4-21-2438/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.novembril 2021.a. Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number

4-21-2438

Kohtunik

Margot Mikler

Sekretär

Moonika Rubizova

Väärteoasi H.M kaebus Terviseameti Põhja

regionaalosakonna spetsialist ja kohtuvälise

menetleja Delis Lehe 21.05.2021.a. otsuse väärteoasjas nr. 95852100075. Kvalifikatsioon: NETS § 461 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik H.M (isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kohtuväline menetleja Terviseamet Põhja regionaalosakond

Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Kalle Kitsing ja Leho Kuusk

Menetlusalune isik: H.M

Kaitsja Ilja Sipari

Asja läbivaatamine Kaebuse lahendamine istungimenetluses

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 1 -135 kohus otsustas ; § 133 :

Jätta Terviseameti Põhja regionaalosakonna H.M-i kaebus rahuldamata ja

21.05.2021.a otsus väärteoasjas nr. 95852100075 muutmata. Rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber „ väärteoasi 4 xxx ning selgitus Rahatrahv -21- 2438 “.

2

Kaitsja tasud summas 504 eurot jätta H.M-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 10.12.2021.a.

Asjaolud ja menetluse käik Terviseameti nimel Terviseameti Põhja regionaalosakonna spetsialist Mirjam Laurimäe poolt on 26.04.2021.a. koostatud väärteoprotokoll nr 958521000075 selle kohta, et 24.03.2021.a. kell

08:56 ajal Kurna Tuhala tee 5 kilomeetril Kiili vallas Harju maakonnas viibis H.M –

, kellel oli diagnoositud COVID 19 haigus ja kellel oli keelatud alates –

diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, omamata selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldust.

Kirjeldatud tegevusega rikkus H.M nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

NETS § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS 2 põhjustatud COVID – - CoV- 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutel “ p 1 sätestatud e piiranguid.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna spetsialist ja kohtuväline menetleja Delis Lehe on

koostanud 21.05.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 95852100075, millega määrati H.M-ile karistuseks NETS § 46 1 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400

eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 26.08.2021.a. Kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 10.06.2021.a. (kaebus esitati õige aegselt 10.06.2021.a.).

Kaebuse sisu Eelnimetatud otsusele esitas H.M lepinguline esindaja Katrin Kiisk kaebuse, milles

palub l alusel õpetada väärteomenetlus asjas nr 95852100075 VMTS § 29 lg 1 p 1 või alternatiivselt VMTS § 30 lg 1 p 1 alusel ning tühistada 21.05.21 tehtud otsus väärteoasjas nr

95852100075 täies ulatuses. Samuti palub jätta kõik menetluskulud kohtuvälise menetleja kand a.

Kaebaja lepingulise esindaja seisukohad on alljärgnevad: 15.03.2021 tundis kaebaja kerget väsimust, mille tulemusena otsustas ta järgneval päeval, so 16.03.21.a, teha SARS-Cov-2 viiruse kontrollimiseks testi, sest viiruselevik oli sel perioodil aktiivne. 17.03.21 vaatas Kaebaja testitulemust virtuaalsest digiloost, millest selgus, et tema testi tulemus oli positiivne. Kuivõrd Kaebaja jagab eluaset abikaasa ja kolme alaealise lapsega, läksid Kaebaja positiivse testitulemuse järgselt end kontrollima ka abikaasa ja kolm last, kellest ainsana oli testitulemus negatiivne ühel lastest, 12 – kõik ülejäänud pereliikmed -aastasel K P

olid samuti positiivsed. Sarnaselt Kaebajale olid aga ka kõik ülejäänud pereliikmed nn asümptomaatilised, s.t et nad ei kaevanud haigunähtude üle, vaid said viiruse kandmisest teadlikuks läbi üksnes vastava testitulemuse. Samal päeval, so 17.03.2021.a, avaldas Kaebajale

ka tema vanaema, H P (sünd. 21.01.38), keda Kaebaja kõrge ea tõttu regulaarselt hooldab

3

(korraldab tema transpordi, ravimite kättesaadavuse, toidu jmt), et ka tema on SARS-Cov-2

viirusega nakatunud ning tal ilmnesid ka haigusnähud. 23.03.2021 (ehk 6 päeva pärast

koroonapositiivset tulemust) võttis Terviseamet Kaebajaga telefonitsi ühendust kui lapsevanemaga põhjusel, et ühe tema alaealise lapse testitulemus oli positiivne. Kõne oli lühike ja selle täpset sisu Kaebaja enam ei mäleta, aga ühtki konkreetset juhist, mida pere täitma peaks või milliseid toiminguid nad teha tohiksid, talle ei antud. Järgmisel päeval, so 24.03.2

021.a, võttis Terviseamet telefonitsi ühendust abikaasa, A. P, samuti ühise alaealise lapse tõttu, kes oli positiivse tulemuse andnud. A. P selgitas ametnikule, et tal on kokku kolm last ja iga lapse kohta eraldi helistada pole tarvis. Märkimisväärne on, et ehkki positiivsest koroonadiagnoosist oli kontakteerumise hetkeks möödas juba nädal, ei selgitatud kummalegi abikaasale milliseid

konkreetseid juhiseid tuleb neil viirusekandjana täita (mh sedagi kas neil tuleb püsida karantiinis või mitte või mida karantiinimõiste üldse täpselt tähendab) või milliseid toiminguid on pereliikmed karantiiniperioodi jooksul õigustatud tegema. Selguse huvides selgitab Kaebaja, et kogu pere oli sisuliselt enam kui kaks nädalat kodused, sh ei käinud lapsed ei koolis (mh

kehtis nagunii distantsõpe) ega lasteaias ning ainsana liikus hädavajalikeks toiminguteks perekonna vajaduste täitmiseks Kaebaja ise. Kaebaja vanaema, H. P, elab xxx. Kaebaja eakas vanaema jagab ühist eluaset Kaebaja onuga, ent koheselt pärast vanaema diagnoosimist,

diagnoositi koroonaviirus ka onul. Mõlemad lähisugulased olid raskete sümptomitega.

Perioodil 14-18.03.2021.a kutsus onu mh vanaemale ka kiirabi, kuivõrd vanaema hapniku verenäitajatase oli langenud alla normaalväärtuse piiri ning vanaema tundis end väga halvasti.

Kiirabibrigaad vaatas vanaema üle ning selgitas, et kui isik peaks tundma end halvasti või olukord h -is avatud Covid-19 osakonda, alvenema, tuleb viivitamatult sõita Mustamäe PERH kuivõrd kiirabi väljakutsete hulk on erakordselt suur ja abi ei pruugi jõuda õigeaegselt. Kaebaja ei mäleta enam täpset kuupäeva, ent eeldab, et see võis olla perioodil 18 (so mõni -21.03.2021.a päev pärast esimest kiirabi väljakutset), teavitas vanaema Kaebajat, et tema olukord on oluliselt

halvenenud ja tal on tugevad hingamisraskused, mistõttu ta vajab arstiabi. Ühtki teist

lähisugulast transpordi kasutamiseks perekonnas ei ole, va Kaebaja, mistõttu transportis

Kaebaja vanaema vastavalt paar päeva varem saadud kiirabi juhistele PERH-i Covid-19 osakonda, kuhu ta hiljem, sama päeva õhtul, pärast vanaema koju lubamist, talle uuesti järele

läks. Kaebaja transportis vanaema üksinda, s.t et lahkus kodust oma sõidukisse, transportis vanaema PERH-is asuvasse vastavasse õuealasse ilma ise ühegi kontaktiga kokkupuutumata (v.a haige vanaema) ning naasis koju. 24.03.2021.a andis vanaema teada, et tal puuduvad kodus toiduained ja ta soovib süüa. Vanaema ei oska e-poest toitu tellida ega oma selleks ka vajalikke vahendeid, mistõttu võttis Kaebaja kodust kaasa söögi ja soovis transportida selle vanaemani,

kui politseipatrull ta Kurna-Tuhala 5. kilomeetril kiiruseületamise eest kinni pidas. Kaebaja

kandis sõidukis maski ning viibis selles üksinda. Patrullpolitseinik selgitas kinnipidamisel

Kaebajale, et talle nähtuvat registrist, et Kaebaja on koroonapositiivne ning tal on kehtiv

karantiinikohustus kuni 25.03.2021.a selgitas (so järgmise päevani). Kaebaja politseiametnikule, et on viimas süüa oma raskelt koroonahaigele vanaemale, ta viibib sõidukis üksinda, ei puutu selle tegevuse käigus kokku ühegi kontaktiga ega ole potentsiaalseks ohuks

ühelegi teisele kodanikule. Kaebaja pidas oma tegevust vältimatust vajadusest tingituna

õigustatuks, kuivõrd abivajav eakas pereliige ei saa jääda riigis leviva viirushaiguse tõttu elementaarse hooleta, arvestades, et Kaebaja oli teinud endast kõik oleneva, et vältida mistahes kontakte ja seega ka viiruselevikut.

21.05.2021 on Tervisamet koostanud väärteosasjas nr 95852100075 otsuse (edaspidi Otsus),

mille kohaselt leidis, et Kaebaja käitumine on olnud õigusvastane ja karistanud teda

rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400,00 euroga. Kaebaja on seisukohal, et otsus

väärteosasjas nr 95852100075 on tehtud kaalutlusvigadega ning on seadusevastane, s.t et Kaebajale etteheidetav tegu ei ole õigusvastane ning ta ei ole oma teoga rikkunud etteheidetavat

4

väärteo koosseisu.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 25 lg 2 kohaselt kehtestatakse Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused Vabariigi Valitsuse määrusega. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 47 „Karantiini kehtestamine COVID

-19 haiguse

diagnoosiga või positiivse testi tulemusega isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“ punkt 1 sätestab, et isikul, kellel on diagnoositud COVID-19 haigus (edaspidi haige),

on keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast

viibimiskohast. Isiku tervenemise üle otsustab arst. Kaebaja juhib siinkohal tähelepanu

asjaolule, et ta oli a-sümptomaatiline viirusekandja, s.t et Kaebaja ei ole olnud haige ega haigussümptomeid omanud. Perearst ei ole Kaebajat üle vaadanud ega määranud talle ka nn tervenemise aega, sest füüsiliste vaegustega haigust, millest nö terveneda, Kaebaja ei omanud.

Otsuses on märgitud, et menetlusalune isik pidi viibima kohustuslikus karantiinis kuni

25.03.2021 (kaasaarvatud), s.t et registrisse märgitud kohustuse alguspäevaks loeti

15.03.2021.a, so päev, mil Kaebaja tundis kerget väsimust. VV korralduse nt 47 punkt 3 sätestab, et isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või

püsivast viibimiskohast lahkuda haige COVID19 diagnoosist teada saamisest arvates 10-

kalendripäevase perioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega koos või viibib temaga püsivalt

samas viibimiskohas, hakatakse 10-kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS 2 positiivse testi tegemise päevast -CoV- arvates. Eeltoodust tulenevalt loeti Kaebaja korralduse punkti 3 mõistes lähikontaktseks ning tema karantiinikohustust hakati arvestama alates nn kaebuste tekkest, so 15.03.2021..a

VV korralduse nr 47 punkt 4 sätestab, et punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID 19 haiguse sümptomid, ta jälgib oma tervist tähelepanelikult, - ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud muud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud: 1) kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks; 2) kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast siis, kui tervishoiutöötaja on suunanud ta

tervishoiuteenust saama, või tema elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral; 3) kui ta on tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid; 4) kui ta on isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning

kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine; 5) kui alapunktis 4 nimetatud isik on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult

põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse § s 36 nimetatud asutuse või kohaliku - omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel; 6) kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik; 7) kui tal on välistatud igasugune kontakt temaga samas elukohas elava või

viibimiskohas viibiva haigega; 8) kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

Kaebaja hinnangul esines tal vältimatu vajadus 24.03.21 kodust lahkumiseks, et aidata oma abivajavat perekonnaliiget, kelle ülalpidamisja abistamiskohustus tuleneb Kaebajale mh perekonnaseadusest (PKS § 96, § 97 lg 1 p 3; § 99 lg 1). Kaebaja ei olnud haige, s.t et tal puudusid mistahes haigussümptomid, ta täitis karantiinikohustus sõltumata sellest, et talle ei olnud selgitatud milliseid ealjuures, et ta oli konkreetseid nõudeid tuleb isikul täita arvestades s

5

küll viirusekandja, ent mitte haige ja tema nn tervenemine ei vajanud kontrollimist. Kaebaja

lahkus kodust, sealjuures viibimata mistahes avalikus ruumis, toidupoes või rahvarohkes kohas, vaid kodust kaasavõetud toiduainetega, et transportida need oma isikliku sõiduautoga (sh kandes sealgi maski) oma abivajava perekonnaliikmeni, kellega kohtumisel on tarvidusele võetud samuti kõik meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.

Otsuses on nenditud, et selle tegemisel on arvestatud KarS § 56 lg 1 järgi süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Terviseamet on leidnud, et tegu, mille Kaebaja toime pani, on äärmiselt tõsine rikkumine, mida ei saa pidada vähetähtsaks. Terviseamet on otsuses

leidnud, et Kaebaja on ohustanud teiste inimeste tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu. Isiku tegevus olevat halba eeskuju andev ning ohuks rahva

üldisele tervisele. Näiteks tuuakse olukord, kus isiku pidasid kinni politseiametnikud, kelle ohutus selle tegevuse ajal ei olnud tagatud ning just sel põhjusel ei pea kohtuväline menetleja karantiininõuete rikkumist vähetähtsaks ega leia et see tuleks lõpetada või karistuse määramisel kergemalt hinnata.

Kaebaja hinnangul on kohtuväline menetleja üksnes nentinud otsuses, et karistust kergendavaid asjaolusid on arvesse võetud, ent pole motiveerinud, milles see seisneb. Kaebaja hinnangul neid arvesse võetud ei ole. Nt sätestab KarS § 57 lg 1 p-d 1 ja 4 ja 5, et karistust kergendavad asjaolud on mh süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine; raske isiklik olukord; perekondlik sõltuvus,

aga ka muud asjaolud, mida loetletud ei ole (lg 2). Kaebaja hinnangul pole kohtuväline

menetleja võtnud arvesse mitte ühtegi asjaolu, mis tema teo lubatavust õigustaksid, ehkki Kaebaja on põhjendanud vältimatut vajadust kodust lahkumiseks objektiivselt ja kontrollitavate faktide abil. Muuhulgas annavad samad alused VV korralduse nr 47 punkt 4 alusel õiguse isikul kodust lahkumiseks. Ehkki kohtuväline menetleja on hinnanud Kaebaja teo ohtlikuks seetõttu,

et ta võis kinnipidamisel nakatada patrullpolitseinikke, siis Kaebaja hinnangul on selline olukord sisuliselt välistatud, kuivõrd isikud hoidsid distantsi, Kaebaja kandis maski ning tal

puuduvad haigussümptomid (Kaebaja ei köhi, nuuska, aevasta, mis piisknakkust levitaks).

Kaebaja hinnangul on loomulik, et patrullpolitseinik puutub oma tööiseloomust tulenevalt

kokku väga paljude isikutega, kellest enamik võivad olla sarnaselt Kaebajale asümptomaatilised viirusekandjad, ent kes seda lihtsalt ei tea. Asjaolu, et Kaebaja teavitus tema

asümptomaatilisest viirusekandmisest oleks kuidagi muutnud tema ja patrullpolitseiniku vahelist kontakti, ei ole kohtuväline menetleja otsuses välja toonud. Kaebaja on seisukohal, et patrullpolitseinik viib aktiivse viirusepuhangu ajal menetlustoiminguid läbi kõigiga ühtmoodi, võttes tarvidusele kõik vajalikud meetmed enda ja teiste ohutuse tagamiseks sõltumata sellest, kas tema poolt kinnipeetav isik on terve või haige. Vastavat teavituskohustust isikul ka ei lasu ning arvestada tuleb, et see on registrist ametnikule niigi nähtav; mh jääb seetõttu Kaebajale tehtav etteheide ka arusaamatuks. Kaebaja hinnangul ei ole ta käitunud vastutustundetult ega

ohustanud kuidagi patrullametnike tervist, kuivõrd ta täitis kõiki vastavaid nõudeid ning meetmeid, mida seadus ja Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 nõuab.

Samuti ei ole Kaebaja olnud oma tegevusega ohuks ei rahva tervisele ega üleüldisele

elukeskkonnale. Kaebaja reisis oma isiklikus sõidukis üksinda, ta kandis maski, ei viibinud

rahvarohketes kohtades ega puutunud kokku ühegi isikuga ning naases koheselt koju. Üksi isoleeritud sõidukis liikuv isik, kes teeb seda mh perekondliku hädavajaduse tõttu, ei saa olla ohuks rahva tervisele või veel vähem halvendada elukeskkonda. Nagu öeldud, ei olnud Kaebaja haige ning ta ei kandnud haigussümptomeid, mille kaudu levib viirus edasi kõige tõenäolisemalt ning ta oli võtnud tarvidusele meetmed viiruseleviku takistamiseks (kandis maski).

VMTS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

6

lõpetada, kui teos puuduvad väärteotunnused. Kaebaja hinnangul ei esine tema teos eelviidatud

põhjustel väärteotunnuseid ning seetõttu on kohane tema suhtes alustatud väärteomenetlus lõpetada.

VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab lisaks, et menetleja võib väärtoemenetluse lõpetada ka siis, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Riigikohus on asjas nr 4-18-5832/18 selgitanud, et süülise väärteo toimepanemine ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü

ei ole suur ja väärteomenetluse 5 jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Menetluse saab

sellel alusel lõpetada ka Riigikohus, kes lahendab väärteoasja kohtuvälise menetleja kassatsiooni alusel. (Vt nt RKKKo 3-1-1-11-14, p 13 ja RKKKo 3-1-1-91-13, p 15.) (p 28) Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kohtuvälisele menetlejale antud kaalutlusõiguse eesmärk

hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse

välistada karistuse kohaldamine juhtudel, kui see poleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt ka RKKKo 3-1-1-85-04, p 16).

Kaebaja hinnangul tuleb juhul, kui kohus leiab, et kaebaja teos ilmnevad väärteotunnused, arvestada, et tema süü ei ole suur ning tema karistamine rahatrahviga olukorras, kus ta täitis kõiki viiruse leviku tõkestamise nõudeid ning abistas seadusest tuleneva kohustuse tõttu oma

abivajavat pereliiget, ohustamata seejuures mistahes kolmandaid isikuid, rahvast või elukeskkonda üleüldiselt, on ebaproportsionaalne ning ebaõiglane. Kaebaja on võtnud täieliku vastutuse liiklusseaduse nõuete rikkumise eest ega õigusta enda tegu, ent leiab, et tema karistamine väidetava rahvatervise ohustamise tõttu, ei ole mõõdukas ega põhjendatud ning taotleb selle otsuse tühistamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi menetlusalune isik täielikult kaebuse juurde ja andis ütlusi, et talle jäi arusaamatuks kõik see infoliikumine, eneseisolatsioon, karantiin ja ta ei saa aru mille eest talle trahv määrati. Ta tegi 16. 03.202.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Eelnevalt olid tem

a sümptomiteks oli väsimus aga kui läks testi tegema, siis tal ei olnud sümptomeid. Peale seda tuli talle sõnum, et minge kiiremas korras koju ja isolatsiooni, kandke maski. Seda ta öelda ei oska, kui kaua ta pidi eneseisolatsioonis olema, kuna sõnumis seda kirjas ei olnud. Kui ta sai Covid positiivse testi tulemuse, siis ta ise huvi ei tundnud, et kaua ta kodus peaks viibima. 23. märtsil tuli Terviseametilt kõne , kuna hiljem jäi naine ja kaks last samuti haigeks, abikaasale siis naisele öeldi, et ei tohi liikuda ja kuupäev kaua isolatsioon kestab, abikaasa luges neid päevi aga tema neid kuupäevi enda jaoks ei fikseerinud. Ta viibis eneseisolatsioonis aga poes oli vaja

käia. Poes käies kandis maski ja hoidus kontakti märtsil dest. 24.03.2021. soovis ta viia

vanaema , kuna vanaema sai ka positiivse testi tulemuse ja tal olid rasked haiguse le süüa

sümptomid, seetõttu vanaema ise ei olnud võimeline endale toiduaineid või hädavajalikku

kaupa ise hankima. Terviseametilt ta seda infot ei ole saanud, et ta oleks olnud lähikontaktne ja

sellepärast oli kohustatud viibima eneseiso Ta tunnistab, et ei käinud väljas mitte latsioonis. ainult 24.märtsil vaid käis ka eelnevalt Covid haigena poes. Sellest ta ei olnud teadlik, et oleks võimalik olnud pöörduda abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Ta tegi endast kõik, et olla ohutu teistele, pesi käsi, kandis maski. Ta käis sel ajal vähemalt kaks korda poes kui oli Covidi haige.

Tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi, et menetlusaluse isikuga on ta kohtunud kevadel, kui teostas liikl Kurna Tuhala teel, menetlusalune isik us järelevalvet (mõõtsid sõidukiirust) –

ületas lubatud suuremat sõidukiirust, peatas sõiduki. Isiku kontrollimisel selgus, et

7

menetlusalune isik ei oleks tohtinud ringi liikuda ja oleks pidanud viibima kodus, kuna ta oli määratud isolatsiooni. Menetlusalusel isikul oli eneseisolatsiooni lõpuni jäänud üks või kaks

päeva. mainisid menetlusalusele isikule, et ta peaks viibima eneseisolatsioonis või Kui karantiinis, siis vastas ta tema mäletamist mööda, et käis poes ja viis toitu vanematele.

Menetlusaluse isiku lepinguline esindaja jäi samuti esitatud kaebuse juurde ja kohtuvaidluste raames jäi järgnevate seisukohtade juurde. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 461 ettenähtud väärteo puhul oli tegemist blanketes süüteokoosseisuga, mis tuleb sisustada viidetega sätetele, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. Karantiini

kehtestamist ja lõpetamist sätestab NETS´i § 27, nimetatud paragrahvi lg 3 sätestab, et karantiini kehtestab Terviseamet halduskatiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline

mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega.

Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Käesoleval juhul heidetakse

menetlusalusele isikule ette karantiininõuete rikkumist. Seega tuleb vastata küsimusele, milliseid karantiininõudeid on isik rikkunud. Asjas ei ole tõendina esitatud haldusakti, millega

määrati menetlusalusele isikule karantiini kehtivuse aeg, isegi kui asuda seisukohale, et karantiini kehtivuse aeg on tuletatav Vabariigi Valitsuse 30.01.2021 korraldusest nr 47, siis NETS § 27 lg 3 kolmanda lause kohaselt tuleb isiku karantiini kehtivuse aeg määrata kindlaks

haldusaktis. Käesolevas asjas ei ole ka ise menetleja kindel, milline oli menetlusaluse isiku karantiini kehtivuse aeg. Väärteoprotokollist nähtuvalt oli menetlusalusel isikul diagnoositud COVID 19 haigus ja tal oli keelatud alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma –

elukohast või püsivast viibimiskohast, samas kohtuvälise menetleja andmebaasi väljatrükist

nähtuvalt oli menetlusaluse isiku karantiini kehtivuse lõppemise päevaks 25.03.2021 ja

menetlusaluse isiku juhtum pärines menetlusaluse isiku lapse juhtumist ehk menetlusalust isikut käsitles Terviseamet korralduse punkti 3 mõistes lähikontaktseks. Nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus peavad olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt ka kujundada (vt ka RKÜKo 3-4-1-16-10, p-d 48jj). Menetlusalune isik on andnud ütlusi, et helistati tema naisele ja öeldi, et ka menetlusaluse

isiku karantiin peaks olema kuni 26.03.2021 ja seda seoses haigestunud lapsega. Kogu

selgitustöö seoses karantiini ja isolatsiooniga on olnud segane ning arusaamatu. Sellises

olukorras polnud isikul võimalik ette näha, et teda võidakse karistada karantiininõuete

rikkumise eest, milliste tähtaegu ei ole menetlusalusele isikule isegi teavitatud. Seega isegi

juhul kui asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku suhtes kehtisid karantiininõuded, siis kohtuväline menetleja käsitles menetlusalust isikut korralduse nr 47 mõistes kui lähikontaktset ja edastas menetlusaluse isiku abikaasale ka teate, et menetlusaluse isiku karantiin peaks olema seoses lapse haigestumisega kuni 26.03.2021. Käesoleval juhul kohaldub seega menetlusaluse isiku suhtes korralduse p 4 alapunkt 6. Kaebaja lahkus kodust, viibimata mistahes avalikus

ruumis, toidupoes või rahvarohkes kohas, vaid kodust kaasavõetud toiduainetega, et

transportida need oma isikliku sõiduautoga (kandes sealgi maski) oma abivajava perekonnaliikmeni. KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kõnealune Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 on

kehtetu alates 22.05.2021. Ka blanketes normi, milleks on käesoleval juhul NETS § 461

kohaldamisel tuleb tuvastada, kas selle muutumise tõttu süüdistatava olukord reaalselt

karistusõiguslikult kergeneb või mitte. Kuna käesolevas väärteoasjas inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kehtetu korraldusega sätestatud nõuete rikkumist, siis tulenevalt KarS § 5 lg 2 on välistatud ka isiku karistamine ja seetõttu palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puudub objektiivne koosseis. Juhul, kui kohus leiab,

et kaebaja teos ilmnevad väärteotunnused, palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada

8

otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtuväline menetleja K K palus kaebuse jätta rahuldamata ja väärteoasjas tehtud otsuse

muutmata, leides, et antud viiruse levik Eestis on epidemioloogilised mõõtme võtnud juba poolteist aastat. Vabariigi valituse korraldus nr 47 karantiini kehtestamise kord on välja toodud

täpsed meetmed ja nõuded, millele viitab ka NETS, mille järgi määrtakse isikule isiku

eneseisolatsiooni ehk kas sümptomite algusest. Isikul olid sümptomid alates 15.03. Testi

tegemise kuupäev oli 16.03. Kui lähtuda sümptomite kuupäevast 15.03.2021.a, siis isiku karantiin 10 päeva kehtib 25 . Kui lähtuda testi tegemise kuupäevast 16.03 .03.2021.a .2021.a, siis see on 26.03.2021.a. Kõik inimesed kes on saanud Covid diagnoosi peavad viibima kodus ja ka kodus olles kui kodus ei ole nii öelda nakatunud isikuid, võimalikult ennast isoleerima

teistest isikutest. Ainuke erand on tehtud lähikontaktsetele, ehk lähikontaktne kellel ei ole

tuvastatud Covid diagnoosi võib käia hädaolukorras lähimas poes või apteegis võtta esmavajalikke asju ja see on ka kõik. Isik ise möönas, et ta on käinud Covid haigena vähemalt kaks korda poes. Isik sai esimese SMS juba siis kui ta sai testi tulemuse teada, et ta on covid positiivne. Kodanikuna oleks isik pidanud tundma huvi selle kohta, mis alustel ta kodus peab olema, kaua ta peab olema, mida ta peab tegema. Halduskohus otsuses 3-21-1079 on selgelt välja toodud see osa mis puudutab viiruse levikut, seda enam kui me ei tea täpselt kuidas viirus levib, peab riik rahva tervise huvides tegema kõik selleks võimaliku, et inimene ei nakataks teisi viirusega ja antud hetkel eneseisolatsioonis viibimine on parim meede mida isik saab teha.

Isikule oli saadetud robotteavitus kui kaua ta peab olema eneseisolatsioonis, seega oli isik teadlik, et ta on Covid haige. Üldmenetluse otsus on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga Kohtuväline menetleja L K lisas, et kaebaja esindaja oma kaitsekõnes väitis, et isik ei viibinud avalikus ruumis, siin kaebaja esindaja eksis, kuna kaebaja ise on väga selgelt välja toonud, et ta viibis kaupluses, tehes seda kaks korda ja kauplus on avalik siseruum. Vabariigi Valituse poolt korraldusega kehtestatud meetmed ja piirangud on vajalikud meie riigis nakkushaiguse tõrjeks ja nakkushaiguse tõrjenõudeid on siis vastavalt NETS § 22 lg 2 kohustus täitma kõik nakkushaiguse levialal viibijad.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja ja tema esindaja,

kui ka kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke

tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid: H.M-i kontakthalduse väljatrükk, millest nähtub, et 23.03.2021.a on H.M-i teavitatud, et on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis. ta

Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M tekkisid COVID- 19 viiruse sümptomid (peavalu,nõrkus) 15.03.2021.a. ning isik on käinud testi tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist nähtub, et H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. Samuti nähtub väljatrükist, et H.M-i on toime pannud karantiinirikkumise 24.03.2021.a. 07:59 xxx, seoses sellega, et käis oma vanemate juures xxx. Isik arvas, et tema karantiin oli lõppenud. Isikul selgitati, et ta peab kuni karantiini kohustuse lõpuni viibima oma elukohas. H P saatekirja vastus, et ta on Covid positiivne seisuga 18.03.2021.a. Õigusabikulu, milles kaitsja taotleb VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalusele isikule

väärteomenetluse lõpetamise korral kaitsjale makstud tasu summas 504 eurot (sh käibemaks 84 eurot).

9

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, tema esindaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Vaidlust ei ole, et 24.03.2021.a. kella 08:56 ajal H.M viibis Kurna Tuhala tee 5 – kilomeetril Kiili vallas Harju maakonnas, kus ta ületa kiirust ning tema kinnipidamisel selgus,

et H.M oli diagnoositud COVID 19 haigus ja tal oli keelatud alates –

diagnoosimisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast. H.M on seda ise tunnistanud ja andnud ütlusi, et 24.03.2021.a soovis ta viia süüa enda vanaemale, kes oli haigestunud. Samuti tunnistaja A S andis kohtuistungil ütlusi, et

teostades liiklusjärelevalvet Kurna – Tuhala teel, peatas menetlusaluse isiku pool juhitud sõiduki. Isiku kontrollimisel selgus, et menetlusalune isik ei oleks tohtinud ringi liikuda ja oleks pidanud viibima kodus, kuna ta oli määratud isolatsiooni.

Vaidlust ei ole ka asjaolus, et menetlusalusel isikul H.M diagnoositi 16.03.2021.a

Covid-19 haigus. ta tegi 16. H.M on seda ise tunnistanud ja andnud ütlusi, et

03.2021.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H.M-i Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M tekkisid COVID- 19 viiruse sümptomid (peavalu, nõrkus) 15.03.2021.a ning isik on käinud testi

tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist nähtub, et

H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. H.M-i kontakthalduse väljatrükk, millest nähtub, et 23.03.2021.a on H.M-i teavitatud, et ta on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) § 27 lg 3 kohaselt karantiini

kehtestab Terviseamet haldusaktiga. Kui karantiini kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele, kehtestab karantiini Vabariigi Valitsus korraldusega. Karantiini kehtivuse aeg määratakse kindlaks haldusaktis. Haldusaktis määratud karantiini kehtivusaega võib pikendada kuni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud eesmärk on saavutatud

Vabariigi valitsuse korraldus nr 47 on vastu võetud 30.01.2021 „Karantiini kehtestamine

10

koroonaviirusest SARS – CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende

isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga

isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ mille p 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID 19 haigus, on keelatud alates diagnoosimisest tervenemiseni lahkuda – oma elukohast või püsivast viibimiskohast. Isiku tervenemise üle otsustab arst.

Kaebuses leitakse, et kaebaja oli a-sümptomaatiline viirusekandja s.t kaebaja ei ole olnud haige ega haigussümpotmeid ei omanud. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korralduse 47 p 3 kohasel isikul, kes elab haigega koos, viibib temaga püsivalt samas viibimiskohas või on muul

viisil olnud haigega lähikontaktis (edaspidi lähikontaktne), on keelatud oma elukohast või

püsivast viibimiskohast lahkuda haige COVID- 19 diagnoosist teada saamisest arvates 10-

k erioodi jooksul. Isikul, kes elab haigega alendripäevase p koos või viibib temaga püsivalt

samas viibimiskohas, hakatakse 10-

kalendripäevast perioodi arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Seega on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et kaebaja loeti lähikontaktseks ning tema

karantiinikohustust hakati arvestama alates nn kaebuste tekkest so 15.03.2021.a VV

korralduse nr 47 punkt 4 sätestab, et punktis 3 nimetatud piirangut ei kohaldata, kui lähikontaktsel puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, ta jälgib oma tervist tähelepanelikult, ta järgib Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks ja võtab kasutusele kõik võimalikud muud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolu kui ta hangib elukoha või viibimiskoha

6)

läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik vältimatu vajadus . Seega esines kaebajal 24.03.2021.a kodust lahkumiseks, et aidata oma abivajavat perekonnaliiget.

Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, nii menetlusaluse isiku enda ütlustest H.M-i nähtub, et ta tegi 16. 03.2021.a Covid testi, mis osutus positiivseks. Nimetatud asjaolu kinnitab ka H.M-i Terviseameti andmekogu väljatrükk, millest nähtub, et H.M

käi testi tegemas 16.03.2021.a. ja sai positiivse testi tulemuse 17.03.2021.a. Väljatrükist s

nähtub, et H.M-i karantiin oli alates 16.03.2021 kuni 25.03.2021.a. H.M-i kontakthalduse väljatrükiga on tõendatud, et 23.03.2021.a. on H.M-i teavitatud, et ta on Covid haige ja peab viibima isolatsioonis. Seega menetlusalune isiku puhul ei olnud tegemist lähikontaktse isikuga vaid tal oli diagnoositud COVID – 19 haigus. Isik, kes on saanud positiivse testi tulemuse peab t Menetlusalune isik a viibima 10 päeva karantiinis. pani rikkumise toime 24.03.2021.a, seega ajal ta oli keelatud alates diagnoosimisest kuni mil

tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast viibimiskohast, omamata selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldust.

Seega leiab kohus, et H.M rikkus duse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje sea

(NETS) § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS 2 põhjustatud COVID – - CoV- 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ p 1 sätestatud piiranguid, millega pani toime NETS § 461 . lg 1 ettenähtud väärteona

Kohus leiab, et H.M olles 16.03.2021.a teinud Covid testi, ja saanud vastuse, et

testi tulemus on positiivne see tähendab ta teadis, et on covid-19 haige, vaatamata selle otsustas lahkuda oma elukohast, pani toime väärteo otsese tahtlusega.

Kaitsja leiab, et KarS § 5 lg 2 sätestab, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab

11

karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Kõnealune Vabariigi Valitsuse korraldus nr 47 on

kehtetu alates 22.05.2021. Ka blanketes normi, milleks on käesoleval juhul NETS § 461

kohaldamisel tuleb tuvastada, kas selle muutumise tõttu süüdistatava olukord reaalselt

karistusõiguslikult kergeneb või mitte. Kuna käesolevas väärteoasjas inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kehtetu korraldusega sätestatud nõuete rikkumist, siis tulenevalt KarS § 5 lg 2 on välistatud ka isiku karistamine ja seetõttu palub kaitsja väärteomenetluse lõpetada

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puudub objektiivne koosseis. Kohus kaitsja

seisukohaga ei nõ Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldus nr 47 „Karantiini ustu kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV- 19 haiguse diagnoosiga 2 põhjustatud COVID – isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga is kuni 31.05.2021.a seega ikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutele“ kehtis niie teo toimepanemise ajal, kui ka , sama Vabariigi Valitsuse väärteosasjas tehtud otsuse ajal

30.01.2021.a. korraldus nr 47 on muudetud 22.05.2021.a, muudetud korraldus kehtis kuni 31.05.2021.a 28.05.2021.a. korraldus nr 212 ning käesoleval ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

„ 19 haiguse diagnoosiga või positiivse testi tulemusega Karantiini kehtestamine COVID-

isikutele ja nende isikutega lähikontaktis olnud isikutele“, mille redaktsioon jõustus 01.06.2021.a. Nimetatud korralduse p 1 kohaselt isikul, kellel on diagnoositud COVID-19

haigus või kellel tervishoiuteenuse osutaja tehtud SARS PCR või SARS -CoV-2 RT- -CoV-2 antigeen-RTD testi tulemus on positiivne (edaspidi ), on keelatud alates diagnoosimisest

või testi tulemuse teada saamisest kuni tervenemiseni lahkuda oma elukohast või püsivast

viibimiskohast. Elukoha või püsiva viibimiskohana mõistetakse ka varjupaigaja

turvakoduteenuse osutamise kohta. Isiku tervenemise üle otsustab arst, seega on karantiininõuete rikkumine karistatav ka käesoleval ajal.

Kohus leiab, et H.M-i käitumises on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeritud NETS § 461 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik

(§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik pani toime karantiinirikkumise, siis rikkus H.M nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

(NETS) § 27 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS 2 põhjustatud COVID – - CoV- 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele

või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutel“ p 1 sätestatud piiranguid

ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras me Terviseameti Põhja netlusalusele isikule karistuse

regionaalosakonna spetsialist ja kohtuväline menetleja Delis Lehe, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, siis on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et

kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati NETS § 461

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

karistusena rahatrahviga 100 400 eurot trahviühiku ulatuses, s.o . NETS § 461 lg 1 kohaselt karistatakse karantiininõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot

Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on määratud ettenähtud

sanktsioonimäära keskmises määras Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud .

12

kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime karantiininõuete rikkumise, millega nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 27 lg 3 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.01.2021.a. korraldust nr 47 „Karantiini kehtestamine koroonaviirusest SARS - CoV-2 põhjustatud COVID – 19 haiguse diagnoosiga isikutele, nende

isikutega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele või haiguse diagnoosiga isikuga muul viisil lähikontaktis olnud isikutel “ p 1 sätestatud piiranguid ja pani toime NETS e § 461 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kar

istuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on NETS § 461lg 1 ette nähtud vää teo toimepanemise eest ette näinud karistuseks r rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Lähtuvalt Riigikohtu praktikas tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Menetlusalusele isikule - mõistetava karistuse määr võib siis jääda kas üles või allapoole

sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna spetsialist ja kohtuväline menetleja D L on koostanud

21.05.2021.a. otsuse väärteoasjas nr 95852100075, millega määrati H.M-ile karistuseks NETS § 461 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot, mis on karistuse keskmine määr. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik ei ole esitanud kohtuvälise menetleja otsuse peale vastulauset, ega ei ole kohtueelses menetluses väljendanud oma kahetsust vaid ainult tunnistas

oma tegu. Kahetsust ei ole esitanud menetlusalune isik ka kohtus, seega ei ole ka kohus tuvastanud asjaolu, mis mõjutaks karistuse määra. Eelkõige võtab kohus aluseks kaebuse esitaja objektiivse käitumise väärteo toimepanemisel. Menetlusalune isik peeti kiiruse ületamise eest

kinni ja siis selgus, et menetlusalune isik peaks viibima kodus karantiinis, kuivõrd tal oli tuvastatud COVID-19. Menetlusalune isik pidas vajalikuks minna vanaema juurde, aga mitte

mõelda rahva tervisele isiga võib põhjustada teistele (samuti käis isik ja mida ta selle vi

korduvalt avalikus kohas – poes). Selline käitumine näitab üheselt tema üleolevat ja negatiivset suhtumist õiguskorda ja tema suhtumist teiste tervisesse, teades teo keelatusest. Rikkumist ei

saa pidada vähetähtsaks, kuivõrd üheks elukeskkonna – ja tervisekaitse põhinõudeks on, et

inimene ei tohi ohustada teiste inimese tervist oma otsese tegevusega või elukeskkonna halvendamise kaudu.

13

Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajale etteheidetava süü suurus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Arvestades menetluslause isiku poolt toimepandud teo iseloomu,

leiab kohus, et kohtuväline menetleja on jõudnud õigele järeldusele. Kohus leiab, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Antud asjas teo õigusvastasust välistavaid asjaolud puuduvad, isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Kuivõrd kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlusvõi materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisuline tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks.

Seega kohus jätab Terviseameti Põhja H.M-i kaebuse rahuldamata ja

regionaalosakonna 21.05.2021.a otsus väärteoasjas nr. Kuivõrd 95852100075 muutmata. menetlusalune isik ei ole kaebuses ega kohtuistungil palunud määrata rahatrahvi tasumist ositi, siis kohus leiab, et rahatrahv 400 eurot tuleb tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul, mis

tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr EE891010220034796011 SEB pangas, nr

EE932200221023778606 Swedbankis, nr EE701700017001577198 Luminor pangas või nr

EE777700771003813400 LHV Pank AS. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10707700087991 ning selgitus -21-

„Rahatrahv väärteoasi 4 2438“.

Kaebaja esindaja esitas kohtule taotluse õigusabi hüvitamiseks riigi eelarvest. Väärteomenetluse seadustiku § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1

punktides 1 3 ja 5 – –6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või kohaliku - eelarve vahenditest. Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust H.M-i suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud

tasu hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses

kohaldamisele KrMS § 187 lg s 2 sisalduv põhimõte, - mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega kaitsja tasud summas 504 eurot jätta H.M-i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik