Legislator Case Law & Legislation
2-21-17102/9 AI generated

2-21-17102/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-17102/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-21-17102/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-17102 Tsiviilasi I.P. avaldus Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Maakohtu 2. novembri 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.P. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja/avaldaja I.P., isikukood XXXXXXXXXXX, viibimiskoht Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Maakohtu 2. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. I.P. (avaldaja) esitas 1. novembril 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus kohtul saata Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2019 lahendi tsiviilasjas nr 2-18-14095 Riigi Tugiteenuste Keskusele, et nad nõustuksid täitma sellest tulenevat nõuet esmajärjekorras.

2. Tartu Maakohus keeldus 2. novembri 2021 määrusega avaldust menetlusse võtmast. Maakohus märkis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. I.P. on esitanud kohtule avalduse, milles palub täidedokumenti saatmist Riigi Tugiteenuste keskusele esmajärjekorras täitmiseks. Kohus selgitab avaldajale, et seadus näeb ette, millises järjekorras täidetakse sundtäitmisele antud nõudeid. Kohtulahendite sundtäitmisega tegeleb kohtutäitur. Kohtul puudub õigus saata kohtulahend sundtäitmisele õigustatud isiku eest ning seaduses puudub alus, mille järgi saaks avaldaja seda õigustatud isikult nõuda. Kui lapse eestkostja ei soovi kohtulahendi täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole, siis on see tema valik ning avaldaja vastu esitatud nõudeid täidetakse ettenähtud korras. Seega puudub kohtul seadusest tulenev pädevus saata kohtulahend ise sundtäitmisele ning kuna seadusest ei tulene alust, mille alusel saaks avaldaja õigustatud isikut selleks kohustada, ei ole avaldaja õiguste rikkumine nendel asjaoludel üldse võimalik. Kuna kohus keeldus avaldust menetlusse võtmast ja jättis menetlusabi taotluse TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 1 alusel jättis kohus avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS 3. Määruskaebuse esitaja palub vaidlustatud määruse tühistada ja avaldaja taotluse rahuldada. Määruskaebuse esitaja märgib, et elatise maksmine on prioriteetne ja kohus peab Riigi tugiteenuste keskusele andma korralduse elatise kinnipidamiseks 90 eurot kuus. Avaldaja ei pea õigeks täitemenetluse algatamist, kuna sellega kulud suurenevad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). 5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtul puudub elatise asjas pädevus korraldada võlgniku avalduse alusel kohtuotsuse sundtäitmist. Ringkonnakohus selgitab avaldajale, et VangS § 44 võimaldab ülalpidamiskohustust täita vanglas nii sunniviisiliselt kui ka vabatahtlikult. Sunniviisilisel täitmisel toimub elatise maksmine, kui võlausaldaja pöördub jõustunud kohtulahendiga kohtutäituri poole ning viimane esitab nõude vanglale. Sellisel juhul on tegemist rahalise nõudega, millele laieneb VangS § 44 lg 2. Kohtu korraldus riigi tugiteenuste keskusele ei asenda täitmisavaldust ning selle alusel ei saa algatada täitemenetlust. Vabatahtliku ülalpidamiskohustuse täitmine toimub VangS § 44 lõike 4 alusel, mis lubab vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid mh saata kinnipeetava perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda see kinnipeetava arvelduskontole pangas. Avaldaja märgib oma avalduses, et lapse ülalpidamine on vanema kohustus, mis tähendab, et vanem peab püüdma elatist tasuda. Vanglas olles on sellel eesmärgil võimalik kasutada oma vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid ning täiendavalt vanglavälist vara. Samuti võib kinnipeetavast vanemalt lapse ülalpidamist nõuda teine lapsevanem jõustunud

kohtulahendi alusel, kui ta peab seda vajalikuks. Sellisel juhul on tegemist nõudega, mis täidetakse VangS § 44 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi