2-18-117710/31 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-18-117710

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13.detsember 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu hagi A. K.’i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

742,47 eurot (nõude vähendamise järel 684,99 eurot)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu

(registrikood xxxxxxxx), valitseja OÜ Raido Invest,

(registrikood 12331328), juhatuse liikmed Kairi Osula. ja

Terje Jürivete (e-post: xxx), lepinguline esindaja advokaat

Anu Toomemägi (e-post anu@lauspartners.ee)

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xx

xx-x, xxxx xxxxx), esindaja Jelena Smorodina (e-post

jelena.smorodina@mail.ru)

Eelistung

03.09.2019, osalesid adv Toomemägi, A. K. ja J. Smorodina

Poolte nõusolekul menetlus jätkus ja lahend tehakse kirjalikus

menetluses.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu hagi A. K.’i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

läbi vaatamata osas, milles hageja 13.09.2019 hagi täpsustuses vähendatud nõude osas hagi

09.08.2021 avaldusega tagasi võttis, s.o põhinõude osas summas 36,82 eurot ja 05.04.2019

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 17,72 eurot).

2. Rahuldada Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu hagi A. K.’i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

3. Välja mõista A. K.lt Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu kasuks 738,04 eurot (sh põhivõlg

560,80 eurot ja 177,24 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga 13.12.2021 (kaasa arvatud)

sissenõutavaks muutunud viivis).

4. Mõista A. K.lt Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu kasuks välja viivis protsendina põhivõla

tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

5. Menetluskuludest jätta kostja kanda tema enda menetluskulud ja hageja kuludest riigilõiv 50

eurot. Hageja kanda jääb menetluses tasutud riigilõiv ülejäänud ulatuses ja hageja enda

õigusabikulud.

2-18-117710

2

6. Määrata Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu hüvitatavate menetluskulude suuruseks 50

eurot. Mõista A. K.lt Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja

50 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb A. K.l tasuda Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistule

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu esitas 22.08.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse

avalduse

võlgnikult

699,44

euro

saamiseks.

Kohus

tegi

võlgnikule

makseettepaneku, millele võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. Võlgniku vastuväite tõttu

maksekäsu kiirmenetlus 23.10.2018 lõpetati ja nõue anti menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohus luges maksekäsu kiirmenetluse avalduse puudustega hagiavalduseks ning määras

hagejale tähtaja põhjendatud nõude esitamiseks hagiavalduse vormis ja tasuma täiendavalt

riigilõivu. 13.11.2018 hageja esitas kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista

põhivõlg 689,64 eurot, samalt summalt alates 01.01.2018 kuni 13.11.2018 (kaasa arvatud) viivised

summas 47,55 eurot ja viivised põhivõlalt 689,64 eurot kuni põhivõla tasumise kohase täitmiseni

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 ning VÕS § 113 lg 1 alusel.

3. Käesolev tsiviilasi on korteriomandi asi, milles hageja on pärast maksekäsu kiirmenetluse

lõpetamist esitanud kohtule hagiavalduse. Maksekäsu kiirmenetluse muutumist hagimenetluseks

reguleerib TsMS § 486. TsMS § 486 lg 3 kohaselt korteriomandi ja kaasomandi asjas jätkatakse

hagita menetlust, kui avaldaja ei ole taotlenud hagimenetluse läbiviimist või menetluse lõpetamist.

Hageja on kohtu vastavate selgituste järel esitanud täpsustatud hagiavalduse, mistõttu kohus

menetles asja hagimenetluses.

4. Kohtu nõudmisel hageja täpsustas hagi. 07.04.2019 (dokumendil kuupäev 05.04.2019) esitatud

täpsustatud hagiavalduses hageja nõuab kostjalt põhivõlga 628,78 eurot, sellelt perioodi

01.01.2018 – 05.04.2019 arvestatud viivist 63,39 eurot ja alates 06.04.2019 viivist protsendina

põhivõlast VÕS § 113 lg 1 ja KrtS § 42 lg 1 alusel. Täpsustatud nõudega hagi võttis kohus

09.05.2019 määrusega menetlusse.

5. 13.09.2019 hageja veel kord täpsustas nõuet. Nõude täpsustamise tulemusel hageja nõue

vähenes: põhinõue 591,96 eurot (küttesüsteemi renoveerimise võlg 560,82 eurot ja

majakindlustuse võlg 31,14 eurot). Hageja vastavalt täpsustas sissenõutavaks muutunud viivise

nõuet, vähendades viivise summat ja muutes ka viivise arvestuse perioodi: hageja nõuab viivist

alates korteriühistu registrisse kandmisele järgnevast päevast 13.01.2018 KrtS § 42 lg 1 ja VÕS §

113 lg 1 alusel. Perioodil 13.01.2018 – 05.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivise summa on

hageja arvestuste järgi 58 eurot. Täiendavalt on täpsustatud nõude esitamise päevaks põhivõlalt

591,96 eurot perioodil 25.04.2019 – 13.09.2019 arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks

2-18-117710

3

summas 20,93 eurot.

6. Kohtu korduval nõudmisel hageja 09.08.2021 teatas, et vähendatud nõude osas võtab hagi

tagasi.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

7. Lõpliku täpsustatud nõude kohaselt Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu taotleb A. K.lt

välja mõista küttesüsteemi renoveerimise võlgnevus 560,82 eurot, kindlustuse võlgnevus 31,14

eurot, perioodil 13.01.2018 - 13.09.2019 põhivõlasummalt 591,96 eurot VÕS § 113 lg 1 määras

arvestatud, sissenõutavaks muutunud viivise summas 78,93 eurot (45,67 + 12,33 + 20,93) ja edasi

viivise protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 ja KrtS § 42 lg 1 alusel kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

8. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu, on moodustatud

seaduse alusel. Kostja omab korteriomandit nr x Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu liikmena.

Kostjal on korteriühistule tasumata arveid kokku summas 598 eurot.

9. 26.02.2016.a toimus Xxxxxxx xx korteriomanike ühisuse üldkoosolek päevakorraga “Pärnu

xxxxxxx xxxxxx xx keskküttesüsteemi renoveerimiseks ehitaja valimine”. Koosolekut juhatas

A.O.. Koosolekul otsustati valida renoveerimistööde teostajaks Virosan OÜ, tööde

kogumaksumusega 14 638,32 eurot.

Virosan OÜ esitas korteriomanike ühisusele arveid kogusummas 14 638,32 eurot (29.05.2016 arve

nr 207 summas 7200 eurot, 03.10.2016 arve nr 369 summas 6600 eurot ja 19.04.2017 arve nr 121

summas 838,32 eurot).

Üldkoosoleku otsusega otsustati jagada kulud vastavalt köetavate ruumide m2 suurusele ehk A.O.

arvutuste järgi kokku 617,40 m2-le. Selle otsuse järgselt oli A.O. arvutuste järgi kostja korter nr x

(59,2 m2) keskküttesüsteemi renoveerimismaksumus 1391,46 eurot.

Hageja esitatud krt nr 6 piiritlusega projektdokumendist nähtub küttesüsteemi torustiku valmidus

(punane punkt- s.o kust vesi tuleb sisse ja sinine punkt- s.o kust vesi läheb välja). KÜ üldkoosoleku

26.02.2016 protokollis p 4 oli kirjas, et kes soovib projektis muudatusi, see peab kooskõlastama

seda projekteerijaga. Kostja seda ei teinud. Sel põhjusel projekteeriti ja ehitati valmis ka

radiaatorite valmidus korterile nr x. Asjaolu, et kostja keskkütte radiaatorite paigaldusega ei

nõustunud ja paigaldajaid oma korterisse ei lubanud, ei saa tõlgendada nii, et kortermajas oleks

igal korteriomanikul õigus otsustada, millise kütteliigi tema valib (tegemist on siiski kaasomandis

oleva kinnisajaga). Samuti tekkisid kostja käitumisest tulenevad lisatööd ja kulud.

Oktoobris 2016.a toimunud Xxxxxxx xx korteriomanike ühisuse üldkoosolekul oli

päevakorrapunkt “Küttesüsteemi projektijärgse renoveerimisega seotud tööde tasustamisega

tekkinud võlgnevused”, A.O. andis ülevaate tekkinud võlgnevusest - keskküttesüsteemi

renoveerimistööde eest oli ainsana tasumata jätnud kostja. Sellel koosolekul esitas kostja tasumise

nõudele vastuväite, leides, tema korteris on põrandaküte ja radiaatoreid ei ole paigaldatud.

Vastuväite esitanud kostjale selgitati, et kuna kostja korter on põrandaküttega, oli vajalik eraldi

välja ehitada magistraaltorustik koos soojussõlmega ehk et kostja korteri teistsuguse

soojalahenduse tõttu oli vaja teha lisakulud, mistõttu on kostja kohustatud oma osa siiski tasuma.

Protokollist oktoobrist 2016 nähtub, et korterisse nr x ei olnud radiaatoreid ette nähtud ja nende

maksumus on üldarvust maha arvestatud.

Konkreetse aja seisuga oli kostja võlgnevuse suuruseks 987,54 eurot. Lisaks arutati toimunud

koosolekul maja kindlustamist, aga kui seda teha, on ca 40 euro suuruse makse tegemata jätmisega

kostja alati viivituses ca aasta. Kostja lubas korteri kindlustuse tasuda. Korteriomanike

koosolekust osavõtjate lehele kostja allkirja osavõtjana keeldus panemast, mistõttu allkiri

osavõtulehelt puudub.

10. Perioodil juuni 2016 kuni veebruar 2018 (kaasa arvatud) arveldasid Xxxxxxx xx elamuga

tööde ja teenustega seotud kulude arveldamine korteriomanike ühisuse esindaja A.O.

arvelduskonto vahendusel ja nimetatud tasumiste kohta on A.O. koostanud kokkuvõtte. Sel ajal

tasus kostja kommunaalkulude arvestuse alusel aeg-ajalt suuremaid summasid ja sellest tulenevalt

vähenes ka küttesüsteemi renoveerimise võlg, mille suuruseks käesoleval ajal on enamtasutud

summade varasema võla katteks arvestuse tulemusena 598,00 eurot.

2-18-117710

4

11. Lisaks küttesüsteemi renoveerimise kulu osalisele võlgnevusele, on kostjal tasumata

kindlustusmakse. Kulu on tehtud kortermaja kindlustamiseks oktoobris 2017.aastal kogusummas

345,81 eurot ning jagatud elamu kokku 668 m2 vahel, millest tulenevalt oli 1 m2 maksumus 0,52

eurot, korrutamisel kostja koretriomandi m2 arvuga 59,2 m2 = 30,78 eurot.

Hagejal puudub üldkoosoleku otsus garaažide kindlustamise kohta ning kulud on jagatud vastavalt

kasutaja m2-tele. Jagatud on kulud vastavalt tegelikule pinnale. Hageja on esitanud kohtule tõendid

ja arvestused, et eluruumide pindade suuruseks kokku on 585,3 m2. Hageja kinnitab, et

kaasomandis olevate mitteeluruumide pinna suuruseks on kokku 149,60 m2. Kaasomandisse

kuuluvad mitteeluruumid:

- korter 2 – garaaž 46 m2 (korteriomand 9 mitteeluruum nr 2A)

- korter 3 – 30 m2 (korteriomand 10 mitteeluruum nr M3A 17,8 m2 garaaž kinnisturegistriosa

656805; kelder nr 20 12,2 m2)

- korter x – garaaž 18,0m2(korteriomand 11 mitteeluruum nr 6A, kinnisturegistriosa nr xxxxxx)

- korter 14 – 55,60 m2 (korteriomand 12 mitteeluruum 14 A 18,1 m2 garaaž kinnisturegistriosa

nr 657005 + korteriomand 7 mitteeluruum 37,5 m2).

Hageja selgitab, et 2016.aastal kindlustati nii elamu kui elamu juurde kuuluvad garaažid ja sel

põhjusel jagati kulud kostjale 59,2 m2 elamispinda + 18m2 garaaži eest. Nimelt kuulub kostjale

garaaž 18m2. 2017.aastal majast eraldi asuvaid garaaže ei kindlustatud ja sel põhjusel on

kindlustusmakse jagatud kostja 59,2m2 -le.

Sel põhjusel oli kostja kindlustusmakse 2016.a eest 40,14 eurot ning 2017.aasta eest 30,78 eurot.

Seega kohustus kostja tasuma kahe aasta eest kokku 70,92 eurot. Kostja tasus 30.11.2017 sellest

39,78 eurot selgitusega „majakindlustus“. Seega on tasumata käesoleva ajani 70,92-39,78 = 31,14

eurot. Kokku on hageja põhinõude suuruseks seega 560,82 + 31,14 = 591,96 eurot.

12. 16.12.2017.a

Xxxxxxx

xx

üldkoosoleku

otsusega

kinnitati

sobivaks

valitseja

hinnapakkumuseks Raido Invest OÜ, loodava Korteriühistu Xxxxxxx xx valitsejaks kinnitati

Raido Invest OÜ (reg nr 12331328) ning hoone halduriks R.I.. Korteriühistu Pärnu linn, Xxxxxxx

xx xx korteriühistu asutati seaduse alusel.

Perioodil 2016. - 2017.a (kaasa arvatud) kohustus kostja tasuma tema korteriomandiga seotud

makseid korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja 2 alusel.

13. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 66 lg 1 sätestas, et kui korteriomandite kaasomandi

osa valitsemiseks ei ole moodustatud korteriühistut kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud

korteriühistuseaduse tähenduses, tekib korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse

jõustumisel korteriühistu. Sama lg 2 sätestas rakendussättena, et korteriomanike ühisuse õigused

ja kohustused lähevad üle korteriühistule.

Kokkuvõtvalt tuleneb hageja nõudeõigus kostja vastu varasemalt kuni 31.12.2017. a kehtinud

korteriomandiseaduse §-st 13 lg 1 ja 2 ning alates 01.01.2018.a kehtima hakanud korteriomandi-

ja korteriühistu seaduse § 66 lg-st 1 ja 2.

14. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel on hagejal õigus

nõuda viiviseid tasumata summalt 8% aastas. Kostja nõuab viiviseid alates korteriühistu

moodustamisest, s.o 13.01.2018 – 31.12.2018 järgmisel valemi alusel: 8/365 x 352 x 591,96/100

= 45,67 eurot.

Perioodil 01.01.2019-05.04.2019 oli viivise suuruseks 8/365 x 95 x 591,96/100 = 12,33 eurot.

Ühe päeva viivise suuruseks on 8/365 x 591,96 /100 = 0,13 eurot.

Perioodil 25.04.2019 -13.09.2019 on kokku 161 päeva, mis teeb viivise summana kokku kuni

13.09.2019 (kaasa arvatud) 20,93 eurot.

Viiviste summa alates 13.01.2018 – 13.09.2019 on kokku 45,67 + 12,33 + 20,93 = 78,93 eurot.

Seega põhinõude ja viiviste summa seisuga 13.09.2019 on kokku 670,89 eurot.

15. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja selgitas, et vastab tõele see, et krt 2 koosseis on kokku

122,2 m2, kuid sellest on köetavateks pindadeks korteriomand nr 2 kokku 70,9 m2 ja keldrikorrusel

asuv saunaruum kokku 37,5 m2, ehk kokku 108,40 m2. Nimetatud saunaruum on arvestatud ka

kulujaotisse küttesüsteemi renoveerimisel ja seega on kuluarvestuse aluseks olev summa

14 638,40 eurot jagatud õigesti kokku 622,80 m2-ga ning saadud 1 m2 köetava pinna kuluks 23,50

2-18-117710

5

eurot.

Majahaldur R.I.’i ning OÜ Virosan juhataja Marek Viik’i tehtud ja allkirjadega kinnitatud joonised

ja fotod tõendavad, millised on köetavad pinnad lisaks korteriomanditele (milles vaidlust ei ole)

ja millised osalesid kuluarvestuses. Virosan OÜ on kinnitanud, et küttesüsteem on ehitatud

vastavalt projektile. Nii on skeemil näidatud rohelisega piiritletud ruumid, mis kuuluvad

arvestuslikult krt 2 juurde. Krt 2 ruumidest:

- väiksem rohelisega tähistatud ruum, mida piiritleb püstak nr 5 ja sinisega tähistatud krt 3 juurde

kuuluv ruum ning mille kohta on tehtud ka pilt nr 1. Fotolt on näha, et sellel ei ole radiaatoreid ja

all on kinnitused, et ruum osales vaid magistraaltorustiku väljaehitamisel, ruumi ei köeta;

- suurem rohelisega tähistatud ruum, mille kohta on tehtud pildid nr 2 ja 3. Fotolt on näha radiaator

ja sellel on kinnitused, et ruum osaleb nii küttearvestus köetava pinnana ja osales ka tööde

maksumuse jaotamisel.

Skeemil näidatud sinisega piiritletud ruumid, mis kuuluvad arvestuslikult krt 3 juurde ning mille

kohta on tehtud pilt nr 4. Fotolt on näha radiaator ja sellel on kinnitused, et ruum osaleb nii

küttearvestuses köetava pinnana ja osales ka tööde maksumuse jaotamisel.

Hageja selgitab, et magistraaltorustikud on seotud terve maja kütmiseks vajaliku torustiku

ühendamise ja väljaehitamisega ning magistraaltorustikud, mis korterite puhul lähevad seina seest

ning keldrikorrusel lae alt või nurkadest, ei küta maja. Virosan OÜ hinnapakkumise ja

ehitustegevuse kohta on A. O. selgitanud 09.09.2019 e-kirjas, et uue projekti järgi ei olnud kostja

korterisse radiaatoreid ettenähtud ja ehitaja ehitas selle tõttu lisatrassi, isoleeris ja paigaldas

omaette küttemõõtja.

Hageja selgitab kokkuvõtvalt, et 13.09.2019 menetlusdokumendi lisas 2 ja 4 näidatud väiksem

piiritletud kast (keldris ruum 19/ WC kokku 1,6m2 ja ruum 20/ kelder kokku 12,2 m2) kuuluvad

küll krt 2 koosseisu, kuid need ei ole köetavateks pindadeks.

Kostja pidanuks tasuma küttesüsteemi renoveerimise tasu 59,2 m2 x 23,50 = 1391,46 eurot. Kostja

tasus 13.05.2016 summas 421,09 eurot selgitusega „küttesüsteemi renoveerimine“, 24.05.2017

summas 409,55 eurot selgitusega „keskkütte renov.“ Seega on kostja võlgnevuse suuruseks

küttesüsteemi renoveerimise kuludest 1391,46 – 421,09 - 409,55 = 560,82 eurot.

Hageja palub hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on

kohtukulud tasutud riigilõivu näol summas 125 eurot ja kohtuvälised kulud õigusabi teenuste näol

kokku 720 eurot koos käibemaksuga. Lepingulise esindaja ajakulu: hagi koostamine – 2,25 h/arve

1/18 = 270 eurot (koos käibemaksuga); hagi täiendamine - 1,5 h /arve 1/19 = 180 eurot (koos

käibemaksuga); 03.09.2020 kohtuistungil esindamine – 1,5 h/arve nr 2/19 = 180 eurot (koos

käibemaksuga); 16.09.2019 tõendite komplekteerimine ja selgituse koostamine – 1 h/ arve nr 3/19

= 120 eurot (koos käibemaksuga).

Õigusabiteenuse hinnaks on ühe tunni eest 100 eurot ilma käibemaksuta ja 120 eurot koos

käibemaksuga. Kulud on põhjendatud ja vajalikud ning seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja

taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt ja kinnitab et ei ole käibemaksukohuslane. Hageja

palub kostjalt välja mõista menetluskulud 825 eurot ja mõista hageja kasuks määratud

menetluskuludelt välja viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOSTJA VASTUS

16. Kostja hageja nõuet ta ei tunnista. Korteriühistu viitab 26.02.2016 üldkoosoleku otsusele, mille

kohaselt ehitustööde maksumus tasutakse ehitaja poolt esitatud arvele, vastavalt köetavate

ruumide suurusele 1m² kohta. Eelnimetatud üldkoosoleku otsus ei ole vaidlustatud.

17. Köetava pinna arvestamisel ei ole aga võetud arvesse korteri nr 2 omaniku alalises valduses ja

kasutuses olevad järgmised köetavad ruumid: puhkeruum pinnaga 11,8 m², saun 4,8 m², duširuum

5,3 m², bassein 3,1 m², riietusruum 12,5 m², WC-ruum 1,6 m² ja keldriruum 12,2 m².

Seega korteri nr 2 köetavaks pinnaks on 122,2 m², mitte 70,9 m² nagu on näidatud OÜ Virosan

arvestuses korterite lõikes.

Peale selle on köetavaks pinnaks garaaž M3A pinnaga 17,8 m², mis on korteri nr 3 omaniku

valduses, garaaž M6A pinnaga 18 m², mis on korter nr x omaniku valduses, ning garaaž M14A,

2-18-117710

6

mis on korteri nr 14 omaniku valduses.

Seega remondikulude jagamisel korteriomanike vahel võeti aluseks valed andmed köetava pinna

kohta, mistõttu remondikulud korteriomanike vahel jagati ka valesti.

18. Peale selle küttesüsteemi renoveerimisel pidi paigaldama ka uued radiaatorid maja kõigis

korterites, kuid kostja korterisse uued radiaatorid jäid paigaldamata.

Vaidlus ei ole selles, et küttesüsteemi renoveerimiskulud on 14 638,40 eurot, nagu on nähtav OÜ

Virosan arvestusest korterite lõikes. Vaidlus on selles, et kostja ei saanud ehitaja poolt pakutud

töödest olulist osa.

Nagu nähtub OÜ Virosan 08.12.2015 hinnapakkumisest nr 168, renoveerimistööde käigus pidi

paigaldatama radiaatorid kogumaksumusega 2232,80 eurot pluss käibemaks, kuid kostja korteris

radiaatorid (eeldatavasti 4 tk) on paigaldamata jäetud. Vaatamata sellele OÜ Virosan arved kogu

ulatuses läksid jagamisele korteriomanike vahel, mida ei või mingil juhul lugeda õiglaseks kostja

suhtes.

Hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid korteriomanikele kuuluvate ruumide pinna kohta,

millised tema võttis erinevate arvestuste tegemiseks. Hageja ei ole ammendavalt selgitanud

kohtule, mille alusel tema teeb erinevaid arvestusi (isegi ühe kululiigi osas). Hageja ei ole kuidagi

tõendanud oma segaseid selgitusi nii koetava pinna kui ka kindlustatud ruumide pinna arvestamise

osas. Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on arvestanud küttesüsteemi renoveerimiskulude

jagamisel korteriomanike vahel sellega, et kostja korterisse ei ole paigaldatud uued radiaatorid

(töövõtja hinnapakkumisest ka ei nähtu paigaldatud radiaatorite arv). Kostja rõhutab, et tema ei

pea tasuma radiaatorite paigalduse eest, kui need radiaatorid ei ole tema korterisse paigaldatud.

Hageja viitab projekti muudatustele, mille kohaselt radiaatorid kostja korterisse ei ole ette nähtud

ning nende maksumus nagu oleks arvestatud maha ettevõtja arvest, kuid kostja ei ole esitanud

kohtule oma väidete tõendamiseks ühtegi ettevõtja arvet, millest võiks näha radiaatorite arvu.

Hageja on esitanud kohtule „Küttesüsteemi renoveerimisprojekti 321-P-KT-A“, millest võiks

näha, et projekti järgi peaks paigaldama 39 küttekeha ehk radiaatorit, kuid hageja ei ole selgitanud

kohtule, mis korterisse kui palju küttekehi paigaldati. Seejuures jätab hageja tähelepanuta, et ise

teatas kostjale, et kui tema korterisse radiaatoreid ei paigaldata, siis nende eest ei pea maksma („0

radiaatorit ja 0 eurot“).

19. Kostja võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitas hageja kohtule „Periood 2016-2018.a.

veebruar (kaasa arvatud) kostja kohustuste arvestus ja tasutud summade arvestus“, millest võiks

näha, et 31.03.2019 seisuga nagu oleks kostja võlgnevus korteriühistu ees 598 eurot.

Hagiavaldusega aga nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 628,78 eurot väljamõistmist,

viidates seejuures mingi kindlustusmakse tasumata jätmisele. Kostjale jääb täiesti arusaamatuks,

millise arve alusel pidi ta seda maksma. Seda enam, et kõik korteriga seotud kulud peavad olema

näidatud korteriarvetes, mille loetelu ning summad on näidatud korteriühistu eelnimetatud

arvestuses. Hageja ei ole esitanud kohtule eelnimetatud arvestuse aluseks olevaid algdokumente

(ühtegi korteriarvet hagetava perioodi eest ning korteriomanike vahel kommunaalkulude jagamise

arvestusi 2016.a maikuu eest, 2017.a jaanuar-detsember kuude eest), mistõttu kostjal puudub

võimalus kontrollida eelnimetatud arvestuse õigsust.

20. Hageja ei ole tõendanud kindlustusmakse suurust ega selle tasumist korteriühistu poolt,

mistõttu kostjal tekivad õigustatud kahtlused väidetava kindlustusmakse tasumiskohustuse

olemasolus. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 29.11.2016 on kostja

tasunud majakindlustuse eest 39,78 eurot ja 17.11.2017 on kostja tasunud hagejale 49,16 eurot

kommunaal- ja kindlustuskulude katteks. Nagu nähtub korteriühistu poolt tehtud oktoobri kuu

2017 kommunaalkulude arvestusest, pidi kostja 2017.aasta novembrikuus tasuma korteriühistule

eelmise kuu kommunaalkulude katteks 18,38 eurot. Hageja nõudis ka kindlustusmaksete tasumist

summas 30,78 eurot. Seega kostja poolt korteriühistule 17.11.2017 tasutud 49,16 eurost läks 18,38

eurot kommunaalkulude katteks ja 30,78 eurot kindlustusmakse katteks (49,16 eurot – 18,38 eurot

= 30,78 eurot). Seega kostja ei ole korteriühistule võlgu ka kindlustusmaksete osas.

21. Hageja nõuab kostjalt viivist 8% aastas tagantjärgi alates korteriühistu moodustamisest, s.o.

alates 01.10.2018. See on kostja arvates täiesti ebaõige, kuna enne kohtusse pöördumist ei ole

2-18-117710

7

hageja esitanud kostjale viivise tasumise nõuet.

Arvestades kõike eeltoodut palub kostja kohtul jätta hageja nõue rahuldamata täies ulatuses.

22. Hageja nõude rahuldamata jätmise korral palub kostja kohtul panna käesolevas asjas kantud

menetluskulud hageja kanda, kuna korteriühistu pikaajaline ebaseaduslik tegevus tekitaski

käesoleva kohtumenetluse. Kostja on seisukohal, et ilma välise õigusabita ei ole temal olnud

võimalik oma menetlusõigusi käesolevas kohtuasjas vajalikul määral teostada, seega on kostja

õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud.

Käesolevas

tsiviilasjas

on

kostja

kandnud

menetluskuludena

teda

nõustanud

ja

menetlusdokumente koostanud esindaja kulu OÜ-le Õigusbüroo Jelena Smorodina (ei ole

käibemaksukohuslane) summas 700 eurot, lähtudes lepingulise esindaja tunnitasust 100 eurot/h

ning tema ajakulust 7h, nimelt:

1) Pärnu linn, Xxxxxxx xx korteriühistu hagiavaldusega tutvumine ja kostja nõustamine - 0,5h;

2) Vastuse hagiavaldusele koostamine – 1,5h;

3) 03.09.2019 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine – 2h;

4) Hageja 13.09.2019 menetlusdokumendiga tutvumine ja 27.09.2019 menetlusdokumendi

koostamine – 2h;

5) 30.07.2021 menetlusdokumendi koostamine – 1h.

23. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud 700 eurot ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4

taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni.

Kostja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja

kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

KOHTU PÕHJENDUSED

24. Kohus, põhjalikult tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud ära

menetlusosaliste selgitused ja arutanud nendega asja suuliselt kohtuistungitel, uurinud igakülgselt

ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid ning hinnanud kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab,

et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

25. Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine. Hageja on menetluse kestel nõuet vähendanud:

põhinõude osas 36,82 euro võrra ja vastavalt on vähendanud 05.04.2019 hagiavalduse esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summat17,72 euro võrra.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 20.03.2019 kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-14-61508 (p 17)

märkinud, et "Haginõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi küll hagi muutmiseks,

kuid sellest tuleneb vaid see, et vähendamisele ei kehti TsMS § 376 lg 1 järgsed piirangud hagi

muutmiseks, eelkõige, et muutmiseks on vajalik kostja või kohtu nõusolek. Menetluslikult saab

olla tegu haginõude osalise tagasivõtmise või hagist osalise loobumisega, mis tuleb

kohtumäärusega vastu võtta ja vastavalt kas jätta hagi osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p

2, §-d 424 ja 425) või menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3, §-d 429 ja 431).

Hageja 09.08.2021 teatas kohtule, et võtab vähendatud osas hagi tagasi.

Eeltoodu alusel, juhindudes TsMS § 423 lg 1 punktist 2, kohus jätab Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx

korteriühistu hagi osaliselt läbi vaatamata - põhinõude osas summas 36,82 eurot ja 05.04.2019

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 17,72 eurot).

Kohus arvestab hagi osaliselt läbi vaatamata jätmist menetluskulude jaotamisel.

26. Kohus leiab, et ka ülejäänud osas on hageja küttesüsteemi renoveerimiskulude nõue

põhjendatud osaliselt. Kindlustusmakse võlgnevuse nõue ei ole tõendamist leidnud.

Hageja nõuab kostjalt enne 01.01.2018.a tekkinud võlgnevusi. E-äriregistri andmetel on Pärnu

linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu (registrinumber xxxxxxxx) registrisse kantud 12.01.2018.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 järgi tekib eraõigusliku juriidilise isiku

õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Alates 01.01.2018 kehtiva

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 65 sätestab, et korteriomanditele, mis on sama

seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse käesolevas seaduses korteriomandi

kohta sätestatut. KrtS § 66 lg-test 1 ja 2 tulenevalt juhul, kui korteriomandite kaasomandi eseme

2-18-117710

8

valitsemiseks ei olnud kuni 01.01.2018 moodustatud korteriühistut korteriühistuseaduse

tähenduses, tekkis korteriomandite valitsemiseks käesoleva seaduse jõustumisel korteriühistu,

millele läksid üle korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused.

Sellest tulenevalt on hagejal õigus esitada hagi korteriomaniku vastu ka selliste võlgade

sissenõudmiseks, mis on tekkinud enne Pärnu linn, Xxxxxxx xx xx korteriühistu loomist.

27. Hagiavalduse kohaselt koosneb kostjalt nõutav summa korteriomanike ühisuse 26.02.2016

üldkoosoleku otsuse (dtl 42) alusel tellitud elamu küttesüsteemi renoveerimistööde maksumuse ja

elamu 2017.a kindlustusmaksete võlgnevusest (täpsustatud nõude kohaselt kostja võlg vastavalt

560,82 eurot + 31,14 eurot).

26.02.2016

üldkoosoleku

protokolli

(dtl

42)

kohaselt

üldkoosolek

otsustas

valida

renoveerimistööde teostajaks Virosan OÜ ning ehitustööde maksumus 14 638,40 eurot tasuda

„ehitaja poolt esitatud arvele vastavalt köetavate ruumide suurusele 1 m2 kohta“. Korteriomanikelt

on renoveerimistööde eest tasumist reaalselt nõutud enne renoveerimistööde tegemist ja tööde eest

arvete esitamist.

28. Vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise ajal ja kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse

(KOS) § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-

õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi

majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad

sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

KOS § 161 lg 1 punkt 1 nägi ette, et korteriomanike üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud

üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi

osadest, võib otsustada muu hulgas kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas

energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta

korteriomandi reaalosa otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve. Tulenevalt sama paragrahvi teisest lõikest sellise otsuse tegemisel võib samadel

tingimustel otsustada ka kulude jaotuse kõigi korteriomanike vahel käesoleva seaduse § 13 lõikes

1 sätestatud tingimustel. Sellisel juhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut.

Nimetatud õigusnormidest tulenevalt on korteriomanik kohustatud üldkoosoleku otsuse alusel

elamu ajakohastamiseks tehtavate tööde eest maksma ka juhul, kui ta ei ole nende kulutustega

nõustunud. Elamu küttesüsteemi renoveerimine vaieldamatult on seotud energiatõhususe

suurendamisega, mistõttu nende tööde tegemise ja kulude korteriomanike vahel jaotamise otsuse

üldkoosolekul vastuvõtmiseks piisas, kui otsuse poolt hääletas üle poole korteriomanikest ja neile

kuulus üle poole kaasomandi osadest.

29. Praeguses asjas on Xxxxxxx xx xx korteriomanikud 26.02.2016 üldkoosolekul otsustanud nii

küttesüsteemi renoveerimistööde tegemise, valinud selleks tööde tegija ja otsustanud tööde

maksumuse korteriomanike vahel jaotamise viisi. Oktoobris 2016 on üldkoosolek otsustanud maja

kindlustamise. Üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud. Mõlemal üldkoosolekul osales või oli

esindatud kuus korteriomanikku seitsmest, sh kostja A. K..

Kostja ei vaidlusta üldkoosolekute otsuste kehtivust, kuid leiab, et küttesüsteemi renoveerimise

kulu ei ole korteriomanike vahel jaotatud vastavalt üldkoosoleku otsusele, sest jagamisel ei ole

arvesse võetud kõiki tegelikult köetavaid pindasid. Samuti kostjale ei ole selge, kas

renoveerimiskulu sisaldab ka radiaatorite kulu, mida kostja ei ole nõus kandma, kuna tema

korterisse radiaatoreid ei paigaldatud. Kostja 2016.a oktoobrikuisel üldkoosolekul ei nõustunud

tasuma teiste korteritesse paigaldatud radiaatorite eest, tema vastuväide on protokollitud.

30. Kohus leiab, et kostjal hageja ees küttesüsteemi renoveerimiskulude võlgnevuse olemasolu on

asjas esitatud tõendite kogumiga tõendatud, kuid mitte täpselt hageja näidatud mahus. Hageja on

arvutamisel põhjendamatult algsummasid ümardanud, millest on tingitud mõnesendised

erinevused.

Hageja nõude arvestus tugineb peaasjalikult korteriomanike ühisuse tegevust korraldanud ja

korteriomanike kohustuste ja tasumiste arvestust pidanud A.O. selgitustele ja tema koostatud

tabelitele. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et esitatud erinevad arvestused on

ebaloogilised ja raskesti kontrollitavad. Näiteks A. K.le esitatud arvete, nende tasumise ja

2-18-117710

9

võlgnevuste arvestuse koondtabelis (dtl 48) on kajastatud, et A. K.le on 2016.a maikuus esitatud

tasumiseks arve „kommunaalkulu arvestus 10.06.2016 ja Virosan hinnapakkumise järgi

maksumus“ summas 1408,63 eurot, tegeliku tasumisena on märgitud 421,09 eurot ja seega

võlgnevus 987,54 eurot. Kui suure osa tabelis märgitud kogusummast moodustasid

kommunaalkulud, ei selgu ühestki kohtule esitatud dokumendist. Lisaks 2016.a mais kostjale

esitatud arve ei saanud sisaldada maikuus kasutatud kommunaalteenuste tasu, sest neid arvestati

alles 10.06.2016. Samal ajal on 2016.a mais ilmselt kostjale esitatud küttesüsteemi renoveerimise

kulude tasumise nõue, selle on kostja osaliselt ka tasunud mais 2016. Tabel kajastab maikuu real

küttesüsteemi kulude jääki võlgnevusena, järgmise kuu real võlgnevust aga ei ole, kuigi kostja

küttesüsteemi kulude katteks järgmisel kuul makset ei teinud. Tabeli andmed ei lähe kokku poolte

pangakontode väljavõtetelt nähtavate andmetega.

A.O.le kuulub ka korter nr 2, mille kõiki köetavaid ruume kostja arvates ei ole küttesüsteemi

renoveerimiskulude jaotamisel arvesse võetud.

Lisaks korteriomanike üldkoosoleku protokoll oktoobrist 2016.a (dtl 45) kajastab 26.02.2016

üldkoosolekul otsustatust erinevat A. O. selgitust küttesüsteemi kulude jaotamise kohta:

„Küttesüsteem on renoveeritud projekti järgi, millega kõik on eelnevalt tutvunud. Projekti

maksumus on arvestatud korteriomandi elamuregistrisse kantud reaalosa suuruse 1 m2 kohta.“

Eeltoodu alusel on kostja kahtlused temalt nõutavate summade õigsuses põhjendatud, seda

kinnitab ka hageja poolt nõude korduv muutmine menetluse ajal ja nõudest osaliselt loobumine.

31. Selles asjas omavad aga tähtsust üksnes küttesüsteemi renoveerimisega ja elamu

kindlustamisega seotud kulude suurus ja nende korteriomanike vahel jagamise kriteeriumid.

Kohus leiab, et esitatud andmete põhjal on kohtuotsuse tegemiseks vajalikud asjaolud

tuvastatavad.

Asjas ei ole olnud vaidlust, et korteriomanike vahel on jagatud Virosan OÜ poolt korteriomanike

ühisusele esitatud arvete summa 14 638,32 eurot. Selle korteriomanike vahel jagamisel hagejalt

nõutud summat on menetluse ajal mõnevõrra muudetud. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on

küttesüsteemi renoveerimiskulude katteks tasunud kokku 830,64 eurot (421,09 eurot 13.05.2016

(dtl 123) ja 409,55 eurot 24.05.2017 (dtl 124)).

32. Tõendamist ei ole leidnud hageja väited, et kostja korterisse oli projekteeritud radiaatorite

valmidus, kuid kuna kostja ei taotlenud õigeaegselt projekti muutmist, aga ei soovinud ka enda

korterisse radiaatoreid (kostja korteris on põrandaküte), siis oli vajalik eraldi välja ehitada

magistraaltorustik koos soojussõlmega ehk et kostja korteri teistsuguse soojalahenduse tõttu oli

vaja teha lisakulusid.

Hageja väidetel kostjalt radiaatorite paigaldamise eest raha ei nõutud ja see on arvest välja võetud.

Hageja mitmed erinevad kirjalikud arvestused viitavad Virosan OÜ hinnapakkumisele summas

14 638,32 eurot. Virosan OÜ on esitanud kokku 3 arvet (29.05.2016 arve nr 207 (7200 eurot),

03.10.2016 arve nr 369 (6600 eurot) ja 19.04.2017 arve nr 121 (838,32 eurot, kõik summad

sisaldavad 20% käibemaksu)), mille selgituses viidatakse pakkumistele nr 168 ja 24. Ühtegi

Virosan OÜ hinnapakkumist hageja kohtule ei esitanud.

Kostja 24.05.2019 vastusele lisatud Virosan OÜ 08.12.2015 hinnapakkumise nr 168 (dtl 80) järgi

oli tehtavaks tööks „hoone küttesüsteemi renoveerimine, radiaatorid, magistraaltorustik, püstikud,

radiaatorid“ ja tööde maksumus 12 048,72 eurot (sisaldab käibemaksu 20% summas 2008,12

eurot). Hinnapakkumisest nähtuvalt sisaldab tööde hind nii radiaatorite maksumust 2232,80 eurot,

radiaatorite paigalduseks lisamaterjalide maksumust 1547,90 eurot, kui ka töötasu 1280,00 eurot

(summadele lisandub käibemaks). Lisaks hõlmas hinnapakkumine nr 168 „alustrasside ja

püstikute ehitus materjal, töötasu, utiliseerimine, tasakaalustamine, avalde ja aukude täitmine

tulekindla materjaliga“.

Tegelikult esitas Virosan OÜ tööde eest arveid summas 14 638,32 eurot, seega pakkumise nr 24

hind pidi olema 2589,60 eurot (koos käibemaksuga). Kohtule esitatud tõendite põhjal ei ole

võimalik teha järeldusi pakkumise nr 24 sisu kohta.

33. A. O. 09.09.2019 e-kirjas selgitab: „Uue projekti järgi korter x ei olnud radiaatoreid ette

nähtud. Seega minu arvates ei tellitudki. Jäeti varem sisse ehitatud vesipõrandaküte.

2-18-117710

10

Ehitusspetsiifikast lähtudes ei olnud ehitaja nõus seda vana üldisesse süsteemi viima, kas hakkab

tõrgeteta toimima (ei tea torude materjali, läbimõõtu). Ehitaja ehitas lisatrassi, isoleeris, paigaldas

omaette küttemõõtja. Hinnapakkumine läks kallimaks.“

16.02.2016 korteriomanike üldkoosolek valis Virosan OÜ pakkumise summas 14 638 eurot välja

korteriomanike ühisusele esitatud kolme hinnapakkumiste seast. Kuna üldkoosoleku protokollis

on kajastatud ka pakkumise summa, seega üldkoosoleku toimumise ajaks olid esitatud mõlemad

Virosan OÜ arvetes nimetatud pakkumised nr 168 ja 24. Kohus leiab, et hinnapakkumis(t)e

tegemiseks pidi Virosan OÜ olema tutvunud küttesüsteemi renoveerimise projektiga.

Kohtule esitatud, Termopilt OÜ töö nr 321 „Xxxxxxx xx xx elamu küttesüsteemi

rekonstrueerimise projekt. Kaust 1. Küte“ (põhiprojekt, seletuskiri ja joonised) on koostatud

2015.a novembris. Projekti tiitellehe kohaselt on töö tellijaks Xxxxxxx xx elanikud, kelle

kontaktisikuks oli A.O..

Selles projektis ei olnud hagejale radiaatorite paigaldamist ette nähtud, projekti joonised

kinnitavad, et algusest peale on arvestatud, et kostja korter jääb selles varem olnud põrandaküttele.

Mingit muud projekti ei ole kohtule esitatud. Seega saab järeldada, et Virosan OÜ tegi

hinnapakkumised 2015.a novembris koostatud projekti järgi. Ka juhul, kui 2015.a novembris

tehtud projekt oligi A. O. nimetatud uus projekt, siis igal juhul sai ehitaja hinnapakkumise selle

järgi koostada ning mingeid täiendavaid kulusid, võrreldes üldkoosolekul otsustatuga, ei saanud

kaasa tuua hageja väidetud asjaolu, et kostja pärast 16.02.2016 üldkoosolekut projekti muudatust

ei taotlenud.

Pärast 16.02.2016 üldkoosolekut projekti muutmise kohta andmeid ei ole, ei ole ka mingeid

andmeid selle kohta, et ehitamise käigus oleks projektist erinevalt ehitatud või et tegelikud

ehituskulud oleksid kallimaks läinud. Hageja ka ise tugineb Virosan OÜ esindaja ja valitseja

esindaja R.I.’i poolt Hoone rekonstrueerimise projekti projektijoonisele (dtl 109) märgitud

kinnitusele, et töid tehti vastavalt projektile.

34. Asjas ei ole vaidlust, et kostja korterisse radiaatoreid ei paigaldatud. Hageja on seisukohal, et

sellele vaatamata peab kostja küttesüsteemi renoveerimiskulude tasumises osalema teiste

korteritega võrdväärselt, sest kostja tõttu on tulnud projekt ümber teha ja kanda täiendavaid

kulusid. Kohus põhjendas, et tõene ei saa olla hageja väide, et kostja on põhjustanud

projektimuudatuse sellega, et ei teatanud oma korterisse radiaatorite mittesoovimisest 26.02.2016

üldkoosolekul ettenähtud tähtaja jooksul. 2015.a novembris koostatud projekti joonised kostja

korterisse radiaatorite paigaldamist ette ei näinud. Seega ei pidanud kostja projekti muutmist

taotlema.

Kütteprojekti koosseisus kohtule esitatud joonisest nimetusega „Esimese korruse radiaatorite ja

küttepüstikute asukohaplaan“ ei nähtu kostja korteriga seoses eraldi küttesüsteemi osa rajamist.

Joonistelt ei nähtu ka kostja korteris hageja väidetud radiaatorite valmidust, vaid kostja korteri

ruume läbivad keskkütte magistraaltorustiku püstikud. Püstikute rajamine läbi kostja korteri oli

vajalik eelkõige kõrgemate korruste korterite ühendamiseks renoveeritava keskküttesüsteemiga.

Kohus leiab, et kui pärast hinnapakkumise koostamist oleks kostja poolt radiaatorite

paigaldamisest keeldumise tõttu tõepoolest tulnud projektlahendust muuta või oleks ehitaja kostja

korteri jaoks rajanud eraldi magistraaltorustiku soojussõlmega, mida projektis ette ei nähtud, siis

oleks sellega seotud lisakulusid kajastanud ka Virosan OÜ poolt esitatud arved. Arved on aga

esitatud täpselt samas pakkumuse summas, mille alusel 26.02.2016 üldkoosolek Virosan OÜ tööde

teostajaks valis.

Projektis sisalduvast materjalide kokkuvõttest nähtuvalt on arvestatud 39 radiaatori

paigaldamisega. Projekti erinevate korruste joonistele on märgitud 38 radiaatori asukohad. Virosan

OÜ hinnapakkumine sisaldas nii radiaatoreid, nende paigaldamise lisamaterjali kui tööraha.

Kohtule esitatud projekti joonised kinnitavad, et kostja korterisse ei olnud algusest peale

radiaatoreid planeeritud.

35. Kostja korterisse radiaatorite mittepaigaldamine ei tähenda aga, et kostja ei peaks vastavalt

üldkoosoleku otsusele osalema kõigi korteriomanike kaasomandis oleva küttesüsteemi

renoveerimise kulude katmises. Küttesüsteemi osaks on ka korteritesse paigaldatud radiaatorid.

2-18-117710

11

Kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 2 lg 2 kohaselt korteriomandi eseme reaalosa hulka ei kuulunud

korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi

eseme reaalosa piires. Sarnaselt sätestab praegu kehtiva KrtS § 4 lg 3, et eriomandi esemeks ei ole

hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks

kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa

piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda

isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks.

See tähendab, et elamu küttesüsteem, sh radiaatorid, on kõigi korteriomanike kaasomandis.

Üldkoosoleku protokoll oktoobrist 2016 tõendab, et ka korteriomanikele oli see teada – protokolli

on kantud korteriomanik V.i vastav selgitus.

36. Sarnaselt KOS § 13 lg-ga 1 sätestab asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1, et kaasomanik kannab

vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja

alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Riigikohus on leidnud, et

kokkuleppel saavad kaasomanikud kõrvale kalduda ka AÕS § 75 lg-st 1, st sõlmida seadusest

erineva kokkuleppe kulutuste kandmise kohta (vt Riigikohtu 13. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-6-07, p 18). Seega kostja peab kandma küttesüsteemi renoveerimiskuludest tema

kaasomandi osa suurusele vastava osa, kui korteriomanikud ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomanike üldkoosolek on leppinud kokku jagada küttesüsteemi

renoveerimise kulud köetavate pindade järgi. Vaidlus on selle üle, milliseid pindu tuleb köetavate

pindade hulka arvestada.

37. Järgnevalt kohus analüüsib Xxxxxxx xx xx elamus küttesüsteemi renoveerimiskulude

korteriomanike vahel jaotamist.

07.04.2019 hagiavalduse lisa 1 koosseisus on kohtule esitatud küttesüsteemi kulude

korteriomanike vahel jaotamise arvestus, pealkirjaga „Virosan OÜ hinnapakkumise järgi, mis on

14 638,32EUR“ (dtl 44). Selles kajastatud andmete järgi on A. K. korter nr x (59,2 m2) osa 1403,63

eurot. Küttesüsteemi renoveerimiskulude kogumaksumus 14 638,32 eurot on jagatud kogupinnaga

617,4 m2, saadud ümardatult ruutmeetri hind 23,71 eurot. Dokumendile on käsitsi peale kirjutatud

„aprill 2016“, koostaja andmeid ei ole.

Sama pealkirjaga, kuid erinevate arvandmetega tabel on kohtule esitatud ka hageja 07.04.2019

hagiavalduse lisana nr 9 (dtl 63): selles on tööde maksumus 14 638,32 eurot jagatud kogupinnaga

622,80 m2 ja saadud ruutmeetri hinnaks 23,50 eurot. A. K. korteri pinnale 59,2 m2 vastavaks

summaks on arvestatud 1391,46 eurot (59,2 x 23,50). Sellel dokumendil koostamise kuupäeva ei

ole, samuti puuduvad koostaja andmed.

Sarnase sisuga arvestus on kohtule esitatud ka hageja 13.09.2019 menetlusdokumendi lisana 5 -

A. O. poolt hageja lepingulisele esindajale 09.09.2019 saadetud e-kirja manuses on uus arvestus

pealkirjaga „Virosan OÜ hinnapakkumise järgi, mis on 14 638,32 EUR“ (dtl 117 – 118). Selles

arvestuses on aga nimetatud ka Virosan OÜ poolt esitatud kolm arvet: 29.05.2016 arve nr 207

summas 7200 eurot; 03.10.2016 arve nr 369 summas 6600 eurot ja 19.04.2017 arve nr 121 summas

838,32 eurot ning viidatakse 2016.a oktoobri tasaarvestusele. Selle dokumendi järgi on sarnaselt

digitoimikus lk 63 asuva arvestusega kogumaksumus 14 638,32 eurot jagatud 622,80 m2 peale,

ruutmeetri hinnaks saadud 23,50 eurot, kostja korteri suurus on endiselt 59,2 m2 ja tema osa

küttesüsteemi renoveerimise kuludes on 1391,46 eurot. 07.04.2019 hagiavaldusele lisatud

dokumentidega võrreldes on viimati nimetatud dokumendil lisaveerg „jäi rem. fondi“, kokku

remondi fondi arvestatud 113,63 eurot, sellest kostja osa 12,17 eurot. Tabelist ei selgu, mille arvelt

see summa remondifondi on arvatud (kas 12,17 eurot arvestatakse kostjalt nõutav

renoveerimiskulu hulka või on kostja osa selle võrra väiksem). Jätkuvalt puuduvad andmed

dokumendi koostaja ja koostamise kuupäeva kohta.

38. A. O. 09.09.2019 e-kirjas selgitab tasaarvestust järgnevalt: „Maja köetavaid pindu on kokku

622.80 m2. Need on pinnad, mida köetakse. Elamispindu korterites kokku 585.30 m2 ja saun 37.50

m2. Küttekulude renoveerimise kulu jaotati köetavate pindade järgi. Algul ei arvestatud sauna

dusiruumi, kuna see ruum renoveerimist ei puudutanud. Hiljem tegime tasaarvestuse, sest kütte

eest maksab korter 14 ikka 37,5 m2 eest ja maksid selle vahe maja remondifondi. Algul oli 1m2

2-18-117710

12

hind 23.71 EUR, hiljem 23.50 EUR. Sellega tuli ka K.l üldmaksumus enne 1403.63 EUR asemel

1391.46 EUR 12.17 EUR vähem ja võlg vähenes 560.93 EUR –ni.“

Kuna kulude jagamisel arvesse võetud pind 622,80 m2 arvestustes ei ole muutunud, jääb A. O.

selgitustest arusaamatuks, mis seos on korteril nr 14 (mille eriomandi moodustavate pindade

suurus on hooneregistri ruumide eksplikatsiooni (dtl 116) kohaselt 71 m2) ning saunal ja

duširuumil, mis sama eksplikatsiooni kohaselt kuuluvad korteri nr 2 koosseisu, ning kuidas

küttesüsteemi renoveerimiskulude suurust mõjutab asjaolu, et korter 14 maksab kütte eest 37,5 m2

järgi. Kohus leiab aga, et see ei takista asja lahendamist.

39. Küttesüsteemi renoveerimise kulude kohta esitatud arvandmete erinevusi on kohus pooltega

arutanud 03.09.2019 istungil. Siis hageja kinnitas, et kostja korter nr x renoveerimiskulude summa

oli 1391,46 eurot (kui köetavate pindade suuruseks arvestada 622,8 m2).

- hagiavalduses märgitakse, et 26.02.2016 üldkoosoleku otsuse alusel jaotati küttesüsteemi

renoveerimiskulud 14 638,32 eurot köetavate pindade 617,40 m2 järgi, selle kohaselt pidi kostja

kokku tasuma 1391,46 eurot. Nende andmetega tehte tegelik tulemus oleks aga ümardatult

1403,61 eurot (14 638,32 eurot : 617,40 m2 x 59,2 m2).

- Hagile lisatud tabelis (lisa nr 1) on projekti maksumus 14 638,32 eurot samuti jagatud pindade

summaga 617,40 m2, kostjalt 59,2 m2 eest nõutavaks summaks saadud 1403,63 eurot.

- Hagile lisatud üldkoosoleku protokollis oktoobrist 2016 on aga protokollitud A. O. väide, et

projekti maksumus jagati elamuregistrisse kantud korteriomandite reaalosa suuruse 1 m2 kohta,

sellisel juhul oleks 1 m2 maksumus 21,91 eurot ja kostjal tulnuks 59,2 m2 eest kokku tasuda

1297,29 eurot.

- Hagiavalduse lisaks 3 on tabel kostjale kommunaalkulude ja küttesüsteemi renoveerimiskulude

tasumiseks esitatud arvete summade, tasumiste ja võla jäägi kohta. Tabeli kohaselt on 2016.a

maikuu eest kostjale esitatud arvega nõutud „Kommunaalkulu arvestus 10.06.2016 ja Virosani

hinnapakkumise järgi maksumus“ kokku 1408,63 eurot. Kostja on tasunud 421,09 ja võlg seega

987,54 eurot. Tabelist ei selgu, kui suure osa selle arve summast, 1408,63 eurost, moodustas

kommunaalkulu ja kui suurt summat nõuti kostjalt Virosan hinnapakkumise järgi küttekulude

renoveerimiskulusid (summa sarnaneb hagi lisa 1 tabelis märgitud küttesüsteemi renoveerimiskulu

eest nõutava summaga 1403,63 eurot).

- Hagiavalduse lisaks nr 9 on veel üks küttesüsteemi renoveerimiskulu 14 638,32 eurot

korteriomanike vahel jaotamise tabel, sarnane lisaga nr 1, kuid 1 m2 hinna leidmiseks on projekti

maksumus jagatud 622,8 m2 peale ning kostja 59,2 m2 maksumuseks on arvestatud 1391,46 eurot.

Sellest arvestusest lähtub hageja ka 13.09.2019 esitatud hagiavalduse täpsustuses (hagiavalduse

selles tekstis on küttesüsteemi renoveerimiskulude kogusummaks märgitud 14 638,32 euro asemel

ümardatult 14 638,40 eurot).

40. Kostja 13.09.2019 istungil avaldas, et tema arvestuste järgi on köetavate pindade suurus

682,6 m2. Kostja toob (27.09.2019 vastuses) esile, et köetavate pindadena on jäetud arvestamata

korterite nr 2 ja 3 köetavad kõrvalruumid (garaaž, keldriruumid, puhkeruum), kostja selles

vastuses köetavate pindade õiget ruutmeetrite arvu ei nimeta. Võttes köetavateks pindadeks

kohtuistungil kostja poolt nimetatud 682,6 m2, oleks 1 m2 maksumus 21,44 eurot ning kostjal

tulnuks 59,2 m2 eest küttesüsteemi renoveerimiskuludeks maksta 1269,54 eurot. Seega ka kostja

enda andmetest järelduvalt ei ole tema makstud 830,64 eurot küttesüsteemi renoveerimiskuludeks

piisav.

41. Kohus leiab, et hageja on põhjendatult lähtunud köetavate pindade suurusest 622,8 m2 (sh

korter nr 2 köetavate pindade summa 108,4 m2 (korter 70,9 m2 + saun 37,5 m2). Esitatud tõendid

kinnitavad, et kostja nimetatud muudes keldrikorruse ruumides, sh korteri nr 2 koosseisu

kuuluvates, ei ole radiaatoreid. Osasid ruume läbib küll samuti küttesüsteemi magistraaltorustik,

kuid see ei saa ruumi kütta. Nimelt projekti (dtl 109) kohaselt tuli keldrikorrusel

magistraaltorustikud isoleerida 30 mm isolatsioonmaterjaliga, nähtavalejääv isolatsioon tuli katta

PVC kattega. Isoleeritud magistraaltorustikust ei saa eralduda soojust, mis ruumi kütaks.

Eeltoodust tulenevalt oli kostja osa küttesüsteemi renoveerimise kuludes 59,2 m2 suuruse korteri

pinna järgi 1391,44 eurot (Virosan OÜ arvete summa 14 638,32 eurot jagatud köetavate pindade

2-18-117710

13

kogusuurusega 622,80 m2 = ruutmeetri hind 23,50 eurot).

Korteriomanike ühisuse tegevust kuni korteriühistu loomiseni korraldanud A.O. pangakonto

väljavõttest (dtl 62; 123-124) ja Danske Bank AS teatisest A. K. arvelduskonto väljavõtte kohta

(dtl 156-157) nähtub, et A. K. tegi 13.05.2016 makse 421,09 eurot selgitusega „küttesüsteemi

renoveerimine“ ja 24.05.2017 makse selgitusega „keskkütte renov“ summas 409,55 eurot. Seega

on tõendatud, et kostja on küttesüsteemi renoveerimise eest kokku tasunud 830,64 eurot. Kohus

leiab, et eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue kostjalt küttesüsteemi renoveerimiskulu

võlgnevuse väljamõistmiseks 560,80 euro ulatuses (=1391,44 eurot – 830,64 eurot).

42. Hageja nõuab kostjalt ka viivist korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 42 lg 1 ning VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja taotles põhivõlalt arvestatud ja hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kindla summana ning edasi

protsendina põhivõlast.

Hageja arvestab viivist alates korteriühistu loomisest 1.jaanuarist 2018. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et

kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Viivise nõude rahuldamise eelduseks ei ole see, kas hageja kohtuväliselt on kostjalt viivise

tasumist nõudnud või mitte.

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodu alusel kohus arvutab kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja

mõistab selle ühe summana kostjalt hageja kasuks välja. Viivisekalkulaatori viiviseraporti kohaselt

on põhivõlalt 560,80 eurot perioodi eest 01.01.2018 – 13.12.2021 (kaasa arvatud) seadusjärgses

määras arvestatud viivis sissenõutav summas 177,24 eurot. Samuti kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

43. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt kindlustusmakse võlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise

väljamõistmise osas ei ole põhjendatud ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata. Hageja märgib,

et lisaks küttesüsteemi renoveerimise kulu osalisele võlgnevusele, on kostjal käesoleva aja seisuga

tasumata kindlustusmakse summas 30,78 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on elamus kokku 668,8 m2, seda pinda arvestades on jaotatud

korteriomanike vahel kindlustusmakse. Kulu on tehtud kortermaja kindlustamiseks oktoobris

2017.aastal kogusummas 345,81 eurot ning jagatud elamu m2 vahel, mida oli kokku 668 m2 ja

millest tulenevalt oli 1m2 maksumus 0,52 eurot ning mis korrutamisel kostja koretriomandi m2

arvuga 59,2 m2 = 30,78 eurot.

Hageja on 13.09.2019 täpsustatud hagiavalduse lisana esitanud kahe kindlustusandja esitatud

arved ja tabelites arvestuse kindlusmakse korteriomanike vahel jaotamise kohta. Hageja põhjendab

kahe aasta kindlustusmaksete erinevat suurust garaažide kindlustamisega. Kohus juhib tähelepanu

sellele, et kindlustusandja arvetelt garaažide kindlustamist ei nähtu, mõlema kindlustusmakse

korteriomanike vahel jagamise tabeli pealkirjaks on „Majakindlustus“.

- AB Lietuvas Draudimas Eesti filiaali (PZU) 2016.a arvel (dtl 121) on kindlustusliikideks

varakindlustus ja vastutuskindlustus perioodi eest 07.11.2016 – 06.11.2017, kokku

kindlustusmakse 375 eurot (mis 1 m2 hinna saamiseks jagati kogupinnaga 722,7 m2; dtl 120). Selle

arve korteriomanike vahel jagamise tabelist (dtl 120) nähtuvalt on kostjalt lisaks korteri 59,2 m2

suurusele reaalosa (alates 01.01.2018 kehtiva KrtS tähenduses eriomandi) pinnale nõutud

kindlustusmakset 18 m2 garaaži eest.

- If kindlustuse 2017.a arvel (dtl 122) on kindlustatud objektiks märgitud hoone, hoone 9 korterit

2-18-117710

14

ja ehitise omaniku vastutus, kindlustusperiood 06.11.2017 – 05.11.2018; kindlustusmakse kokku

345,81 eurot (1 m2 hinna leidmiseks jagati 668,8 m2-ga (dtl 52, 119)).

44. Kostja 03.09.2019 istungil kinnitas, et on mõnel aastal maksnud ka garaaži kindlustust.

27.09.2019 kirjalikus vastuses kostja (viidates hageja esitatud andmetele, et 2016.aastal

kindlustusmakse jaotusel võeti aluseks 722,7 m², 2017.aastal aga 668,80 m²) märgib, et kostjale

jääb arusaamatuks, millest printsiibist lähtudes jagab korteriühistu korteriomanike vahel

kindlustusmakseid ning mille alusel ei arvesta kindlustusmakse jaotusel korteriomanike valduses

olevate majasiseseid keldreid, garaaže ning ka abiruume. Hageja 09.08.2021 täpsustavalt selgitas,

et esitatud tõendite kohaselt on eluruumide pindade suuruseks kokku 585,3 m2. Hageja kinnitab,

et kaasomandis olevate mitteeluruumide pinna suuruseks on kokku 149,60 m2. Hageja esitatud

asjaoludest ilmneb, et garaažid ei kuulu ühegi korteriomandi eriomandi (varem korteriomandi

reaalosa) koosseisu, vaid on kõikide korteriomanike kaasomandis. Kohtule ei ole esitatud ka

erikasutusõiguse kokkuleppeid. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku otsust garaažide

kindlustamise ja/või selle kindlustusmakse jaotamisel kaasomandi mõttelise osa suuruse asemel

lisaks korteriomandi eriomandi suurusele garaažide, sauna vm pinna arvesse võtmise kohta. Samas

ei ole asjas vaidlust, et kostja valduses oli 18 m2 garaaž. Kuna aga kohtule esitatud andmetest

järelduvalt on kostja nõutava kindlustusmakse 30,78 eurot juba 2017.a novembris tasunud, ei oma

kohtu hinnangul tähtsust kindlustusmakse arvestamise alusandmed.

45. Kostja väidab, et ta on nõutavas suuruses kindlustusmakse tasunud, kohtu hinnangul on see

esitatud tõenditega ka tõendatud. Hageja arvestas 2017.a kostja kindlustusmakse suuruseks 30,78

eurot (kindlustuse arve 345,81 eurot jagati 668,8 m2= 0,52 senti/1 m2) (dtl 52, 119).

17.11.2017 on kostja tasunud selgitusega „Kommunaalmakse, kindlustust“ hagejale (A. O.

kontole) kokku 49,16 eurot. See summa vastab kindlustusmakse 30,78 eurot ja 2017.a

novembrikuus tasuda tulnud sama aasta oktoobrikuu kommunaalkulude 18,38 eurot summale (vt

kulude arvestamise tabel, dtl 48). Seega ei ole õige hageja väide, et kostjal on tasumata 2017.a

kindlustusmakse 30,78 eurot.

Kuna kostjal kindlustusmakse võlgnevust ei olnud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue

kindlustusmakse tasumisega viivitamise eest.

Eeltoodu alusel kohus jätab hageja nõude osaliselt (summas) läbi vaatamata hageja poolt hagi

osaliselt tagasivõtmise tõttu, osaliselt (summas 30,78 eurot ja sellelt nõutava viivise osas) jääb

hagi rahuldamata. Kohus rahuldab hagi osaliselt – mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude

560,80 eurot, sellelt kohtuotsuse tegemise seisuga viivise 177,24 eurot ja alates otsuse tegemisest

lisanduva viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

46. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Selles asjas on hageja osaliselt hagi tagasi võtnud ning ülejäänud osas kohus rahuldas hageja nõude

osaliselt.

TsMS § 168 lg2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS

§ 168 lg 4 sätestatust tuleneb, et kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud,

välja arvatud juhu kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on õude pärast hagi esitamist

rahuldanud. Selles asjas hageja ei võtnud hagi tagasi seetõttu, et kostja pärast hagi esitamist hageja

nõude rahuldas. Seega osas, milles hageja hagi tagasi võttis, tuleb menetluskulud, sh kostja

menetluskulud jätta hageja kanda.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud

(TsMS § 139). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

2-18-117710

15

Kohus leiab, et arvestades hagi osaliselt läbivaatamata jätmise ja osaliselt rahuldamise ulatust, on

mõistlik selles asjas menetluskuludest jätta kostja kanda riigilõiv 50 eurot ning tema enda

õigusabikulud. Hageja kanda jääb ülejäänud riigilõiv ning hageja enda õigusabikulud.

Riigilõivu sellist jaotamist põhjendab asjaolu, et tegemist on korteriomandist tuleneva nõudega,

mille lahendamiseks seadus näeb üldjuhul ette hagita menetluse. Käesolevas asjas on nõue

hagimenetlusse tulnud maksekäsu kiirmenetlusest, hageja TsMS § 486 lg 3 alusel taotles

hagimenetluse läbiviimist. Hagita menetluses tulnuks hagejal tasuda riigilõivu 50 eurot,

hagimenetluse riigilõiv on oluliselt kõrgem. Kohus ei pea õigeks jätta kostja kanda hageja

menetluskulusid, mis on hageja valikute tõttu põhjendamatult suurenenud. Eeltoodu alusel kohus

määrab hageja hüvitatavate kulude suuruseks 50 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.

Kuna ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus muid kulusid (poolte

õigusabikulusid) kindlaks ei määra.

47. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(Allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik