4-10-2913/4 · 4-10-2913/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2010.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-2913 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuasi

S.K

(S.K) (isikukood XXX, kodakondsus Eesti Vabariik, elukoht xxx) väärteoasi LS § 7448 järgi;

Vaidlustatud lahend

Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve talituse

korrakaitsebüroo 26.06.2010.a. kiirmenetluse otsus 10220992283608;

Menetlustoiming

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse

lahendamine, kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 172, VTMS § 118 lg 2 p 1, § 193, kohus määras:

1. Jätta S.K taotlus kaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve

talituse korrakaitsebüroo 26.06.2010.a.

kiirmenetluse otsusele 10220992283608 rahuldamata.

2. Jätta S.K kaebus Põhja Prefektuuri

liiklusjärelevalve talitsuse korrakaitsebüroo

26.06.2010.a kiirmenetluse otsusele 10220992283608 läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebus koos lisadega kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju

Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Kohtu poolt tuvastatud asjaolud S.K esitas 02.09.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalve

talituse korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Rein Keskküla poolt 26.06.2010.a. koostatud kiirmenetluse otsusele 10220992283608. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 7448 järgi

rahatrahviga summas 900 krooni. Kohtule esitatud kaebuses taotleb S.K tema suhtes

koostatud kiirmenetluse otsuse tühistamist, tema poolt kohtuvälisele menetlejale rahatrahvina tasutud 900 krooni tagastamist ja menetluskulude vastustaja kanda jätmist.

Ühtlasi palub S.K ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt palub ta

kohtul kaebus menetlusse võtta TsMS § 65 alusel, kuna tema esitas kaebuse tähtaegselt s.o

10.07.2010.a. kohtualluvuselt valesse kohtusse ehk Tallinna Halduskohtusse. Halduskohus tagastas haldusasjas 3-10-1792 02.08.2010.a. koostatud kohtumäärusega kaebuse läbivaatamatult kaebajale kui Halduskohtu pädevusse mittekuuluva.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, leiab, et asjas ei esine aluseid kaebetähtaja ennistamiseks, kaebuse esitamise tähtaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Ei kaebusest ega väärteotoimiku materjalidest ei nähtu, et S.K oleks

kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul esinenud takistusi, mis oleksid käsitatavad mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. VTMS § 114 lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise

menetleja kiirmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Vaidlustatud otsusel on allkiri selle kohta, et menetlusalune isik on kiirmenetluse otsuse kätte

saanud 26.06.2010.a. Seega oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 11.07.2010.a. Kuna kaebuse

esitamise tähtpäev langes puhkepäevale, siis oli kaebuse esitamise tähtpäevaks 11.07.2010.a.

Kaebus Harju Maakohtule on esitatud 02.09.2010.a. Seega on kaebus esitatud peale seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Maakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebus tuleb lugeda tähtaegselt esitatuks lähtudes TsMS §-st 65. Riigikohus oma 06.08.2010.a. lahendis 3-1-1-55-10 p. 11 asus seisukohale, et VTMS § 38 lg 1

kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja

menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Kriminaalmenetluse seadustikus - eeskätt selle 6. peatükis - on sätestatud iseseisev

menetlustähtaegade arvestamise kord. See kord ei näe ette, et kriminaalmenetluslike menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel tuleks lähtuda tsiviilkohtumenetluse reeglitest. Seega ei ole TsMS § 65 väärteomenetluses kohaldatav.

Maakohtu hinnangul ei ole seega võimalik lugeda S.K kaebuse esitamise ajaks 10.07.2010, mil ta esitas kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda

02.09.2010, mil kaebus esitati Harju Maakohtule. Seega on väär kaebuse esitaja seisukoht, et kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud kohtule tähtaegselt.

Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval

põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu

määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja

3

möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211).

Käesoleval juhul asub kohus seisukohale, et S.K poolt osundatud asjaolu, et tema esitas

kaebuse tähtaegselt s.o 10.07.2010.a. kaebuse kohtualluvuselt valesse kohtusse s.t Tallinna Halduskohtusse ei ole käsitletav KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuva põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks, kuna maakohtu asemel halduskohtusse esitatud kaebus ei olnud

esitatud mitte väära kohtualluvuse, vaid väära kohtupädevuse järgi. Kuna kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, ei saanud kaebaja asjas ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust.

Käesolevas väärteoasjas kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnates arvestab

maakohus ka asjaolu, et kohtuvälise menetleja 26.06.2010.a kiirmenetluse otsuse 10220992283608 vaidlustamisviites on selgitatud, et „Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on

õigus esitada otsuse peale kaebus Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest“.

Harju Maakohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse tõttu ei saanud kaebajal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse oleks tulnud kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes kaebaja tähelepanematusest, milline aga ei ole aluseks, et lugeda seda mõjuvaks põhjuseks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena

käsitatavad, S.K kohtule esitatud kaebuses märkinud ei ole ja ka asja materjalidest selliseid asjaolusid ei nähtu.

Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et seoses sellega, et kohus ei ole tuvastanud

objektiivseid asjaolusid, mis takistasid maakohtusse kaebuse tähtaegset esitamist, jätab kohus

S.K poolt esitatud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud

tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule.

Aulike Salo Kohtunik