglaravi lükkub edasi või ei

ole tekkinud tervisemurega võimalik saada õigeaegset ravi, kujutaks see endast nende inimeste

põhiõiguste ulatuslikku ja väga intensiivset riivet või rikkumist. Sellise olukorra ärahoidmiseks

võib tekkida omakorda vajadus asendada Eestis seni kehtinud ja enamiku EL-i liikmesriikidega

3-21-2533

9(9)

võrreldes küllaltki leebed piirangud märksa rangematega (nt asutuste ja ettevõtete sulgemine,

üleüldised liikumispiirangud, piiride sulgemine ja reisipiirangud, kohustuslik vaktsineerimine).

Vajaliku haiglaravita jäävate inimeste tervisepõhiõiguse riive oleks kaugelt tõsisem, võrreldes

kaebajate ettevõtlusvabaduse riivega. Meelelahutusasutustes on paratamatult inimestevaheliste

(lähi)kontaktide arv suurem ning pikalt siseruumis viibides ja alkoholi tarbides võib väheneda

ohutusmeetmete rakendamine. Kaebajate väited koroonapassiga või enne meelelahutusasutuse

külastust negatiivse testi andnud klientide nakkusohutusest on vaieldavad. Vastustaja on

korralduse nr 373 seletuskirjas selgitanud, et ka vaktsineeritud ja läbipõdenud inimestel on

teatav risk haigestuda ja nakkust edasi kanda mittevaktsineeritutele või riskirühma kuuluvatele

isikutele. Kontaktide vähendamine – millist eesmärki öisel ajal meelelahutusasutuses viibimise

keeld kindlasti teenib – on kõige kindlam meede piirata viiruse levikut. Arvestades ka, et öine

meelelahutus ei kuulu inimeste esmavajaduste hulka, pole praeguses pandeemiaolukorras

(lisaks uus omikron tüvi ja teadlaste prognoosid, et eesootavate pühade ja koolivaheaja järgselt

on Eestis nakatumus taas väga kõrge) põhjust pidada vaidlustatud meedet ilmselgelt

ebaproportsionaalseks.

Olukorras, kus ühiskonnas levib kiiresti ja ulatuslikult suure nakatuvusega haigus, mille kulg

võib olla raske või eluohtlik ning millel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi või mille

levik võib ületada haiglate ravivõimekust, ei saa vastustaja jääda ootama äärmiselt kaalukate

huvide kahjustamist, vaid tal tuleb tegutseda proaktiivselt ja rakendada ennetavaid meetmeid.

Halduskohus peab samuti arvestama esialgse õiguskaitse määruses ettenähtavaid tagajärgi ja

kui kaalukausil on ühelt poolt äriühingu ettevõtlusvabaduse piirangud ning teiselt poolt muude

ühiskonnaliikmete elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine, peab kohus

veenduma, et kaebajate õiguste esialgseks kaitseks kohaldatud abinõud ei kahjustaks

ülemääraselt avalikke huve. Seega on ettevaatuspõhimõttele tuginemine esialgse õiguskaitse

menetluses huvide kaalumise käigus kohane.

Eelneva tõttu on halduskohus õigesti leidnud, et praegusel juhul prevaleerib avalik huvi

elanikkonna tervise ja elu kaitsele kaebajate ettevõtlusvabaduse ees.

15. Eelneva põhjal jääb JMKLD OÜ, CLUB ML OÜ ja Hea Õhtu OÜ määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.11.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)